Võlaõigus › Võõrandamislepingud

18.06.2014 määrusega ei võtnud Riigikohus kostja kassatsioonkaebust menetlusse ja ringkonnakohtu otsus jõustus. Maakohtu otsus

Kostja tõendas 5.03.2009 saadetud e-kirjaga, et ta on hagejale saatnud teabe tehase tehnilise juhendi TI 1000-0300 nõuetest gaasi kvaliteedile ning 9.07.2009 pakkumisega ja ehitustööde loeteluga, et kostjalt tellitud tööde maht piirdus koostootmis- ja kompressorjaama ruumide ehitusega, konkreetsete seadmetega ja nende käivitamisega ning et kostja ei teinud projekteerimistöid jaama paigaldamiseks, kostja osa piirdus tehnoloogilise projekteerimisega. Tehnoloogilise projekti koostamise käigus ei hinnata, kas kasutatav gaas on ka tegelikult sobilik kasutamiseks konkreetses gaasimootoris. Hageja ja AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS 31.07.2009 koostöölepingust nähtub, et prügilagaasi kogumissüsteemi projekteeris ja paigaldas gaasi müüja, s.o AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS. Maakohus nõustus kostjaga, et kostja tarnitud tehniline lahendus oli igati sobilik töötamaks mh prügilagaasil, kuid seda eeldusel, et kasutatav gaas peab vastama seadme tootja etteantud tehnilistele tingimustele. Kasutatava gaasi parameetrid sisalduvad tootja poolt antud tehnilises instruktsioonis TI 1100-0300, mis olid tarne- ja hoolduslepingu lahutamatuks osaks ja millega hageja pidi vältimatult arvestama. Kostja ei saanud mõjutada mootoris kasutatava gaasi kvaliteeti, sest kostja kohustuste hulka gaasi tarnimine ja gaasi puhtuse tagamine ei kuulunud, kuna hageja hankis prügilagaasi AS-ilt TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS. Hageja seadmete rike oli põhjustatud gaasist, mille parameetrid ei vastanud tootja omadele. Seega ei vastuta gaasi tarnimise ja sellega põhjustatud tagajärgede eest kostja ja kütuse kasutamisest tulenevate tagajärgede riisiko lasub hagejal. Hageja ja kostja läbirääkimiste toimumist gaasipuhastussüsteemiga seonduvalt tõendasid poolte 13.10.2010 ja 17.11.2010 e-kirjad, millede kohaselt oli gaasi puhastamisest juttu koostootmisjaama ostmise eel ja selle juurde otsustati tagasi tulla vajadusel. Asjaolu, et kostja pakkus puhastusseadmete paigaldust lepingueelsete läbirääkimiste käigus, kinnitas vande all antud seletuses ka hageja juhatuse liige HU. Vastuseks kostja küsimusele puhastusseadmete paigalduse kohta selgitas HU, et kostja pakkus puhastusseadmeid ning oli diskussioon, et kui ei paigalda, on hoolduse ja õlivahetuse hind kõrgem. Seega pakkus kostja hagejale vajalike lisaseadmete paigaldust juba lepingueelsete läbirääkimiste käigus ja pooltel ei olnud erimeelsusi selles, et seadmed töötavad põhimõtteliselt ka ilma puhastusseadmeteta. Pooled kinnitasid, et teadaolevalt töötab nt Pääsküla prügilas sarnane koostootmisjaam ilma puhastusseadmeteta, mistõttu ei näinud kostja põhjendatult tehnilises mõttes probleemi selles, et lisaseadmeid alguses ei tarnita. Samuti ei nõua tootja juhised puhastusseadmete paigaldamist, kui gaas vastab tootja parameetritele. Asjaolu, et pooled fikseerisid oma tahte gaasi kvaliteediga seonduvalt lepingu lisaks olevates tootja juhistes, millest tulenevalt seadmed olid mõeldud töötamiseks vaid gaasiga, mis vastab neile parameetritele, oli tõendatud sellega, et tarne- ja hoolduslepingu lahutamatuks osaks olid seadmete tootja tehnilised juhised gaasi parameetrite osas. Tõendatud ei olnud, et tarne-eelsed mõõtmised sisaldasid endas silikoonühendite ja silikaatide mõõtmist ning kahjulikku mõju, kuna tehnilise juhendi kohaselt, jääk- või kõrvalainete mõju on tuntav alles mootori teatava töötamisaja järel. GE Jenbacheri mootoriseadmed töötavad vastavalt lepinguliselt kindlaksmääratud küttegaasi koostisele ja saasteainete olemasolu küttegaasides saab kindlaks teha perioodiliste määrdeõlianalüüsidega. Tõendatud ei olnud, et kostja oli enne seadmete tarnet teadlik, et gaasis sisaldub lubatust rohkem räniühendeid ja sellest hoolimata tarnis seadmed puhastusseadmeteta. Asjaolu, et gaasianalüüsiga ei ole võimalik kindlaks teha vett ja niiskust, kinnitasid AT ja TK istungil. Samas esimesed tehnilised probleemid, mis ilmnesid augustis 2010, olid põhjustatud just gaasi liigsest niiskusesisaldusest, st sellest, et gaas sisaldab endas vett. Nii AT kui TK selgitasid, et vesi seob endaga gaasikogumistorustikes olevat mustust ja võtab mööda toru liikudes selle endaga kaasa, mis võib põhjustada rikkeid. Sellest teavitati koheselt hagejat, mida kinnitas kostja 24.08.2010 e-kiri. Kostja teavitas hagejat 27.09.2010 e-kirjaga sellest, et hageja tarnitav prügilagaas ei vasta hoolduslepingu lisades toodud piirnäitajatele, mh gaasis sisalduva räni üldkoguse, niiskuse, tolmu ja mustuse osas.

Nimetatud kirjale oli taas lisatud tootja poolt esitatavad gaasi kvaliteedi nõuded. Pooled olid üksmeelel, et kostja tarnitud seadmed käesoleval ajal töötavad. Maakohtu hinnangul täitis kostja oma lepingust tuleneva kohustuse ja müüs hagejale koostootmis- ja kompressorjaama, samuti transportis ja paigaldas koostootmis- ja kompressorjaama ning teostas kõik ehitus-, paigaldamis-, seadistamis- ja käivitamistööd, mis on vajalikud kompressor- ja koostootmisjaama abil prügilagaasist elektri- ja soojusenergia koostootmise alustamiseks. Kohus nõustus, et hagejal võis olla 3.08.2009 lepingu sõlmimise ajal väike kogemus prügilagaasil koostootmisjaama opereerimisel, kuid kuna hageja juhatuse liige kinnitas istungil, et otsustus jätta puhastusseadmed paigaldamata oli hageja teadlik otsus, siis oli tõendatud, et puhastusseadmed ei olnud paigaldamata jäänud kostja valearvestuse tõttu. Tõendatud ei olnud, et kostja rikkus tarnelepingut, kavandades ja tarnides hagejale koostootmis- ja kompressorjaama tehnilise sisseseade lepingus kokkulepitud ulatuses vastavalt kostja hinnapakkumisele. Seega kostja ei rikkunud oma lepingulist kohustust. Hageja väitel rikkus kostja ka hoolduslepingu p-te 7.1, 13.1 ja 13.6.2. Hoolduslepingu alusel kohustus kostja tagama koostootmis- ja kompressorjaama sihtotstarbelise toimimise ning kõrvaldama rikked, ükskõik mis põhjusel rikked tekkisid (sh tehnilise lahenduse sobimatusest tingitud rikked). Kuna jaama rikke ja seiskumise põhjustas hageja hinnangul kostjapoolne tarnelepingu rikkumine, pidi ta hoolduslepingu kohaselt jaama remontima ja paigaldama vajalikud lisaseadmed hoolduse püsitasu eest, täiendavat tasu saamata. Kostja keeldus sellest. Hooldusleping oli olemuselt käsundusleping (püsiva iseloomuga teenuse osutamine; ringkonnakohtu 16.04.2014 otsuse p-d 35-37). Kostja rikkus VÕS § 619 ja § 108 lg-t 1, kui jättis vaatamata hageja nõudmistele hoolduslepingu p-s 7.1 märgitud kohustuse täitmata püsitasu eest (hoolduslepingu p-d 13.1 ja 13.6.2). Ringkonnakohus on 16.04.2014 otsuses nõustunud hagejaga, et teine nõude alus ei sõltu esimesest, sest kostja kohustus tagama jaama töötamise ja vajalike tööde teostamise põhitasu eest sõltumata sellest, kas jaam oli sobilik gaasil töötamiseks ja sõltumata jaama rikete tekkepõhjustest. Hooldusleping oli suunatud teatud perioodi jooksul püsivalt teenuste osutamisele, mis vastab VÕS §-s 619 märgitud käsunduslepingu tunnustele. Hoolduslepingu alates 31.10.2011 lõpetamist puudutav kokkulepe ei välista hoolduslepingu alusel nõuete esitamist. Lepingu rikkumine toimus hetkel, kui kostja keeldus remonttöid põhitasu eest teostamast, st pärast rikke toimumist 26.09.2010. Maakohus nõustus kostjaga, et 31.10.2011 kokkuleppest ei nähtu, et pooltel oleks jäänud hoolduslepingu pinnalt üles mingeid erimeelsusi (v.a hageja jooksev võlg, mille osas tehti maksegraafik) ja et hagejal oleks olnud võimalik muude hoolduslepingu pinnalt tekkivate pretensioonide korral vastavalt oma tahet lepingu lõpetamisel väljendada, iseäranis arvestades asjaolu, et lepingu lõpetamine kokkuleppel leidis aset ligi aasta peale aset leidnud mootoririket ja et hageja ei esitanud enne hagi esitamist 29.07.2013 kostjale hoolduslepingu pinnalt nõudeid. Samas ei saa üheselt väita, et võlausaldaja on võlasuhte poolte kokkuleppel lõpetamisel loobunud kõikidest nõuetest, kuna pooled ei lõpetanud hoolduslepingut seoses hageja loobumisega võimalikest nõuetest, kuigi kostja juhatuse liige võis nii aru saada. Maakohtu hinnangul ei rikkunud kostja hoolduslepingut. Lepingu p 1.1 järgi kohaldatakse hoolduslepingut müügilepingu esemeks olnud koostootmis- ja kompressorjaama suhtes. Lepingu p 1.2 kohaselt teostab täitja hoolduslepingu alusel kõik korralised ja erakorralised kontrollimis-, hooldus- ja remonditööd ning lisatööd, mis on vajalikud kompressorjaama ja koostootmisjaama sihtotstarbelise funktsioneerimise tagamiseks kogu hoolduslepingu tähtaja jooksul. Hoolduslepingu lisa 6 p 5 kohaselt peab põlemisgaas vastama tehnilise juhendi osades nr 1400-0091 ja 1000-0300 äratoodud nõuetele. Kuna koostootmis- ja kompressorjaama sihtotstarve on elektri- ja soojusenergia tootmine üksnes sellisest põlemisgaasist, mis vastab

hoolduslepingu lisadeks olevatele tehnilistele juhenditele, kui hoolduslepingus ei ole sätestatud teisiti ning tuvastatud oli, et tarne esemeks ei olnud gaasipuhastus- ja jahutusseadmed ja et kostja ei rikkunud tarnelepingut, ei olnud põhjendatud hageja seisukoht, et kostja rikkus hoolduslepingu p 7.1 ja peab seetõttu hagejale hüvitama 26.09.2010 toimunud gaasimootori rikke kõrvaldamisega seonduvad seadmete remondikulud ja lisaseadmete paigaldamise kulud. Hoolduslepingu p 7.1 käsitleb erakorraliste tööde teostamist lisaks korraliste tööde teostamisele. Kohus nõustus kostjaga, et hagejale hinnapakkumiste nr TA 516462, TA 516463 ja TA 516465 alusel tasutud 72 259 euro eest teostatud remonttööd ei olnud korralised hooldustööd ega ka erakorralised tööd lepingu p 7.1 tähenduses, vaid lisatööd lepingu p 10.1 tähenduses, mille osas olid pooled lepingu p-s 10.1 kokku leppinud, et need kuuluvad tasustamisele eraldi vastavalt lepingu p-le 13.7. Nimetatud säte nägi ette lisatööde eest põhjendatud tasu maksmise kohustuse kostja esitatavate arvete alusel. Pooled leppisid hinnapakkumiste nr TA 516462, TA 516463 ja TA 516465 alusel tööde teostamises kokku ja hageja tasus kostjale töö eest. Teostatud tööd ja materjalid anti hagejale üle 31.11.2011 aktiga. Kostja paigaldatud lisaseadmed ja hageja lisainvesteeringud ei olnud hoolduslepinguga hõlmatud. Lepingu p 2.5 kohaselt on gaasipuhastusseadmed lisaseadmed, mille paigaldamises lepivad pooled kokku eraldi. Tõendatud ei olnud hageja väide, et hageja oli kostja pakutud remonttööd sunnitud aktsepteerima, kuigi hageja ei nõustunud kostjaga hoolduslepingu tõlgendamise osas ja et remonttööde viivitamatu teostamine kostja poolt oli jaama töö jätkamiseks ainus võimalus. Hageja poolt kostja teenuse ja hinnapakkumisega nõustumist ja kostja esitatud arvete tasumist tuli VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii nagu mõistlik inimene sellest aru saab, arvestades VÕS § 29 lg-s 5 loetletud asjaolusid, s.o, et hageja nõustus kostjaga, et hinnapakkumiste nr TA 516462, TA 516463 ja TA 516465 alusel tehtud tööd on lisatööd hoolduslepingu p 10.1 tähenduses, mis kuuluvad tasustamisele eraldi vastavalt lepingu p-le 13.7, nagu tegelikkuses ka toimus. Kohtu arvates ei saanud kostjalt nõuda lisatööde tegemist korraliste hooldustööde ja lepingulise põhitasu raamides. Vastavalt kokkuleppele kuulusid lisatööd eraldi tasustamisele. Lisatööde eraldi tellimine ja tasustamine oli käsitletav uue iseseisva lepingu sõlmimisega. Kostja tegi hinnapakkumistega hagejale pakkumuse VÕS § 16 lg 1 tähenduses, hageja aktsepteeris pakkumisi VÕS § 20 lg 1 tähenduses nii pakkumise tegemise järgselt kirjalikult kui ka faktiliselt hilisemate arvete tasumisega. Hageja teavitas kostjat 19.11.2010 kirjaga, et aktsepteerib pakkumist ja kostja vastas 22.11.2010 e-kirjaga, et loeb lepingu sõlmituks ja asub seda täitma. Analoogselt müügilepinguga ei saa ka hoolduslepingust tuleneda kostja vastutust lepingu p-s 2.1.5 toodud kinnitusest nähtuvalt, et kostja on teadlik prügilagaasi kasutamisest. Sellest punktist ei saanud tuletada kostja vastutust olukorras, kus gaasi koostis jääb allapoole lisades sätestatud parameetreid. Kostja kinnitas hoolduslepingu p-s 2.1.5 üksnes seda, et ta on teadlik faktist, et koostootmisjaamas kasutatakse kütusena prügilagaasi, mitte sellest, et prügilagaas ei vasta hoolduslepingu lisa 7 p-s 2 toodud piirnäitajatele. Lepingu p 2.5 järgi juhul, kui gaasipuhastusseadmete paigaldamisega on võimalik tõsta jaama kasutatavust, siis peavad pooled vastavate lisaseadmete paigaldamiseks tegema heas usus koostööd. Hoolduslepingu p 13.6.2 järgi olid pooled ka kokku leppinud erakorraliste tööde maksumuse ülempiiris, st erakorralisi töid tuli teostada selle summa ulatuses (150 000 krooni ühe juhtumi kohta). Summat ületav osa ja töö tuli kokku leppida täiendavalt. Asjaolu, et selline oli poolte tegelik tahe, kinnitas istungil vande all AT, kes selgitas, et konkreetne rahaline piirang pandi lepingusse sisse seetõttu, et gaasi tarnimisega oli seotud lisarisk ja gaasi tarnis keegi teine ning kuna raske oli kirjeldada kõiki võimalikke juhtumeid, siis kirjeldati see ära rahasummaga. Kuna hageja ja kostja vahel hinnapakkumiste nr TA 516462, TA 516463 ja TA 516465 alusel tehtud tööd ei olnud erakorralised tööd lepingu p 7.1 tähenduses, vaid lisatööd lepingu p 10.1 tähenduses, siis ei ole kostja rikkunud lepingu p 13.6.2.

Vaidlus puudus, et 2010 septembris, koostootmisjaama gaasimootori seiskumise ajal, kehtisid 3.08.2009 lepingud. Kuna kostja ei rikkunud 3.08.2009 sõlmitud lepinguid, ei olnud täidetud VÕS § 115 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus ja kohus jättis hagi rahuldamata. Seetõttu jäi rahuldamata ka hageja viivisenõue. Kuna kostja ei rikkunud oma lepingutest tulenevaid kohustusi, puudus vajadus analüüsida kohustuse rikkumise olulisust, vastustust rikkumise eest ning kahju suuruse põhjendatust. Kohus jättis rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele, mille kohaselt rahuldas kohus 27.10.2014 e-kirjaga lubamatult kostja 20.10.2014 protokolli parandamise taotluse p-d 4, 7 ja 8. Apellatsioonkaebus

Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8 ja § 232 lg-eid 1 ja 2. Otsuse tegemisel on kohus oma järeldustes läbivalt tuginenud kostja tunnistajate ja seadusliku esindaja ütlustele. Hageja vastavad tõendid on jäänud kohtu poolt käsitlemata (vt 31.10.2014 menetlusdokumendi p-d 2.3.8, 2.4.4-2.4.6, 2.5.5-2.5.6, 2.6.8, 2.7.1-2.7.2, 2.8.4, 2.8.7) . Kohus ei põhjendanud, miks ta nende tõenditega ei arvesta või miks ta peab isikute ütlusi ja seletusi vääraks ning lähtus AT seletustest ilma igasuguste reservatsioonide ja analüüsita. Hageja jääb maakohtus 18.09.2014 ja 31.10.2014 esitatud tõendeid puudutavate vastuväidete juurde (TsMS § 333 lg-d 1 ja 2). Kostja taotluse alusel tema enda seaduslikult esindajalt seletuste võtmine ei olnud TsMS § 268 ja 2681 alusel lubatav. Samuti ei olnud TsMS § 53 lg-te 1 ja 2 alusel lubatav teha 13.10.2014 istungi protokollis parandusi AT ja TK seletuste ja ütluste osas pelgalt kostja taotluse alusel. Hageja ei ole kunagi nõustunud kostja hinnapakkumiste nr TA516462, TA516463, TA516465 aktsepteerimisega, et need on eraldi tasutavad lisatööd. Hageja poolt kostjale saadetud kirjas on sõnaselgelt väljendatud, et tööd tuleb teostada ja seadmed paigaldada hoolduse püsitasu eest ning tasu nõudmisel tekib hagejale sellest kahju. Maakohtu põhjendustest nähtub, et kohus ei ole kirjade sisuga tutvunud. Kostja rikkus tarnelepingut, kavandades ja tarnides (enda kavandatud lahendusest lähtudes) hagejale koostootmis- ja kompressorjaama tehnilise sisseseade, mis oli sellisel kujul sobimatu Jõelähtmes asuvast Tallinna prügilast eralduval gaasil töötamiseks. Lahendusest puudusid vajalikud täiendavad gaasi filtreerimis- ja jahutussüsteemid, milleta jaam ei töötanud sihtotstarbeliselt. Gaasitorustikust jaama sisenev gaas vajas lisatöötlemist, mida kostja lahendus ette ei näinud. Seetõttu sisenes gaasimootorisse selleks sobimatu töötlemata gaas, mis tingis rikke. Kostja rikkus VÕS § 635 lg-t 1 ning kavandas ja tarnis apellandile töö, mis ei sobinud ettenähtud otstarbeks, sellel ei olnud sobivaid omadusi (VÕS § 641 lg 2 p-d 1 ja 2). Kostja teadis koostootmis- ja kompressorjaama kavandatavat otstarvet ja asukohta (tarnelepingu p-d 2.1.5 ja 3.1, hoolduslepingu p 2.1.5) ning hageja tugines kostja kui asjatundja eriteadmistele sobiva lahenduse väljatöötamisel. Maakohtu arvamus, et tehnoloogilise projekti koostamise käigus ei hinnata seda, kas kasutatav gaas on ka tegelikult sobilik kasutamiseks konkreetses gaasimootoris on väär. Kui vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 ning § 641 lg 2 p-dele 1 ja 2 tellitakse töövõtjalt kindla otstarbe jaoks vajalik asi, on tehnoloogilise projekteerimise käigus vajalik luua lahendus, mis selliseks otstarbeks sobib. Kui töövõtja ei ole kontrollinud, kas tema lahendus tellitud otstarbeks sobib, on ta töövõtulepingut rikkunud. Kuna hageja tellis kostjalt tehnilise lahenduse, mis töötaks konkreetsest prügilast eralduva gaasiga, sõltumata täpsetest gaasi omadustest (ainus nõue oli tagada, et gaasis on piisav kogus kütteainet metaani, mida jaamas põletada), pidi kostja kavandatud tehniline lahendus sobituma olemasoleva gaasiga, mitte gaas kavandatud seadmetega. Prügilagaas on olemuselt kõikuva kvaliteediga, selle omadusi ei ole võimalik muutumatuna garanteerida. Seetõttu ongi tehnilises lahenduses vajadusel oluline ette näha puhastusseadmed enne gaasimootorit. Kui torustikust jaama sisenev töötlemata gaas ei sobitu mõne tehnilise sõlmega (nt gaasimootor), pidi kostja lahendus ette nägema gaasi sobilikule kujule töötlemise. Eeltoodut tõendavad tarnelepingu p-d 2.1.5, 3.1 ning lisad 1-3, hoolduslepingu p 2.1.5, gaasianalüüs ning 13.10.2014 istungi protokoll. Kostja rikkus ka hoolduslepingu p-te 7.1, 13.1 ja 13.6.2. Kuna jaama rikke ja seiskumise põhjustas kostjapoolne tarnelepingu rikkumine, pidi ta hoolduslepingu kohaselt jaama remontima ning paigaldama vajalikud lisaseadmed hoolduse püsitasu eest ja täiendavat tasu saamata. Kostja keeldus sellest, rikkudes VÕS § 619 ja § 108 lg-t 1. Seejuures tuli hoolduslepingu p-de 7.1 ja 7.2 alusel teha kõik tööd viivitamatult ja tagada jaama sihtotstarbeline toimimine minimaalse ajakuluga. Tarne- ja hooldusleping moodustasid hageja jaoks kompleksse kokkuleppe, millega juhiti lepingulisi riske. Riskijaotuse kohaselt vastutas kostja tema eriteadmistele tuginedes loodud tehnilise lahenduse toimimise eest, probleemide

puhul pidi ta need kõrvaldama hoolduslepingu p 7.1 alusel. Eelnevat kinnitavad lisaks lepingutele tunnistaja PM ütlused ja hageja seadusliku esindaja HU seletused 13.10.2014 istungil, millega mittearvestamist ei ole kohus põhjendanud. Maakohus jättis vääralt tähelepanuta, et hageja tellis kostjalt kompleksse tehnilise lahenduse. Kostja pidi kavandama jaama mis tahes seadmed, mis toodaksid usaldusväärselt jaama sisenevast gaasist elektri- ja soojusenergiat. Pooltel ei ole enam vaidlust selles, et kostja pidi looma ja paigaldama tehnilise lahenduse alates sisenevast gaasitorust kuni elektri ja soojuse väljunditeni. Väär on kohtu seisukoht, et tehniline projekteerimine ja seadmete valik toimus hageja juhiste kohaselt. Kostja kinnitas hagejale, et lisaseadmed ei ole vältimatult vajalikud jaama töötamiseks, nende puudumine suurendab jooksvaid hoolduskulusid, kuid jaam töötab sihtotstarbeliselt. Eelnevat tõendavad PM ütlused ja HU seletus 13.10.2014 istungil ja kaudselt viitab sellele poolte 26.03.2009 kirjavahetus. Kostja pakkus hagejale erinevaid komplekslahendusi ja ükski pakutud variantidest ei näinud ette täiendavaid puhastusseadmeid, mida kinnitavad tunnistaja TK ütlused 13.10.2014 istungil. Kostja ei tõendanud, et hageja andis juhise täiendavad puhastusseadmed lahendusest välja jätta ja et kostja kontrollis piisavalt tehnilise lahenduse toimimist täiendavate puhastusseadmeteta ning hagejat lahenduse mittetoimimisest ja riskidest VÕS § 641 lg 3 kohaselt teavitas. AT seletuse kohaselt 13.10.2014 istungil, võttis kostja gaasianalüüsi lõpuni valmis ehitamata prügila gaasitorustikust ja see proov ei näidanud lõplikult jaama siseneva hakkava gaasi omadusi. Seega kinnitas kostja ise, et kuigi temalt telliti teatud otstarbele vastama pidanud töö, ei selgitanud kostja jaama töötamise tingimusi välja, kuigi oli kogenud asjatundja, GE Jenbacher autoriseeritud hoolduspartner ja kostja töötajatel oli vastav koolitus. Hagejalt ei saa eeldada, et ta teostab eriala asjatundja üle igakülgset järelevalvet ja seab eksperdi teadmistele tugineva lahenduse toimimise kahtluse alla. Väär on maakohtu ja kostja väide, et kostja pakkumisele ja tarnelepingule lisati mootoritootja juhis selleks, et hageja tagaks prügilas olevast gaasitorustikust jaama mootoritootja nõuetele vastava gaasi sisenemise. Mitte ükski tarne- ega hoolduslepingu säte sellisele kohustusele ei viita, väide on oletuslik ja alusetu. Gaasi omaduste loomuliku kõikuvuse tõttu on puhastusseadmed ainus viis selle kvaliteedi tagamiseks. Kohus ei arvestanud gaasimootori tootja juhist käsitledes hageja seisukohta 31.10.2014 menetlusdokumendi p-s 2.8.8. Mootoritootja juhis oli lepingutele lisatud eelkõige selles sisalduva muu info tõttu, mitte mootorisse siseneva gaasi piirnäitajate tõttu. Kohus ja kostja on samastanud vääralt gaasimootorisse siseneva gaasi nõuded ning koostootmis- ja kompressorjaama terviklikku tehnilisse lahendusse siseneva gaasi omadused. Maakohus leidis ekslikult, et kostja vastutus oli piiratud 150 000 krooniga. Rikke kõrvaldamiseks tehtud remonditööd vastavad hoolduslepingu p-s 7.1 sätestatud "erakorraliste tööde" definitsioonile ja tegemist ei ole lepingu p-s 10.1 kirjeldatud "lisatöödega", mis on tööd, mis ei ole vajalikud jaama sihtotstarbelise funktsioneerimise, kasutatavuse, kasuteguri ja võimsuse tagamiseks. Rikke tõttu seiskunud jaama seadmete remontimine on eeltooduks vajalik. Punktis 10.1 toodu kohaselt on lisatöödeks nt tööd, mille põhjuseks on jaama sihtotstarbelisest kasutamisest sõltumatud vabad (ärilised) valikud. Väär oli väide, et hoolduslepingu p 13.6.2 kohaselt on igal juhul välistatud kostja kulul erakorraliste tööde tegemine enam kui 150 000 krooni eest. Kuivõrd koostootmis- ja kompressorjaama rikke ja seiskumise põhjustas kostjapoolne tarnelepingu rikkumine, pidi ta hoolduslepingu p-de 7.1, 13.1 ja 13.6.2 kohaselt jaama remontima hoolduse püsitasu eest ja täiendavat tasu saamata. Hoolduslepingu p 2.5 alusel oleks kuulunud täiendavalt tasustamisele nn toreduslike lisaseadmete paigaldamine, mis ei ole koostootmisjaama sihtotstarbelise töö tagamiseks möödapääsmatud. Kui seadmed on möödapääsmatud jaama sihtotstarbeliselt tööle

hakkamiseks, tuleb seadmed lisada hoolduse püsitasu eest. Kohus jättis tähelepanuta, et piirmäär 150 000 krooni kohaldub vaid hoolduslepingu alusel tööde teostamisele. Saamata jäänud tulu nõudele, mille maakohus on jätnud lahendamata, piirmäär ei kohalduks. Vastus apellatsioonkaebusele

Hageja selgitusel oli tema huvi saada Jõelähtme prügila prügilagaasile sobiv komplekslahendus. Kostja väitel tarnis ta hagejale kvaliteetse seadme. Kostja tugines menetluses kestvalt VÕS-i müügilepingu sätetele, millega maakohus on nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et kostja viited müügilepingu regulatsioonile ei ole asjakohased ja ei kohaldu praeguses asjas. Kostja käsitlus läks vastuollu ringkonnakohtu 16.04.2014 otsuses tuvastatuga, mille kohaselt ei olnud tarneleping käsitletav ainult müügilepinguna. Tarnelepingu näol on tegemist nn segalepinguga, millest kostja oli ringkonnakohtu eelnimetatud otsuse p-s 34 konstateeringu kohaselt rikkunud ehituse töövõtulepingut puudutavat osa. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud kostja üksnes seadmete müüjaks (kuna hageja ei valinud ise kaupa välja), vaid kostja töötas välja, kavandas tehniliselt ja ehitas valmis sobiva lahenduse. Kostja väited, mille kohaselt projekteerijaks oli kolmas isik, mitte tema, on hageja veenvalt ümber lükanud, selgitades, et kolmandad isikud projekteerisid jaama üldehitusliku osa (teed, platsgaasi kogumistorustik, jaama asukoht jms) ning koostootmis- ja kompressorjaama tehnoloogilise osas kavandas kostja. Koostootmisjaama tehniline lahendus pidi seega sobituma olemasoleva gaasiga, mitte gaas sobituma koostootmisjaama tehnilise seadmestikuga. Seega sai koostootmisjaama rike olla tingitud tehnilise lahenduse põhimõttelisest sobimatusest, mitte ebasobivast gaasist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohus nõuetekohaselt välja selgitanud töö lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 641 tähenduses kui hageja nõude esmast eeldust. Kohus ei teinud selgeks, milline tulemus tuli kostjal tarnelepingu eesmärki arvestades saavutada. Seega ei olnud võimalik hinnata, kas ja millised puudused kostja töös esinesid. Hageja on tuginenud sellele, et ta tellis nimelt Jõelähtme prügilast eralduvale töötlemata gaasil toimima pidanud tehnilise komplekslahenduse ja et see oli mõlemale poolele üheselt selge, sest kõnealune koostootmis- ja kompressorjaam pidi asuma tööle Jõelähtme vallas, Rebala külas asuvas Tallinna prügilas (tarnelepingu p 3.1). Et tegemist oli Jõelähtme prügila prügilagaasile sobiva komplekslahenduse tellimisega, ilmneb tarnelepingu lisaks 1 olevast kostja hinnapakkumisest (V kd, lk 147-150), mille lisaks oli Jõelähtme prügila gaasianalüüs (IV kd, lk 281-282). Seega ei saanud kostja eeldada, et tingimused on samasugused nagu Pääsküla prügilas, kus on varem rajatud koostootmisjaam ja kus eralduv gaas on puhtam otse mootorisse suunamiseks. Apellant selgitas kohtus, et tegelikkuses ei ole prügilad võrreldavad neis ladustatud prügi koostise erinevuse tõttu (prügis rohkem kodukeemiat ja plastikuid ning seega rohkem räniühendeid). Seega ei olnud lahendust võimalik kavandada teise prügila tingimuste alusel. Hageja heidab kostjale ette, et valdkonna professionaalina oleks kostja pidanud arvesse võtma Jõelähtme prügila konkreetseid tingimusi ning kavandama lahenduse sellest lähtudes. Mõlemale 3.08.2009 sõlmitud lepingule oli lisatud GE Jenbacher gaasimootori tootja tehniline juhend (IV kd, lk 260-270), mille p 1 kohaselt pidid tootja mootoriseadmed töötama kindla koostisega gaasil ja küttegaasi kõrvalekalle ja piirnäitajate ületamine mõjutasid mootori tööd. Mõlema 3.08.2009 sõlmitud lepingu p C kohaselt oli kostja GE Jenbacher ametlik esindaja Eestis ja seega asjatundja, kes omas õigusi, oskusi ja vahendeid jaama müügiks, paigalduseks ja käivitamiseks ja mõlema lepingu p 2.1.5 kohaselt oli kostja kinnitanud, et ta oli teadlik asjaolust, et koostootmisjaamas kasutatakse kütusena prügilagaasi ning ta arvestab selle asjaoluga lepingu sõlmimisel (I kd, lk 28, 30, 38, 39). Seega võttis kostja endale gaasi omadustega kaasneva riski. Nõustuda tuleb apellandiga selles, et maakohus on jätnud eelnimetatud enamuse tõendeid hindamata, millega on rikutud TsMS § 232 lg-t 1 ja 2 ning TsMS § 442 lg-t 8. Hageja rajas oma tarnelepingu rikkumisest tuleneva nõude sellele, et kostja rikkus VÕS § 635 lg-t 1 ning kavandas ja tarnis apellandile asja, mis ei sobinud ettenähtud otstarbeks, sellel ei olnud sobivaid omadusi.

Apellatsioonkaebuses heidab hageja kostjale ette, et jaama tehnilise osa põhimõtteline lahendus oli vale, st kostja tugines vääralt projekteeritud tehnilisele projektile. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt pidi jaama tehniline lahendus toimima vaid stabiilsete omadustega ja kitsastele parameetritele vastava sisendgaasiga. Kuna kostja oli GE Jenbacheri ametliku esindajana asjatundjaks, pidi ta hagejalt saadud üldiste parameetrite alusel kavandama ja ehitama sobiva lahenduse. Kostjale oli teada, et kasutades tehnilise projekti kohaselt jaamas GE Jenbacheri mootorit, mis vajas kindla koostisega gaasi, vajas Tallinna prügilast eralduv kõikuva kvaliteediga gaas eelnevat mootorile sobivaks töötlemist. Hageja on selgitanud, et koostootmis- ja kompressorjaama rikete kõrvaldamiseks ja toimiva lahenduse saamiseks ja stabiilseks töötamiseks oli vaja lisaseadmeid, st kompressori ning gaasimootori vahele tuli paigaldada täiendavad gaasi jahutus- ja filtreerimisseadmed, mis tagavad, et gaasimootorisse siseneb GE Jenbacheri juhendis nõutud piirmääradele vastavaks töödeldud gaas ning jaama töös ei esine tõrkeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite uurimisega tegelenud. Hageja teised nõuded tuginesid hoolduslepingu rikkumisele kostja poolt. Ringkonnakohus viitas 16.04.2014 lahendi p-des 35-37, et hageja teine nõue tugines teisel, kompressorjaama kasutatavuse, kasuteguri ja võimsuse tagamise ning hooldus- ja remonditööde kohta sõlmitud lepingul ja et teine hageja nõue ei sõltu esimesest, sest kostja kohustus tagama jaama töötamise ja vajalike tööde teostamise põhitasu eest sõltumata sellest, kas jaam oli sobilik gaasil töötamiseks ning sõltumata jaama rikete tekkepõhjustest. Hageja nõuded rajanesid sellele, et kostja keeldus koostootmis- ja kompressorjaama ebasobiva lahenduse puuduseid kõrvaldama hoolduslepingu p-des 7.1 ja 13.1 kokku lepitud hoolduse nn püsitasu eest. Hageja väitel ei remontinud ja täiendanud kostja hiljem tehnilist lahendust hoolduse püsitasu eest sobivaks, kuigi oli selleks kohustatud. Maakohus on hoolduslepingu alusel esitatud nõuet lahendanud tarnelepingu rikkumisest lähtudes, st lähtunud eeldusest, et kuivõrd kostja tarnelepingut ei rikkunud, ei ole põhjendatud tuginemine hoolduslepingu p 7.1 rikkumisele. Apellatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et maakohtu otsus on vastuoluline ja haginõuded on puudulikult lahendatud, et asjas tähtsust omavada asjaolud on jäänud välja selgitamata, tõendid enamuses hindamata või on hinnatud valikuliselt ja tõenditega mittearvestamist ei ole kohus pidanud vajalikuks otsuses põhjendada. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et kohati on kohus uurinud tõendit puudulikult, mis on viinud valele järeldusele ja lõppkokkuvõttes ebaõigele otsusele. Nii on kohus kajastanud tõendi sisu vastupidiselt dokumendis kirjapandule, kui on märkinud, et apellant on nõustunud hinnapakkumiste aktsepteerimistega, et tegemist on eraldi tasustatavate lisatöödega, kui apellant on väitnud hagis vastupidist ja väite tõendamiseks lisanud 8.10.2010 kirja dokumentaalse tõendina (I kd, lk 60). Ringkonnakohus peab oluliseks menetlusnormi rikkumiseks kostja taotluse alusel 13.10.2014 kohtuistungi protokollis AT ja TK seletustes ja ütlustes paranduste tegemist ja täiendamist. Selline tegevus ei ole TsMS § 53 lg-ga 2 alusel lubatav. Isiku ütlustes ja seletustes tehakse parandusi asjaomase isiku vastuväite alusel. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldati kohtusaalis peale isikute ülekuulamist nende ütlused ja seletus ning nad kinnitasid, et kirjapandu oli õige. Lisaks nähtub protokollist, et teistel menetlusosalistel ei olnud samuti märkusi (VII kd, lk 122, 135, 146, 151). Nimetatud isikute seletuste ja ütluste parandamine, täiendamine kostja protokollile parandustaotluste esitamise kaudu muutis tõendid osaliselt kõlbmatuks, kuna need saadi menetlusseadustiku sätteid rikkudes.

Maakohus on jätnud sisuliselt käsitlemata hageja kahjunõuded ja vastamata hageja enamustele väidetele. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas hageja saab nõuda kahju hüvitisena täiendavate gaasi filtreerimis- ja jahutussüsteemi maksumust ja rajamise kulu või oli tegemist lisatööga. Sellele vastamiseks saab võtta lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemuse ja kas jaam oleks töötanud sihtotstarbeliselt ka ilma lisaseadmeteta. Hageja tugines jaama seisaku tõttu tekkinud kahju nõudes sellele, et kostja oleks pidanud rikke kõrvaldama ja remonttööd tegema viivitamatult ja selle eest lisatasu küsimata. Neid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud. Hageja väitel viivitas kostja rikke kõrvaldamisega 122 päeva. Hageja väitel pidi ta tegema kulutusi remondile, täiendavatele gaasi puhastusseadmetele, tasuma vastuvõtmata prügilagaasi eest leppetrahvi ja jaama seisaku tõttu jäi tal saamata tulu. TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkuse nõude täitmiseks ei piisa kohtuotsuse 30-l leheküljel menetlusosaliste poolt menetluse kestel esitatud seisukohtade tsiteerimisest, lepingute ja seaduse ümberkirjutamisest. Kohtuotsuses puudub õiguslik analüüs ja kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema jälgitav. Kui asjas on mitu nõuet, tuleb teha otsus kõigi nõuete kohta (TsMS § 438 lg 1). Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuet, mille kohaselt kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud. Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma käesolevas otsuses märgitust. Kuna hageja on väitnud ja esitanud tõendid, et lisaseadme olemasolu oli vajalik jaama sihtotstarbeliselt töötamiseks, siis saab kostja tõendada, et jaama oleks olnud võimalik taastada odavamalt (TsMS § 230 lg 1). Kohtul tuleb vastata kostja väitele, et täiendavad puhastusseadmed jäeti välja hageja juhise alusel, kõrvutades mõlema poole vastavaid väiteid ja hinnates neid kinnitavaid tsiviilmenetluses lubatavaid tõendeid. Lisaks eeltoodule on maakohus jätnud käsitlemata hoolduslepingu rikkumisele tugineva hageja saamata jäänud tulu nõude. Kolleegium peab õigeks saata asi kohtuotsuse tühistamisel tagasi uueks lahendamiseks maakohtule seoses enamuse hageja väidete ja olulises osas tõendite hindamata jätmise tõttu. Apellatsiooniastmes tõendite esmakordne hindamine riivaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Ringkonnakohus lõpetas 17.09.2015 asja sisulise arutamise ja läks otsust tegema. Vastustaja 20.10.2015 saadetud täiendavad seisukohad jätab kolleegium tähelepanuta. Maakohtu lahend tuleb tühistada ka menetlusekulude jaotuse osas, kuna menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.