Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-1781
Kohtuasi
Osaühingu SilkRoad hagi Tondi 55 Hotel OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.07.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu SilkRoad apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
11 418,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing SilkRoad (registrikood 11445780), lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull Kostja Tondi 55 Hotel OÜ (registrikood 12513443), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 12.07.2024 otsus muutmata. Jätta Osaühingu SilkRoad apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu SilkRoad kanda. Määrata kindlaks Tondi 55 Hotel OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista Osaühingult SilkRoad Tondi 55 Hotel OÜ kasuks välja menetluskulud 1691,25 eurot.
5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul SilkRoad tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-1781 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Osaühing SilkRoad (hageja) esitas 01.02.2023 Harju Maakohtule Tondi 55 Hotel OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 500 eurot, viivised perioodi 23.12.2022–01.02.2023 eest 114,02 eurot ja viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veebruaris 2022 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama trepi. Hageja esitas 22.02.2022 50% osas ettemaksu arve MA220210, kokku 10 500 eurot, mis on tasutud. Hageja paigaldas trepi ja andis selle kostjale üle 22.11.2022. Trepp valmistati ja paigaldati kostja tellimuse järgi. Kostja töid ei vaidlustanud. Kostja ei ole välja toonud ühtegi hageja tööga seonduvat puudust. Kuna objekt on vana hoone, siis eeldada, et kõik on sirge ja samas mõõdus, ei ole võimalik. Hageja mõõtis objekti üle ning valmistas trepi vastavalt mõõtudele, millega oli võimalik joonisel toodud trepp ehitada, et trepp hiljem tellitud asukohta sobituks ja mahuks. Hageja esitas 19.12.2022 kostjale järgmise 50% osas arve MA221275 summas kokku 10 500 eurot, maksetähtajaga 22.12.2022, mida kostja ei ole tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Pooltevahelist lepingut on rikkunud hageja. Hageja paigaldatud trepidetailides esinevad võrreldes trepi joonisega kostja jaoks olulised puudused ja kostja on neist puudustest hagejat teavitanud. Kostja on kandnud hageja töös puuduste esinemise tõttu kahju.
5.Trepi joonise koostas ja edastas kostjale hageja 13.04.2022. Kostja soovide kohaselt toimus üksnes joonise kohandamine ebaolulistes detailides. Kohtades, milles esinevad puudused, joonist kostja initsiatiivil ja teadmisel ei muudetud. Hageja valmistatud trepi detailide paigaldamisega alustamisel selgus, et hageja on mõõtnud trepi laiuse valesti ja valmistanud vale mõõduga detaile. Hageja eksimuste selgumise ajaks oli kostjal hoones ülejäänud ehitustööd juba valmimas ja hotelli avamine (ja sellega kaasnevad tulud) planeeritud, seega ei olnud kostjal võimalik uut treppi tellida. Hageja valmistas trepikonstruktsiooni, mis jäi trepi asukohaks määratud ruumi keskele paigutatuna kummastki külgseinast ca 4–6 cm kaugusele. Hageja valmistatud detailidest trepp oli hooneosa laiusest kokku ca 10 cm kitsam. Pooled ei muutnud töövõtulepingut, kostja soovis sõlmitud lepingu täitmist (hoone tingimuste järgi koostatud joonisele vastavat treppi).
6.Kuna trepp tuli kinnitada ruumi külgseinte külge ja pidi täitma kogu ruumi seinte vahelise ala, oli trepi välisseina ja ruumi seina vahele vajalik paigaldada tühikuid täitvad lamedad lisadetailid. Selliseid täitetükke oli arvestades trepi konstruktsiooni vaja 54 tk ja kostja tellis 2
2-23-1781 need F.L. OÜ-lt. Lisadetailide valmistamise eest esitas F.L. OÜ 02.09.2022 arve nr 30192 summas 546,91 eurot.
7.Pärast tellitud lisadetailide abil trepi kandekonstruktsiooni paigaldamist selgus, et hageja koostatud ja kostja kinnitatud joonisele ei vasta ka trepiastmete pikkus. Hageja oli koostanud joonise, mille kohaselt oli kahe trepipoole vahele kavandatud ca 110 cm pikkused trepiastmed ja nende vahele u 9 cm laiune (92 mm) trepi tugikonstruktsioon. Tegelikult oli hageja valmistanud aga kokku u 20 cm kitsamad astmed (laius ca 102 cm) ja nende vahele hoopis ligi 30 cm laiuse tugikonstruktsiooni, mille laius erinevatel trepimademetel mõõdetuna ka erineb.
8.Novembris 2022 selgus, et lisaks ebaõigete detailide valmistamisele takistas trepi valmimist ka asjaolu, et selle ajani olid värvimata osad trepidetailid ja et hageja ei olnud selle teostamiseks võimeline. Vajalike detailide värvimise tellis kostja OSAÜHINGULT O. ja tasus selle töö eest 09.11.2022 arve nr 4657 summas 336 eurot.
9.Detsembris 2022 oli trepil võimalik liikumine, kuid trepp ei vastanud jätkuvalt joonistele ja enamus detaile oli paigaldamise käigus kahjustada saanud või paigaldatud joonisest erinevalt (arusaamatult, trepi ilmet kahjustavalt ja võimalikku ohtu tekitavalt). Joonisest erinevate detailide paigaldamiseks või detailide paigaldamise joonisest erineval viisil hageja põhjendusi ei esitanud.
10.Hageja üritas detailide vigastusi objektil värvimisega parandada, kuid ebaõnnestus ka selles, kuna tema töötajad ei osanud seda tööd. Trepi viimistluse tellis kostja H. osaühingust ning tasus selle töö eest esitatud arve summas 3307,50 eurot.
11.Trepi valmistamise ja paigaldamisega seotud probleemide tõttu viibis mitu kuud hoones hotelli avamine, mis on tekitanud kostjale kahju saamata jäänud tuluna. Kuna hoonesse paigaldatud trepp on tellitud trepist ja joonistel märgitust erinev, on viibinud ka Päästeametilt kooskõlastuse saamine. Kooskõlastuse mittesaamisel võib osutuda vajalikuks kogu trepp hoonest eemaldada, utiliseerida ja tellida hoonesse uus trepp.
12.Hageja ei ole ei 22.11.2022 ega ühelgi muul ajal kostjale kostja tellitud tööd üle andnud ega esitanud selle väite kohta ka mitte ühtegi tõendit. Pärast töömaale puudustega eseme jätmist selle eest arve esitamine ei tekita tellija vastuvõtuviivitust, alusetu arve mittetasumine ei tekita tasumisega viivitamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus jättis 12.07.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
14.Maakohus tuvastas, et kostja tellis hagejalt metallist trepi valmistamise ja paigaldamise /aadress/, Tallinn hoones rajatavasse hotelli. Trepi maksumuseks leppisid pooled kokku 17 500 eurot, lisaks käibemaks ehk kokku 21 000 eurot. Hageja esitas trepi osas 22.02.2022 ettemaksu 50% trepi hinnast tasumiseks arve MA220210 summas 10 500 eurot (koos käibemaksuga), mis on kostja poolt tasutud. 22.02.2022 ettemaksuarvel nr MA220210 on selle selgituses kirjas: „Trepp, tondi 55 + paigaldus, viimistlused ja piirded vastavalt joonisele, astmed sileplekk värvitud painutatud ja järgivad joonist. koos piirete ja paigaldusega, Piirde katteplekk 1 mm ja trepi kande talad 160x50x5 ja vahemete talad
3
2-23-1781 100x100x5“, maksumusega 17 500 eurot, lisaks käibemaks 3500 eurot ehk kokku 21 000 eurot.
15.Pooled pidasid trepi tellimiseks ning sisekujunduslike ja tehniliste lahenduste osas kirjavahetust aprill–mai 2022, trepi joonise koostas ja edastas kostjale hageja 13.04.2022. Kostja on võtnud omaks, et /aadress/, Tallinn hoone peasissekäigu juurde fuajeesse on kostja poolt paigaldatud trepp, aga kostja väitel ei vasta see kokkulepitule ja ta ei ole seda vastu võtnud. Kostja ei ole allkirjastanud tööde vastuvõtmise kohta akti ega seda kinnitanud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on kostjale esitanud tasumiseks 19.12.2022 arve nr MA221275 trepi kokkulepitud hinnast teise poole maksmiseks summas 10 500 eurot (koos käibemaksuga), maksetähtajaga 22.12.2022, mida kostja ei ole tasunud. Kostja on osundanud trepi puudustele ja arvele vastu vaielnud hagejale 10.01.2023 saadetud e-kirjas.
16.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1); või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).
17.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
18.VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Seega tuleb tasunõude sissenõutavuse hindamiseks esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).
19.Hageja selgitas, et „tellija on töö vastu võtnud VÕS § 638 teise lause kohaselt, töövõtja on tõendanud, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning tellijal on olnud mõistlik aeg tööd vastu võtta“. Seega on hageja seisukohal, et pooltevahelise lepingu järgi pidi ta töö kostjale üle andma. Kohus nõustus sellega, et sarnaste töövõtulepingute kohaselt on tavapärane tööde üleandmine tellijale.
20.Järelikult pidi hageja tasunõue muutuma sissenõutavaks töö üleandmisega, ja hageja kohustuseks oli tõendada kostja poolt töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 4
2-23-1781 637 lg-d 4 ja 5; § 638). Selleks, et kostjat saaks lugeda tööd vastu võtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab hageja tõendama, et ta tegi töö valmis, see vastas lepingus kokkulepitule (VÕS § 641 lg 1), esitas selle kostjale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja, kuid kostja alusetult ei võta tööd vastu. Kuna asjas puuduvad tõendid, et töö oleks kostja poolt vastu võetud, siis peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama hageja.
21.Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Seega pidi hageja tõendama, millal kostja sai kätte (teada) hageja tahtest tööde üle anda. Hageja ei ole tõendanud pooltevahelise töövõtulepingu konkreetseid tingimusi, st millise trepi kostja tellis ja millise trepi hageja kostjale üle andis. Kui vaidlusaluses arves ja tellimuse aluseks olevas ettemaksuarves on viide trepi joonistele ning pooled pidasid kirjavahetust trepi jooniste kooskõlastamise üle, siis on ilmne, et pooled kooskõlastasid trepi joonised, vastavalt millele pidi hageja trepi valmistama ja paigaldama. Seega pidi trepp vastama lepingus kokkulepitud omadustele (VÕS § 77 lg 1 esimene lause ja VÕS § 641 lg 2 p 1 kriteerium). Hageja ei ole tõendanud, millised need kooskõlastatud joonised olid ja et trepp vastab nendele joonistele. Hageja ei saa sellest tulenevalt antud juhul tugineda väitele, et töö omaduste kohta kokkulepe puudus ning trepp sobib kasutamiseks trepina ja vastab tavaliselt trepile esitatavatele nõuetele ja keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1 teine lause ja § 641 lg 2 p 2 kriteerium).
22.Hageja ei ole tõendanud, et kostja alusetult keeldub töid vastu võtmast ja need tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Isegi kui lähtuda kostja poolt esitatud trepi joonistest, ei ole hageja esitanud tõendeid, et paigaldatud trepp nendele ka vastab. Hageja esitatud fotodest ei ole võimalik järeldada trepi vastavust joonistele. Kostja on esitatud asjatundja arvamuse, mille kohaselt ei vasta hageja poolt teostatud töö ei joonistele ega muudele kehtivatele nõuetele, s.o selle teraskonstruktsioon ei ole vastavuses Eestis hoonete ehituses projekteerimisele esitatavate normidega. Hageja ei ole sisuliselt ühelegi hinnangus esitatud väitele või hinnangule tõendatud vastuväiteid esitanud ega hinnangus toodud järeldusi ümber lükanud. Seega on kostja esitanud tõendi, et töö ei vastanud lepingus kokkulepitule ja ka tavapäraselt sellisele trepile esitatavatele tingimustele.
23.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 19.12.2022 arve kostjale kätte toimetanud varem kui 10.01.2023 e-kirjaga, millele kostja samal päeval vastas selle mitteaktsepteerimisega. Seega ei saa hageja poolt tööde üleandmiseks kostjale esitamist lugeda nimetatud arve kuupäevast ega asuda seisukohale, et kuna kostja ei ole sellele varem (enne 10.01.2023) vastuväiteid esitanud, siis tuleb lugeda tööd vastu võetuks. Hageja ei ole ka esile toonud ega tõendanud, milline tööde vastuvõtmise kord (sh töö ülevaatamise tähtaeg) pooltel kokku lepitud oli või milline see heast ehitustavast vms tavapäraselt oleks.
24.Seega ei ole hageja tõendanud, et tema tasunõue töövõtulepingust tulenevalt (19.12.2022 kuupäevaga arve nr MA221275 summas 10 500 eurot) on muutunud sissenõutavaks. Kuna hageja põhinõue ei ole sissenõutavaks muutunud, ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue ja ka see jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus
25.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 12.07.2024 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 5
2-23-1781
26.Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja esitatud tõendid ei tõenda kostjale tööde üle andmist ega nende vastuvõtmist. Hageja esitas tõendid, et ta on kostjale tööd üle andnud ning kostja on hagejalt tööd vastu võtnud. Olukorras, kus kostja asus treppi kasutama, saab asuda seisukohale, et töö on üle antud ja vastu võetud, töö vastas lepingutingimustele, ning töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb töö VÕS § 638 kohaselt lugeda vastuvõetuks.
27.Hageja projekteeris, valmistas ja paigaldas trepi kostja tellimuse järgi. Töö oli valmis 22.11.2022, kostjal oli võimalus töö üle vaadata, sest trepp asus kostja hoones ning vastas lepingutingimustele. Kostja ei nõustu, et trepi vastavust lepingutingimustele saab hinnata kostja asjatundja arvamusele tuginedes, kelle teadmised ei erine mitte kuidagi hageja teadmistest ja kogemustest metallkonstruktsioonide ehitamisel. Tellija ei või hea usu põhimõttest tulenevalt keelduda töö vastuvõtmisest, kui töövõtja on kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Isegi kui tellitud trepil oli puuduseid, siis ei ole puuduste esinemine töö vastuvõtmisest keeldumiseks lubatav hea usu põhimõtte kohaselt, sest puudused olid ebaolulised ning ei välistanud ega piiranud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist ega hotelli avamist detsembris 2022.
28.Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja möönab, et tal ei ole tõendeid kostjale 19.12.2022 arve edastamisest varem kui 10.01.2023, kuid hageja viivise nõuet alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni ei saanud jätta rahuldamata. Vastustaja seisukoht
29.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
31.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded 10 230 euro ja sellelt summalt arvestatava viivise nõudes rahuldamata, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
32.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
33.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised 6
2-23-1781 ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hageja tasunõue pidi sissenõutavaks muutuma töö vastuvõtmisega, s.o juhul kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Hageja väidetel andis tema tööd kostjale üle ning kostja võttis tööd vastu 22.11.2022. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja oma väiteid töö vastuvõtmisest ei ole tõendanud. Asjaolust, et hageja on esitanud fotod trepist, mis asub kostja kinnisasjal, ei ole võimalik järeldada ei hageja tahet 22.11.2022 anda trepp kui teostatud töö kostjale üle või kostja tahet 22.11.2022 võtta trepp vastu. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on 22.11.2022 töö kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud, siis ei ole põhjendatud iseenesest järeldada, et samast päevast pidi kostja viivitamata töö üle vaatama või üle vaadata laskma.
35.Hageja arvates tuleb töö lugeda vastuvõetuks, kuna fotodelt on hageja valmistatud trepp nähtav ning hageja valmistatud trepp on ka kostja kasutuses (kostja kasutab treppi). Kolleegium hagejaga ei nõustu. Selleks, et VÕS § 638 teise lause alusel lugeda töö vastuvõetuks, s.o juhul, kui tellija alusetult ei ole valmis tööd vastu võtnud selleks töövõtja mõistliku tähtaja jooksul, pidi hageja tõendama, et ta tegi lepingujärgse töö valmis, esitas selle kostjale vastuvõtmiseks ning andis ka tööde vastuvõtmiseks mõistliku aja.
36.Tööd saab lugeda valmis tehtuks, kui need vastavad lepingu tingimustele (VÕS § 641) või kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteedis pole kokku lepitud, siis vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1). Olukorras, kus hageja ei ole esile toonud missugustele tingimustele pidi tema valmistatud trepp vastama, ei piisa vaid hageja väidetest ja fotodest, et tuvastada, et hageja valmistas trepi vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele või et hageja tegi seda vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluses arves ja tellimuse aluseks olevas ettemaksu arves on viide trepi joonistele. Pooled pidasid ka kirjavahetust trepi jooniste kooskõlastamise üle. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole trepp valmistatud joonistele, milles pooled olid kokku leppinud ja kooskõlastanud. Selliselt on põhjendatud järeldada, et pooled olid kokku leppinud trepi valmistamises vastavalt poolte vahel kokku lepitud tingimustele, mille kohaselt peab trepp vastama poolte vahel kooskõlastatud joonistele. Pooled ei vaielnud selle üle, et mõõtude võtmine ja selle alusel jooniste tegemine oli hageja enda korraldada. Selliselt olid pooled kokku leppinud, et hageja valmistatav trepp peab vastama konkreetse hoone mõõtude järgi valmistatud joonistele, s.o poolte vahel kokku lepitud tingimustele. Hageja ei ole tõendanud, millistele tingimustele tema valmistatav trepp pidi vastama. Hageja ei tõendanud, et tema valmistatud trepp vastab joonistele, millele on viidatud arvetes ja e-kirjades ning millised joonised esitas kostja, s.o poolte vahel kokkulepitud joonistele, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, et hageja tegi lepingujärgse töö. Tuvastamata, kas trepp vastab kokkulepitud joonistele, ei ole võimalik jõuda ka järeldusele, et hageja valmistatud trepi puuduste puhul võib olla tegemist vaid ebaoluliste puudustega. Kui tõendatud ei ole, et hageja valmistatud trepp vastab poolte vahel kokkulepitud tingimustele, ei ole põhjendatud tuvastada, kas töö, milles kokku ei lepitud, võib vastata keskmisele kvaliteedile.
37.Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta tegi lepingujärgse töö valmis, siis ei saa kostjat pidada alusetult või hea usu põhimõttega vastuolus olles keeldunuks töö vastuvõtmisest. Hageja ei ole tõendanud, et esitas kostjale vastuvõtmiseks lepingujärgse töö. Samuti ei ole hageja tõendanud, et andis kostjale lepingujärgse töö vastuvõtmiseks mõistliku aja. Seega ei saa 7
2-23-1781 lugeda hageja valmistatud treppi kostja poolt vastuvõetuks. Maakohus leidis õigesti, et hageja tasunõue (19.12.2021 arve nr MA221275 summas 10 500 eurot) ei ole muutunud sissenõutavaks. Kui hageja põhinõue pole muutunud sissenõutavaks, siis ei saa hageja olla ka viivituses selle tasumisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
39.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.
40.Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1691,25 eurot. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
41.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 8,25 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja sellele vastamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik.
42.Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 205 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
43.Seega tuleb hagejalt välja mõista menetluskulu kostja kasuks 1691,25 eurot (8,25 x 205). Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
44.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8
2-23-1781
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.