Margo Moggom hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
9066,84 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margo Moggomi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Margo Moggom (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Birje Kalmus Vastustaja (kostja): kohtutäitur Reet Rosenthal, esindaja Einar Vallandi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellandi taotlus ja võtta asja materjalide juurde kohtutäitur Oksana Kutšmei 15.02.2018. a teade täiteasjas nr 084/2017/2290 kinnisasja (korteriomandi XXXXXXXXXXX ) valduse väljanõudmise kohta ning 05.07.2018 majutusleping nr 105.
2.Jätta Tartu Maakohtu 13. novembri 2018. a otsus muutmata ja Margo Moggomi apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Margo Moggomi kanda.
6.Margo Moggomile osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Margo Moggom (hageja) esitas hagi kohtutäitur Reet Rosenthali (kostja/kohtutäitur) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 9066,84 eurot. Kostja viis täiteasjas nr 186/2015/916 läbi elektroonilise enampakkumise, mille tulemusel laekus XXXXXXXXXXX asuva korteriomandi müügist 14 000 eurot. Nimetatud korteriomandile (registriosa nr XXXXXXX ) oli kolmanda jao kandena nr 3 seatud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Isiklik kasutusõigus asus AS Nordea Finance kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi järel ja enne J.V. seatud hüpoteeki. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg-st 3 lõpevad nõudest järjekohas tagapool olevad õigused pakkumise parimaks tunnistamisega. Kinnisasja täitemenetluses müügi tõttu lõppes hageja kasuks seatud tasuta ja tähtajatu kasutusõigus. Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib õiguse omaja TMS § 176 lg 1 kohaselt nõuda tulemi arvel hüvitist kustutatud õiguse eest TMS § 108 lg 2 sätestatud korras, vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale. Hüvitis isikliku servituudi eest makstakse
õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Hüvitusnõue võetakse jaotuskavas arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kasutusõiguse seadmise lepingus on kasutusõiguse aastaväärtuseks toodud 800 eurot, millest tulenevalt oleks tulnud jaotuskavas arvestada 20 000 euro suuruse summaga. TMS § 108 järgi saab sissenõudjaks mitteolev isik esitada avalduse oma nõude rahuldamiseks tulemist. Isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib lõike 2 kohaselt esitada enne asja müüki kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Hageja esitas kohtutäiturile kõnealuse avalduse 21.12.2015, mida täiendas 27.06.2016. TMS § 108 lg 5 kohaselt võtab kohtutäitur sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. Õigus nähtus ka kinnistusregistrist. Tulenevalt TMS § 174 lg 1 jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras. Sellest tulenevalt kuulus hageja nõue rahuldamisele tulemist. Kohtutäitur võttis hageja poolt esitatud nõude arvesse ning koostas 07.07.2016 jaotuskava täiteasjas nr 186/2015/916 laekunud tulemi jaotamiseks. Jaotuskava punkti 3.2 kohaselt rahuldati hageja nõue 9088,84 euro ulatuses. 22.07.2016 esitasid kõnealuses täiteasjas võlgnik ja sissenõudja hagi kostja ja hageja vastu tulemi jaotuskava vaidlustamiseks. Maakohus jättis 07.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11262 hagi rahuldamata. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus tegi 20.03.2017 otsuse, millega tühistas maakohtu otsuse ja tühistas täiteasjas nr 186/2015/916 kohtutäituri poolt 07.07.2016 koostatud tulemi jaotuskava p-d 3.2 ja 3.3. Ringkonnakohus asus otsuses seisukohale, et kohtutäitur on rikkunud tulemi jaotamise korda. Nimelt, kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel arvesse (TMS § 108 lg 6). Kuid juhul, kui võlgnik ja sissenõudja on avaldusele vastu vaielnud, ei võimalda TMS § 108 lg 6 tulemi jagamisel avaldusega arvestada. Praegusel juhul oldi avaldusele vastu vaieldud, kuid kohtutäitur võttis nõude vaatamata sellele arvesse. Ringkonnakohus on otsuse p-s 10 öelnud, et kohtutäitur oleks pidanud hagejale TMS § 108 lg 7 järgi selgitama võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäitur ei ole seda teinud. Kohtutäitur koostas 15.07.2017 täiendava jaotuskava täiteasjas 186/2015/1070, mille p-s 3.2 on märgitud, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-16-11262 hageja nõue täitemenetluses rahuldamisele ei kuulu. Täiendavas jaotuskavas on kohtutäitur vaidlustamise korra juures toonud välja TMS § 109 lg 1. Hageja ei olnud antud täiteasjas sissenõudja, mistõttu puudus tal võimalus TMS § 109 alusel jaotuskava vaidlustamiseks hagi esitada. Küll aga teavitas hageja kohtutäiturit, et sai täiendava jaotuskava kätte ning taotleb menetlusabi ja riigi õigusabi tulemuse vaidlustamiseks ning esitas palve tulemit täiendava jaotuskava alusel mitte välja maksta. Kohtutäitur vastas kaks päeva hiljem, et loeb teate kätte toimetatuks ning maksab raha vastavalt jaotuskavale välja 10.07.2017. Hageja leidis, et kostja on avalike ülesannete täitmisel tekitanud talle kahju. Kohtutäitur oleks pidanud TMS § 108 lõike 7 järgi selgitama avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks, kui tema nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata. Kohtutäitur ei ole selgitusnõuet täitnud. Kohtutäituri kohustuse rikkumise tulemusel on hageja jäänud ilma TMS § 176 tulenevast hüvitisest, millele hagejal oli õigus, kuna ta jäi ilma oma isiklikust tähtajatust tasuta kinnisasja kasutusõigusest. Hagejal oleks olnud õigus saada tulemist hüvitist summas, mis vastab tulenevalt TMS § 176 lg-st 3 20 000 eurole. Lähtudes aga sundmüügist saadud 14 000 eurost ning esialgsest jaotuskavast, oleks
hageja saanud hüvitist summas 9066,84 eurot. Hagejale on tekkinud 9066,84 euro ulatuses kahju, kuna hageja kaotas oma isikliku kasutusõiguse ning ei saanud selle eest hüvitist. Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja pidi juba Tartu Ringkonnakohtu otsusest aru saama, et kui ta ei esita hagi oma nõude tunnustamiseks, puudub kostjal alus arvestada nõuet vara jaotuskava koostamisel. Isegi kui eeldada, et kostja poolt nimetatud kohtumine 27.06.2018 aset leidis, on kohtutäitur siiski maksnud tulemi välja enne, kui on lõppenud 15 päeva pikkune tähtaeg hagejale nõude tunnustamiseks hagi esitamiseks. Sellest tulenevalt ei oleks ka antud juhul olnud hagejal võimalik rikkumist peatada või ennetada, kuivõrd kohtutäitur oli tulemi välja maksnud enne 15 päeva möödumist. Kui eeldada, et hagi nõude tunnustamiseks oleks rahuldatud, oleks olukord endine, kuivõrd tulem maksti välja enne 15 päeva möödumist väidetava selgitamiskohustuse täitmisest.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus on 20.03.2017 otsuses nr 2-16-11262 öelnud, et kohtutäitur peab hagejale selgitama nõude tunnustamise hagi esitamise võimalust. Hageja pidi ka ilma kostjapoolse täiendava selgituseta aru saama, et kui ta ei esita kohtule hagi oma väidetava nõude tunnustamiseks, puudub kostjal alus arvestada hageja nõuet vara jaotuskava Lähtudes tsiviilasjas nr 2-16-11262 avaldatud ringkonnakohtu seisukohast koostas kostja 15.06.2018 täiteasjas nr 186/2015/916 täiendava jaotuskava, milles Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017 kohtuotsusele viidates märkis, et hageja nõuet täitemenetluses ei rahuldata. Täiendava jaotuskava koostamise hetkel oli kostjale teada, et hageja on kätte saanud täiendavas jaotuskavas viidatud kohtuotsuse, milles kohus selgitas, et hüpoteegipidaja esitatud vastuväite tõttu peab hageja täitemenetluse tulemist osa saamiseks esitama hagi oma nõude tunnustamiseks. Hageja on kohtutäituri büroosse korduvalt helistanud ning kohtutäitur on hagejale telefoni teel selgitanud vajadust esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse ning et nõue tuleb esitada tähtaegselt. Samuti on kohtutäitur selgitanud võimalust hagi tagamise korras peatada täiendava jaotuskava alusel väljamaksete tegemine ning soovitanud taotleda riigi õigusabi. Seadusest ei tulene TMS § 108 lg 7 kohasele selgitusele kohustuslikku vorminõuet. Hagi esitamise võimalusest teavitamise kohustus on täidetud nii asjakohast selgitust sisaldavale ning hagejale kätte toimetatud kohtuotsusele viitamisega kui ka täiendavate suuliste avaldustega. Hageja väide kahju tekkimise ja selle suuruse kohta on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit temal väidetavalt tekkinud kahju suuruse kohta. Hageja eeldab põhjendamatult, et kui ta oleks hagi esitanud, siis oleks see ka täies ulatuses rahuldatud. Tartu Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt puudus kostjal pädevus hageja nõuet sisuliselt hinnata ja seetõttu ei oma tähtsust fakt, et kostja esimese jaotuskava koostamisel hageja nõudega arvestas. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja on hagiavalduses nimetanud oma elukohaks sama korteri, mille kasutamise õiguse kaotamisele tuginedes ta nõuab väidetava kahju hüvitamist. Kinnistusraamatu andmetel on alates 07.07.2016 korteri omanik taas K.R. , kellele hageja 04.05.2013 lepinguga oma korteriomandid (sh registriosa nr XXXXXXX ) kinkis ja kellega ta nimetatud lepingu p-s 2.3. leppis muuhulgas kokku kõnealuse korteri tähtajatus ja tasuta kasutusõiguses. Hagi materjalidest järeldub, et hageja eluasemekulud koosnevad peamiselt jooksvalt tarbitavate kommunaalteenuste maksumusest, mitte aga eluruumi kasutamise õiguse eest makstavast tasust. Tarbitud kommunaalteenuste maksumuse peab korteri kasutaja kandma sõltumata sellest, kas kasutusõigus on kinnistusraamatusse kantud või mitte. Kahju hüvitamise nõue ei tohi olla isiku rikastumise allikas. Puudub põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel. Kostja tegevus ei saa olla hageja väidetava kahju põhjuseks. Loogiline ei ole hageja väide, et tema kahju tekkis
seetõttu, et ta ei saanud kostjalt veelkord sama teavet, mille ta oli tema suhtes tehtud kohtulahendist juba saanud. Hageja väide, et ta ei teadnud hagi esitamise vajadusest, on ebausaldusväärne ka seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-17-10248 kohtule 04.07.2017 ja 19.07.2017 esitatud avaldused kinnitavad hageja teadmist kohtusse pöördumise vajadusest. Seda, et hageja poolt tsiviilasjas nr 2-17-10248 kohtule esitatud avaldustes nappis asjakohast sisu või et need avaldused olid muul põhjusel mitteaktsepteeritavad, ei saa ette heita kostjale. Juhul, kui kahju hüvitamise muud eeldused on täidetud, siis kahju põhjustas osaliselt või täielikult hageja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 3, § 139 lg 1). Juba 28.06.2017 e-kirjas väljendas hageja teadmist, et ta peab pöörduma kohtusse ning isegi väitis, et ta on seda juba teinud. Ka asja juurde võetud tsiviilasja nr 2-17-10248 materjalidest nähtub, et ajal, kui kostja poolt hagejale teatavaks tehtud täitemenetluse tulemi väljamaksmise päevani oli veel küllalt aega, oli hageja teadlik kohtusse pöördumise vajadusest. Hageja suurem hoolsus oma teadmise kasutamisel võinuks aidata hageja väidetava kahju tekkimise ära hoida.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et kohtutäitur ei selgitanud täiendavas jaotuskavas hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks ning ei märkinud sellise hagi esitamise tähtaega. Kostjal oli niisugune kohustus vaatamata sellele, et Tartu Ringkonnakohus oli 20.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-11262 märkinud, et kohtutäitur oleks pidanud TMS § 108 lg 7 järgi selgitama hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks ning et hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jätmisest. Samas leidis kohus, et hagi esitamise kohta täiendavate selgituste andmata jätmist (nt kelle vastu nõude esitamise hagi esitada) ei saa kohtutäiturile ette heita. Kostja väitel on ta selgitamiskohustust täitnud suuliselt telefoni teel ning 27.06.2017 kohtumisel kostjaga Kaubamaja juures. Kohus kuulas vande all ära pooled ning tunnistajana kostja tütre ja kohtutäituri büroo töötaja L.R. Arvestades, et kostja oma vande all antud ütlustes selgitamiskohustuse täitmist suuliselt eitas, ei pidanud kohus kohtutäituri poolt suuliselt selgitamiskohustuse täitmist tõendatuks. Seega ei ole kohtutäitur vastavalt TMS § 108 lg-le 7 selgitanud hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Lisaks on hageja tuginenud menetluses asjaolule, et kostja on maksnud tulemi välja enne, kui oli lõppenud 15 päeva pikkune tähtaeg hagejale nõude tunnustamiseks hagi esitamiseks. Kohus leidis, et kohtutäitur ei pidanud ootama väljamakse tegemisega nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja möödumiseni. Kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise isikliku kasutusõiguse kaotamise eest 9066,84 eurot. Kohus leidis, et hagejale nimetatud summas kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kohtu arvates ei saa eeldada, et tähtaegselt nõude tunnustamiseks hagi esitamise korral oleks see rahuldatud vähemalt ulatuses, milles hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Samuti ei saa tekkinud kahjuna käsitleda seda summat, milles kohtutäitur 07.07.2016 jaotuskavas hageja nõude rahuldas, kuna TMS § 176 lg 2 kohaselt makstakse hüvitis isikliku servituudi ja tähtajatu reaalkoormatise eest õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Summa makstakse kolme kuu eest ette. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võetakse hüvitusnõue jaotuskavas arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kavas määratakse kindlaks, kuidas summa tuleb jaotada juhul, kui õigustatud isik sureb või lõpeb või nõue ära langeb. Hageja sai
jääda kohtutäituri tegevusetuse tõttu ilma perioodilisest makstavast hüvitisest. Ka kahju hüvitisena ei oleks alust hagejale korraga välja mõista summat, milles kohtutäitur jaotuskavas hageja nõude rahuldas. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja elab endiselt aadressil XXXXXXXX , XXX ning korteriomand on taas K.R. omandis, kellele hageja varasemalt korteriomandi kinkis koos hageja kasuks kasutusõiguse seadmisega (hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõte tl 36-38, isiklike kasutusõiguste seadmise lepingud ja korteriomandite kinkeleping tl 39-48). Kohus pidas võimalikuks, et hageja ei ole reaalselt kinnistu kasutamise õigust kaotanud. Alternatiivselt leidis kohus, et esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. Kohus leidis, et vastutust selle eest, et hageja ei esitanud oma õiguste kaitseks tähtaegselt vajalikku hagi, ei saa lükata kohtutäiturile. Kohtu arvates piisanuks selgitamiskohustuse täitmiseks sellest, kui kohtutäitur oleks märkinud täiendavas jaotuskavas, et hagejal on õigus esitada hagi nõude tunnustamiseks ning et hagi esitamise tähtaeg on 15 päeva alates ajast, mil ta saab teada oma nõude arvestamata jäämisest. Arvestades, et hageja oli tsiviilasjas nr 2-16-11262 üks kostjatest, leidis kohus, et teatav arusaam pidi hagejale tsiviilasja nr 2-16-11262 menetluses tekkima, et kohtutäitur ei saa jaotuskava kinnitamisel tema nõudega arvestada ja tal tuleb oma nõude tunnustamiseks pöörduda hagiga kohtusse. Samuti viidati sellise hagi esitamise tähtajale. Seega pidi kostja sõltumata kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmisest olema teadlik, et kohtutäituri poolt tema nõude arvestamata jätmise korral on tal võimalik esitada hagi nõude tunnustamiseks. Samuti pidi hageja olema teadlik nõude tunnustamise hagi esitamise tähtajast.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 9066,84 eurot. Hageja ei nõustu kohtuga, et 9066,84 euro ulatuses kahju tekkimine ei ole tõendatud. Hageja on esitanud tõenditena avaldused kohtutäiturile, milles taotleti jaotuskavas nõude arvestamist 105 000 euro ulatuses. Apellant on viidanud analoogsete korterite rendihindadele. TMS § 176 lg 1 ja § 108 lg 2 kohaselt võetakse hüvitusnõue arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kasutusõiguse seadmise lepingus oli kasutusõiguse aastaväärtuseks toodud 800 eurot, millest tulenevalt pidanuks jaotuskavas arvestama 20 000 euro suuruse summaga. Hagejal oleks olnud õigus saada tulemist hüvitist summas, mis vastab 20 000 eurole, millises ulatuses hagejale on kahju tekkinud. Kuivõrd täiteasjas nr 186/2015/916 laekus 14 000 eurot ning lähtudes kinnistusregistri kannetest paiknes hageja õigus kinnistusraamatus AS Nordea Finance kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi järel ja enne J.V. hüpoteeki, oleks tulnud arvestada tulemist 9066,84 eurot. Hagejale on kahju tekkinud, kuna ta on kaotanud isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamisega ning ei ole saanud selle eest hüvitist, vaatamata sellele, et esitas nõuetekohase avalduse kohtutäiturile. Arusaamatu on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei tohiks justkui hagejale kahjuhüvitist korraga välja mõista. Hageja ei ole küll taotlenud kahjuhüvitise väljamõistmist perioodiliste maksetena, kuid samas ei ole kogu menetluse vältel ükski menetlusosaline tuginenud asjaolule, et kahjuhüvitist hagejale ei ole alust ühtse summana välja mõista.
Kohus on järeldanud, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna kohtul on kahtlused, et hageja ei ole kinnistu kasutamise õigust kaotanud. Antud juhul on kohus eeldanud, omamata selle kohta tõendeid, et apellandil on endiselt kinnisasja kasutamise õigus. Isiklik kasutusõigus hageja kasuks on kustutatud 07.07.2016. Hageja elab alates 05.07.2018 XXXXXX . Maakohus on valesti leidnud, et kostja ei pidanud ootama väljamakse tegemisega nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja möödumiseni. TMS § 109 lg 3 sätestab, et kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi TMS § 105 lg-s 2 sätestatud erisusi arvestades välja. Sellest sättest tuleb üheselt hõljumisaeg 20 päeva, mille jooksul ei saa lugeda jaotuskava kinnitatuks. Kui jaotuskava ei ole kinnitatud, ei saa selle alusel ka väljamakseid teha. Ebaõige on ka kohtu järeldus, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini. Hageja sai täiendatud jaotuskava kätte 28.06.2017 ning teatas samal päeval kostjale, et taotleb riigi õigusabi ja menetlusabi, et vaidlustada jaotuskava. Hageja esitas oma õiguste kaitseks tähtaegselt 28.06.2017 avalduse õigusabi saamiseks. Kohtutäitur ei teavitanud apellanti kordagi, et ta peab esitama hagi kohtusse oma nõude tunnustamiseks.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Lisaks maakohtu otsuse põhjendustele tuli hagi jätta rahuldamata ka seetõttu, et puudub põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel. Kostja kinnitab jätkuvalt, et teavitas hagejat hagi esitamise vajadusest ja tähtajast ka suuliselt. Samuti leiab kostja, et täitis oma selgitamiskohustuse juba sellega, kui viitas 15.06.2017 koostatud jaotuskavas ringkonnakohtu otsusele. Lisaks ei ole kostja ametikohustuse rikkumises süüdi, sest tal oli alus eeldada, et hageja on tema suhtes tehtud ja talle kätte toimetatud lahendis kirjeldatud õigustest ja kohustustest aru saanud. Kuna enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist ei olnud kostja jätnud hageja nõudega jaotuskavas arvestamata, ei saanud hagi esitamise 15 päeva pikkune tähtaeg hakata kulgema enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Nõude tunnustamise hagi esitamiseks ette nähtud 15 päeva pikkune tähtaeg lõppes hiljemalt 04.07.2017. Kostja pakkus 30.06.2017 e-kirjas hagejale ka võimalust taotleda kohtult täitemenetluse peatamist ning esitada sellekohane kohtumäärus kostjale enne 10.07.2017. Hageja ei esitanud enne 10.07.2017 kostjale ühtki tõendit ei kohtusse pöördumise ega täitemenetluse peatamise määruse olemasolu kohta. Kostja poolt tulemi 10.07.2017 välja maksmine oli õiguspärane. Selles asjas ei esine TsMS § 652 lg 3 p 2 loetletud aluseid, mis õigustaks uute tõendite esitamist apellatsioonimenetluses. Ebaõige on apellandi väide, et hageja elukohta puudutavat vastuväidet maakohtus ei esitatud ning et seetõttu puudus hagejal vajadus esitada elukohaga seotud selgitusi ja tõendeid maakohtule. Hageja ise avaldas kohtule, et kõnealune korter on tema elukoht. Kostja juhtis hageja poolt täitmata tõendamiskoormist käsitledes sellele asjaolule kohtu tähelepanu oma 30.08.2018 koostatud kirjaliku seisukohas. Hageja ei saa nõuda kasutusõiguse kaotamise tõttu väidetavalt tekkinud kahju hüvitist aja eest, mil korter oli tegelikult jätkuvalt tasuta tema kasutuses. Esiteks on selle aja eest hüvitise nõudmine oma olemuselt rikastumise, mitte kahju hüvitamise nõue. Teiseks kinnitab esmakordselt alles apellatsioonkaebuses esitatud asjaolu kostja ja maakohtu seisukohta, et hageja poolt maakohtule esitatud teave ei olnud piisav kahju tekkimise ja suuruse kindlaks määramiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus kasutusõiguse väärtuse kohta ei kompenseeri maakohtus täitmata jäänud kahju suuruse tõendamise kohustust. Maakohus on õigesti leidnud, et ei saa eeldada, et nõude tunnustamiseks hagi esitamise korral oleks see rahuldatud vähemalt ulatuses, milles hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist.
Hageja oli ise hooletu, kui ta ei avaldanud maakohtus midagi ei korteri faktilise kasutamise kohta ega selle kohta, miks tema arvates apellandi ja korteri omaniku K.R. vahel sõlmitud tähtajatu tasuta kasutusõiguse kokkulepe ei kehti või missugune muu asjaolu takistab apellandil nõuda korteri omanikuga sõlmitud kokkuleppe täitmist (sh kokkulepitud õiguse kinnistusraamatusse kandmist). Asjaolust et hageja esitatud hagi tagamise taotlus osutus perspektiivituks, tegi apellant ebaõige järelduse, et tema nõude vaidlustanud isikute vastu hagi esitamine ei ole enam üldse vajalik. Seadus näeb ette, et nõudeõiguse tunnustamiseks tuleb läbida nõudeavalduse esitaja ja selle vaidlustanud isikute vaheline sisuline vaidlus. Hagi esitamata jätmisega pani apellant end ise olukorda, kus ta ei suutnud vastustaja vastu esitatud hagi menetluses veenda ei vastustajat ega kohut selles, et toimumata jäänud hagimenetluses oleks kohus tema nõuet väidetava kahjusumma ulatuses tunnustanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on lõppjärelduste osas seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Järgides maakohtu otsuse põhjendusi ei korda ringkonnakohus neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel oma käesolevas otsuses.
7.Hagi on esitatud kostja kui kohtutäituri vastu ametitegevuse läbiviimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduses reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja. Kohtutäituri kui KTS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks eelmärgitule nõutav see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Nimetatu tuleneb nii RVastS § 7 lg-st 1 kui ka TMS § 217 lg-st 6.
8.Maakohus asus oma otsuses järgmistele põhilistele seisukohtadele. Kohtutäitur rikkus TMS § 108 lõikes 7 sätestatud kohustust selgitada hagejale, et tal on võimalik esitada hagi oma nõude tunnustamiseks. Kohustuse täitmine suulises vormis ei leidnud tõendamist. Kohtutäitur ei ole rikkunud hageja õigusi sellega, et maksis tulemi sissenõudjatele välja enne hagi esitamise tähtaja möödumist. Maakohtu hinnangul ei ole hagejal kahju tekkimine summas 9066,84 eurot tõendatud,
muu hulgas pidas kohus tõenäoliseks, et hageja jätkab tegelikult sama korteri kasutamist. Alternatiivselt leidis kohus, et kui lugeda kahju tekkinuks, siis esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks nullini vastavalt VÕS § 139 lõikele 1, kuna kannatanu oleks ise saanud oma tegevusega kahju tekkimise ära hoida või seda vähendada. Kuna hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, siis esmase eeldusena tuli kahjustatud isikul tõendada nii kahju olemasolu kui ka suurus, sellele lisaks põhjusliku seose esinemine kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Maakohtu menetluses ei ole täielikult selgitatud välja hagejal tekkinud kahju suurust ega arutatud sellega seonduvalt tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Apellandi väited on selles osas osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus leiab eeltoodust lähtudes, et põhjendatud on võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid, s.o kohtutäitur Oksana Kutšmei 15.02.2018. a teade täiteasjas nr 084/2017/2290 kinnisasja (korteriomandi XXXXXXXXXXX ) valduse väljanõudmise kohta ning 05.07.2018 majutusleping nr 105, mille kohaselt hageja on asunud kasutama sotsiaalmajutusteenust XXXXXX tasuga 81 eurot kuus. Dokumendid on seotud küsimusega, kas hagejal oli (on) jätkuvalt võimalik kasutada senist eluruumi XXXXXXXXXXX. Maakohus ei ole selgitanud, millised asjaolud vajavad tekkinud kahju suuruse kindlakstegemiseks tõendamist ning ringkonnakohtu arvates on tegemist TsMS § 652 lg 3 punktis 2 sätestatud alusega uute tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses.
9.Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja kasuks oli XXXXXXXX korteriomandile seatud eluaegse kestusega isiklik kasutusõigus ning selle alusel olnuks tal võimalik kasutada eluruumi ilma üüri vm kasutustasu maksmata. Täitemenetluse tulemusena on isiklik kasutusõigus lõppenud (TMS § 158 lg 3) ning sellise õiguse kaotuse tagajärjena saab lugeda hagejal kahju tekkinuks, kuna eelduslikult tuleb hagejal edaspidi teha eluruumi kasutamiseks kulutusi. Siiski tuli juba isikliku kasutusõiguse seadmisel arvestada, et õigus ei pruugi jääda püsima kogu õigustatud isiku eluajaks, kuna selle aja seisuga olid kinnistusregistriosa neljandasse jakku kantud hüpoteegid (vt 04.05.2013 notariaalse lepingu p 1.4.4) ning seega oli ettenähtav, et hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele pööramise korral ei jää isiklik kasutusõigus kestma.
10.VÕS § 127 lg 2 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja on tuginenud kahju tekkimise alusena asjaolule, et kohtutäituri poolse kohustuse rikkumise tõttu kaotas hageja võimaluse saada TMS §-des 108 ja 176 sätestatud hüvitist. Võimaliku hüvitise suurus sõltub vältimatult sellest, kui suur oli sundtäitmise käigus saadud tulem ja missugused väljamaksed või mahaarvamised tuli tulemist teha enne hagejale hüvitise väljamaksmist. Seega ei tule hagejal tekkinud kahju arvestamise esmaseks aluseks võtta eluaegsena seatud isikliku kasutusõiguse väärtust, mille puhul tuleks mh hinnata kulutusi, mida tõenäoliselt tuleks teha samalaadse eluruumi üürimiseks vm alusel kasutusõiguse omandamiseks pikema aja vältel. Hagis esitatud nõue summas 9066,84 eurot on hagejal väidetavalt tekkinud kahju maksimaalne suurus.
11.TMS § 176 lg 2 kohaselt on isik, kelle kasuks kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus täitemenetluse tulemusena kustutatakse, õigustatud saama hüvitist igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Seadusest ei tulene hagejale alust nõuda ühekordse maksena hüvitist summas, mis vastab TMS § 176 lg 3 järgi maksimaalselt 25-kordsele aastamaksete summale (25 × 800 = 20 000 eurot). TMS § 176 lõikes 3 sätestatakse arvestuslik nn kattesumma, mis üldpõhimõttena peaks vastama kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid mida
on siiski piiratud 25-kordse aastamaksete summaga. Tegemist on sättega, mis käsitleb jaotuskava koostamist, mitte aga piiratud asjaõiguse kaotanud isikule tasutava hüvitise lõplikku suurust. Sellisel viisil nägi kohtutäitur ette hageja hüvitise nõude rahuldamise ka esialgses, 07.07.2016 koostatud jaotuskavas. Kuna 07.07.2016 jaotuskava vaidlustati, siis oleks hagejal tulnud esitada TMS § 108 lõikes 7 nimetatud hagi perioodilise hüvitise saamiseks.
12.Asja materjalide kohaselt on hageja kaotanud võimaluse saada nimetatud hüvitist, kuna sellekohane hagi jäi kohtule esitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TMS §-des 108 ja 176 sätestatud hüvitise saamise õigus iseenesest seotud asjaoluga, kas isikul, kes kaotas sundtäitmise tulemusena isikliku kasutusõiguse kinnisasjale, on tegelikult tekkinud kulutused eluruumi kasutamiseks. Hageja on ka põhistanud, et tal ei ole enam võimalust kasutada endist eluruumi tasuta. Nõude tunnustamiseks kohtule hagi esitamise korral oleksid teised sissenõudjad ja võlgnik saanud esitada nõudele vastuväiteid, nagu nad esitasid vastuväited ka juba 07.07.2016. a jaotuskavale. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu esialgses jaotuskavas (tl 53-61) kajastatud võlgniku ja sissenõudjate vastuväidetest selliseid asjaolusid, mis tõenäoliselt võinuksid tingida TMS § 108 lg 7 alusel esitatud hagi rahuldamata jätmise. Arvestatavad vastuväited saaksid ringkonnakohtu arvates seisneda peamiselt näiteks selles, et õigus on seatud näilikuna (TsÜS § 89), eesmärgiga kahjustada teise isiku õigusi või et esineks mõni muu alus pidada õigust kehtetuks. Küll aga ei ole sellisteks asjaoludeks väited, mille kohaselt korteril lasusid võlad ning et korter oli väheväärtuslik, arvestades kinnistusraamatust nähtuvat isiklikku kasutusõigust. Ka hüpoteegipidaja, kelle kasuks seatud hüpoteek on järjekohas tagapool võrreldes varasemat järjekohta omava isikliku kasutusõigusega, pidi hüpoteegi seadmisel arvestama riski, et täitemenetluses rahuldatakse nõuded vastavalt kinnistusraamatust nähtuvatele järjekohtadele ning tulemist ei pruugi jätkuda tagapoolsetel järjekohtadel paiknevate õiguste katteks.
13.VÕS § 136 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, v.a juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu menetluses ei ole arutatud hageja nõude arvestamist ja põhjendatust TMS § 176 lõike 2 järgi, millega on ette nähtud hüvitis kaotatud õiguse eest perioodiliste maksetena. Lähtudes enampakkumise tulemist oleks hageja võinud saada väljamakseid kokku 9066,84 euro ulatuses, kuid seda ca 11 aasta vältel 66,67 eurot ühe kuu kohta. Selliste maksete saamise võimaluse kaotus ei ole etteulatuvalt samastatav maksete kogu nominaalväärtusega 11 aasta vältel. Kogu rahasumma ettemaksmine seaks hageja paremasse olukorda kui see oleks olnud perioodilise hüvitise saamise korral. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et hagi on esitatud maksimaalses põhistatud suuruses, s.o summas 9066,84 eurot.
14.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus küsimust, kas kostjale on alust ette heita hagejale kahju tekitamist oma seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Rikutud kohustuse näol on praegusel juhul tegemist kohtutäituri selgitamiskohustusega täitemenetluse osalise suhtes, kelle hulka TMS § 5 lg 2 järgib kuulub ka kolmas isik, kellel on nõudeõigus, mis annab õiguse saada osa vara müügist laekuvast rahast ning kes on oma nõudest kohtutäiturile menetluse käigus teatanud. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.
Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri selgitamiskohustus kujutab endast üldist täitemenetluse läbiviimisega kaasnevat kõrvalkohustust, mille eesmärgiks on tagada täitemenetluse osaliste (mh vastandlike) huvide tasakaalustatud arvessevõtmine ning menetlusosalistel endi õiguste teostamise lihtsustamine. Küll aga ei ole kohtutäituri selgitamiskohustus võrreldav nt käsundussuhtest tulenevate kohustustega, mille kohaselt peab käsundisaaja tegutsema igakülgselt käsundisaaja huvides, ajama tema asja ning ära hoidma kahu tekkimise käsundiandja varale (VÕS § 620). Kohtutäituri selgitamiskohustus ei võta täitemenetluse osaliselt endalt vastutust seista hea oma menetluslike õiguste teostamise eest. Ringkonnakohus märgib, et sarnase õigussuhtena on nõuete tunnustamiseks võimalik esitada kohtule hagi ka pankrotimenetluse puhul (PankrS § 106), kusjuures pankrotihalduri puhul ei ole ette nähtud kohustust selgitada pankrotimenetluse osalistele kohtusse pöördumise õigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtutäiturile ei saa lükata vastutust selle eest, et hageja ei esitanud oma õiguste kaitseks kohtule tähtaegselt selleks vajalikku hagi.
15.VÕS § 127 lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjuslik seos esineb juhul, kui ilma ajaliselt esimese sündmuseta või nähtuseta ei oleks teine sündmus (tagajärg) saabunud. Nn elimineerimismeetodi kohaselt tuleb püstitada küsimus, kas kahju oleks tekkinud, kui õigusrikkumist (õigusvastast tegu) ei oleks toimunud. Ehkki asjas on tuvastatud, et kohtutäitur jättis 15.06.2017 koostatud täiendavas jaotuskavas täitmata TMS § 108 lõikes 7 sätestatud kohustuse selgitada avalduse esitajale (hagejale) nõude tunnustamise hagi esitamise võimalust, ei saa seda rikkumist pidada hagejal väidetavalt saabunud kahju vajalikuks põhjuseks. Kaotatud õiguse eest hüvitise saamine olukorras, kus avalduse esitaja (hageja) nõudele esitasid vastuväite täiteasja nr 186/2015/916 sissenõudjad, sõltus TMS § 108 lg-te 6 ja 7 kohaselt esiteks sellest, kas avaldaja pöördus hagiga kohtusse nõude tunnustamiseks, ning teiseks, kas kohus oleks hagi rahuldanud. Asjaolu, kas kohtutäitur selgitas avaldajale hagi esitamise võimalust, ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada kohtule hagi esitamise vajalikuks eeltingimuseks, ilma milleta ei olnuks hagejal oma õiguste teostamine võimalik. Samuti ei saa ringkonnakohtu arvates rajada põhjuslikku seost, mille kohaselt juhul, kui kohtutäitur oleks TMS § 108 lg 7 järgi hagi esitamise võimalust selgitanud, siis oleks hageja automaatselt niisuguse hagi ka esitanud ja et hagi oleks esitatud ulatuses ka täielikult rahuldatud.
16.Ringkonnakohtu hinnangul saab edasikaebamise või vaidlustamise korra selgitamata jätmine või ebapiisav selgitamine tuua kaasa ennekõike tagajärje, et isikul on võimalik taotleda ebaselguse tõttu mööda lastud tähtaja ennistamist. Edasikaebe võimaluste ja korra seadusest tuleneva selgitamiskohustuse puudulik täitmine saab olla käsitatav mõjuva põhjusena, mis tingis tähtaja möödalaskmise (vt TsMS §§ 66 – 67 jj). Küll aga ei ole edasikaebe korra ebapiisav selgitamine üldjuhul iseseisvaks kahju hüvitamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et ehkki see ei asenda täielikult kohtutäituri seadusjärgset selgitamiskohustust, lasus ka hagejal endal vastutus selgitada välja talle kuuluvad õiguskaitsevahendid ning muuhulgas pidi talle tsiviilasjas nr 2-16-11262 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017. a otsuse põhjal olema teada, et TMS § 108 lg 7 järgi tuli tal esitada hagi oma nõude tunnustamiseks ja seda 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest.
17.Lisaks on apellant esile toonud, et kostja (kohtutäitur) rikkus hageja õigusi sellega, et tegi korteriomandi müügist saadud tulemist väljamaksed enne, kui möödus hageja poolt TMS § 108 lõikes 7 esitatud hagi esitamise tähtaeg.
Õige on iseenesest apellandi seisukoht, et TMS § 109 järgi saab kohtutäitur teha väljamaksed jõustunud ehk kinnitatud jaotuskava alusel. TMS § 109 lõikest 3 tuleneb, et jaotuskava loetakse kinnitatuks, kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Maakohus on aga õigesti märkinud et hagi jaotuskava vaidlustamiseks saab TMS § 109 lõike 1 järgi esitada sissenõudja. Praegusel hagejal ei olnud hagejal täiteasjas sissenõudja staatust, vaid pandipidajaga sarnane seisund. Jaotuskava kinnitatuks lugemine ei sõltu TMS § 109 kohaselt sellest, kas esitatakse TMS § 108 lõike 7 kohane hagi nõude tunnustamiseks. Seega tulnuks hagejal oma õiguste kaitseks esitada esmalt TMS § 108 lg 7 alusel hagi ning teiseks taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse (väljamaksete tegemise) peatamist.
18.Kohtutäitur edastas täiendatud jaotuskava täitemenetluse osalistele, sh hagejale, 15.06.2017 eposti teel (tl 77) ning luges jaotuskava puudutatud isikutele kätte toimetatuks 19.06.2017 ehk selle saatmisest alates 3 päeva jooksul. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisel tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. TMS § 3141 võimaldab lugeda menetlusdokumendi adressaadile kättetoimetatuks saatmisega, asja materjalidest nähtuvalt toimetati täitemenetluses ka varem menetlusdokumente kätte sama e-postiaadressi kasutades. Apellant on praegusel juhul kinnitanud täiendatud jaotuskava kättesaamist 28.06.2017, teatades samal päeval e-posti teel kohtutäiturile, et taotleb riigi õigusabi ja menetlusabi jaotuskava vaidlustamiseks (tl 77). Kohtutäitur on oma 30.06.2017 vastuses selgitanud, et raha makstakse vastavalt jaotuskavale välja 10.07.2017, kui kohus ei peata täitemenetlust. Seega oli hagejat teavitatud vajadusest taotleda kohtu vahendusel täitemenetluse peatamist, vältimaks jaotuskava alusel väljamaksete tegemist. Asjaolu, et hageja esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemine võttis aega mh taotluses esinenud puuduste tõttu, ei muuda täitetoiminguid (tulemi väljamakseid) ebaseaduslikuks. Ainüksi 28-06.2017 e-kirjas sisalduv teade riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste esitamisest eesmärgiga esitada hagi täiendava jaotuskava vaidlustamiseks ei olnud piisav alus, mis andnuks kohtutäiturile aluse täitemenetlus peatada. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
19.TsMS § 171 lõike 1 alusel jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Üldjuhul jääksid apellandi (hageja) kanda nii riigilõiv kui temale osutatud riigi õigusabi kulud. Apellant on saanud tsiviilasja lahendamisel menetlusabi, muuhulgas on ta vabastatud menetlusabi korras riigilõivu 550 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel (ringkonnakohus luges menetlusabi andmise jätkuvaks). Kuigi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada apellant TsMS § 190 lg 7 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Muuhulgas arvestab ringkonnakohus, et maakohus on hagi esitamisel tasuda tulnud riigilõivu 550 eurot oma otsusega hagejalt välja mõistnud. Arvestades hageja varalist seisundit, mida kohus on praegusel juhul korduvalt kontrollinud, oleks kahes kohtuastmes võlgnetava riigilõivu tasumine hageja jaoks ilmselt koormav. Hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mistõttu jäävad nimetatud kulud riigi kanda.
20.Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabikulude näol 294 euro ulatuses (sh käibemaks), mis vastab lepingulise esindaja 3,5 töötunnile (tariifiga 70 eurot tund). Maakohtus taotles kostja õigusabikulude hüvitamist summas 210 eurot, maakohtu menetluses osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi 3 töötunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et ehkki iseenesest on nii töömaht 3,5 töötundi kui ka tariif 70 eurot/tund mõistlikud ja vastavad tsiviilasja mahule ja keerukusele, ei saa põhjendatuks pidada, et apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud oleksid suuremad kui vastavad kulud esimeses kohtuastmes. Apellatsioonimenetluses ei esitatud niisuguseid uusi olulisi seisukohti ega väiteid, mida ei oleks maakohtus juba käsitletud. Sellest lähtudes vähendab ringkonnakohus kostja vajalike ja põhjendatud, s.o hageja poolt hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude mahtu lepingulise esindaja kahele töötunnile. Vastustaja menetluskulude nimekirjas on märgitud, et kostja ei nõua apellandilt käibemaksu hüvitamist. Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista 140 eurot ringkonnakohtus kantud õigusabikulude katteks.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.