Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused 1.Margo Moggom esitas 18.12.2017 Tartu Maakohtule hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali vastu kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 9066,84 eurot. Täiteasjas nr 186/2015/916, mida viis läbi kohtutäitur Reet Rosenthal (edaspidi „kostja“) toimus elektrooniline enampakkumine, mille tulemusel laekus XXX (registriosa nr XXX) asuva korteriomandi müügist 14 000 eurot. Kinnistusregistri registriosa nr XXX kolmanda jao kande nr XXX all oli kantud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Margo Moggom (edaspidi „hageja“) kasuks. Nimetatud kanne (isiklik kasutusõigus) asus AS Nordea Finance kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi järel ja enne Jaak Vilonovi seatud hüpoteeki. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg-st 3 nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Kinnisasja täitemenetluses müügi tõttu lõppes hageja kasuks seatud tasuta ja tähtajatu kasutusõigus. Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib TMS § 176 lg 1 kohaselt õiguse omaja tulemist nõuda hüvitist kustutatud õiguse eest TMS § 108 lg 2 sätestatud korras vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale. Hüvitis isikliku servituudi eest makstakse õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Hüvitusnõue võetakse arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kasutusõiguse seadmise lepingus on kasutusõiguse aastaväärtuseks toodud 800 eurot, millest tulenevalt oleks tulnud jaotuskavas arvestada 20 000 euro suuruse summaga. TMS § 108 tulenevalt saab sissenõudjaks mitteolev isik esitada avalduse oma nõude rahuldamiseks tulemist. Lg-st 2 tulenevalt võib isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, esitada enne asja müüki kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Hageja esitas kohtutäiturile kõnealuse avalduse 21.12.2015 ning täiendas avaldus 27.06.2016. TMS § 108 lg 5 tulenevalt võtab kohtutäitur sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. Õigus nähtus ka kinnistusregistrist. Tulenevalt TMS § 174 lg 1 jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras. Sellest tulenevalt kuulus Margo Moggomi nõue rahuldamisele tulemist. Kohtutäitur (kostja) võttis hageja poolt esitatud nõude arvesse ning koostas 7.07.2016 jaotuskava täiteasjas nr 186/2015/916 laekunud tulemi jaotamiseks. Jaotuskava punkti 3.2 kohaselt rahuldati hageja nõue 9088,84 euro ulatuses. 22.07.2016 esitasid konkreetses täiteasjas võlgnik ja sissenõudja hagi Reet Rosenthali ja Margo Moggomi vastu tulemi jaotuskava vaidlustamiseks. Maakohus jättis 7.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11262 hagi rahuldamata. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, mis võeti menetlusse. Ringkonnakohus tegi 20.03.2017 otsuse, millega tühistas maakohtu otsuse ja tühistas täiteasjas nr 186/2015/916 kohtutäitur Reet Rosenthali poolt 07.07.2016

koostatud tulemi jaotuskava punktid 3.2 ja 3.3. Otsusele esitati kassatsioonkaebus, mida Riigikohus ei võtnud menetlusse. Ringkonnakohtus asus otsuses seisukohale, et kohtutäitur on rikkunud tulemi jaotamise korda. Nimelt TMS § 108 lg 6 järgi kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel arvesse. Kuid juhul, kui võlgnik ja sissenõudja on avaldusele vastu vaielnud, ei võimalda TMS § 108 lg 6 tulemi jagamisel avaldusega arvestada. Konkreetsel juhul oldi avaldusele vastu vaieldud, kuid kohtutäitur võttis nõude vaatamata sellele arvesse. Ringkonnakohus on otsuse punktis 10 öelnud, et kohtutäitur oleks pidanud Margo Moggomile TMS § 108 lg 7 järgi selgitama võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäitur ei ole seda teinud. Kohtutäitur Reet Rosenthal koostas 15.07.2017 täiendava jaotuskava täiteasjas 186/2015/1070, mille punktis 3.2 on märgitud, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017 kohtuotsusele 2-16-11262 Margo Moggom nõue täitemenetluses rahuldamisele ei kuulu. Täiendavas jaotuskavas on kohtutäitur vaidlustamise korra juures toonud välja TMS § 109 lg 1, mille kohaselt võib sissenõudja esitada hagi jaotuskava vaidlustamiseks ja TMS § 109 lg 3, mille kohaselt kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi välja. Margo Moggom ei olnud antud täiteasjas sissenõudja, mistõttu puudus tal võimalus TMS § 109 alusel jaotuskava vaidlustamiseks hagi esitada. Küll aga teavitas Margo Moggom kohtutäiturit, et sai täiendava jaotuskava kätte ning taotleb menetlusabi ja riigi õigusabi tulemuse vaidlustamiseks ning esitas palve tulemit täiendava jaotuskava alusel mitte välja maksta. Kohtutäitur vastas 2 päeva hiljem, et loeb teate kätte toimetatuks ning maksab raha vastavalt jaotuskavale välja 10.07.2017. Hageja leiab, et kosja on avalike ülesannete täitmisel tekitanud talle kahju. Kohtutäitur oleks pidanud TMS § 108 lg 7 tulenevalt kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitama avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäitur ei ole TMS § 108 lg 7 tulenevat selgitusnõuet täitnud. Kohtutäituri kohustuse rikkumise tulemusel on hageja jäänud ilma TMS § 176 tulenevast hüvitisest, millele hagejal oli õigus, kuna ta jäi ilma oma isiklikust tähtajatust tasuta kinnisasja kasutusõigusest. Hagejal oleks olnud õigus saada tulemist hüvitist summas, mis vastab tulenevalt TMS § 176 lg-st 3 20 000 eurole. Lähtudes aga sundmüügist saadud 14 000 eurost ning esialgsest jaotuskavast, oleks hageja saanud hüvitist summas 9066,84 eurot. Hagejale on tekkinud 9066,84 euro ulatuses kahju, kuna hageja kaotas oma isikliku kasutusõiguse ning ei saanud selle eest hüvitist. Kostja seisukohad

Hageja pidi ka ilma kostjapoolse täiendava selgituseta aru saama, et kui ta ei esita kohtule hagi oma väidetava nõude tunnustamiseks, puudub kostjal alus arvestada hageja nõuet vara jaotuskava koostamisel. Lähtudes tsiviilasjas nr 2-16-11262 avaldatud ringkonnakohtu seisukohast koostas kostja 15.06.2018 täiteasjas nr 186/2015/916 täiendava jaotuskava, milles Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017 kohtuotsusele viidates märkis, et hageja nõuet täitemenetluses ei rahuldata. Täiendava jaotuskava koostamise hetkel oli kostjale teada, et hageja on kätte saanud täiendavas jaotuskavas viidatud kohtuotsuse, milles kohus selgitas, et hüpoteegipidaja esitatud vastuväite tõttu peab hageja täitemenetluse tulemist osa saamiseks esitama hagi oma nõude tunnustamiseks. Hageja on kohtutäituri büroosse korduvalt helistanud ning kohtutäitur on hagejale telefoni teel selgitanud vajadust esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse ning et nõue tuleb esitada tähtaegselt. Samuti on kohtutäitur selgitanud võimalust hagi tagamise korras peatada täiendava jaotuskava alusel väljamaksete tegemine ning soovitanud taotleda riigi õigusabi. Seadusest ei tulene TMS § 108 lg 7 kohasele selgitusele kohustuslikku vorminõuet. Hagi esitamise võimalusest teavitamise kohustus on täidetud nii asjakohast selgitust sisaldavale ning hagejale kätte toimetatud kohtuotsusele viitamisega kui ka täiendavate suuliste avaldustega. Hageja väide kahju tekkimise ja selle suuruse kohta on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit temal väidetavalt tekkinud kahju suuruse kohta. Täiteasjas nr 186/2015/916 hüpoteegipidaja esitatud vastuväite tõttu hageja poolt esitatava hagi menetluse käigus pidanuks kohus poolte esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal otsustama, kas ja missuguse suurusega varaline nõue hagejale kuulub. Hageja eeldab põhjendamatult, et kui ta oleks hagi esitanud, siis oleks see ka täies ulatuses rahuldatud. Tartu Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt puudus kostjal pädevus hageja nõuet sisuliselt hinnata ja seetõttu ei oma tähtsust fakt, et kostja esimese jaotuskava koostamisel hageja nõudega arvestas. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on hagiavalduses nimetanud oma elukohaks sama korteri, mille kasutamise õiguse kaotamisele tuginedes ta nõuab väidetava kahju hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et alates 7.07.2016 on registriosa nr XXX omanik taas Karina Rannamaa, kellele hageja XX.XX.XXXX lepinguga oma korteriomandid (sealhulgas registriosa nr XXX) kinkis ja kellega ta nimetatud lepingu p-s 2.3. leppis muuhulgas kokku kõnealuse korteri tähtajatus ja tasuta kasutusõiguses. Hagiavalduse lisa nr 1 põhjal võib oletada, et hageja eluasemekulud koosnevad peamiselt jooksvalt tarbitavate kommunaalteenuste maksumusest, mitte aga eluruumi kasutamise õiguse eest makstavast tasust. Tarbitud kommunaalteenuste maksumuse peab korteri kasutaja kandma sõltumata sellest, kas kasutusõigus on kinnistusraamatusse kantud või mitte. Kahju hüvitamise nõue ei tohi olla isiku rikastumise allikas. Puudub põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel. Kostja tegevus ei saa olla hageja väidetava kahju põhjuseks. Tartu Ringkonnakohus avaldas tsiviilasjas nr 2-16-11262 nii hageja kui kostja suhtes tehtud lahendis, et hageja nõuet saab rahuldada enne kasutusõigusest tagapool seisva hüpoteegipidaja nõude rahuldamist üksnes juhul, kui hageja esitab kohtule hagi oma nõude tunnustamiseks. Loogiline ei ole hageja väide, et tema kahju tekkis seetõttu, et ta ei saanud kostjalt veelkord sama teavet, mille ta oli tema suhtes tehtud kohtulahendist juba saanud. Hageja väide, et ta ei teadnud hagi esitamise vajadusest, on ebausaldusväärne ka seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-17-10248 kohtule 4.07.2017 ja 19.07.2017 esitatud avaldused kinnitavad hageja teadmist kohtusse pöördumise vajadusest. Seda, et hageja poolt tsiviilasjas nr 2-17-10248 kohtule esitatud avaldustes nappis asjakohast sisu või et need avaldused olid muul põhjusel mitteaktsepteeritavad, ei saa ette heita kostjale. Isegi kui hagejal tekkis kahju, ei ole see põhjuslikus seoses mitte hagi esitamise vajadusest

mitteteadmisega, vaid see on põhjuslikus seoses teadmise hageja poolt ellurakendamise ebaõnnestumisega. Juhul kui kahju hüvitamise muud eeldused on täidetud, siis kahju põhjustas osaliselt või täielikult hageja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3, § 139 lg 1). Juba 28.06.2017 e-kirjas väljendas hageja teadmist, et ta peab pöörduma kohtusse ning isegi väitis, et ta on seda juba teinud. Ka asja juurde võetud tsiviilasja nr 2-17-10248 materjalidest nähtub, et ajal, kui kostja poolt hagejale teatavaks tehtud täitemenetluse tulemi välja maksmise päevani oli veel küllalt aega, oli hageja teadlik kohtusse pöördumise vajadusest. Hageja oli oma teadmise kasutamisel hooletu. Hageja suurem hoolsus võinuks aidata hageja väidetava kahju tekkimise ära hoida. Hageja enese käitumisel on tähtsus nii põhjusliku seose olemasolu (kahju põhjus ei ole mitte teadmise puudumine, vaid selle kasutamata jätmine) kui ka kahjuhüvitise põhjendatud suuruse üle otsustamisel. Hageja täiendavad seisukohad

Kohtuistung

Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et kohtutäitur koostas 7.07.2016 jaotuskava (tl 53), mille p-i 3.2 kohaselt rahuldati hageja nõue 9088,84 euro ulatuses. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11262 (tl 63-72) 7.07.2016 koostatud tulemi jaotuskava p-d 3.2 ja 3.3. Kohtuotsuse põhjendavas osas Tartu Ringkonnakohus märkis, et kohtutäitur oleks pidanud TMS § 108 lg 7 järgi selgitama hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jätmisest. Otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse. 15.06.2017 koostas kohtutäitur tulemi jaotamiseks täiendava jaotuskava (tl 73-75), milles märkis, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017 kohtuotsusele 2-16-11262 hageja nõue täitemenetluses rahuldamisele ei kuulu. Täiendavas jaotuskavas kohtutäitur ei selgitanud hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks ning ei märkinud sellise hagi esitamise tähtaega. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud täiendavas jaotuskavas märkima, et hagejal on võimalik esitada hagi nõude tunnustamiseks 15 päeva jooksul alates ajast, mil ta saab teada oma nõude arvestamata jäämisest. Seda vaatamata sellele, et Tartu Ringkonnakohus oli 20.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-11262 märkinud, et kohtutäitur oleks pidanud TMS § 108 lg 7 järgi selgitama hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks ning et hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jätmisest. Samas kohus leiab, et hagi esitamise kohta täiendavate selgituste andmata jätmist (nt kelle vastu nõude esitamise hagi esitada) ei saa kohtutäiturile ette heita. Kostja tugineb ka sellele, et on selgitamiskohustust täitnud suuliselt telefoni teel ning 27.06.2017 kohtumisel kostjaga Kaubamaja juures. Tõendamaks selgituskohustuse täitmist suuliselt on kohus vande all ära kuulanud pooled ning tunnistajana kostja tütre ja kohtutäituri büroo töötaja Liis Rosenthali. Arvestades et kostja oma vande all antud ütlustes selgitamiskohustuse täitmist suuliselt eitab, ei ole kohtutäituri poolt suuliselt selgitamiskohustuse täitmine kohtu hinnangul tõendatud. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kohtutäitur ei ole vastavalt TMS § 108 lg-le 7 selgitanud hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. 5.3 Täiendavalt on hageja tuginenud menetluses asjaolule, et kostja on maksnud tulemi välja enne, kui oli lõppenud 15 päeva pikkune tähtaeg hagejale nõude tunnustamiseks hagi esitamiseks. TMS § 109 lg 3 kohaselt kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja. Hagi jaotuskava vaidlustamiseks saab TMS § 109 lg 1 järgi esitada sissenõudja. Kohus leiab, et kohtutäitur ei pidanud ootama väljamakse tegemisega nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja möödumiseni. 5.4 Kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise isikliku kasutusõiguse kaotamise eest 9066,84 eurot. Kohus leiab, et hagejale nimetatud summas kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kohtu arvates ei saa eeldada, et tähtaegselt nõude tunnustamiseks hagi esitamise korral oleks see rahuldatud vähemalt ulatuses, milles hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Samuti ei saa tekkinud kahjuna käsitleda seda summat, milles kohtutäitur 7.07.2016 jaotuskavas hageja nõude rahuldas, kuna TMS § 176 lg-st 2 tulenevalt hüvitis isikliku servituudi ja tähtajatu reaalkoormatise eest makstakse õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Summa makstakse kolme kuu eest ette. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võetakse hüvitusnõue jaotuskavas arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kavas määratakse kindlaks, kuidas summa tuleb jaotada juhul, kui summale õigustatud isik sureb või lõpeb või nõue ära langeb. Kohtutäitur märkis jaotuskavas (tl 59) Nõude rahuldamise ulatus: 9066,84 eurot, millest 200 eurot (kolme kuu maksed) makstakse õigustatud isikule Margo Moggom ette jaotuskava jõustumisel ning ülejäänud summa makstakse õigustatud isikule

Margo Moggom igakuiste maksetena summas 66,67 eurot (arvestades seejuures sellega, et aastas kokku makstav summa oleks võrdne õiguse aastaväärtusega 800 eurot). Kui summale õigustatud isik Margo Moggom sureb või nõue ära langeb, jaotatakse järele jäänud summa ühinenud sissenõudja/hüpoteegipidaja Jaak Vilonov hüpoteegiga (kinnistusraamatus registriosa nr XXX. jaos kande nr XXX all olev hüpoteek – hüpoteegisumma 8000 eurot) tagatud laenulepingust nr XXX tuleneva võlanõude tasumata osa katteks, kuid mitte rohkem kui summas 8000 eurot (kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma ulatuses). Jaak Vilonov hüpoteegiga tagatud võlanõude rahuldamisest ülejääv rahasumma tagastatakse võlgnikule Rein Soopa. Eeltoodut arvestades sai hageja jääda kohtutäituri tegevusetuse tõttu ilma perioodilisest makstavast hüvitisest. Ka kahju hüvitisena ei oleks alust hagejale korraga välja mõista summat, milles kohtutäitur jaotuskavas hageja nõude rahuldas. Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et hageja elab endiselt aadressil XXX ning korteriomand on taas Karina Rannamaa omandis, kellele hageja varasemalt korteriomandi kinkis koos hageja kasuks kasutusõiguse seadmisega (hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõte tl 36-38, isiklike kasutusõiguste seadmise lepingud ja korteriomandite kinkeleping tl 39-48). Kohtul on kahtlus, et hageja ei ole reaalselt kinnistu kasutamise õigust kaotanud. 5.5 Alternatiivselt leiab kohus, et praegusel juhul esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. RVastS § 13 lg 1 kohaselt hüvitise suuruse määramisel arvestatakse 1) kahju tekkimise ettenägematust; 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4) eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 1 võimaldab kahjuhüvitist vähendada kuni nullini, kui kannatanu oleks saanud või saab kahju tekkimist täielikult ära hoida (vt nt Riigikohtu 13.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-15, p 25). Kohus leiab, et vastutust selle eest, et hageja ei esitanud oma õiguste kaitseks tähtaegselt vajalikku hagi, ei saa lükata kohtutäiturile. Kohtu arvates piisanuks selgitamiskohustuse täitmiseks sellest, kui kohtutäitur oleks märkinud täiendavas jaotuskavas, et hagejal on õigus esitada hagi nõude tunnustamiseks ning et hagi esitamise tähtaeg on 15 päeva alates ajast, mil ta saab teada oma nõude arvestamata jäämisest. Arvestades et hageja oli tsiviilasjas nr 2-1611262 üks kostjatest, kohus leiab, et teatav arusaam pidi hagejale tsiviilasja nr 2-16-1126 menetluses tekkima, et kohtutäitur ei saa jaotuskava kinnitamisel tema nõudega arvestada ja tal tuleb oma nõude tunnustamiseks pöörduda hagiga kohtusse. Samuti viidati sellise hagi esitamise tähtajale. Seega pidi kostja sõltumata kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmisest olema teadlik, et kohtutäituri poolt tema nõude arvestamata jätmise korral on tal võimalik esitada hagi nõude tunnustamiseks. Samuti pidi hageja olema teadlik nõude tunnustamise hagi esitamise tähtajast. Menetluskulud

25.09.2018 seisukohas hageja palub kostja menetluskulusid vähendada. Hageja hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnihind 70 eurot põhjendatud ning vastab keskmisele juristi tunnihinnale. Hageja palub hinnata kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii lepingulise esindaja ajakulu (kokku 3 tundi) ning tunnitasu 70 eurot saab pidada asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodut arvestades kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 210 eurot. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Seega oli käesoleva hagi hind 9066,84 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 550 eurot. 22.12.2017 määrusega kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja riigilõivu 550 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Arvestades hagi rahuldamata jäämist tuleb riigilõiv 550 eurot hagejalt riigituludesse välja mõista. 17.11.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-16409 on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. See tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotlejate kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.