Harri Orro hagi Annely Madala vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harri Orro apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Harri Orro (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (kostja): Annely Madal (ik: XXX), esindaja Talis Toompere
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2019 otsus osas, milles maakohus määras Annely Madalale hüvitatavate õigusabi kulude suuruseks 1260 eurot ning mõistis Harri Orrolt Annely Madala kasuks välja 1260 eurot menetluskulude katteks ja viivise, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Annely Madalale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 864 eurot ning mõista Harri Orrolt Annely Madala kasuks välja 864 eurot menetluskulude katteks, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.1.Jätta rahuldamata Harri Orro hagi Annely Madala vastu sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamiseks 1278,234 euro ulatuses.
4.2.Jätta asja juurde võtmata ja lugeda tagastatuks 04.01.2019 Talis Toompere poolt esitatud seisukohale lisatud müügileping, kinnituskiri, piiriprotokoll, geodeetiliste tööde arve ja maa erastamist ning kinnitamist puudutava dokumentatsiooni.
4.3.Jätta Harri Orro menetluskulud tema enda kanda.
4.4.Määrata Annely Madalale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 864 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud osas jäävad Annely Madala menetluskulud tema enda kanda.
4.5.Välja mõista Harri Orrolt Annely Madala kasuks 864 eurot menetluskulude katteks, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.6.Alates kohtuotsuse jõustumisest tühistada Tartu Maakohtu 08.05.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 048/2018/601.
5.Rahuldada Harri Orro apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Harri Orro (hageja) esitas 07.05.2018 maakohtule hagi Annely Madala (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei alustanud hageja suhtes täitemenetlust tsiviilasjas nr 2-15-18732 07.06.2017 jõustunud kohtuotsuse alusel, mille järgi oli hageja kohustatud tasuma kostjale 3582,22 eurot. Hageja tegi 06.01.2018 tasaarvestuse 1278,23 euro ulatuses ja kandis 30.01.2018 kostja pangakontole 2304,65 eurot. Seega sissenõudja nõue oli täies mahus täidetud enne täitemenetluse alustamist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt hagejal ei olnud nõuet, mida tasaarvestada, kuna hagejale oli raha tagastatud. Samuti tuleb hagi jätta rahuldamata põhjusel, et tasaarvestuse olukord tekkis enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist.
4.Tartu Maakohus jättis 17. jaanuari 2019 otsusega H. Orro hagi A. Madala vastu sundtäitmise 1278,23 euro ulatuses lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Maakohus jättis H. Orro menetluskulud tema enda kanda ja määras A. Madalale hüvitatava õigusabikulu suuruseks 1260 eurot koos käibemaksuga ning mõistis H. Orrolt välja A. Madala kasuks menetluskulude katteks 1260 eurot, millelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Ülejäänud osas jättis maakohus kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohus jõustunud vaheotsusega tuvastanud, et Ülle Orro tegi kostja eest 05.05.2006 osakapitali sissemakse AT Invest OÜ asutamisel. Kostja poolt täitmisele esitatud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-15-18732 jõustus 07.06.2017. Seega ei ole hageja tasaarvestus lubatav. Hageja nõue kostja vastu ei ole esitatud heas usus, kuna hageja on 2018. a mais seisukohal, et 1278,23 eurot ei ole hagejale tasutud ning 2018. a septembris on hageja teises kohtuasjas avaldanud, et nimetatud summa on hagejale tasutud juba 2006. aastal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja menetluskulud on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 1368 eurot. Esindaja töötunni hind on 60 eurot, lisandub käibemaks. Kostjale osutatud õigusabi maht on 1140 minutit, s.o 19 tundi. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Kostja aegumise vastuväidet kohus vaheotsusega ei rahuldanud, samuti jäeti rahuldamata kostja määruskaebus hagi tagamise määruse peale, mistõttu nendest toimingutest tekkinud kulu ei kuulu rahuldamisele. Kohus oli seisukohal, et kostja õigusabikulu väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebuse riigilõivu väljamõistmise taotluse jättis kohus rahuldamata, sest määruskaebus jäeti rahuldamata. Hageja ei pea kandma menetluskulu, mis on tekkinud tagajärjetuks jäänud taotluse lahendamisest. Aegumise kohaldamise taotlus oli menetluses asjakohane, sest tulemuseks oli hageja nõude tekkimise aja fikseerimine vaheotsusega, mis oli oluline hagi rahuldamata jätmise otsustamisel. Kohus vähendas hagejalt väljamõistetavat õigusabikulu määruskaebuse koostamisele kulunud aja võrra, mis kohtu hinnangul on 1,5 tundi. Määruskaebus on pikk ja põhjalik, mistõttu kohus võrdsustas selle koostamisele kulunud aja hagile vastuse koostamise ajaga. Ülejäänud osas kuulub kostja õigusabikulu hagejalt väljamõistmisele. Kohus mõistis eeltoodu alusel hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu hinnaga 60 eurot tund 17,5 tunni eest summas 1050 eurot, koos käibemaksuga 1260 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.H. Orro esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2019 otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas 750 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt seondus kostja keskne vastuväide aegumisega, kuid kohus aegumise vastuväidet ei rahuldanud ja vaheotsus oli soodne hagejale. Seega ei peaks TsMS § 169 lg 3 alusel määrama hüvitamisele aegumise vastuväite esitamisega seotud esindaja kulusid (suur osa hagi vastusest ja esimese kohtuistungi kulud). Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et aegumise kohaldamise taotlus oli menetluses asjakohane, sest tulemuseks oli hageja nõude tekkimise aja fikseerimine vaheotsusega, mis oli oluline hagi rahuldamata jätmise
otsustamisel. Kostja aegumise taotlus jäeti rahuldamata, st hageja vaidles sellele põhjendatult vastu, ja ainult see saab olla vaheotsuse sisu. Kõik muud küsimused ei kuulunud enam olemuslikult vaheotsuse juurde. Kui kohus on väljendanud, et hageja ei pea kandma menetluskulu, mis on tekkinud tagajärjetuks jäänud taotluse lahendamisest, siis ei pea hageja kandma kostja aegumise vastuväite ja vaheotsuse tegemisega seotud õigusabikulu.
6.A. Madal vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt oli kostja keskne vastuväide nõude puudumine üldse, mitte nõude aegumine. TsMS § 169 käsitleb menetluse venimisest tingitud menetluskulusid. Vaheotsuse tegemise taotlus oli ajendatud menetlusökonoomika põhimõttest. Ei saa järeldada, et otsus oli soodne hagejale. Kohus jättis hagi rahuldamata, kuna tasaarvestuse tegemine ei olnud lubatav. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tuvastas ka, et hagi ei ole esitatud heas usus, kuna tsiviilasjas nr 2-18-2846 hageja tunnistas, et nõue, mida ta kostja nõudega tasaarvestas, on juba varem kostjale tasutud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes vaidlustas maakohtu otsuse temalt väljamõistetud menetluskulude (õigusabikulude) suuruse osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras A. Madalale hüvitatavate õigusabi kulude suuruseks 1260 eurot ning mõistis H. Orrolt A. Madala kasuks välja 1260 eurot menetluskulude katteks, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab A. Madalale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 864 eurot ning mõistab H. Orrolt A. Madala kasuks välja 864 eurot menetluskulude katteks, millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Nimetatud säte võimaldab rahuldamata jäänud taotluse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes edutu taotluse esitas. Asja materjalidest nähtuvalt jäeti rahuldamata kostja määruskaebus hagi tagamise määruse peale ja vaheotsusega kostja aegumise vastuväide. Maakohus leidis, et hagejalt väljamõistetavat kostja õigusabi kulu tuleb vähendada 1,5 tunni võrra seoses määruskaebuse esitamisega hagi tagamise määruse peale, kuivõrd tegemist oli tagajärjetuks jäänud taotluse lahendamisega. Samas leidis maakohus, et aegumise kohaldamise taotlus oli asjakohane, kuna selle tulemuseks oli hageja nõude tekkimise aja fikseerimine vaheotsusega, mis oli oluline hagi rahuldamata jätmise otsustamisel. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et sõltumata kostja poolt esitatud aegumise vastuväitest oleks maakohus pidanud hagi lahendamiseks tegema kindlaks hageja nõude tekkimise aja, s.o 05.05.2006. Teiseks on maakohus valesti leidnud, et hagi rahuldamata jätmise otsustamisel oli oluline tähendus vaheotsusel, milles tuvastati, et Ü. Orro tegi 05.05.2006 kostja eest osakapitali
sissemakse asutamisel olnud OÜ AT Invest kontole. Tegelikult nähtub juba hagiavaldusele lisatud tasaarvestuse avalduselt (I kd, tl 18), et Ü. Orro arveldusarvelt on 05.05.2006 tasutud A. Madala sissemakse OÜ AT Invest osakapitalisse 1278,23 eurot. Lisaks nähtub kostja esitatud vastuhagilt tsiviilasjas nr 2-18-2846 (II kd, tl 12), et Ü. Orrole tagastati 05.06.2006 A. Madala eest tasutud 1278,23 eurot. Ülaltoodu kinnitab, et kostja esitatud aegumise kohaldamise taotlus oli asjatu hagi rahuldamata jätmise otsustamisel ning hagejalt väljamõistetavat kostja õigusabi kulu tuleb vähendada aegumise vastuväite koostamiseks kulunud aja võrra. Kostja esitas maakohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks 07.08.2018 (I kd, tl 134-135) ning 07.08.2018 kohtuistungil (I kd tl 131-132) arutati muu hulgas aegumise küsimust. 07.08.2018 arvest nr 358 (I kd, tl 140) nähtuvalt on kostja kulutanud taotluse koostamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 1,5 tundi (tunnihind 60 eurot+käibemaks). 11.09.2018 on kostja esitanud täiendava seisukoha seoses aegumisega (I kd, tl 183-186) ning 11.09.2018 arvest nr 414 (II kd, tl 31) nähtuvalt on ta kulutanud õigusabile (sh hageja seisukohaga tutvumine, täiendavate seisukohtade esitamine seoses aegumisega, eelmise kohtuistungi protokolliga tutvumine) kokku 4 tundi. Seega on kostja kulutanud asjatule õigusabile lisaks kokku 5,5 tundi summas 396 eurot. Ka nimetatud summa väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Seega tuleb hagejalt väljamõistetavat kostja õigusabikulu vähendada täiendavalt 396 euro võrra 5,5x60x1,2) ning hageja peab hüvitama kostja õigusabikuludest 864 eurot (1260-396=864).
10.TsMS § 178 lg 4 alusel jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.