2-18-105972/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded 21.03.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A K vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 14.06.2018 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.06.2018 esitas OÜ AF Võlamenetlus (praegune OÜ Aktiva Finants) hagi A K vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt väljastas Folkefinans AS Eesti filiaal kostjale 30.10.2014 laenu summas 500 eurot. Monetti laenutingimuste punkt 2 kohaselt on kostjal kohustus saadud laen tagastada Folkefinans AS Eesti filiaalile vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehes sätestatule ja esitatud arvetele perioodil 29.11.2014 - 26.08.2015. Kokku kohustus kostja tagastama laenu põhiosa summas 500 eurot ja vastavalt lepingu laenutingimuste punktile 3.3. lisanduv fikseeritud intress summas 343,30 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: Arve nr 380000227 Maksetähtaeg 29.11.2014 Põhiosa 30,20 Intress 54,20 Arve nr 380000228 Maksetähtaeg 29.12.2014 Põhiosa 33,40 Intress 50,90 Arve nr 380000229 Maksetähtaeg 28.01.2015 Põhiosa 37,00 Intress 47,30 Arve nr 380000230 Maksetähtaeg 27.02.2015 Põhiosa 41,10 Intress 43,30 Arve nr 380000231 Maksetähtaeg 29.03.2015 Põhiosa 45,50 Intress 38,80 Arve nr 380000232 Maksetähtaeg 28.04.2015 Põhiosa 50,40 Intress 33,90

Arve nr 380000233 Maksetähtaeg 28.05.2015 Põhiosa 55,90 Intress 28,40 Arve nr 380000234 Maksetähtaeg 27.06.2015 Põhiosa 61,90 Intress 22,40 Arve nr 380000235 Maksetähtaeg 27.07.2015 Põhiosa 68,70 Intress 15,70 Arve nr 380000236 Maksetähtaeg 26.08.2015 Põhiosa 75,90 Intress 8,40. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja põhiosa katteks teinud ühtegi makset. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu laenutingimuste punkt 6.3. alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa kujunemine: 1. tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, kokku 30 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu laenutingimuste punktile 3.4. kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenusumma tagastamisele/lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 27.08.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.06.2018 summas 113,86 eurot. Hageja palub lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Folkefinans AS Eesti filiaal on loovutanud 21.12.2016 kostja vastase nõude põhisummas 500 eurot OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt A K välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 500 eurot, intress 343,30 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 113,86 eurot ja lisanduv viivis alates 30.06.2018 kuni põhinõude summas 500 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 950 eurot. Samuti palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 14.02.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 14.02.2019, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 28.02.2019. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Folkefinans AS Eesti filiaal on laenulepingust tuleneva võlanõude loovutanud OÜ-le AF Võlamenetlus. Seoses ühinemisega OÜ-ga Aktiva Finants ja sellega seoses registrist kustutamisega 03.08.2018 on OÜ AF Võlamenetlus üldõigusjärglasena menetluses hagejaks OÜ Aktiva Finants. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Käesolevas menetluses ei ole vaidlustatud järgmisi asjaolusid: 30.10.2014 väljastas Folkefinans AS Eesti filiaal kostjale laenu 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt väljastati laen 10 kuuks, s.h. tuli kostjal tagasta laen 500 eurot ja intressid kokku 343,30 eurot. Vastuseks kohtu küsimusele on hageja selgitanud, et peale nõuete loovutamist selgus, et Folkefinans AS Eesti filiaal on antud laenude väljastamise Eesti turul lõpetanud ning süsteem ja väljavõtted hävitatud. Ainsana on olemas laenu üldtingimused, leping (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht) ja pangast saadud maksekorraldus, mis tõendab, et laen on kostjale üle kantud. Märgitud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe kohaselt on lepingus kokkulepitud intressi määraks 132% aastas ja krediidi kulukuse määraks aastas 250%. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9; 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 19; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).

Vastavalt VÕS § 406 lg 1 on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eelnimetatud krediidi kulukuse määr 250 % aastas, mis on krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406), ületab enam kui seitse korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis oli laenu väljastamise ajal 32,95%. Seega on hageja ja kostja vahel 30.10.2014 sõlmitud laenuleping tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel, mistõttu on hagejal lisaks väljamakstud laenusummale VÕS § 4062 lg 3 järgi õigus nõuda kostjalt intressi üksnes kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda tühise lepingu puhul alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 500 eurot. Kostjal tuli oma lepingujärgsed kohustused täita perioodil 31.10.2014 - 26.08.2015, mil VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli väljaande Ametlikud Teadaanded avaldatud teate kohaselt kuni 31.12.2014 0,15% aastas ja sealt edasi 0,05% aastas. Kuivõrd kostjale anti laenu 500 eurot 300-ks päevaks, tuleb kostjal tasuda hagejale seadusjärgset intressi 0,29 eurot (500 eurot × 0,15% × 62 päeva / 365 päeva = 0,127 eurot ja 500 eurot × 0,05% × 238 päeva / 365 päeva =0,163 eurot). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 27.08.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.06.2018 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 113,86 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega (tlk 46). Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 500 eurolt perioodil 30.06.2018 kuni 15.04.2019 (k.a) 290 päeva eest moodustab 31,78 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.04.2019 seisuga kokku 145,64 eurot (113,86 eurot + 31,78 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 16.04.2019 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 500 euro tasumiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista VÕS § 113 2 lg 2 alusel sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Hageja esindaja on peale lepingu lõpetamist saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja ei ole tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 987,16 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 348,01 eurot ehk ligikaudu 35 % ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada arvestades eelpool märgitud menetluskulude jaotust. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 950 eurot (tlk 21). Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist