Tallinna Prügilagaas OÜ hagi AS-i Filter vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2018 (menetluskulude kindlaksmääramine)
kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse aktsiaselts Filter määruskaebus liik Tallinna Prügilagaas OÜ vastumääruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastumääruskaebuse esitaja): Tallinna Prügilagaas OÜ (registrikood 11561865, aadress Rotermanni tn 8, 10111 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lember (e-post:XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): aktsiaselts Filter (registrikood 10078291, aadress Läike tee 9, Peetri küla, Rae vald 75312), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaupo Lepasepp (e-post:XXX) ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen (e-post: XXX)
2.Jätta Tallinna Prügilagaas OÜ vastumääruskaebus rahuldamata.
3.
Jätta Harju Maakohtu 09.04.2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja muuta määruse põhjendusi.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Tallinna Prügilagaas OÜ (hageja) 29.07.2013 hagi aktsiaseltsi Filter (kostja) vastu 365 260,48 euro ja seadusjärgse viivise nõudes.
2.Harju Maakohus jättis 21.10.2013 vaheotsusega Tallinna Prügilagaas OÜ hagi AS-i Filter vastu aegumise tõttu rahuldamata, millise otsuse Tallinna Ringkonnakohus
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377
16.04.2014 kohtuotsusega tühistas ning saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule. 18.06.2014 määrusega ei võtnud Riigikohus kostja kassatsioonkaebust menetlusse ja ringkonnakohtu otsus jõustus. Harju Maakohus jättis 16.12.2014 kohtuotsusega hagi rahuldamata, millise otsuse Tallinna Ringkonnakohus 23.10.2015 kohtuotsusega tühistas ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. 25.01.2016 määrusega ei võtnud Riigikohus kostja kassatsioonkaebust menetlusse ja ringkonnakohtu otsus jõustus. Harju Maakohus rahuldas 17.07.2017 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.11.2017 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. 19.02.2018 määrusega ei võtnud Riigikohus kostja kassatsioonkaebust menetlusse ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 17.07.2017 jõustus seega 19.02.2018. Kohtud menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud. Hageja on 12.05.2017 ja 23.10.2017 esitanud avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldustest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivus 7600 eurot (millest 3200 eurot tasuti hagiavalduse esitamisel, 1000 eurot vaheotsusele apellatsioonkaebuse esitamisel ning 3400 eurot 16.12.2014 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisel) ning lepingulise esindaja kuludes, mis hageja ja tema esindajate kokkuleppe kohaselt moodustab 20% AS-lt Filter jõustunud kohtulahendiga tema kasuks välja mõistetud summast (sh viivis). Hagejale on õigusabi osutatud 273h 55min ulatuses (sh Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2017 kulud, mille kohta kirjalikku avaldust esitatud ei ole, kuid mille kulud on protokollitud). Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja ei nõua käibemaksu hüvitamist. Kostja esitas hageja menetluskulude osas vastuväited. Harju Maakohtu 17.07.2017 otsusega mõisteti kostjalt välja põhinõue 365 260,48 eurot + viivis 117 785,75 eurot, s.o kokku 483 120 eurot. Reaalselt tasus kostja hagejale 23.02.2018 kokku 500 418,62 eurot (põhivõlgnevus 365 260,48 eurot ja viivis 135 158,14 eurot). Hageja käsitluse kohaselt on osatasu 20% neid summasid arvestades 100 083,72 eurot, mis peaks lisanduma otsusega väljamõistetud summadele (mitte sisalduma väljamõistetud summa sees). Esiteks kostja leiab, et tegemist on ülemäärase summaga, mida sellises suurusjärgus kostja mingil juhul hüvitama ei peaks. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus välja mõista üksnes kulud, mida kulude hüvitamiseks kohustatud isik sai ette näha (15.10.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15). Hageja ja tema esindaja omavahelised kokkulepped nn tulemustasu kohta ei ole kostjale siduvad. Kostja nende kokkulepete pooleks ei ole ja nn tulemustasu maksmise kohustus kostjale mingil juhul ülekantav ei ole. Teiseks, tulemustasu kokkuleppe korral sisaldub tulemustasu kohtu poolt välja mõistetud summa sees, mitte ei peaks lisanduma väljamõistetud summadele. Tulemustasu kokkulepe on olemuselt tehing, mille mõte ja eesmärk on see, et esindaja võtab endale õigusvaidluse kaotamisega seotud riskid ja kaotuse korral tal tasu nõudeõigust ei ole, samuti võtab klient endale riski, et võidu korral peab ta loovutama osa saadud tulemist esindajale ja saadav lõpptulem on selle võrra väiksem. Kolmandaks tõusetub nn tulemustasu kokkuleppe korral küsimus menetluskulude reaalsest kandmisest. Nimelt kuuluksid hüvitamisele vaid sellised menetluskulud, mis on reaalselt kantud või kui isikul on tekkinud menetluskulude eest tasumise kohustus. Antud juhul ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit või kuludokumenti menetluskulude kandmise kohta ega ka vastava tasumise kohustuse tekkimise kohta. Neljandaks, kuigi eeltoodud põhjendustel ei peaks kostja põhimõtteliselt nn
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377 tulemustasu eraldi hüvitama, on kostja seisukohal, et tulemustasu suurus saaks olla seotud vaid põhinõudega (väidetav tegelik kahju), aga mitte menetluse käigus tekkinud viivistega (mis on erakorraline tulu raamatupidamislikus tähenduses. Viiendaks, kostja soovib osundada, et tulemustasu kokkuleppe suurus 20 % viitab sellele, et hageja jaoks ei ole tegelik eesmärk kahju hüvitamine, kui ta on nõus hagi rahuldamise korral koheselt ära andma 20 % tulemist. Pigem on tegemist kostja arvelt alusetu rikastumise katsega. Riigilõivude osas kostjal vastuväiteid pole. Hageja ei ole esitatud nimekirjades esile toodud tunnitasu suurust. Arvestades Riigikohtu praktikas keskmiseks põhjendatud tunnitasuks peetud 120 eurot ja hageja poolt esile toodud ajakulu 271,25 tundi, ei saaks vajalik ja põhjendatud maksimaalne hüvitatav kulu põhimõtteliselt olla suurem kui 32 550 eurot (120x271,25). Arvestades konkreetset menetlust on vähemalt osa ajalisest kulust põhjendamatu. Kostja osundab läbivalt, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kes nimeliselt on toiminguid teostanud. Lisaks esitas kostja vastuväited konkreetsetele 12.05.2017 menetluskulude nimekirjas sisalduvatele, toimingutele.
7.Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et on oma esindajatega sõlminud AdvS § 61 lg 1 p 3 mõttes osatasu kokkuleppe. Lepinguliste esindate tasuks kujunes kokku 100 083,72 eurot (käibemaksuta). See, millisel AdvS § 61 lg 1 alusel on hageja poolt lepingulisele esindajale tasutud tasu arvestatud, ei mõjuta kostja poolt menetluskulu hüvitamist TsMS § 162 lg 1 ja § 175 alusel. TsMS ei sätesta, et menetluskuluks TsMS § 144 p 1 mõttes oleks ainult ajatasuna arvestatud lepingulise esindaja kulu. Menetluskulude suurus on olnud kostjale ettenähtav. Kostja menetluskulud, sh tema õigusteenuse tasu, on hageja omaga analoogsed. Hageja on kulud reaalselt kandnud, mida kinnitavad lisatud tõendid. Kõik menetluskulude nimekirjades kajastatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning teostatud lepinguliste esindajate poolt. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 09.04.2018 kohtumäärusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni punkt 1), määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 41 157,83 eurot (resolutsiooni punkt 2) ning jättis hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 66 525,89 euro ulatuses (resolutsiooni punkt 3).
9.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hageja kohtukulud (kulud riigilõivule) summas 7600 eurot on põhjendatud ja vajalikud.
10.Lepingulise esindaja kulude osas leidis kohus, et tegemist on osatasuga AdvS § 61 lg 1 p 3 mõttes. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja vastava kulu kandnud. Hagejale on õigusabi osutatud 273h 55min ulatuses.
11.Kohus nõustus kostja vastuväidetega, mille kohaselt ei ole olukorras, kus kohus teeb lahendi kostja kahjuks, õige jätta hageja ja tema esindajate vahel sõlmitud esindaja tasukokkuleppest tulenevaid kohustusi täies ulatuses kostja kanda. Kostja ei pea taluma tavapärasest erinevatest tasukokkulepetest tulenevaid kohustusi, eriti olukorras, kus tal puudub võimalus nimetatud kokkulepete sisu mõjutada. Samuti sai kostja vastavast tasukokkuleppest teada alles 12.05.2017, kui hageja oli esitanud oma menetluskulude nimekirja. Selleks hetkeks oli menetlus kestnud juba ca 4 aastat. Seoses lepingulise esindaja kulude ettenähtavusega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada mh sellega, milliseid kulusid sai vastaspool ette näha. Nimetatud põhimõtet on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus ning tegemist on kulude suuruse kindlaksmääramisel olulise kriteeriumiga. Menetlusosalise menetluslik
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377 käitumine sõltub enamikul juhtudel ka kaalutlusest, kuidas mingi toiming või protsessuaalne taotlus mõjutab menetluskulude suurust.
12.Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-112-09 p-is 15 ja nr 3-2-1-115-13 p-is 24 märkinud, et tulemustasu puhul tuleb hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega, selle põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
13.Asja keerukuse hindamisel leidis kohus, et käesoleva vaidluse puhul oli kahtlemata tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Samuti olid esitatud tõendid märkimisväärselt mahukad. Asjas ei ole tulnud kasutada Euroopa Liidu õigust, seaduse analoogiat, õigusaktide süstemaatilist tõlgendamist jms. Menetlus on kestnud keskmisest mõnevõrra kauem, istungeid on peetud tavapärases mahus ning need ei ole olnud tavapärasest keerukamad ja aeganõudvamad. Asi läbis sisuliselt kaks kohtuastet ning seda kolm korda, sh ühe korra vaheotsuse osas. Asja keerukust ilmestab asjaolu, et kohtud on samas vaidluses jõudnud mitu korda erinevate lahenditeni.
14.Hageja esindaja tunnitasumäära põhjendatuse osas leidis kohus, et kuna hageja ei ole toimingute tunnitasumäära esile toonud, tuleb välja arvutada hageja lepinguliste esindajate arvestuslik tunnihind. Hageja lepingulise esindaja kulu on kokku 100 083,72 eurot (käibemaksuta) ning esindajad on teinud toiminguid 273h 55min vältel, seega on arvestuslik tunnihind 365,38 eurot (100 083,72/273,92; käibemaksuta). Kohus leidis, et siiski ei olnud tegemist sedavõrd keeruka vaidlusega, et ülalnimetatud tunnitasumäär oleks põhjendatud. Arvestades kohtupraktikas keerukate asjade puhul aktsepteeritud tunnitasumäärasid, asja sisu ja esindajate pädevust, leidis kohus, et põhjendatud tunnitasumääraks tuleb lugeda 145 eurot (käibemaksuta).
15.Hageja on korduvalt oma vastuväidetes võrrelnud oma menetluskulude suurust vastaspoole kulude suurusega. Kohus leidis, et hageja vastavasisulised vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-43-10 p-is 17 märkinud, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga.
16.Hageja esindajate toimingute ja nende ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hindamisel asus kohus järgnevatele seisukohtadele: - 30.10.2013–18.11.2013 apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingud 22h. Kohus leidis, et põhjendatud ajakuluks on 14h, arvestades dokumendi sisu, mahtu, sellele lisatud tõendite sisu ja mahtu, esindajate pädevust ning asjaolu, et esindajad on varasemalt kaevatava otsusega 2h vältel juba tutvunud. - 18.09.2014 kohtu tegevusele vastuväite koostamine 1,25h. Kohus leidis, et toiming on põhjendamatu ja mittevajalik, kuivõrd kohus jättis vastuväite rahuldamata. - 24.10.2014–31.10.2014 lõplike seisukohtade koostamine 23,75h. Kohus leidis, et põhjendatud ajakuluks on 10h, arvestades dokumendi sisu (sh seda, et tegemist on sisuliselt varasema menetluse jooksul esitatud vastuväidete kontsentreeritud kokkuvõttega), mahtu, esindajate pädevust ning asjaolu, et esindajad on asja materjalidega hästi kursis. Lõppseisukohtade sisuline maht on ca 11 lk ning sellele ei olnud lisatud ühtegi tõendit. - 17.09.2015 istungil osalemine 2h. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 1h 41 min, mille ulatuses luges kohus ka istungil osalemise ajakulu põhjendatuks.
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377 - 24.09.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumine 0,5h. Kohus leidis, arvestades dokumendi sisu, mahtu ning asjaolu, et protokolli osas ei esitatud ka parandamise taotlust, siis on toimingu põhjendatud ajakuluks 0,2h. Protokolli sisuline maht on ca 3 lk ning sellele sisu ei ole keeruline. - 21.03.2015 hagi tervikteksti koostamine 9,75h. Kohus leidis, arvestades dokumendi sisu (sh seda, et tegemist on sisuliselt varasema menetluse jooksul esitatud nõude konkretiseeritud kokkuvõttega) ja mahtu, et toimingu põhjendatud ajakuluks on 6 h. Tervikteksti sisuline maht on ca 10 lk ning sellele ei olnud lisatud ühtegi tõendit. - 09.02.2017 istungiks valmistumine 8h ning istungil osalemine 4,25h. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 4h 2 min ning sellises ulatuses luges kohus istungil osalemise ajakulu põhjendatuks. Arvestades istungi kulgu, kestust, esindaja pädevust ning asjaolu, et ta on asja materjalidega hästi kursis, leidis kohus, et istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud 4h ulatuses. - 20.04.2017 istungiks valmistumine 7,5h ning istungil osalemine 4,5h. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 4h 21 min ning sellises ulatuses luges kohus istungil osalemise ajakulu põhjendatuks. Arvestades istungi kulgu, kestust, esindaja pädevust ning asjaolu, et ta on asja materjalidega hästi kursis ja kahe istungi vahele jääval perioodil ei esitatud täiendavad tõendeid ja menetlusdokumente, leidis kohus, et istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud 4h ulatuses. - 26.04.2017 kohtuistungi protokolliga tutvumine 1h. Kohus leidis et, arvestades dokumendi sisu, mahtu ning asjaolu, et protokolli osas ei esitatud ka parandamise taotlust, on toimingu põhjendatud ajakuluks 0,5h. Protokolli sisuline maht on ca 7 lk ning sellele sisu ei ole keeruline. - 11.05.2017–12.05.2017 kohtukõneteeside koostamine 11,75h. Kohus leidis, arvestades dokumendi sisu (sh seda, et tegemist on varasema menetluse jooksul esitatud seisukohtade kontsentreeritud kokkuvõttega) ja mahtu, et toimingu põhjendatud ajakuluks on 5h. Teeside sisuline maht on ca 3,5 lk ning sellele ei olnud lisatud ühtegi tõendit. - 23.10.2017 istungil osalemine. Kohus luges protokolli alusel kulu põhjendatuks 1h 55min ulatuses.
17.Kohus leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
18.Kokku luges kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks mahus 231h 26min (273h 55min – 42h 29min), mis hageja esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (145 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 33 557,83 eurole. Koos kohtukuludega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 41 157,83 eurot (33 557,83 + 7 600). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jättis kohus rahuldamata 66 525,89 euro ulatuses (taotletud summa 7600+100 083,72– rahuldatud summa 41 157,83).
Kostja (aktsiaselts Filter) määruskaebus
19.Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja, kes palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas ning saata tsiviilasi hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
20.Määruskaebuse kohaselt esitab kostja määruskaebuse määrusele selles osas, millega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus summas 33 557,83 eurot, eeskätt
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377 seetõttu, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väidete suhtes selles, et tulemustasu kokkuleppe korral saanuks kohus jätta hageja menetluskulud täielikult välja mõistmata. Kostja ei vaidlusta maakohtu määrust selles osas, millega mõisteti kostjalt välja riigilõiv summas 7600 eurot ega ka selles osas, millega jäeti menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata summas 66 525,89 eurot.
21.Maakohus on jätnud vastamata kostja põhimõttelist laadi vastuväitele et tulemustasu kokkuleppe korral peaks tulemustasu olemuslikult sisalduma kohtuotsusega väljamõistetud summade sees, mitte sellele lisanduma. Tulenevalt TsMS § 463 lg 2 ja § 442 lg 8 peaks kohus ka määruses põhjendama, miks ta poole väidetega ei nõustu. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruse põhjendustest kohtu kaalutlusotsuse kujunemine jälgitav ning asi tuleks määruskaebuse rahuldamise korral saata tagasi maakohtule lahendamiseks.
22.Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et tal on võimalik asi endal lahendada ja võtta sisuline seisukoht kostja poolt maakohtule esitatud vastuväidete kohta, on kostja seisukohad järgmised.
23.Kostja oli seisukohal, et tulemustasu kokkuleppe korral sisaldub osatasu ehk tulemustasu kohtu poolt välja mõistetud summa sees. Antud juhul oli hageja ja tema lepingulise esindaja vahel kokkulepe, et advokaadi tasu makstakse AdvS § 61 lg 1 p 3 tähenduses osatasuna. AdvS § 61 lg 1 p 3 sätestab järgmist: tasu makstakse osana kliendi kasust, mida ta saab õigusteenuse osutamise tõttu (osatasu).
24.Seda sätet tõlgendades on kostja seisukohal, et advokaadi tasu on nö ette planeeritud selliselt, et kliendi kasu korral tuleb tal osa sellest loovutada tasuna advokaadile. Antud säte ei võimalda jõuda järelduseni, et advokaaditasu tuleks maksta täiendavalt lisaks kliendi kasule. Kuivõrd kliendi ja advokaadi omavahelise õigussuhte seisukohast omavad primaarset tähendust advokatuuriseaduse sätted, siis sellise tasukokkuleppe korral ei saa menetluskulude väljamõistmise küsimust kohtus arutades konkreetset tasukokkulepet käsitleda kuidagi teisiti. Kui tasu makstakse osana kliendi kasust, siis see tähendabki, et osa kasust tuleb ära anda. Seega ei ole võimalik menetluskulude hüvitamise raames nõuda selle tasu hüvitamist kostjalt. Kostja nende kokkulepete pooleks ei ole ja nn tulemustasu maksmise kohustus kostjale mingil juhul ülekantav ei ole. Kostja suhtes oleks ebaõiglane, kui tulemustasu kokkuleppe sõlminud poole menetluskulude jaotamisega seotud rahaline risk kandub kontrollimatult üle vastaspoolele.
25.Selline tõlgendus osatasust vastab ka tulemustasu olemusele. Tulemustasu kokkulepe on olemuslikult tehing, mille mõte ja eesmärk on see, et esindaja võtab endale õigusvaidluse kaotamisega seotud riskid ja kaotuse korral tal tasu nõudeõigust ei ole. Samuti võtab klient endale riski, et võidu (kasu) korral peab ta loovutama osa saadud tulemist esindajale ja saadav lõpptulem on selle võrra väiksem. Nn tulemustasu kokkulepe tähendab olemuslikult seda, et tasu makstakse reaalse tulemuse pealt, milleks saaks olla üksnes konkreetse jõustunud kohtulahendi täitmine. Teisisõnu, kokkulepitud tulemuseks rahaliste nõuete puhul on raha laekumine, selle eelduseks omakorda on hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumine, mitte otsuse tegemine.
26.Praegusel juhul omab eeltoodu kontekstis tähtsust ka fakt, et klient on saanud kätte kahju hüvitise 100 % summas 365 260 eurot ja lisaks täiendavalt viivise 135 158 eurot. Viivis oma õiguslikult olemuselt on sanktsioon rahalise kohustusega täitmisega viivitamise eest. Samas raamatupidamislikus tähenduses on tegemist erakorralise tuluga, mille suurus ega ka reaalne väljamõistmine ja laekumine ei ole hagiavalduse esitamisel prognoositav. Ainuüksi viivis kui erakorraline tulu kataks ära väidetava tulemustasu suuruse ning selle väljamaksmine esindajale viiviste arvelt ei ole hagejal mingit takistust. See poleks ka hageja finantsseisundit kahjustav. Arvestades tulemustasu olemust ei peaks hageja põhinõudest midagi esindajale loovutama.
27.Kostja arvates viitab tulemustasu kokkuleppe suurus 20 % sellele, et hageja jaoks ei ole tegelik eesmärk kahju hüvitamine, kui ta on nõus hagi rahuldamise korral koheselt
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377 ära andma 20 % tulemist. Pigem on tegemist kostja arvelt alusetu rikastumise katsega. Ainuüksi viiviste suurus (135 158 eurot) oli sellises suurusjärgus, mis igal juhul katab ära ja ületab kõik hageja väidetavad menetluskulud ka siis, kui lugeda tulemustasu kokkulepet 20 % aktsepteeritavaks suuruseks (millega kostja küll ei nõustu) ning tekitab hagejale täiendava lisatulu vähemalt 35 000 euro ulatuses.
28.Osatasu (tulemustasu) kokkuleppe korral ei peaks kohus üldse menetluskulusid vastaspoolelt välja mõistma. Kui kohus ei nõustu kostja põhimõttelise käsitlusega ja leiab, et maakohus sai vaatamata osatasu olemusele kulud õigusabi eest välja mõista täiendavalt, siis kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimise osas tunnipõhise arvestuse alusel kostjal maakohtule etteheiteid ei ole. Kohus kontrollis hageja kulude suurust toimingute kaupa ja vähendas neid põhjendatult. Hageja (Tallinna Prügilagaas OÜ) vastumääruskaebus
29.Hageja esitas maakohtu määrusele esitatud kostja määruskaebusele vastumääruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata 66 525,89 euro ulatuses (resolutsiooni punkt 3) ning teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja avaldustele 20% ulatuses hagejalt jõustunud kohtulahenditega väljamõistetud summast, s.t. kokku summas 100 083,72 eurot.
30.Vastumääruskaebuse kohaselt on maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire.
31.Vaidlustatava määruse p-s 26 leiab maakohus, et kostja ei pea taluma tavapärasest erinevatest tasukokkulepetest tulenevaid kohustusi ning seda eriti olukorras, kus tal puudub võimalus sellise kokkuleppe sisu mõista. Hageja hinnangul väidab maakohus sisuliselt, et osatasu kui tasukokkulepe on tavapärasest erinev tasukokkuleppe liik, mille tagajärgi kostja ei pea taluma. Kuivõrd AdvS § 61 lg 1 p 3 järgi on osatasu lubatud tasu vorm, peab kostja kandma ka sellest tulenevad tagajärjed.
32.Välja mõistetava menetluskulu vähendamise aluseks ettenähtavuse tõttu (analoog VÕS § 127 lg-ga 3) ei saa olla mitte tasu arvestamise alus ja fakt et tegemist on osatasuga vaid üksnes menetluskulude summalise suuruse ettenähtamatus. Hageja on korduvalt menetluskulude hüvitamist puudutavas menetluses esile toonud, et kostja enda menetluskulud olid täpselt sama suured ning seetõttu oli hageja menetluskulude suurus sõltumata selle arvestamise metoodikast kostjale ettenähtav. Kostja sai ja pidigi eeldama, et vastaspoole menetluskulud on samas suurusjärgus tema enda kuludega.
33.Maakohtu poolt 145 euro tunnitasumäärana fikseerimine ei olnud õigustatud. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest maksab või maksta võib, see on kokkuleppe küsimus. Hageja menetluskulude ulatuse hindamine oli antud juhul võimalik ka ühe tööühiku hinna fikseerimiseta. Kui maakohtu hinnangul oli mingi hageja menetlustoiming teostatud vajalikust suuremas ulatuses (mida hageja ei mööna), oleks maakohtul tulnud vähendada üksnes kokkuleppelise osatasu protsendimäära. Praegusel juhul on maakohus sisuliselt omaalgatuslikult kujundanud hageja ja tema lepinguliste esindajate vahelise kokkuleppe ümber tunnitasu kokkuleppeks.
34.Samuti ei ole õigustatud määruse viide sellele, et kohus jättis tähelepanuta hageja korduvalt esitatud võrdlused kostja menetluskuludega.
35.Kõik hageja menetlustoimingud on olnud vajalikud ja TsMS § 175 lg 1 mõttes ning nende ulatuse vähendamine on olnud lubamatu. Seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi.
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377
36.Määruse p-d 35, 38, 39 ja 42, kus maakohus on ajakulu lugenud põhjendatuks üksnes istungi pikkuse ega ole selle hulka lugenud esindaja ajakulu istungile jõudmiseks, on seega kaasa toonud ebaõige kohtumääruse. Istungi kulg, kestus, esindaja pädevus ning asjaolu, et ta on asja materjalidega hästi kursis (nt määruse p 38), ei võimalda kuidagi esindaja istungil osalemist ilma selleks füüsiliselt kohtumajja kohale minemata.
37.Määruse p-s 33 on maakohus lugenud ajakulu mittevajalikuks, kuna kohus jättis rahuldamata vastuväite, mille koostamise sellele ajakulule vastab. See ei ole aga menetluskulu kindlaksmääramata jätmise eeldus. Vastuväite koostamine oli kahtlemata hageja kui kliendi huvides, mis tähendab et selle koostamine esindaja poolt oli vajalik ja põhjendatud.
38.Hageja ei nõustu ka ülejäänud maakohtu etteheidetega materjalidega tutvumise ja menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajakulu ulatusest. Maakohtu määruses toodud põhjendused ei võimalda neid lugeda ebavajalikeks ega mittepõhjendatuteks.
Menetluse edasine käik
39.Harju Maakohus võttis määruskaebuse ning vastumääruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks teisele poolele.
40.Hageja palus kostja määruskaebuse rahuldamata jätta.
41.Kostja palus hageja vastumääruskaebuse jätta läbi vaatamata, selle menetlemise korral jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et hagejal puudub vastumääruskaebuse esitamise õigus, kuna menetluskulude väljamõistmise või välja mõistmata jätmine on võimalik vaidlustada üksnes TsMS § 178 lg 1 sätestatud korras selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
42.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
43.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses ja vastumääruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 09.04.2018 määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb kohtumääruse põhjendusi täiendada (p 47 - 53) ja täpsustada (p 64). Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega, välja arvatud osas, mida täpsustab (p 64) ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus ja vastumääruskaebus jäävad rahuldamata.
44.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
45.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12, p 13).
46.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes kostja poolt hageja menetluskuludele esitatud kõigile vastuväidetele vastamata. Kuivõrd maakohtu otsustus on lõppjäreldustes õige, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vaidlustatud määrust sel põhjusel tühistada ning asja maakohtule uueks otsustamiseks tagasi saata. Ringkonnakohus saab asja ise lahendada ning maakohtu minetuse parandada.
47.Kostja põhilised vastuväited seoses hageja menetluskuludega seisnevad selles, et kostja arvates ei peaks kohus osatasu kokkuleppe korral üldse menetluskulusid vastaspoolelt välja
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377 mõistma, kuna tasu peaks olemuslikult sisalduma kohtuotsusega väljamõistetud summade sees. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ning leiab, et kostja käsitlus ei vasta seaduse mõttele ja on põhimõtteliselt väär.
48.Kostja on õigesti esile toonud, et lepingupoolte omavahelises suhtes tähendab AdvS § 61 lg 1 p 3 regulatsiooni alusel kokkulepitud osatasu vorm seda, et õigusteenuse saajal tuleb õigusteenuse osutamise tõttu saadud kasust maksta osa tasuks õigusteenuse osutajale. Ka on õige see arutlus, et õigusteenuse osutaja ja kliendi vaheline leping on võlaõiguslik ning kehtib üksnes nende vahel. Nõustuda ei saa aga sellega, et praegusel juhul puudub alus kostjalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks.
49.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse lepingulise esindaja kulud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonile, mis ei kehtesta ühtki erisust seonduvalt advokaaditasu erinevate vormidega, milleks AdvS § 61 tulenevalt võivad olla ajatasu (AdvS § 61 lg 1 p 1), koondtasu (AdvS § 61 lg 1 p 2), osatasu (AdvS § 61 lg 1 p 3) ja tulemustasu (AdvS § 61 lg 3) .
50.TsMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
51.Seega peab kohus lepingulise esindaja kulud välja mõistma olenemata kokkulepitud (advokaadi)tasu vormist, hinnates õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu seisukohta toetab ka kohtupraktika.
52.Riigikohus on nn tulemustasu kokkulepetega seonduvalt menetluskulude kindlaksmääramise problemaatikat käsitlenud lahendites nr 3-2-1-112-09 ja nr 3-2-1115-13. Sealjuures on kohtulahendis nr 3-2-1-115-13 esindajakuluks kokkuleppe kohaselt olnud 15% hageja kasust ning selles lahendis asus Riigikohus seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele TsMS § 175 lg 1 järgi, tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, p 11, 24 ja 25). Kitsamalt nn tulemustasuga seonduva osas leidis Riigikohus lahendis nr 3-2-1-112-09, et iseenesest on õige, et kokkulepe tulemustasu kohta on lubatav advokatuuriseaduse § 61 lg 3 kohaselt. See aga ei tähenda, et tulemustasu korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-09, p 15).
53.Seega tuleb kohtul hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda hageja ja tema esindajate kokkuleppest selle kohta, et esindajate tasu moodustab 20% kostjalt jõustunud kohtulahendiga hageja kasuks välja mõistetud summas (sh viivis).
54.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel õigesti lähtunud osatasu kokkuleppest. Nõustuda ei saa kostjaga selles, et käesoleval juhul on osatasu kokkuleppe aluseks võtmisel tegemist ebaõiglusega tema suhtes või tema arvelt alusetult rikastumisega, kuna maakohus on õigesti hageja menetluskulude hüvitatavuse üle otsustamiseks hinnanud osatasu vastavust esindajate õigusabikulude põhjendatud ja vajalikule ulatusele, jätnud arvesse võtmata kulunud aja ning kogutasu ja ajakulu jagatisena saadava tunnitasu ning vähendanud selle suurust mõistliku ulatuseni.
55.Seoses vastumääruskaebusega märgib ringkonnakohus järgnevat. 9(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377
56.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et praegusel juhul puudus hagejal õigus vastumääruskaebuse esitamiseks ning see tuleks läbi vaatamata jätta.
57.TsMS § 178 lg 1 teise lause kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 635 lg 1 kohaselt on vastuapellatsioonkaebus apellatsioonkaebus, mille üks pool esitab vastuseks vastaspoole apellatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks.
58.Eeltoodust tulenevalt, kuna hagejal on põhimõtteliselt õigus menetluskulude suurust kindlaks määravat kohtulahendit vaidlustada ning seadusest ega määrukaebuse olemusest ei tulene, et vastumääruskaebuse esitamine oleks keelatud, võis hageja praegusel juhul esitada kostja määruskaebusele vastumääruskaebuse olenemata sellest, et hageja maakohtu määrusele ise määruskaebust ei esitanud. Vastumääruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudub õiguslik alus.
59.Vastuseks vastumääruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
60.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus on hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on selles osas vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepinguliste esindajate töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik. Oma otsustust on maakohus arusaadavalt ning õiglaselt põhjendanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus diskretsiooni sekkumiseks. Ringkonnakohus märgib, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendamatuteks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-11, p 12).
61.Maakohus on õigesti leidnud, et tsiviilasi oli küll keerukas, kuid ei olnud seda määral, mis õigustaks hageja esindajate ühe tööühiku hinnaks lugeda arvestuse alusel saadava tunnihinna 365,38 eurot. Maakohus on põhjendatult lugenud esindajatasu tunnihinna suuruseks 145 eurot ilma käibemaksuta, arvestades keerukate kohtuasjade puhul kohtupraktikas põhjendatuks peetud ühe tööühiku hinda, käesoleva asja sisu ning mahtu ja hageja esindajate kvalifikatsiooni.
62.On küll õige hageja väide, et seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasub, kuid see ei tähenda, et kogu kokkulepitud tasu tuleks vastaspoolelt tema kaotuse korral alati välja mõista. Piirangu selles osas seab TsMS § 175 lg 1. Sellest lähtuvalt on maakohus õigesti leidnud, et olukorras, kus kohus teeb lahendi kostja kahjuks, ei ole õige jätta hageja ja tema esindajate vahel sõlmitud esindajatasu kokkuleppest tulenevaid kohustusi täies ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et osatasu kokkulepet saab pidada tavapärasest erinevaks ning menetluskulude kindlaksmääramisel võib kohus tasu arvestamise aluseid arvesse võttes hinnata ka seda, milliseid menetluskulusid hüvitama kohustatud pool sai ette näha.
63.Kuivõrd seadusest tulenevalt on kohus menetluskulude väljamõistmisel seotud kohustusega hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust, tuli maakohtul käesoleval
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-35377 juhul hinnata ka hagejate esindajate ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust. Seda põhimõtet rõhutas Riigikohus eespool viidatud lahendis nr 3-2-1-115-13. Kuna hageja menetluskulude nimekirjades tunniühiku hinda välja ei toonud, tuli maakohtul see ise välja arvestada. Eeltoodust tulenevalt on hageja etteheited nagu oleks maakohus õigusteenuse osutamise kokkuleppe omaalgatuslikult ümberkujundanud, ainetud. Arvestades Riigikohtu seisukohti, ei saanud maakohus ka kokkulepitud osatasu protsendimäära vähendama hakata.
64.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohus on sisuliselt jätnud vastamata hageja võrdlustele kostja menetluskuludega. Määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus vastuseks hageja väitele selgitanud, et Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei pea poolte menetluskulud võrdsed olema ning menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hindab kohus menetluskulude põhjendatust eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja töömahu või kuludega. Seetõttu tuleb sellele selgitusele eelnev maakohtu eksitav otsustus, et kohus jätab hageja vastuväited tähelepanuta, määruse põhjendustest välja jätta.
65.Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi seisukohtadega osas, milles kohus pidas hageja menetluskulusid põhjendamatuteks ja ebavajalikeks ning vähendas toimingute ajakulu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
66.Hageja konkreetsed etteheited maakohtule seoses sellega, et maakohus ei lugenud määruse punktides 35, 38, 39 ja 42 nimetatud istungitel osalemise ajakulu hulka ajakulu istungile jõudmiseks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus kõigi eelnimetatu istungitega seonduvalt osaliselt põhjendatuks pidanud ka istungiks ettevalmistumisele kulunud aega, mille hulka tuleb arvestada mh istungile jõudmise ajakulu. Nõustuda saab ka selle maakohtu seisukohaga, et kuna hageja esitatud vastuväide jäi rahuldamata, ei ole selle koostamiseks kulunud aeg põhjendatud ega vajalik ning hüvitamisele kuuluv.
67.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
68.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.