Võlaõigus › Töövõtulepingud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Kohus on võtnud vastu 06.05.2024 vastu hageja poolt esitatud taotluse nõude tagasivõtmiseks summas 270 eurot (dtl 252, 00:11:18-00:14:13). Hageja täpsustas nõuet 10.06.2024 kohtuistungil, millise kohaselt palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 10 230 eurot ja viivis (dtl 266, 00:01:43).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veebruaris 2022 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama trepi. Hageja esitas 22.02.2022 50% osas ettemaksu arve MA220210, kokku 10 500 eurot, mis on tasutud ning peale trepi paigaldust 22.11.2022, esitas 19.12.2022 järgmise 50% osas arve MA221275 summas kokku 10 500 eurot, maksetähtajaga 22.12.2022, mis on käesoleva ajani tasumata. 22.11.2022 andis hageja kostjale paigaldatud trepi üle. Kostja tellimuse järgi valmistati ja paigaldati trepp. Kostja ei ole töid vaidlustanud. Hageja andis töö üle 22.11.2022.a ja esitas arve 19.12.2022.a, mille kohaselt oli arve tasumiseks 3 päeva aega, mis kokku on mõistlik aeg. Tavaolukorras annab tellija puudustest teada 2 nädala jooksul, seega on hageja käitunud äärmiselt heauskselt ja usaldavalt, kuna kostja on asja vastu võtnud. Kostja ei ole välja toonud ühtegi puudust, mis on seoses hageja tehtud töödega. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna käesoleva ajani ei ole kostja välja toonud ühtegi puudust hageja töös, ei saa lugeda, et hageja oleks lepingut rikkunud ning kostja ei ole ka lepingust taganenud, VÕS § 188 lg 2 esimese lause järgi vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised perioodi 23.12.2022-01.02.2023 eest summas 114,02 eurot. Kuna objekt on vana hoone, siis eeldada, et kõik on sirge ja samas mõõdus ei ole võimalik. Hageja mõõtis objekti üle ning valmistas trepi vastavalt mõõtudele, millega oli võimalik joonisel toodud trepp ehitada, et trepp hiljem ka tellitud asukohta sobituks ja mahuks. Olukorras, kus kostja ei ole andnud joonist, millel on mõõtkava ning täpseid detailide mõõtusid, on kohatu väita, et trepp on 4-6 cm külgseinast kaugemal. Ilmselge on, mida teab iga vähegi elukogenu, et tellitud trepi külgkonstruktsioonid peavad olema alt-üles sirged ning neid ei valmistata looklevana, iga trepiaste erineva laiusega. Kuna kostja lisal 2 puudub mõõtkava, samuti ei ole kostja esitanud hagejale hoone/objekti mõõtkava, siis on kostja nõue tuginedes lisadele 8-11 alusetu. Hageja nõustub, et kostjale võib visuaalselt meeldida trepi täiendamine lisa detailidega, kuid trepi olemuselt on see ebaoluline ja mitte vajalik. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv ja esindajakulu. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

selle väite kohta ka mitte ühtegi tõendit. Kuna hageja töötajad viibisid objektil suvalistel aegadel, ei saanud nende ühestki lahkumisest järeldada trepi üleandmiseks esitamist. Pärast töömaale puudustega eseme jätmist selle eest arve esitamine ei tekita tellija vastuvõtuviivitust, alusetu arve mittetasumine ei tekita tasumisega viivitamist. Põhinõude puudumise tõttu puudub hagejal kostja vastu ka viivisnõue. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus selgitas pooltele nende esitatud asjaolude põhjal õiguslikku olukorda 19.01.2024 kirjas (dtl 168-176). Samuti toimus asja arutamiseks kaks istungit (korraldav 06.05.2024, dtl 251-253; ja kohtuistung 10.06.2024, dtl 265-273).

Poolte vahel pole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping kostja poolt trepi valmistamiseks ja paigaldamiseks Sõjakooli 3, Tallinn hoones. Vaidlus puudub ka selles, et hageja mingi trepi valmistas ja objektile paigaldas (küll vaidlevad pooled selle üle, kas trepp vastas lepingus kokkulepitule). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole allkirjastanud tööde (trepi) üleandmise vastuvõtmise akti ja ta on vaielnud vastu tööde (trepi) vastuvõtmisele hageja pakutud kujul.

Kohus tuvastab järgmised asjaolud: 1) 2) 3) 4)

5) 6) 7) 8) 9)

Kostja tellis hagejalt metallist trepi valmistamise ja paigaldamise Sõjakooli 3, Tallinn hoones rajatavasse hotelli. Trepi maksumuseks oli kokku lepitud 17 500 eurot, lisaks käibemaks ehk kokku 21 000 eurot. Hageja esitas trepi osas 22.02.2022 ettemaksu 50% trepi hinnast tasumiseks arve MA220210 summas 10 500 eurot (koos käibemaksuga), mis on kostja poolt tasutud. 22.02.2022 ettemaksuarvel nr MA220210 on selle selgituses kirjas: „Trepp, tondi 55+paigaldus, viimistlused ja piirded vastavalt joonisele, astmed sileplekk värvitud painutatud ja järgivad joonist. koos piirete ja paigaldusega, Piirde katteplekk 1mm ja trepi kande talad 160x50x5 ja vahemete talad 100x100x5“, maksumusega 17 500 eurot, lisaks käibemaks 3500 eurot ehk kokku 21 000 eurot. Pooled pidasid trepi tellimiseks ning sisekujunduslike ja tehniliste lahenduste osas kirjavahetust aprill-mai 2022 (dtl 33-37), trepi joonise koostas ja edastas kostjale hageja 13.04.2022. Kostja on võtnud omaks, et Sõjakooli 3, Tallinn hoone peasissekäigu juurde fuajeesse on kostja poolt paigaldatud trepp (dtl 24, p 2.8), aga kostja väitel ei vasta see kokkulepitule ja ta ei ole seda vastu võtnud. Kostja ei ole allkirjastanud tööde vastuvõtmise kohta akti ega seda kinnitanud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on kostjale esitanud tasumiseks 19.12.2022 arve nr MA221275 trepi kokkulepitud hinnast teise poole maksmiseks summas 10 500 eurot (koos käibemaksuga), maksetähtajaga 22.12.2022 (dtl 14), mida kostja ei ole tasunud. Kostja on osundanud trepi puudustele ja arvele vastu vaielnud hagejale 10.01.2023

saadetud e-kirjas (dtl 15).

Pooled vaidlevad järgmiste peamiste asjaolude üle: 1) 2) 3) 4)

Millistel tingimustel oli töövõtuleping sõlmitud, sh. millistele tingimustele pidi vastama trepp. Kas hageja on teinud töövõtulepingule vastava töö ehk valmistanud ja paigaldanud objektile lepingu tingimustele vastava trepi. Kas kostja tuleb lugeda tööd vastuvõtnuks ehk ta keeldub alusetult tööde (trepi) vastuvõtmisest. Kas hageja tasunõue töövõtulepingust tulenevalt on muutunud sissenõutavaks. Kui jah, siis mis kuupäeval. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1); või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).

Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Kohus selgitas hagejale 19.01.2024 kirjas, et töövõtulepingu sisu ja tingimused on hageja tõendamiskoormis (dtl 171, p 2.4), seega pidi hageja esile tooma ja tõendama, millise trepi hageja tellis ja millise trepi kostja hagejale üle andis.

VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Seega tuleb tasunõude sissenõutavuse hindamiseks esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

Vastuseks kohtu 19.01.2024 selgituskirjale asus hageja 14.02.2024 menetlusdokumendis seisukohale, et „tellija on töö vastuvõtnud VÕS § 638 teise lause kohaselt, töövõtja on tõendanud, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning tellijal on olnud mõistlik aeg tööd vastu võtta“ (dtl 186). Seega on hageja seisukohal, et pooltevahelise lepingu järgi pidi ta töö kostjale üle andma. Kohus nõustub sellega, kuna sarnaste töövõtulepingute kohaselt on tavapärane tööde üleandmine tellijale.

Kuna kohus eelmises punktis tuvastas, et hageja tasunõue pidi muutuma sissenõutavaks töö üleandmisega, siis oli hageja kohustuseks tõendada kostja poolt töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5; § 638). Selleks, et kostjat saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab hageja tõendama, et ta tegi töö valmis, see vastas lepingus kokkulepitule (VÕS § 641 lg 1), esitas selle kostjale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja, kuid kostja alusetult ei võta tööd vastu. Kuna asjas puuduvad tõendid, et töö oleks kostja poolt vastu võetud, siis peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama hageja. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldus TsÜS § 68 lg 1 mõttes, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Seega pidi hageja tõendama, millal kostja sai kätte (teada) hageja tahtest tööde üle anda. Kohus selgitas 19.01.2024 kirjas hagejale, et „välistatud ei ole, et selleks hageja tahteavalduse väljenduseks on näiteks vaidlusalune maksmata arve, kuid hageja peab oma positsiooni ise selgelt esile tooma“. Samuti pidi hageja esile tooma, mis kuupäeval ja kuidas ta vaidlusaluse arve kostjale üle andis (dtl 171, p 2.3.7-2.3.8).

Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelise töövõtulepingu konkreetseid tingimusi, s.t. millise trepi hageja tellis ja millise trepi kostja hagejale üle andis. Kohus osundab, et vaidlusaluses arves (dtl 14) ja tellimuse aluseks olevas ettemaksuarves (dtl 9) on viide trepi joonistele. Pooled on pidanud kirjavahetust trepi jooniste kooskõlastamise üle (dtl 33-37). Kostja on vaielnud trepi (töö) vastuvõtmisele vastu põhjendusel, et see „ei ole valmistatud vastavalt trepi tootmisjoonisele, mille me kooskõlastasime“ (dtl 15). Seega on kohtu arvates ilmne, et pooled kooskõlastasid trepi joonised, vastavalt millele pidi hageja trepi valmistama ja paigaldama. Seega pidi trepp vastama lepingus kokkulepitud omadustele (VÕS § 77 lg 1 1. ls ja VÕS § 641 lg 2 p 1 kriteerium). Hageja ei ole tõendanud, millised need kooskõlastatud joonised olid ja et trepp vastab nendele joonistele. Hageja ei saa sellest tulenevalt antud juhul tugineda väitele, et töö omaduste kohta kokkulepe puudus ning trepp sobib kasutamiseks trepina ja vastab tavaliselt trepile esitatavatele nõuetele ja keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1 2. ls ja § 641 lg 2 p 2 kriteerium).

Hageja ei ole tõendanud, et ta valmistas ja paigaldas pooltevahelise lepingu tingimustele vastava trepi ning andis selle kostjale üle ja kostja keeldub alusetult seda vastu võtmast ehk töö tuleb lugeda üle antuks kostjale, millega oleks hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Pooled küll ei vaidle selle üle, et mingi trepi on hageja paigaldanud, kuid vaidluse korral vaid sellest ei piisa tasunõude sissenõutavaks muutumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et paigaldatud trepp vastab VÕS § 77 lg 1 1. ls ja VÕS § 641 lg 2 p 1 kriteeriumile ehk sellel on kokkulepitud omadused.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja alusetult keeldub töid vastu võtmast ja need tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Isegi, kui lähtuda kostja poolt dtl 33-37 esitatud trepi joonistest, ei ole hageja esitanud tõendeid, et paigaldatud trepp nendele ka vastab. Tegemist on mitteõigusliku asjaoluga ja kohtul puudub pädevus seda hinnata ja tuvastada hageja esitatud fotode alusel (dtl 10-13; 194-204).

Kostja on esitanud arvamuse (dtl 222-237), milles teraskonstruktsioonide projekteerimise, tootmise ja paigaldusega üle 16 aasta tegelenud A. V. analüüsis hageja poolt teostatud töö vastavust nii joonisele kui ka muudele kehtivatele nõuetele ja tuvastas, et see ei vasta kokkulepitud joonisele ja selle teraskonstruktsioon ei ole vastavuses Eestis hoonete ehituses projekteerimisele esitatavate normidega.

Hageja vaidleb arvamusele vastu, leides, et puuduvad tõendid isiku pädevuse kohta (diplomit, kutsetunnistust, MTR-i registreering) (dtl 240-241, p-d 2-3). Kohus asub seisukohale, et A. V. 24.02.2024 hinnangut on võimalik asjatundja arvamusena käesolevas asjas arvesse võtta. Isiku pädevus võib tuleneda ka pikaajalisest valdkonnas töötamisest, mille osas on A. V. kinnitanud, et tal on kogemust 16 aastat. Kuigi hariduse ja kutsetunnistuse kohta tõendeid esitatud ei ole, ei jäta kohus vaid hageja formaalsete vastuväidete alusel tõendit arvestamata. Hageja ei ole sisuliselt ühelegi hinnangus esitatud väitele või hinnangule tõendatud vastuväiteid esitanud ega hinnangus toodud järeldusi ümber lükanud. Seega on kostja esitanud tõendi, et töö ei vastanud lepingus kokkulepitud ja ka tavapäraselt sellisele trepile esitatavatele tingimustele. Hageja vastupidist tõendanud ei ole.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 19.12.2022 arve kostjale kätte toimetanud varem kui 10.01.2023 e-kirjaga, millele kostja samal päeval vastas selle mitteaktsepteerimisega (dtl 15-16). Seega ei saa hageja poolt tööde üleandmiseks kostjale esitamist lugeda nimetatud arve kuupäevast ega asuda seisukohale, et kuna kostja ei ole sellele varem (enne 10.01.2023) vastuväiteid esitanud, siis tuleb ta lugeda tööd vastuvõtnuks. Hageja ei ole ka esile toonud ega tõendanud, milline tööde vastuvõtmise kord (sh töö ülevaatamise tähtaeg) pooltel kokku lepitud oli või milline see heast ehitustavast vms tavapäraselt oleks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, millistele tingimustele temalt tellitud trepp vastama pidi ega selle kohta, et hageja on teinud töövõtulepingule vastava töö ehk valmistanud ja paigaldanud objektile lepingu tingimustele vastava trepi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tuleb lugeda tööd vastuvõtnuks ehk kostja keeldub alusetult tööde (trepi) vastuvõtmisest. Kokkuvõtvalt ei ole hageja tõendanud, et tema tasunõue töövõtulepingust tulenevalt (19.12.2022 kuupäevaga arve nr MA221275 summas 10 500 eurot, dtl 14) on muutunud sissenõutavaks.

Kuna hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud ei ole, ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue ja ka see jääb rahuldamata.

Hagi jääb tervikuna rahuldamata.

Kohtu hinnangul ei sisaldanud 10.06.2024 istungil üle kuulatud kaks tunnistajat asja lahendamiseks asjakohast teavet. Kumbki neist ei olnud vahetult kursis hageja ja kostja vaheliste kokkulepete ja nende täitmise käiguga, sest nende suhtlus oli toimunud vaid kostja esindajaga ja kogu teave asja kohta pärines kostjalt. Tunnistajad ei olnud juures hageja ja kostja vaheliste läbirääkimiste või vestluste juures. Seetõttu kohus neid lähemalt ei käsitle.

Samuti ei ole asja lahendamiseks oluline pooltevaheline vaidlus seoses hoone tuleohutusnõuete ja Päästeameti kooskõlastusega. Hageja ei tõendanud lepingus kokkulepitud tingimusi trepi valmistamiseks ja paigaldamiseks, mistõttu jääb hagi rahuldamata juba sel põhjusel. Kohtul puudub seega vajadus analüüsida ja tuvastada, kas trepile tulenesid mingid nõuded seoses tuleohutusega, kas need olid täidetud ja kelle ülesandeks oli hankida Päästeameti kooskõlastus (ja kas seda üldse oli vaja).

Seega muud kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 11 622,77 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 6792,50 eurot (6502,50€+290€) (dtl 258-259).

Hageja leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud vaid osaliselt. Praegune õigusvaidlus ei olnud keskmise keerukusega nagu väidab kostja esindaja, asjaga seotud töömaht ei olnud erakordselt suur ega nõudnud mingit valdkonda puudutavaid eriteadmisi. Ka ei olnud asjaolude ja tõendite maht asjas eriliselt suur. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude hüvitamist kostjale suuremas ulatuses kui 16,75 h ulatuses ning mitte enam kui 160 eurot töötunni eest käibemaksuta, kokku 2680 eurot. Kostja esindaja tunnitasu määr on 200 eurot. Hageja vaidleb antud tunnitasu määrale vastu ning leiab, et põhjendatud tunnitasu määraks on 160 eurot. (dtl 275-276).

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-1824 pidanud põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määraks 205,58 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, et mis põhjustel kuulub kostja esindaja tunnitasu määr vähendamisele. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määr 200 eurot ei ületa sarnase õigusteenuse turu hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 33,96 tundi. Hageja leiab, et põhjendatud kostja esindaja ajakulu on antud vaidluse puhul 16,75 tundi.

Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud vaidluses on toimunud mitmeid kohtuistugeid ja tunnistajate ülekuulamine. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 6792 eurot (33,96 tundi x 200€).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.