Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

täitmiseni.

selle mõistlik suurus, kuna TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 21.02.2019 teavitas kostja kohut, et kui kohus leiab, et menetluse lõpetamiseks puudub võimalus kompromissi alusel, siis palub kostja kohtul lähtuda kohtule esitatud kompromissi punktis 2.1. sätestatud hagi õigeksvõtust ning lõpetada menetlus hagi õigeksvõtu alusel. Kostja kinnitab hagi õigeksvõttu ja on nõus ka sellega, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja hagiavalduse punktis 5.2. nimetatud hageja õigusabikulud summas 1800 eurot ja lisaks veel ka hageja tasutud riigilõiv. Küll aga vaidleb kostja jätkuvalt vastu hageja taotletud õigusabikuludele summas 3 412,50 eurot + km, mida hageja on enda väitel kandnud pärast hagiavalduse esitamist. Lõviosas on tegemist tasuga, mida hageja on maksnud oma advokaadile kostja osanike vahel sõlmitud lepinguga seotud õigusabi eest. Seega tegemist pole mitte kostja vastu hagi esitamise või selle menetlemisega seotud kuludega, vaid kostja osanike vaheliste läbirääkimiste pidamise ja osanike lepingu sõlmimisega seonduvate kostja ühe osaniku (hageja) kuludega. Kostja on 11.12.2018 kohtule esitatud seisukohas selgitanud, miks nende kulude kostja kanda panemine pole põhjendatud. See seisukoht kehtib ka hagi õigeksvõtu alusel aset leidva menetluse lõpetamise korral. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab, et kohtule 06.12.2018 esitatud kompromissilepingu jätab kohus kinnitamata, kuivõrd peale kompromissilepingu kohtule esitamist on selgunud, et pooled saavad kompromisslepingu menetluskulude kokkuleppest erinevalt aru. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks TsMS § 440 kohaselt ning mõlemad pooled on kinnitanud nõustumust kirjaliku menetlusega, lõpetab kohus hagimenetluse seoses kostja poolse hagi õigeks võtmisega ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivud 350 eurot ja õigusabikulu 5212,50 eurot (34 töötundi 45 min x 150 eurot käibemaksuta). Kostja hinnangul on hageja õigusabikulu kostjalt välja mõistmine osaliselt põhjendamatu, kuna osaliselt ei ole tegemist kuluga, mille kandmine oleks menetluses olnud vajalik. Valdavalt on tegemist menetlusvälise kuluga. Kostja vastuväide kulu põhjendamatuse ja ebavajalikkuse kohta kehtib iga kõnealuse kulurea suhtes. Kostja ei ole nõus hageja esindaja õigusabikuludega summas, mis ületab 1800 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus analüüsib kostja vastuväiteid hageja õigusabitoimingute suhtes. -

Toimingud kuni hagiavalduse esitamiseni (materjalide analüüs, kliendiga suhtlemine, hagiavalduse koostamine) 12 h

Nimetatud kulule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on nimetatud teenus ja sellele kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik materjale analüüsida ning kliendiga suhelda. Kohus arvestab ka esitatud materjalide sisu ja mahuga. -

12.09.2018 Hagi tagamise täitmise küsimuste analüüs 15m

Kostja on seisukohal, et hageja ei saa kuidagi suunata hagi tagamise määruse täitmist, mistõttu vastava analüüsi kulu pärast hagi tagamist pole kostjalt väljamõistetav. Hagi tagamise täitmise õiguslik analüüs peab olema tehtud juba hagi tagamise taotluse koostamisel, et otsustada, missugune abinõu sobib kõige paremini. Kohus asub seisukohale, et tasu märgitud toimingu eest ei kuulu kostjalt väljamõistmisele, kuivõrd õigusabi osutas vandeadvokaat, kelle puhul saab eeldada hagi täitmise tagamiseks vajalike teadmiste ja kogemuste olemasolu. -

19.09.2018 vaieldavate teemade kaardistamine ja analüüs 1h 15m

Kostja on seisukohal, et selle kulu seos käesoleva tsiviilasjaga jääb täielikult ebaselgeks. Käesolevas menetluses ei jõutudki kostja vastuse esitamiseni, mistõttu vaieldavaid teemasid pole kaardistatud ega seega ei saanud neid ka analüüsida. Kui hageja soovinuks aimata, missugused saavad olema kostja võimalikud vastuväited tema hagile, siis ka see analüüs peab olema tehtud juba hagi koostamisel, mitte pärast hagi esitamist ja enne kostja vastust. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kulu seos käesoleva tsiviilasjaga jääb ebaselgeks. Kohus asub seisukohale, et tasu märgitud toimingu eest ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. -

20.09.2018 Adepte poolt tehtud ettepaneku täiendamine 30m

Kostja on seisukohal, et arusaamatuks jääb, millisest ettepanekust käib jutt. Kui hageja on teinud kellelegi mingi ettepaneku ja hageja lepinguline esindaja on seda täiendanud, siis pole see kulu kostjalt välja mõistetav. Menetluses pole vastavat ettepanekut tehtud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kulu seos käesoleva tsiviilasjaga jääb ebaselgeks, Kohus asub seisukohale, et tasu märgitud toimingu eest ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. -

20.09.2018 Tähtaja pikendamise taotluse koostamine 15m

Kostja on seisukohal, et kostja koostas tähtaja pikendamise ettepaneku, mitte hageja. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Taotlus esitati eesmärgil jõuda kompromissini, mistõttu on toiming ja sellele kulunud aeg põhjendatud.

-

25.09.2018 e-kirjavahetus G. Rga 30m

Kostja on seisukohal, et arusaamatuks jääb, millisest e-kirjavahetusest on jutt. Kui hageja lepinguline esindaja peab pärast hagiavalduse esitamist oma seadusliku esindajaga mingit ekirjavahetust, siis pole see kostjalt välja mõistetav. Tegemist ei saa olla ka mingi kostja menetlusdokumendi analüüsiks vajaliku e-kirjavahetusega, kuna kostja vastuse esitamiseni ei jõutudki. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kulu seos käesoleva tsiviilasjaga jääb ebaselgeks, Kohus asub seisukohale, et tasu märgitud toimingu eest ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. -

26.09.2018

BBL kirjavahetuse analüüs 1h 00m

Kostja on seisukohal, et arusaamatuks jääb, millist kostja kirjavahetust on analüüsitud, kuna kostja pole menetlusse ühtegi kirjavahetust esitanud. Kui tegemist on mingi menetlusvälise kirjavahetusega, siis ei saa selle analüüsi kulu kostjalt välja mõista. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kulu seos käesoleva tsiviilasjaga jääb ebaselgeks, Kohus asub seisukohale, et tasu märgitud toimingu eest ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. -

01.10.2018

kõne kliendiga, õiguslik analüüs

15m

Kostja on seisukohal, et arusaamatuks jääb, kuidas saab pärast hagi esitamist ja enne, kui kostja on jõudnud hagile vastata, toimunud kõne kliendiga olla seotud käesoleva menetlusega. Samuti jääb arusaamatuks, mille suhtes on tehtud õiguslik analüüs, kuna kostja pole menetlusse esitanud midagi, mis analüüsi nõuaks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kulu seos käesoleva tsiviilasjaga jääb ebaselgeks, Kohus asub seisukohale, et tasu märgitud toimingu eest ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. -

01.10.2018 kokkuleppe analüüs 30m 02.10.2018 osanike lepingu koostamine 15m 02.10.2018 kokkuleppe projekti ettevalmistamine 5h 00m 03.10.2018 Kokkuleppe projekti ettevalmistamine 1h 30m 03.10.2018 kokkuleppe projekti koostamine 3h 00m 11.10.2018 ettevalmistus ja nõupidamine 1h 30m 17.10.2018 lepingu muutmine 1h 00m 18.10.2018 lepingu muudatused 1h 15m 29.10.2018 kostja teemal telefonikõne kliendiga 45m 13.11.2018 kokkuleppe projekti analüüs 30m 15.11.2018 kokkuleppe muutmine ja kommenteerimine 1h 30m 21.11.2018 kokkulepe analüüs, e-mail kommentaaridega 45m

Kostja on seisukohal, et eeldab, et eeltoodud kokku 17 tunni ja 30 minuti vältel toimunud ajakulu seostab hageja kostja osanike lepingule sõlmitud lisakokkuleppe koostamise ja muutmise ning sellega seonduva nõupidamisega. Nimelt sõlmisid kostja osanikeks olevad hageja ja Xxxx OÜ kostja osanike lepingule lisakokkuleppe. Kõnealune osanike lepingu lisakokkulepe sisaldub samas digikonteineris, kus sisaldub ka kohtulik kompromiss. See kokkulepe ei puuduta aga kohtuvaidluse lõpetamist, vaid kostja grupi tegevuse ümberkorraldamist. Seega hagiese ja osanike lepingu lisakokkuleppe ese pole samad. Sealjuures on pooled selle kokkuleppe punktis 2.8. sätestanud, kes kannab kaasnevad kulud. Hageja kulutusi õigusabile saavutamaks kõnealuse kokkuleppe sõlmimine, pole kaasnevate

kulude hulka arvestatud. Hageja kulutusi kõnealuse osanike lepingu lisakokkuleppe sõlmimise saavutamiseks ei saa kuidagi lugeda käesoleva tsiviilasja menetluskuludeks. Kui kostja üheks osanikuks olev hageja on pidanud vajalikuks maksta oma advokaadile tasu saamaks nõu sõlmimaks kostja teiseks osanikuks oleva Xxxx OÜ-ga osanike lepingu lisakokkulepe, ei saa see tasu olla välja mõistetav kostjalt käesolevas kohtumenetluses. Hageja on selgitanud, et kuigi suur osa hagiavaldusele järgnenud lepingulise esindaja tegevustest olid seotud läbirääkimistega ja vajalikud kokkuleppe saavutamiseks selles, kuidas ühist äritegevust jätkata, tuleb ka neid kulusid pidada vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kokkulepe võimaldab saavutada õigusrahu ja loodetavasti vältida uusi kohtuvaidlusi. Ilma sisulise kokkuleppeta ei oleks olnud võimalik kompromissi käesolevas tsiviilasjas sõlmida. Kohus asub seisukohale, et kõnealused kulud on seotud sisulise kompromissini jõudmise tõttu osaliselt ka käesoleva menetlusega ning mõistab need kostjalt hageja kasuks välja 50% ulatuses (s.o põhjendatud 8 h 45 min). -

06.12.2018 05:27 kompromissiga tutvumine, vastaspoole esindajaga suhtlemine, menetluskulude kindlaksmääramise analüüs

Kostja on seisukohal, et siit nähtub, et hageja lepinguline esindaja tutvus kompromissiga samuti alles pärast selle sõlmimist nii nagu seda tegi ka kostja lepinguline esindaja. See ajakulu pole aga kostjalt välja mõistetav. Menetluskulude kindlaks määramiseks esitatava avaldusega seonduvat kulu ei peeta praktikas vastaspoole poolt hüvitatavaks. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Märgitud tasu toimingute eest ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Kokkuvõtvalt on seega kohtu hinnangul hageja esindaja õigusabikulu summas 5212,50 eurot osaliselt põhjendamatu. Hageja kõrgeima kvalifikatsiooniga esindaja tunnitasu määr vastab kohtu hinnangul kõrgeima kvalifikatsiooniga (vandeadvokaat) esindaja keskmisele tunnitasu määrale. Kohtu hinnangul on käesoleva tsiviilasjaga otseselt seotud põhjendatud menetlustoimingud kostjalt väljamõistmise seisukohalt 21 tunni ulatuses. Seetõttu ei saaks hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla kokku suuremad kui 3150 eurot (21 x150) eurot. Kohus leiab, et nii riigilõivu summas 350 eurot kui ka õigusabikulu summas 3150 eurot näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 3500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.