Võlaõigus › Töövõtulepingud

alates 29.07.2013 kuni 17.07.2017 summas 117 785.75 eurot ning alates 18.07.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni AS Xxxx poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

ja vastusest terviktekstile ning on uuritud tõendeid, millele pooled on soovinud tugineda (kohtuistungil, tl 168, 189 IX kd). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

alusel kohustus kostja tagama koostootmis- ja kompressorjaama sihtotstarbelise toimimise ning kõrvaldama rikked, ükskõik mis põhjusel rikked tekkisid (sh tehnilise lahenduse sobimatusest tingitud rikked). Kuivõrd jaama rikke ja seiskumise põhjustas kostja-poolne tarnelepingu rikkumine (tööde vajadus tekkis kostja süül), pidi ta hoolduslepingu kohaselt jaama remontima ning paigaldama vajalikud lisaseadmed hoolduse püsitasu eest ja täiendavat tasu saamata. Kostja keeldus sellest. Tarneleping ja hooldusleping moodustasid hageja jaoks kompleksse kokkuleppe, millega juhiti lepingulisi riske. Kostjalt kui valdkonna asjatundjalt telliti mis tahes tehnilise spetsifikatsiooniga lahendus, mis toimiks Xxxx prügila tingimustes Kostja pidi kavandama jaama mis tahes seadmed, mis toodaksid usaldusväärselt jaama sisenevast gaasist elektri- ja soojusenergiat. Kui selleks oli vaja lisaks gaasimootorile täiendavaid puhastusseadmeid (mis puhastavad gaasi mootori jaoks sobivaks), pidi kostja need ette nägema juba esialgses tarnitud lahenduses. Jaama tehnilise spetsifikatsiooni üksikasjade sätestamine ja seadmete valik ei toimunud hageja juhiste alusel. Hageja ei nõudnud kostjalt tarnelepingu ja hoolduslepingu sõlmimisel konkreetsete gaasi puhastamiseks vajalike lisaseadmete kavandamist ja tarnimist, sest usaldas kostjat kui eriteadmistega asjatundjat. Kostja kinnitas, et lisaseadmed ei ole vältimatult vajalikud jaama töötamiseks, nende puudumine suurendab jooksvaid hoolduskulusid (tihedam õlivahetus jms), kuid jaam töötab sihtotstarbeliselt. Hageja on ka seisukohal, et kostja vastutus ei ole rahaliselt piiratud.

tehnilistele tingimustele. Kostja ei näinud sisulist probleemi lisaseadmete mittetarnimises, kuna Eestis Xxxx prügilas täpselt samad seadmed töötasid (ja töötavad tänaseni) ilma lisaseadmeteta. 4) Hageja ei saaks põhimõtteliselt töövõtulepingu mittevastavusele tugineda ja on oma nõudeõiguse minetanud üldistel alustel (VÕS § 644 lg 3, § 115 lg 3, § 101 lg 3). 5) Prügilagaasist energia tootmine on hageja peamine ja ainus kutsetegevus. Seega on professionaalne energiatootja hageja, mitte kostja, Kostja ei ole mitte kunagi tegelenud prügilagaasist energia tootmisega ega gaasi tarnimisega. Hageja peab ise tagama oma professionaalses kutsetegevuses kasutatava gaasi kvaliteedi. Kostjal puudus teadmine gaasi ebakvaliteetsusest. Tarne-eelne gaasianalüüs näitas gaasi koostist kindlal ajahetkel. Selles gaasianalüüsis mingeid hälbeid gaasi kvaliteediga seonduvalt ei tuvastatud. Gaas vastas sel hetkel tootja parameetritele. Vastupidist ei ole tõendatud. Seega ei tarninud kostja seadet „pimesi“, vaid tugines konkreetse analüüsi tulemustele Kostja ei vastuta koostootmisjaamas kasutatava prügilagaasi kvaliteedi eest, kuna tema gaasi ei tarni, vaid seda tarnib kolmas isik eraldi lepingu alusel. 6) Kostja ei ole hoolduslepingut rikkunud. Riskide jaotus ei olnud hoolduslepinguga 100 % kostja kanda. Konkreetsed remonttööd ei olnud hoolduslepinguga hõlmatud, vaid nende teostamise vajadus oli põhjustatud avariist ja nende eest tuli maksta täiendavalt vastavalt lepingu tingimustele. Hoolduslepingu alusel tehtavate kulutuste ülempiiriks lepiti kokku 150 000 krooni (9586 eurot) juhtumi kohta. Hooldusleping on poolte kokkuleppel lõppenud ilma pretensioonidega. Nõudeõigus on lõppenud. Kostja vastutust ei tulene teadmisest, et kütusena kasutatakse prügilagaasi. Kostja on sellest faktist teadlik, kuid ei olnud teadlik sellest, et prügilagaasi kvaliteet ei vasta Hoolduslepingu lisa 7 punktis 2 toodud piirnäitajatele. Seadmed olid mõeldud töötamiseks tootja poolt ette antud parameetritele vastava gaasiga. 7) Tootja juhised olid mõlema lepingu lahutamatu osa. Kostja poolt tarnitud tehniline lahendus oli igati sobilik töötamaks mh prügilagaasil, kuid seda üksnes eeldusel, et kasutatav gaas peab vastama seadme tootja etteantud tehnilistele tingimustele. Kasutatava gaasi parameetrid sisalduvad tootja poolt antud tehnilises instruktsioonis TI 1100- 0300, mis olid tarnelepingu ja hoolduslepingu lahutamatuks osaks. Kostja ei saanud mõjutada kasutatava gaasi kvaliteeti, sest tema kohustuste hulka gaasi tarne ei kuulunud. Seega oli tarnelepingu sisuks tagada seadmete töötamine vaid sellise gaasiga, mille tehnilised omadused olid fikseeritud lepingu lisaks olevates juhistes. 8) Hageja poolt tehtud kulutused ei ole tema kahju, s.t hagejale pole kahju tekkinud. Saamata jäänud tulu on täielikult tõendamata. Puudub põhjuslik seos ja muud kahju hüvitamiseks vajalikud koosseisu elemendid. Hageja nõue on põhjendamatu. Kohtu põhjendused

hageja opereeritavas prügilas, siis tuleb lisaks üldistele kahju hüvitamise eeldustele arvestada ka töövõtulepingu regulatsiooni ja vastava kohtupraktikaga. Nii on Riigikohus leidnud (vt 10.06.2015 lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-15 p 12 ja 17.06.2014 lahend tsiviilasjas 3-2-1-59-14, p 15), et töövõtu puhul tuleb nõude esmase eeldusena tuvastada töö lepingutingimustele mittevastavus VÕS § 641 tähenduses. Alles kokkulepitud tulemuse kindlaksmääramisel on kohtul võimalik hinnata, kas ja millised puudused kostja töös esinesid. Riigikohus märgib, et tööde lepingutingimustele mittevastavus tuleb välja selgitada VÕS § 641 järgi, vajadusel analüüsides, kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Samuti tuleb arvestada VÕS § 641 lg 3 sätestatuga. Puuduste kindlakstegemisel tuleb hinnata, kas hageja saab lepingutingimustele mittevastavusele ka tugineda (VÕS § 644), mh võtta seisukoht, kas hageja on lepingule mittevastavusest kostjat teavitanud õigel ajal (VÕS 644 lg 1) ning puudusi kirjeldanud. Eeltoodust järeldub, et mistahes õiguskaitsevahendite kohaldamiseks (mida kahju hüvitamise nõue oma olemuselt on) tuleb esmalt tuvastada, kas vastav kohustus eksisteerib, alles seejärel on võimalik hinnata, kas kohustust on ka rikutud (VÕS § 100). Selleks tuleb aga kindlaks teha, milles kokku lepiti, s.t milline oli poolte tegelik tahe ja kokkulepitud tulemus.

otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

Samas ei ole poolte vahel vaidlust lepingute (tarne- ja hooldusleping) sõlmimise fakti, lepingu teksti ja lisade koosseisu osas, kuid pooled saavad erinevalt aru tarnelepingu esemest (kohtuistungil, tl 169 IX kd).

sobitu mõne tehnilise sõlmega (nt gaasimootor), pidi kostja lahendus ette nägema gaasi sobilikule kujule töötlemise. Seega pidi kostja tagama jaama kompaktsuse viisil, et see oleks sobinud olemasoleva gaasiga. Vaidlustamata asjaolude kohaselt kostja kohustus piirdus tehnoloogilise projekti koostamisega koostootmisjaama ja kompressorjaama osas. Kostja ei tegelenud selle osaga mis puudutas kompressorjaama ja koostootmisjaama sisenevaid sisendeid (gaasikogumiskaevud, magistraaltorustikud, kogumissüsteem) (kohtuistungil, tl 170, 195 IX kd). Asjas esitatud tõenditest (tl 140, tõlge 195, 141-144 VI kd, tl 80, 81, 82-83, 84-166 IX kd) nähtuvalt ja kohtuistungitel antud selgituste alusel, moodustub Xxxxl asuv kompleks tinglikult kolmest osast: 1) Gaasi kogumistorustik, mis asub Xxxxs ning kogub ja transpordib biogaasi kompressorjaamani. Torustiku omanik on prügila ning see on rajatud tema tellimusel. Hagejal ei ole kostjale etteheiteid kogumistorustiku osas, kuivõrd hageja ei ole seda kostjalt tellinud ja torustik ei kuulu hagejale; 2) Kompressor- ja koostootmisjaam, so jaama tehnoloogliline osa, mis koosneb kahest konteinerhoonest ning sinna juurde kuuluvast ja hoonetes asuvast tehnoloogilisest sisseseadest, mis toodavad prügila gaasitorusitkust sinna sisenevast gaasist soojus- ja elektrienergiat. Hageja tellis selle töö osa kostjalt. Tegemist on hagi aluseks oleva tööga; 3) Soojustorustik ja elektriliinid, so koostootmisjaamast väljuvad trassid, mis transpordivad toodetud soojus- ja elektrienergiat. Hagejal ei ole kostjale etteheiteid seoses väljundtrassidega. Käesolev vaidlus puudutab üksnes jaamast puuduvaid tehnoloogilisi seadmeid. Kostja väited, mis puudutavad gaasi kogumistorustiku ja selle osade, asfaltplatside, teede, konteinerhoonete vundamentide vms rajatiste ehitamist, ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kostja pidi teostama kompressor- ja koostootmisjaamas sobiliku tehnilise sisseseade, mis toodaks sinna sisenevast olemasolevast kogumistorustiku gaasist soojus- ja elektrienergiat. Seega, kui kostja kavandas lahenduse osaks gaasimootori, millesse peab sisenema kindlatele nõuetele vastav gaas, pidi kostja kavandatud lahenduse ülejäänud gaasimootorile eelnev osa tagama, et gaasitorustikust jaama sisenev gaas töödeldakse sobivale kujule. Gaasitöötlusseadmed kuulusid kostja vastutusel olnud lahenduse piiridesse. Eeltoodut kinnitavad ka Xxxxütlused (13.10.2014 kohtuistung).Viidatud dokumentaalsete tõendite alusel ei saa asuda seisukohale, et XxxxOÜ oleks jaama tehnoloogilist osa projekteerinud. Vaidlusaluse osa jaamast kavandas kostja. Eelnevat silmas pidades saab asuda seisukohale, et kostja oli kompressor- ja koostootmisjaama projekteerijaks ja lepingu eesmärki silmas pidades tuli kostjal tehniliselt kavandada jaam, milles olid kõik vajalikud seadmed jaama tõrgeteta töötamiseks.

VI kd nähtub, et analüüs on võetud peale jaama riket ning ka e-kiri (tl 114 V kd) on saadetud peale jaama riket. Enne seda ei saanud hageja olla teadlik räni orgaanilise saaste olemasolust ja sellest, et täiendavaid seadmeid on vaja. Analüüs kinnitab üksnes seda, et oli kahtlus sellele, et räniühendid satuvada mootorisse. Kostja teadis, et jaama kütuseks saab olema Xxxx prügila prügilagaas ja kinnitas, et ta arvestab selle asjaoluga (tarnelepingu punkt 2.1.5). Kohtu hinnangul on kostja selliselt antud kinnitus asjas olulise tähtsusega. Ka gaasianalüüsist (tl 281-282 IV kd) ja poolte 2009. a e-kirjavahetusest (tl 271-272 IV kd ) nähtub, et kostja pidi lähtuma konkreetse gaasi omadustest. Kirjavahetusest nähtub, et kostja esitles ennast spetsialistina ning hageja avaldas, et temale analüüsi tulemused midagi ei ütle, kuid kui kostjale need sobivad, siis probleemi ei ole. Tunnistaja Xxxxütlustest nähtub, et hageja tellis kostjalt mis tahes lahenduse, mis toimiks prügilas olemasoleva gaasiga. Sobiva lahenduse, arvestades olemasolevat gaasi, pidi välja töötama kostja (13.10.2014 kohtuistung). Tõendiga (tl 109-113 V kd) soovib kostja tõendada, et ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid kohtu hinnangul sellest ei saa teha järeldust kohustuste mitterikkumise osas, kuna küsimus ei ole selles, kes pidi tagama gaasi kvaliteedi, vaid selles kas kostja lahendus töötas olemasoleva gaasiga või mitte. Kohus kordab, et koostootmisjaama tehniline lahendus pidi sobituma olemasoleva gaasiga, mitte gaas sobituma koostootmisjaama tehnilise seadmestikuga. Kostja seadusliku esindaja Xxxxseletuste kohaselt (13.10.2014 kohtuistung) võttis kostja enne töö alustamist ühe gaasianalüüsi lõpuni valmis ehitamata prügila gaasitorustikust ning see proov ei näidanud lõplikult jaama siseneva hakkava gaasi omadusi. Kostja on seega ise kinnitanud, et kuigi temalt telliti teatud otstarbele vastama pidanud töö, ei ole kostja jaama töötamise tingimusi nõuetekohaselt välja selgitanud. Selline tegevus ei ole kooskõlaska juhendi 1000-0300 (tl 260-270 IV kd) punktiga 4.1.1, mis näeb ette üksikasjaliku protseduuri jaama toimimise tingimusi iseloomustava ja mootoritootja soovituste aluseks oleva gaasianalüüsi võtmisele. Proov tuleb võtta valmis ehitatud gaasitorustikust ning analoogsetes tingimustes mootori tulevaste töötingimustega (sama suur gaasi vooluhulk ja rõhk, alapunktid 2 ja 4). Punkti 4.1.1 ja selle alapunkti 4 järgi tuleb prügilates proove võtta korduvalt, üks proov näitab vaid (kõikuvate omadustega gaasi) hetkeolukorda ning üksikutest gaasiallikatest proovivõtmine ei anna väärtuslikke tulemusi. Kostja on väitnud, et juhendile 1000-0300 vastava gaasi sisenemise jaama pidi tagama hageja. Kohus sellega ei nõustu. Hageja kohustuseks ei olnud tagada, et prügila torustikust siseneks jaama (ning kostja teostatud lahenduse järgi otse kompressorisse ja seejärel mootorisse) kindlate parameetritega gaas. Lepingutest ega muudest asjas esitatud tõenditest sellist kohustust hagejale ei tulene. Kohus nõustub hagejaga selles, et kui kõik gaasi omaduste ja kvaliteediga seonduvad riskid oleksid pandud hagejale, oleks kostjal puudunud igasugune vajadus võtta prügilast gaasianalüüs. Kostja seadusliku esindaja Xxxxja tunnistaja Xxxxkinnitusel oli analüüs lahenduse kavandamiseks möödapääsmatult vajalik, seda nõudis muu hulgas gaasimootori tootjatehas (13.10.2014, tl 51-98 VII kd). Analüüs oli kostja pakkumise lahutamatu osa (tl 147-150 V kd). Seega saab teha järelduse, et kostja pidi lahenduse väljatöötamisel ja teostamisel lähtuma olemasoleva gaasi omadustest, mida ta aga ei teinud. Seega võttis kostja endale gaasi omadustega kaasneva riski. Eeltoodust nähtub, et kostja kavandas jaama tehnilise sisseseade selle tegelikke töötingimusi välja selgitamata ning ise xxxx juhist 1000-0300 eirates. Seega, ei ole kohtu hinnangul oluline, et kostja edastas hagejale enne lepingu sõlmimist tootja tehnilise juhendi gaasi kvaliteedi osas (tõendid tl 18, 19-92, 93-94, 95-108 V kd, tl 73 I kd) ning selle alusel ei saa väita, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Oluline ei ole ka kohtu hinnangul see, et tootja juhised lisaseadmeid ette ei näinud, kuna Xxxxpoolt kostjale koostatud tehniline spetsifikatsioon (tl 29-37 IX kd) ei saanudki vajalikke lisaseadmeid ette näha, sest kostja ei informeerinud tootjat õigetest asjaoludest ja jaama tegelikest töötingimustest. Seega ei ole asjassepuutuv ka kostja seisukoht, et lisafiltrisüsteem on tootja juhistes soovituslik, mitte kohustuslik.

Õige ei ole kostja käsitlus, et lisaseadmete osas oli pooltel sõlmitud eraldi leping (tl 114, 115125 V kd). Asjas ei ole muid tõendeid, mis seda asjaolu kinnitaksid. 08.10.2010 e-kirjast (tl 6063 I kd) nähtub, et hageja on osasid kostja pakkumisi aktsepteerinud, kuid samas on hageja märkinud, et ei nõustu erikokkuleppega. Seega, ei saa asuda seisukohale, et lisaseadmete osas oli pooltel mingi täiendav kokkulepe mis ei olnud hõlmatud pooltevahelise tarnelepingu ja selle lisadega. Tõendist tl 126-127 V kd nähtub kokkulepe seadmete paigaldamiseks jaama kasuteguri efektiivsuse tõstmiseks, mitte seadmete paigalduseks, mis oleksid vajalikud jaama tööle hakkamiseks. Kostja pidi üle andma toimiva jaama ja seega sellest tõendist tulenevalt oleks olnud lisaseadmed vajalikud jaama võimsamaks ja efektiivsemaks muutmiseks, juhul kui hageja oleks neid lisaseadmeid soovinud. See aga ei ole käesoleva vaidluse ese. Seega sai koostootmisjaama rike olla tingitud tehnilise lahenduse põhimõttelisest sobimatusest, mitte ebasobivast gaasist. Tõend toimiku lk 162, tõlge tl 194 VI kd, ei näita seda, et jaama rikke kõige tõenäolisem põhjus on tootja juhistele mittevastava gaasi kasutamine mootoris, vaid näitab üksnes seda, et mootorisse pidi sisenema teatud kvaliteediga gaas. Enne mootorit gaasi töötlemine pidi aga olema ettenähtud kostja tehnilises lahenduses. Hageja heidab kostjale ette, et valdkonna professionaalina oleks kostja pidanud arvesse võtma Xxxx prügila konkreetseid tingimusi ning kavandama lahenduse sellest lähtudes. Kohus leiab samuti, et käesolevas asjas on asjatundjaks kostja mitte hageja. Kostja käsitlus selles osas, et käesolevas asjas oli valdkonna asjatundja hageja mitte kostja, kohtu hinnangul õige ei ole. Kostja poolt tuginetud tõendi (tl 148-160 VI kd) alusel sellist järeldust teha ei saa. Seda, et kostja oli energiatootmisjaamade rajamise alal spetsialist ja oli enne poolte koostöö algust kogenud asjatundja ning gaasimootorite ning sinna juurde kuuluva seadmestiku tootja Xxxxametlik esindja nähtub poolte vahelistest lepingutest (preambulate p C) ning isikulistest tõenditest (13.10.2014 kohtuistung). Lepingu p C kohaselt oli kostja Xxxxametlik esindaja Eestis ja seega asjatundja, kes omas õigusi, oskusi ja vahendeid jaama müügiks, paigalduseks ja käivitamiseks ja lepingu p 2.1.5 kohaselt on kostja kinnitanud, et ta oli teadlik asjaolust, et koostootmisjaamas kasutatakse kütusena prügilagaasi ning ta arvestab selle asjaoluga lepingu sõlmimisel. Poolte kirjavahetusest (tl 271-272 IV kd, tl 115-125 V kd) ja isikulistest tõenditest (13.10.2014 kohtuistung) nähtuvalt toimusid poolte vahel läbirääkimised enne lepingu sõlmimist, kuid seda eelkõige hinna osas (mida kinnitab kostja seaduslik esindja Xxxx, tl 63 VII kd). Eelnimetatud tõendite alusel on tuvastatav ka, et kostja pakkus hagejale küll lepingu sõlmimise eelselt gaasi puhastusseadmeid, kuid üksnes väitega, et need pikendavad jaama hooldusvälpasid ja, et nende puudumine suurendab jooksvaid hoolduskulusid. Kostja sõnul pidi puhastusseadmeteta jaam töötama, kuid vajab tihedamat hooldust (nt õlivahetused jms). Seda kinnitavad ka tunnistajate Xxxx, Xxxxja hageja seadusliku esindaja Xxxxütlused (13.10.2014 kohtuistung, tl 53, 57, 82, 84, 87 VII kd) ning kostja seaduslik esindaja Xxxxon samuti kinnitanud, et riskidest ei räägitud (13.10.2014 kohtuistung, tl 74 VII kd). Seega, kostja ei teavitanud hagejat, et puhastusseadmeteta ei hakka jaam üldse sihtotstarbeliselt tööle ning tekib ulatuslik rike. Kui töövõtja ei ole kontrollinud, kas tema lahendus tellitud otstarbeks sobib, on ta töövõtulepingut rikkunud. Projektis (tl 91 V kd) märgitud võrkxxxx ei ole biogaasi räniühenditest puhastamiseks ettenähtud tööxxxx, mis oleks antud juhul taganud jaama tõrgeteta töö. Seda kinnitab kostja enda hooldusjuhi Roman Jefremtsevi 27.09.2010 e-kiri hagejale: „[---] mootori ees olev gaasixxxx pole tööxxxx, koos niiskusega mustus ja räniorgaanika satub otse mootorile“ (tl 73-74 I kd). Samuti kinnitab algsest lahendusest vajalike seadmete puudumist fakt, et kostja ise tegi pärast riket hagejale pakkumise nende paigaldamiseks (tl 84-98 I kd, tl 115-125 V kd), millest järeldub, et kui seadmed oleksid algusest peale olemas olnud, poleks kostja saanud neid hagejale pakkuda. Kuna kostja tehniline lahendus ei näinud ette täiendavaid gaasi filtreerimis- ja jahutussüsteeme, siis sisenes gaasimootorisse selleks sobimatu töötlemata gaas, mis tingis jaama rikke. Vaidlustamata asjaolu kohaselt rikke põhjuseks olid gaasimootori tööpindadele ladestunud põlemisjäägid ja sellest tingitud kahjustused mootori mehhaanilistele osadele. Tuvastatud on, et

kostja tehniline lahendus ei näinud ette täiendavaid gaasi filtreerimis- ja jahutussüsteeme, mis nähtub ka lepingu lisadest 1, 2, 3 ja 4 (tl 146, 147-150 V kd, tl 28, 29-37 IX kd) ning kaudselt ka tõendist tl 164-169 V kd, kuigi see tõend puudutab hoolduslepingut ning kõigist isikulistest tõenditest (13.10.2014 kohtuistung). Tõenditest nähtub, et jahutussüsteem ei ole gaasi jahutusüsteemiks. Hageja on ka selgitanud, et kui kostja ka paigaldas jahutusseadmeid, siis need polnud piisavad, sest ilmade soojenemisel suvel selgus, et vajalik on täiendav jahutus gaasile. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on avaldanud, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud, et täiendavate seadmete paigaldamise järgselt hakkas jaam tööle ning töötab siiani. Eeltoodut kinnitavad lisaks ka tunnistaja Xxxxja hageja seaduslik esindaja Xxxx(tl 58, 85 VII kd). Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxxütluste alusel on tuvastatav (mida kohus on ka eespool märkinud), et kostja ei pakkunud hagejale, täiendavaid seadmeid ega viidanud nende vajalikkusele. Siinkohal asjakohaseid tõendeid, so tl 114, 115-125, 126-127 V kd, on kohus analüüsinud samuti eelnevalt. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jaama töö seiskus 26.09.2010. Hiljem läbiviidud ekspertiisi järeldustest selgus, et rikke põhjuseks olid gaasimootori tööpindadele ladestunud põlemisjäägid ja sellest tingitud kahjustused mootori mehhaanilistele osadele (tõendid tl 57-58, 137-155, 157-159, 160-183 I kd). Nimetatud tõendid kinnitavad rikke toimumist ja tekke põhjuseid. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõendid ja lisaks ka 2010.a kirjavahetus, tl 73-78 I kd, asjakohased tõendamaks kohustuste rikkumist kostja poolt, kuna kui mootorisse sisenes liigset niiskust ja tahkeid osakesi ning mootor seetõttu seiskus, siis ei toiminud kostja lahendus järelikult olemasoleva gaasiga ning selleks oligi vaja mootori ja gaasi vahele lisaseadmeid.

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

ja kostja kavandatud lahendus toimiks) vaid nn toreduslikud kulutused, mis tõstavad jaama võimsust, efektiivsust, tulusust jms. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et jaam ei sobinud kavandatud otstarbeks ning jaamas tekkis kostja kavandatud sobimatu lahenduse tõttu rike. Vaidluse all ei ole, et kostja keeldus riket kõrvaldamast püsitasu eest, so täiendavat tasu saamata. Kostja esitas remonttööde teostamiseks hagejale pakkumised (tl 184-189 I kd) nr TA516462 summas 157 048 krooni (10 037,20 eurot; käibemaksuta), TA516463 summas 191 168 krooni (12 217,86 eurot; käibemaksuta) ning TA516465 summas 530 595 krooni (33 911,20 eurot; käibemaksuta), hiljem lisati pakkumisele nr TA516465 turboülelaadurite remontimise maksumus summas 16 592,76 eurot (käibemaksuta; tl 59 I kd). Kostja esitas eelviidatud pakkumuste alusel hagejale ka arved nr 1115006, 1115018, 1115021 ja 1115022, kogusummas 72 759,03 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 64-72 I kd). Arvete tasumise fakti osas ja summa osas vaidlus puudub. Hageja on selgitanud, et kuigi hageja ei nõustunud kostja seisukohaga poolte kohustuste tõlgendamise osas, oli hageja sunnitud tellima tööd kostjalt ja nende eest tasuma (60-63 I kd), et taaskäivitada jaama töö ja vähendada muid võimalikke kahjusid. Tuvastatud ei ole, et hageja oleks nõustunud kostja hinnapakkumiste aktsepteerimisega selles, et need on eraldi tasutavad lisatööd. Hageja poolt kostjale saadetud kirjast nähtuvalt on hageja avaldanud, et tööd tuleb teostada ja seadmed paigaldada hoolduse püsitasu eest ning tasu nõudmisel tekib hagejale sellest kahju (tl 60-63 I kd). Kohus kordab ka, et õige ei ole kostja käsitlus, et lisaseadmete osas oli pooltel sõlmitud eraldi leping (tl 114, 115-125 V kd). Asjas ei ole muid tõendeid, mis seda asjaolu kinnitaksid. 08.10.2010 e-kirjast (tl 60-63 I kd) nähtub, et hageja on osasid kostja pakkumisi aktsepteerinud, kuid samas on hageja märkinud, et ei nõustu erikokkuleppega. Seega, ei saa asuda seisukohale, et lisaseadmete osas oli pooltel mingi täiendav kokkulepe mis ei olnud hõlmatud pooltevaheliste lepingutega. Tõendist tl 126-127 V kd nähtub kokkulepe seadmete paigaldamiseks jaama kasuteguri efektiivsuse tõstmiseks, mitte seadmete paigalduseks, mis oleksid vajalikud jaama tööle hakkamiseks. Kostja pidi üle andma toimiva jaama ja seega sellest tõendist tulenevalt oleks olnud lisaseadmed vajalikud jaama võimsamaks ja efektiivsemaks muutmiseks, juhul kui hageja oleks neid lisaseadmeid soovinud. See aga ei ole käesoleva vaidluse ese. Kuivõrd kostjal ei olnud õigus jaama remondikulude eest täiendavalt tasu saada, saab eelnimetatud kulu pidada hageja kahjuks ning 72 759,03 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Eelnevalt on tuvastatud, et jaama rikke põhjuseks oli ebapiisavalt puhastatud gaasi sattumine gaasimootorisse. Gaasi ebapiisav puhastamine oli tingitud sellest, et kostja kavandatud tehniline lahendus puhastusseadmeid ette ei näinud ja oli sobimatu töötamiseks Xxxx prügilast eralduval gaasil. Seega pidi hageja paigaldama jaamale täiendavad puhastusseadmed, et tagada selle sihtotstarbeline ja tõrgeteta töö. Hageja on avaldanud, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud, et täiendavate seadmete paigaldamise järgselt hakkas jaam tööle ning töötab siiani. Seda kinnitavad ka hageja seadulsiku esindaja Xxxxja tunnistaja Xxxxütlused (13.10.2014 kohtuistung, tl 62, 85 VII kd). Vaidlustamata asjaolu kohaselt oli OÜ Lettore ekspertarvamuse kohaselt rikke põhjuseks gaasimootori toitegaasi põlemisjääkide ladestumine mootori sisemistele tööpindadele, eelkõige klappidele (tl 160-183 I kd). Samuti märkisid eksperdid, et ladestumise intensiivsus on otseselt sõltuv toitegaasi kvaliteedist ning on intensiivsem räni- ehk nn siloksaanühendite suurema kontsentratsiooni korral (tl 171-172 I kd). Jääkide ladestumise ja mootori rikke peamisteks algpõhjusteks oli mootoris kasutatava prügilagaasi omadused. Tuvastatud on, et jaam ei olnud kostja poolt kavandatud ja rajatud kujul sobilik Xxxx eralduval prügilagaasil töötamiseks. Kostja on möönnud, et probleemide põhjuseks on jaama gaasimootori ja kasutatava prügilagaasi kokkusobimatus (tl 73-78 I kd). Probleemideks oli liigne niiskuse ja erinevate räniühendite sisaldus gaasis, mistõttu jaama tõrgeteta töö tagamiseks osutus möödapääsmatuks täiendada prügilagaasi filtreerimis- ja jahutusseadmetega. Nimetatud seadmete lisamise vajadusele on viidanud ka kostja (tl 60-63 I kd). Hageja on selgitanud, et jaam

toimis oluliste tõrgeteta jaheda ilmastikuga (2011. aasta talv ja kevad), kuid välistemperatuuri tõustes osutus süsteem ebasobivaks ning selgus vajadus gaasi täiendavalt jahutada. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Tuvastatud on, et kostja pakkus tarnida gaasi töötlemise seadmed ise (tl 79-83 I kd), millest hageja keeldus kõrge hinna tõttu. Hageja on avaldanud, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud, et kostja oli nõus tööd tegema 273 000 euro eest. Seega on kohtu hinnangul arvestatav ja lubatav, et hageja tellis tööd (seadmed) teistelt isikutelt ning seda kokku oluliselt odavama hinna eest (selle arvelt on väiksem ka kostjalt väljanõutav kahju). Tuvastatud on, et prügilagaasi filtreerimissüsteemi paigaldamiseks sõlmis hageja 09.12.2010 töövõtulepingu AS-iga Xxxx(tl 84- 98 I kd). Lepingu alusel projekteeris, tarnis ja paigaldas AS Xxxxtervikliku gaasi aktiivsöefiltrite süsteemi. Teostatud tööde eest esitas AS Xxxxarved nr 210130 summas 673 586,10 krooni (43 050 eurot; käibemaksuta) ja 110020 summas 43 050 eurot (käibemaksuta), kokku 86 100 eurot, mis on hageja polt tasutud (tl 99-102 I kd). Tuvastatud on, et prügilagaasi jahutussüsteemi paigaldamiseks sõlmis hageja 13.07.2011 töövõtulepingu AS-iga Xxxx (tl 103-115 I kd). Töövõtulepingu alusel esitas AS Xxxx arved nr 11237 summas 4 777,50 eurot (käibemaksuta), 11291 summas 5 460 eurot (käibemaksuta) ja 11528 summas 2 372,50 eurot (käibemaksuta), kokku 12 610 eurot (tl 116-119 I kd), mis on hageja poolt tasutud (tl 160-163 V kd). Kohus leiab, et eelviidatud kulutused ei ole käsitletavad hageja investeeringuna, vaid tegemist on kahjuga, mille hüvitamist on hagejal õigus kostjalt nõuda kuna kulutused tuli teha seetõttu, et kostja kavandatud jaam sihtotstarbeliselt toimima saada. Kostja ei ole ka tõendanud, et jaama oleks olnud võimalik taastada odavamalt. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et kulutused täiendavatele gaasi puhastusseadmetele tuli hagejal kostja rikkumise tõttu teha, mistõttu tuleb kostjal hagejale kahju katteks hüvitada ka 98 710 eurot. Hageja on avaldanud, et jaama seisaku tõttu ei olnud hagejal võimalik täita tema ja AS`i Xxxx(endise nimega AS Xxxx) vahel sõlmitud koostöölepingu punktis 4.3.3 sätestatud kohustust võtta vastu kuni 500 metaankuupmeetrit prügilagaasi jooksvas tunnis, vähemalt 7 800 tunnil 12 kuu jooksul (tl 12-27 I kd). AS Xxxxasus hagejalt nõudma kokkulepitust vähem kasutatud prügilagaasi eest koostöölepingu punktis 4.3.4 sätestatud hüvitist, mis nähtub ka tunnistaja Allan Pohlaku ütlustest küsimusele: XxxxOÜ on tasunud leppetrahvi. Mida see endast kujutas?, et lepingus oli sätestatud miinimumkogused, mida Xxxxoli kohustatud vastu võtma ja üsna pikal ajal mootor ei töötanud ning meil ei olnud võimalik seda kogust üle anda (kohtuistung 13.10.2014, tl 76 VII kd). 31. detsembril 2010 sõlmisid hageja ja AS Xxxxkoostöölepingu lisa 5 (tl 190 I kd). Tegemist oli pooltevahelise kompromissiga: hageja nõustus tasuma väiksema gaasikoguse eest hüvitise ning AS Xxxxvähendas seetõttu summat, mida tal oleks olnud õigus nõuda koostöölepingu punkti 4.3.4 alusel järgneva perioodi eest. Hageja ja AS Xxxxolid lisas 5 ühel meelel, et kokkulepitust väiksema gaasikoguse vastuvõtmine oli põhjustatud hageja lepingupartneri (st kostja) süül. Lisa 5 kohaselt tuli hagejal tasuda 1. juulist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 koostöölepingu punktis 4.3.3 sätestatust väiksema hulga ja vähema aja jooksul prügilagaasi vastuvõtmise eest kompensatsiooni 35 152 eurot (tl 120-122 I kd). Tõendist nähtub kompensatsiooni summa ning, et hagejal on tekkinud kohustus kompensatsiooni tasumiseks. Tunnistaja Allan Pohlaku ütlustest nähtub, et nõuded, mis Xxxxgaasi vastu olid, said lahendatud. Summasid ei mäleta, kuid olid leppetrahvid, need summad on tasutud (13.10.2014 kohtuistung, tl 78 VII kd). Tuvastatud on, et AS-ga Xxxx sõlmitud koostöölepingu (tl 12-27 I kd) punkti 4.3.3 alusel kohustus hageja prügilalt vastu võtma kuni 500 metaankuupmeetrit gaasi jooksvas tunnis, vähemalt 7 800 tunnil 12 kuu jooksul. Vaidlustamata asjaolu kohaselt oli jaama katkestuse periood 122 päeva. Hageja on avaldanud, et rikke ja jaama 122 päevase seisaku tõttu ei saanud hageja oma kohustust prügila ees täita ning AS Xxxxnõudis hagejalt koostöölepingu punkti 4.3.4 alusel leppetrahvi (kompensatsiooni) tasumist. Kohtu hinnangul on viidatud lepingupunkt kohaldatav, vaatama sellele, et lepingu punktis 4.3.4. on esitatud valem juhuks, kui gaasi ei võeta

vastu tootja süül. Tuvastatud on, et jaama rike ja sellest tulenevalt hageja kohustuse täitmata jätmine oma lepingupartneri ees (AS Xxxx), olid tingitud kostjast. Seega saab esitatud valemi alusel arvestada kompensatsiooni hagejalt, kuid kostjal tuleb see hagejale hüvitada. Pikem maksetähtaeg ei muuda nõuet kunstlikuks või mittearvestatavaks. Lisaks märgib kohus, et kostja on ka tarnelepingu punktis 2.1.4 andnud kinnituse, et „Täitja on teadlik asjaolust, et tema lepingust tulenevate kohustuste rikkumine, eeskätt lepingu punktis 3.2 toodud tähtaja ületamine võib tuua kaasa tellijale varalisi kohustusi (näiteks tellija kohustus hüvitada kahju ja maksta leppetrahvi AS-le Xxxx, tellija kohustus hüvitada kahju ja/või maksta leppetrahvi tellija poolt koostootmisjaama abil toodetava energia ostjatele“. Seega, leiab kohus, et kostja vastuväited, et tegu on kunstlikult tekitatud nõude komponendiga, millel ei ole kostjaga mingit õiguslikku seost ning, et hageja pidi enne lepingu sõlmimist kostjaga arvestama võimalusega, et tal ei õnnestu vastu võtta kokkulepitud kogustes gaasi, ei ole asjakohased ja kohus jätab need tähelepanuta. Kohtu hinnangul on eelviidatud tõendite alusel võimalik tuvastada kompensatsiooni nõue, mis on esitatud AS`i Xxxx(endise nimega AS Xxxx) poolt hagejale. Hagejal jäi kostja rikkumise tõttu täitmata enda lepinguline kohustus AS Xxxx ees, mistõttu oli põhjendatud ka kompensatsiooni tasumise kohustusega (seda vähendatud ualtuses tänu kokkuleppele) nõustumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja otsese varalise kahjuna saab käsitleda ka hageja kohustust tasuda AS`le Xxxxkompensatsiooni ning kuna kompenstasioon tuli maksta väiksema gaasikoguse vastuvõtmise eest, mis oli põhjustatud kostja lepingu rikkumisest, siis tuleb kostjal hagejale hüvitada ka kahju katteks 35 152 eurot. Seega, on hageja kahjunõue, so otsese varalise kahju osas põhjendatud ja tõendatud ning kostjal tuleb hagejale hüvitada otsese varalise kahju katteks 206 621,03 eurot, sh: jaama remondikulu 72 759,03 eurot, kulutused täiendavatele biogaasi puhastusseadmetele 98 710 eurot ja AS`i Xxxxkompensatsioonisumma 35 152 eurot. Hageja nõuab ka saamata jäänud tulu perioodil 26. september 2010 – 27. jaanuar 2011 summas 158 639,45 eurot. Tuvastatud ja mh vaidlustamata asjaolude kohaselt jaama rikke tõttu seiskus jaam täielikult perioodiks 26. september 2010 kuni 27. jaanuar 2011, st 122 päevaks ehk 4,011 kuuks. Hageja on avaldanud, et seisaku vältel seiskus jaama töö täielikult, prügilagaasi ei tarbitud ning elektri- ja soojusenergiat ei toodetud. Kohtu hinnangul on hageja saamata jäänud tulu suuruse osas esitanud arusaadava ja õige arvestuse (arvestus koosneb kahest poolest: käive, mida oleks teenitud katkestuse perioodil ning sellest lahutatud kulud, mida oleks samal perioodil kantud) ning on mh tõendanud, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Kostja vastuväited ei anna alust saamata jäänud tulu jätta väljamõistmata. Hageja on avaldanud ja tõendanud, et jaama keskmine elektriline võimsus 2010. aasta augustis oli 1,606 megavatti ühes tunnis (tõend, so hagi lisa 24-koostootmisjaama juhtelektroonika arvestus- ehk logifail, faili lehekülg „Mõõtmisandmed isekirjutajast“, arusaadavalt kontrollitav avalikus e-toimikus) ja septembris 1,637 megavatti (tõend, so hagi lisa 25-koostootmisjaama juhtelektroonika arvestus- ehk logifail, faili lehekülg „Mõõtmisandmed isekirjutajast“, arusaadavalt kontrollitav avalikus e-toimikus). Seega kahe kuu keskmine elektriline võimsus oli 1,622 megavatti ühes tunnis. Mõlema tõendi „Mõõtmisandmed isekirjutajast“ lehe lõpus nähtub vastavalt jaama keskmine võimsus augustis ja septembris 2010, nende kahe keskmisena on saadud jaama võimsusarvutustes kasutatud keskmine võimsus 1622 megavatti tunnis. Samades kohtades on tabelis märgitud gaasi tarbimise kogus vastavalt augustis ja septembris. Hageja on selgitanud, et samad failid edastati kostjale, selle alusel arvestati kostjale hoolduse püsitasu. Kostjal logifialidest arusaamisega raskusi ei olnud. Kostja ei ole hageja poolt avaldatule vastuväiteid esitanud. Hageja on ka selgitanud, et logifailid on teatud ajalise intervalli tagant salvestatud jaama võimsusnäitajad. Saamata jäänud tulu arvestuse aluseks on kuude

kokkuvõtted. Tabelitest saab vaadata näiteks, milline oli jaama võimsus 2010 augustis. Tabelitest on näha, kui palju oleks sel ajal pidanud jaam tootma elektrit. Logid pärinevad augustist ja septembrist, kus jaam täisvõimsusel ei töötanud, mis peaks olema kostjale isegi kasulikum. Jaama juhtelektroonika logifailide tõelevastavust, usaldusväärsust ja nendest lähtumist tarne- ja hoolduslepingute täitmisel tõendab kohtu hinnangul ka poolte kirjavahetus 2009. aastal (tl 178189 VI kd). Kirjadest nähtuvalt olid samad logifailid aluseks kostja poolt hooldustasu arvestamisele. Kohus peab hageja arvestuste aluseks olevaid logifaile usaldusväärseteks. Tuvastatav on ka, et nominaalne kokkulepitud jaama kasutatavuse tegur (aasta astronoomiliste ja jaama töötundide suhe) oli 92% (hoolduslepingu punkt 3.1, tl 40 I kd)). Taastuvatest energiaallikatest energia tootmise eest tasus 2010 - 2011. aastal põhivõrguettevõtja tootjale toetust 0,84 krooni kilovatt-tunni eest ehk 53,69 eurot megavatt-tunni eest (kooskõlas seisaku perioodil kehtinud elektrituruseaduse § 59 lg 2 p 1). Hageja ja XxxxOÜ vahel sõlmitud elektrimüügi lepingu (tl 275-278 IV kd) punkti 2.1 kohaselt oli elektri müügihinnaks kuni 31. detsembrini 2010 (st 96 seisaku päeva jooksul) 36,49 eurot megavatt-tunni eest ja edaspidi (st seisaku 26 päeva jooksul) 37,71 eurot megavatt-tunni eest. Toodetava soojuse müügihinnaks oli koostöölepingu (tl 12-27 I kd) punkti 5.5 kohaselt 2 000 krooni ehk 127,82 eurot kuus; sama lepingu punktis 4.1.3 tuleneb jaama tarbeks ostetava prügila gaasi hind. Eeltoodud andmete alusel on võimalik välja arvutada, et jaama seisaku perioodil jäi hagejal elektri- ja soojusenergia müügist saamata käive 395 670,26 eurot: 1) kuni 31. detsembrini 2010 jäi

päeva vältel müümata elektrienergiat

049,75 euro eest (1,622×24×92%×96×(53,69+36,49) = 310 049,75; 2) perioodil 1. jaanuar 2010 – 27. jaanuar 2010 ehk 26 päeva vältel jäi elektrienergiat müümata 85 107,82 euro eest (1,622×24×92%×26×(53,69+37,71) = 85 107,82); 3) 122 päeva ehk 4,011 kuu pikkuse katkestusperioodi vältel jäi müümata soojusenergia 512,69 euro eest (4,011×127,82 = 512,69); 4) kokku jäi elektri- ja soojusenergiat müümata seega 395 670,26 euro eest (310 049,75+85 107,82+512,69 = 395 670,26 ). Hageja on avaldanud ja tõendanud, et kui jaam oleks seisaku perioodil töötanud, oleksid sellega kaasnenud hagejale ka vastavad kulud: 1) Hoolduslepingu punkti 13.1 kohaselt oleks töötava jaama hoolduskuluks olnud 235 krooni ehk 15,02 eurot tunnis. Elekter ja soojus jäid tootmata 2 693,76 tunni (122×24×92%) vältel. Seega oleks 122-päevase seisakuperioodi hoolduskuluks olnud 40 460,28 eurot; 2) hageja ja AS`i Xxxx(tl 12-27 I kd) punkti 4.1.3 alusel oli hageja poolt ostetava ühe metaankuupmeetri prügilagaasi hinnaks 2,05 krooni ehk 0,13 eurot. Prügilagaasi keskmine tarbimine 2010. aasta augustis oli 464,64 ja septembris 481,03 metaankuupmeetrit tunnis (hagiavalduse lisad 24 ja 25, failide leheküljed „Mõõtmisandmed isekirjutajast“, tabeli lõpus väärtus „gaas“). Keskmiseks tarbimiseks oli 472,835 metaankuupmeetrit tunnis. Seega oleks hageja pidanud seisaku perioodil töötava jaama jaoks ostma gaasi 165 581,52 euro (2 693,76×472,835×0,13) eest; 3) tuvastatud on, et hageja tasus XxxxOÜ-le projektijuhtimistasu 50 000 krooni ehk 3 195,58 eurot kuus (tl 253-256 IV kd). Seega oleks tulnud seisaku perioodil tasuda projektijuhtimistasu 12 817,47 eurot (4,011×3 195,58); 4) tuvastatud on ka, et 2010. aasta augustis tarbis jaam elektrit 35 762,88 krooni ehk 2 285,66 euro eest ja septembris 33 482,32 krooni ehk 2 139,97 euro eest (tl 257-259 IV kd), keskmiseks elektrikuluks oli seega 2 212,82 eurot kuus. Seisaku perioodil oleks töötavale jaamale kulunud elektrit 8 875,62 euro (4,011×2 212,82) eest; 5) tulenevalt hoolduslepingust oleks seisaku perioodil tulnud teostada ka kaks õlivahetust. Xxxx OÜ arve kohaselt on üheks õlivahetuseks vajaliku õli hinnaks 70 324,80 krooni ja AS Xxxx arve kohaselt õlivahetustööde hinnaks 2 400 krooni (tl 279- 280 IV kd), kokku 72 724,84 krooni ehk 4 647,96 eurot. Kaheks õlivahetuseks oleks kulunud seega 9 295,92 eurot. Eeltoodu kohaselt oleks 122-päevase seisaku ajal töötanud koostootmisjaama käitamisele kulunud hagejal kokku 237 030,81 eurot.

Arvestades seisaku tõttu saamata jäänud käivet 395 670,26 eurot ja samale perioodile vastavaid kulusid (kui seisakut ei oleks olnud) summas 237 030,81 eurot, on hagejal jäänud kostja süül toimunud jaama seisaku tõttu saamata tulu 158 639,45 eurot. Eeltoodule lisaks, märgib kohus, et hageja selgituste ja tõendite alusel on võimalik asuda seisukohale, et saamata jäänud tuu arvestuse aluseks on 2010. aasta augusti ja septembri tegelikud võimsus- ja tootlikkusnäitajad ja kulud (jaama keskmine võimsus 1,622 megavatti kuus). Tuvastatav on, et sel perioodil oli jaama tegelik võimsus ja tootlikkus tarne- ja hoolduslepingutes sätestatud optimaalsetest väärtustest madalam (tarnelepingu punkti 4.1 kohaselt pidi jaama keskmine võimsus olema 1,93 megavatti kuus). See tähendab, et lepingutes sätestatud ja kostja poolt algselt lubatud tootlikkusnäitajatest lähtudes oleks saamata jäänud tulu oluliselt suurem, kui hageja käesolevas menetluses esitanud on. Kohus nõustub hagejaga, et kuna saamata jäänud tulu arvutus ei põhine jaama täis- ega nominaalvõimsusel, vaid tegelikult augustis ja septembris saavutatud võimsusnäitajatel, siis kui jaam sai augustis ja septembris sellisel võimsusel töötada, oli selleks piisavalt gaasi ja piisavalt gaasi oleks olnud ka järgmistel kuudel. Gaasi olemasolu kinnitab kaudselt ka AS Xxxx nõutud kompensatsioon gaasi vastuvõtmata jätmise eest. Kokkuvõtvalt, leiab kohus, et hageja kahjunõue, so saamata jäänu tulu osas on samuti põhjendatud ja tõendatud ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 158 639, 45 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada kahju katteks 365 260, 48 eurot.

raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja ei ole viivisenõudele ja viivise arvestamise algusajale vastuväiteid esitanud. Seega, leiab kohus, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lisaks põhinõudele ka põhinõudelt (kahjunõudelt) viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt (365 260, 48 eurolt) alates 29.07.2013 kuni 17.07.2017 summas 117 785.75 eurot ning alates 18.07.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.