Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtutäitur Oksana Kutšmei on algatanud täitemenetluse Harri Orro suhtes tsiviilasjas 215-18732 tehtud ja 7.06.2017 jõustunud kohtuotsuse alusel, mille kohaselt H. Orro oli kohustatud tasuma A. Madalale kokku 3 582.22 eurot. Hagiavalduse kohaselt on H. Orro kohtuotsuse täitnud, tasudes pangaülekandega 30.01.2018 A. Madala pangakontole 2 304.65 eurot ja olles eelnevalt, so 06.01.2018 teinud tasaarvestuse 1 278.23 euro ulatuses. H. Orro on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest sissenõudja nõue on täies mahus täidetud enne täitemenetluse algatamist. Hagiavaldusele lisatud avalduses kostjale vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse kohta on hageja tasaarvestanud Ülle Orro (Harri Orro abikaasa) arveldusarvelt 05.05.2006 aastal A. Madala eest tehtud sissemakse OÜ AT Invest osakapitalisse summas 20 000 krooni ehk 1 278.23 eurot. Kostja nõue, mille kohta on tehtud 07.06.2017 jõustunud kohtulahend, tuleneb perioodist 01.01.2012 kuni 31.08.2015. Hageja nõue tuleneb kostja eest 05.06.2006 tehtud sissemaksest osaühingu osakapitali. Hageja nõue põhineb käsundita asjaajamisel ning sellest tuleneva hüvitusnõude aegumistähtaeg on 10 aastat. 21.09.2018 vaheotsusega jättis kohus taotluse nõude aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei eita, et Ü. Orro tasus nii hageja kui ka T. Orro eest osaühingu asutamisel osakapitali sissemaksed kummagi eest 20 000 krooni, kuid need summad on kostja ja T. Orro poolt tagastatud kostja ja T. Orro poolt ühiselt võetud laenu arvelt tasumisega nii Ü. Orro kui ka hageja pangakontole, mille tõendamiseks esitab kostja T. Orro pangakonto väljavõtte. Tagasimaksed on tehtud summas 40 000 krooni nelja järjestikuse päeva jooksul ilmselt makse suuruse piirangu tõttu. Kostja on kohtus kinnitanud, et hageja abikaasaga oli selge kokkulepe, et ta teeb kostja eest sissemaksu OÜ AT Invest osakapitali ja saab selle tagasi kostja ja T. Orro poolt ühiselt taotletava laenu arvelt. TMS § 221 lg 2 kohaselt on tasaarvestuse vastuväite esitamine kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel vastuväide põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vaheotsusega on kohus käesolevas vaidluses tuvastanud, et tasaarvestuse olukord tekkis enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist. Lisaks asjaolule, et hagejale on raha tagastatud, tuleb hagi jätta rahuldamata ka põhjusel, et tasaarvestuse võimalus peab olema tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohtu seisukoht ja põhjendused

TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Jõustunud vaheotsusega on kohus tuvastanud, et Ülle Orro tegi kostja eest 5.05.2006 osakapitali sissemakse OÜ AT Invest asutamisel (pangatehingute väljatrükk tl 57). Kostja poolt hageja suhtes täitmisele esitatud kohtulahend tsiviilasjas 2-15-18732 on jõustunud 7.06.2017. Seega ei ole hageja poolt tehtud tasaarvestus lubatav. Kuivõrd tasaarvestuse tegemine hageja poolt ei olnud seaduse kohaselt lubatav, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 1 278.23 euro ulatuses. Hageja esindaja on viidanud heale usule, mida kohus peaks lahendi tegemisel kaaluma. Kohus on seisukohal, et hea usu põhimõtte kohaldamiseks ei ole käesolevas vaidluses alust. Hageja ei ole varem esitanud kostja vastu tasaarvestatavat nõuet ning kostja ei ole enne tsiviilasjas 2-15-18732 tehtud kohtuotsuse jõustumist andnud lubadusi hüvitada Ü. Orro poolt kostja eest tehtud sissemakse. Kostja on esitanud kohtule 7.12.2018 tõendina Harri Orro 5.09.2018 vastuhagi tsiviilasjas 2-18-2846, mille asjaoludes on lk 2 märgitud: „“Laenuraha arvelt tagastati Ülle Orrole 5.06.2006 kostja Annely Madala eest OÜ AT Invest osakapitali sisse makstud 1 278,23 eurot (20 000) krooni, ...“. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu ei ole heas usus esitatud, kui hageja on mais 2018 seisukohal, et 1 278.23 eurot ei ole hagejale tasutud ning septembris 2018 on hageja teises kohtuasjas avaldanud, et nimetatud summa on hagejale tasutud juba 2006. aastal. Hageja poolt tasaarvestuse teostamise lubamatuse ja hageja väidete ebajärjekindluse tõttu jätab kohus tõendina arvesse võtmata hageja taotletud tunnistaja Ülle Orro ütlused, mida ta andis 18.12.2018 kohtuistungil. Tunnistaja ütluste kõrvalejätmise tõttu ei ole põhjendatud võtta asja materjalide juurde kostja esindaja poolt 4. jaanuaril 2019 esitatud täiendavaid tõendeid. Tõendite vastuvõtmisele on vastu vaielnud ka hageja esindaja 9.01.2019 menetlusdokumendis. Kohus loeb 4.01.2019 T. Toompere poolt esitatud seisukohale lisatud müügilepingu, kinnituskirja, piiriprotokolli, geodeetiliste tööde arve ja maa erastamist ning kinnistamist puudutava dokumentatsiooni tagastatuks esitajale. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostja menetluskulud on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabi kulud summas 1 368 eurot. Esindaja töötunni hind on 60 eurot, lisandub käibemaks. Esitatud spetsifikatsiooni kohaselt on kostjale osutatud õigusabi maht 1 140 minutit, so 19 tundi. Hageja esindaja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu. Hüvitamisele ei kuulu kulud taotluse menetlemiselt, mida kohus ei rahuldanud. Kostja on esitanud aegumise vastuväite, mida kohus vaheotsuse tegemisega ei rahuldanud. Samuti jäeti rahuldamata kostja määruskaebus hagi tagamise määruse peale, mistõttu ka nendest toimingutest tekkinud kulu ei kuulu rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabi kulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt, määruskaebuse riigilõivu väljamõistmise taotluse jätab kohus rahuldamata, sest

määruskaebus jäeti rahuldamata. Hageja ei pea kandma menetluskulu, mis on tekkinud tagajärjetuks jäänud taotluse lahendamisest. Aegumise kohaldamise taotlus käesolevas menetluses oli asjakohane, sest tulemuseks oli hageja nõude tekkimise aja fikseerimine vaheotsusega, mis oli oluline hagi rahuldamata jätmise otsustamisel. Kohus vähendab hagejalt välja mõistetavat õigusabi kulu määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kulunud aja võrra, mis kohtu hinnangul on 1,5 tundi. Määruskaebus on pikk ja põhjalik, mistõttu kohus võrdsustab selle koostamisele kulunud aja hagile vastuse koostamise ajaga. Ülejäänud osas kuulub kostja õigusabi kulu välja mõistmisele hagejalt. Kohus mõistab eeltoodu alusel hagejalt kostja kasuks välja õigusabi kulu hinnaga 60 eurot tund 17,5 tunni eest summas 1 050 eurot, koos käibemaksuga 1 260 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.