T.S hagi AS Paide MEK vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.S apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 230.30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) T.S (isikukood xxx), tehinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja (vastustaja) AS Paide MEK (registrikood 10064455), esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Priit Lember
Kohtuistung
15. märts 2019
RESOLUTSIOON:
Jätta Pärnu Maakohtu 26. juuni 2018. a otsus muutmata. Jätta T.S apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta T.S taotlus 15.03.2019 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta T.S kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise 1(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10280 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.T.S (hageja) esitas 09.07.2015 kohtule hagi ja 28.10.2016 täpsustuse, milles palus mõista AS-ilt Paide MEK (kostja) välja tervisekahju hüvitise 4485.42 eurot ajavahemiku 11.07.2012 kuni 30.06.2015 eest ning alates 01.07.2015 iga kuu 136.70 eurot kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni, indekseerides perioodilist hüvitist iga aasta muutuva ehituse tegevusala keskmise töötasu juurdekasvuga.
Hagiavalduse kohaselt diagnoositi hagejal 04.05.2012 kutsehaigus, mis kujunes välja ajavahemikul 1977–2009, sh kostja juures töötamisel 03.06.1996 kuni 30.06.2009. Tööinspektsioon on teinud kindlaks, et hagejal tekkis kutsehaigus, kuna kostja rikkus töötervishoidu ja -ohutust reguleerivaid õigusnorme. Sotsiaalkindlustusameti 11.07.2012 otsusega on tuvastatud, et kutsehaiguse tõttu on hageja püsiv töövõime kaotus 40%. Hageja on kutsehaiguse tõttu eelduslikult kaotanud võimaluse saada sissetulekut püsiva töövõime kaotuse määra ulatuses. Kostja süüline õigusvastane käitumine on hageja varalise kahju tekkimise põhjuseks. Hageja sai kutsehaigusega tekitatud kahjust teada kutsehaiguse diagnoosimisel. Pooled pidasid hageja nõude üle läbirääkimisi ning hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 07.04.2013, mil möödus mõistlik tähtaeg hageja 06.02.2013 kostjale edastatud kirja kättesaamisest.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Töötervishoiuarsti 04.05.2012 teatise kohaselt diagnoositi hagejal kutsehaigus 02.05.2012. Kuna haigus kujunes välja pika aja jooksul, pidid sümptomid ja töö tegemist takistavad asjaolud olema hagejale selgelt äratuntavad juba oluliselt varem. Kuna hageja sai töövõimetuse põhjusest ja isikutest, kelle vastu nõue esitada, teada alates kutsehaiguse diagnoosimisest teada saamisest 04.05.2012, hakkas sellest ajast kulgema ka TsÜS § 153 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Hageja nõue aegus seega 04.05.2015. Menetluse edasine käik
4.Pärnu Maakohus tegi 24.09.2015 vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse kohaldada aegumist ning otsustas tsiviilasjas menetlust jätkata.
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.01.2016 otsusega maakohtu vaheotsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.
Riigikohus tühistada 14.06.2016 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2016 otsuse ja Pärnu Maakohtu 24.09.2015 vaheotsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
Pärnu Maakohus tegi 05.01.2017 vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ning otsustas tsiviilasjas menetlust jätkata.
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.04.2017 otsusega Pärnu Maakohtu 05.01.2017 vaheotsuse ja saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Pärnu Maakohus jättis 29.09.2017 määrusega hagi läbi vaatamata. 2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10280
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.12.2017 määrusega Pärnu Maakohtu 29.09.2017 määruse ja saatis asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis 26.06.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Tsiviilasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et hagejal diagnoositi 04.05.2012 Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse teatise kohaselt 02.05.2012 kutsehaigestumine. Kohus nõustus kostjaga, et asjaolu, et hagejale sai 11.07.2012 Sotsiaalkindlustusameti otsusega teatavaks, et tema töövõime on vähenenud 40% ulatuses, ei ole samastatav varalise kahju tekkimisega ega saa automaatselt olla aluseks varalise kahju tekkimisele. Varaline kahju tähendab varalist diferentsi hageja majanduslikus olukorras. Saamata jäänud tulu hüvitamise küsimus saaks tõusetuda üksnes juhul, kui hageja ei saaks kutsehaiguse tõttu enam mis tahes tööd teha, et oma senist sissetulekut säilitada. Hageja on üksnes väitnud, et tema sissetulek vähenes alates 01.10.2009, kui kostja lõpetas erakorraliselt temaga töölepingu ning on selgitanud, et ei saanud töötada koheselt pärast kostjaga töösuhte lõppemist haige perekonnaliikme põetamise tõttu. Samas puuduvad tõendid, millest saaks järeldada, et ta oli tööst eemal tervise tõttu. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid sissetuleku vähenemise kohta, nõustub kohus kostjaga, et lähtuda tuleb hageja selgesõnalisest selgitusest sissetuleku vähenemisest alates 01.10.2009.
13.Käesoleval juhul on 04.05.2012 kutsehaiguse diagnoosimisel nimetatud hageja eelmised tööandjad, sealhulgas kostja, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist. Seega pidi hageja hiljemalt kutsehaiguse diagnoosimisel 04.05.2012 aru saama, et kutsehaigusest põhjustatud väidetava tulu vähenemise eest vastutavad töötervishoiuarsti teatises nimetatud isikud. Seetõttu hiljemalt 04.05.2012 hakkas kohtu arvates kulgema TsÜS § 153 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, mistõttu on hagi aegunud.
14.Seos aegumise vastuväite lahendamiseks puudub hageja väitega, mille kohaselt kostja tervisekontrollid olid ebapiisavad ja mittetäielikud, mistõttu ei olnud võimalik õigeaegselt kutsehaigust avastada. Kostja ei ole hagejale ette heitnud seda, et ta ei esitanud oma nõuet juba 2009, vaid et ta esitas nõude rohkem kui kolme aasta möödumisel kutsehaiguse diagnoosimisest. Kohus nõustub kostjaga, et tervisekontrollide läbiviimine või läbi viimata jätmine enne töösuhte lõpetamist ei mõjuta hageja nõude esitamist 2012.aastal ega aegumistähtaja kulgemist. Kohus leidis, et kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et pooled pidasid 2012 ja 2013 läbirääkimisi käesoleva hagi aluseks oleva nõude osas. Antud juhul hageja esindaja kiri 02.01.2013, kostja 14.01.2013 vastus kirjale ja hageja esindaja 06.02.2013 vastus sellele kirjale sisaldavad küll hageja võimalikku nõuet, kuid nimetatud kirjadest ei nähtu, et läbirääkimised oleks toimunud, kuna kostja vastusest nähtub üheselt, et tema ennast ei pea vastutavaks hageja poolt esitatud nõuete osas. Kostja ei teinud ka omapoolset kompromissiettepanekut ning kostja vastusest ei saa järeldada, et kostja oleks olnud nõus kompromissiläbirääkimisi pidama või kostja oleks oodanud uut ettepanekut või kostja oleks olnud valmis mingilgi viisil või määral nõude üle arutamisega edasi minema. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud. Muudest kirjadest aga ei saa kohtu arvates järeldada, et läbirääkimisi peeti hageja esindaja poolt hageja nimel. Seega ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, 3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10280 et kostja on hageja nõuet tunnistanud või hageja ettepanekule vastanud nõude rahuldamise üle läbirääkimiste pidamise tahtega. Olukorras, kus puuduvad tõendid poolte läbirääkimiste pidamise kohta, ei ole tunnistaja, A.U, ütlustega võimalik vastupidist tõendada ja seda enam olukorras, kus kostja eitab A.U ja E.M vahelise kirjavahetuse pidamisel E.Mle antud volitusi läbirääkimiste pidamiseks kostja seadusliku või volitatud esindajana.
15.Kohus ei nõustunud, et kostja aegumisele tuginemine on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-169-15 p 11 võiks aegumise vastuväite esitamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui kostja oleks vastuolulise käitumisega andnud hagejale aegumistähtaja jooksul mõista, et hagejal on õigus kahju hüvitise saamisele ja selle tõttu ei esitanud hageja nõuet õigel ajal, kuid selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. Vastupidi, kostja on selgelt avaldanud, et ei nõustu hageja nõudega ning hageja ei ole ka väitnud, et hagi varasema mitteesitamise põhjuseks on kostjast tulenev asjaolu. Apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas maakohtu 26.06.2018 otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, jätta rahuldamata kostja taotlus nõudele aegumise kohaldamiseks ja hagi rahuldada. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et nõude aegumine hakkas kohtu arvates kulgema hiljemalt 04.05.2012, mil hageja sai teada kutsehaigestumisest ja kutsehaigusest põhjustatud väidetava tulu vähenemise eest vastutavad isikud. Esmalt märgib hageja, et kutsehaigestumise tuvastamine toimub formaliseeritud tuvastamismenetluses, millise lõppemise kuupäevaks saab lugeda 11.07.2012, mil tuvastati töövõime kaotuse protsent. Alles töövõime kaotuse protsentuaalsest suurusest teadasaamisest sai hageja teadlikuks, et kutsehaigestumine tekitab talle varalise kahju. Seega tuleb lugeda varalise kahju teadasaamise kuupäevaks 11.07.2012, millest algab nõude aegumise kulgemine. Lisaks heidab hageja ette maakohtu poolt otsuse põhjendamiskohustuse täitmata jätmist, sest kohus ei ole vastanud kõikidele hageja väidetele. Kohus ei ole vastanud, mis alusel on põhjendatud lugeda aegumistähtaja alguseks varasem tähtaeg, kui hagejale sai teada kutsehaigestumine ja sellest tulenev töövõime vähenemine (kui varalise kahju tekkimine). Samuti ei ole maakohus vastanud hageja väljatoodud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale kohaldamise väidetele. Maakohus on jätnud hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendite väljanõudmiseks põhjendamatult rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus
4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10280 rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks.
19.Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Kuigi hageja on kaebuses tuginenud eelkõige samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusi kordamata (TsMS § 654 lg 6), märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
20.Praeguses menetlusstaadiumis vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hageja tervise kahjustamisest tulenev raha maksmisele suunatud nõue kostja vastu on TsÜS § 153 lg 1 kohaselt aegunud või mitte.
21.TsMS § 153 lg 1 sätestab, et surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Antud sätte kohaldamise esimese eelduse, s.o kahju tekkimise aja tuvastamise kohta on Riigikohus korduvalt ja ka praeguses asjas selgitanud, et kui hageja väidab, et kostja tekitas talle kutsehaigusega varalist kahju, peab ta oma väidet tõendama, tõendades ka selle, et kahju tekkis hagis märgitud ajal. Seega peab kohus aegumise kohaldamiseks tegema esmalt kindlaks, millal sai hageja teada varalise kahju tekkimisest, s.o oma sissetuleku vähenemisest (vt RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-54-16 p 12; RKTKo 27.04.2018, 2-16-16328, p 11.2).
22.Hageja on läbivalt olnud menetluses seisukohal, et oma sissetuleku vähenemisest (s.o kahju tekkimise ajast) sai ta teada Sotsiaalkindlustusameti 11.07.2012 ekspertiisiaktist, sest sealt nähtus, et kutsehaigus põhjustab talle püsiva töövõime kaotuse 40% (24.08.2016 menetlusdokument, p 2.2 [tl 2, II kd]). 26.09.2017 menetlusdokumendis on hageja avaldanud, et ajast, mil kostja lõpetas erakorraliselt temaga töölepingu, s.o 01.10.2009, ei ole hageja enam maalrina töötanud, st sellest ajast on hageja sissetulek vähenenud (tl 86, II kd). Riigikohus on selgitanud, et üksnes asjaolust, et hageja ei töötanud ega saanud sissetulekut, ei saa järeldada, et hagejale on tekkinud kutsehaiguse tõttu varaline kahju. Veel on kolleegium selgitanud, et kutsehaigusega põhjustatud tervisekahjustuse korral tuleb õiguste rikkumisest teadasaamiseks lugeda tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamise, mitte õigusvastasest teost ega tervisekahjustusest teadasaamise aega (vt nr RKTKo 30.01.2013, 3-2-1-177-12, p 10; RKTKo 16.11.2016, 32-1-106-16, p 15).
23.Maakohus on lugenud hageja sissetuleku vähenemise ajaks hageja enda avaldatud kuupäeva, milleks on 01.10.2009. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et varaline kahju tähendab varalist diferentsi isiku majanduslikus olukorras. Samuti nõustub kolleegium sellega, et kuigi hageja ei ole tõendanud, et alates 01.10.2009 oli ta tööst eemal tervise tõttu, on põhjendatud lugeda hageja sissetuleku vähenemise ajaks hageja enda selgesõnalist selgitust sissetuleku vähenemise kohta alates 01.10.2009. Antud seisukohta on hageja esindaja väljendanud ka ringkonnakohtus kohtuistungil, kus avaldas: “ ... et nõuet oleks saanud esitada alates oktoobrist 2009“ (tl 21 pöördel, II lõik, viimane lause). Seega on 5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10280 hageja korduvalt ise kinnitanud, et tema sissetulek vähenes 01.10.2009, mis tuleb lugeda varalise kahju tekkimise ajaks.
24.TsÜS § 153 lg 1 kohaldamise teise eeldusena tuleb tuvastada, millal hageja sai teada või pidi teada saama kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai 04.05.2012 Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse teatisest (tl 31-33, I kd) teada, et tal diagnoositi 02.05.2012 kutsehaigestumine. Töötervishoiuarsti diagnoosist nähtub, et hagejale on ebasobiv raske füüsiline töö, koormus kätele ja seljale. Dokumendis on tööandjana, kelle juures töötamise tagajärjel võis kahju tekkida, märgitud ka kostja. Samast dokumendist nähtuvalt suunati hageja töövõime ekspertiisiks Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonda (s.o ekspertiisi läbi viiva haldusorgani poole). Kuna töövõime kaotus ei teki sellest, kui vastav haldusorgan selle vormistab, ei tule töövõimetuse kaotusest teadasaamist järeldada mitte sellest, kui haldusorgan töövõime kaotuse protsendi määrab, vaid sellest ajast, kui isik saab teada asjaoludest, mille alusel ta vastava organi poole võiks pöörduda. Käesoleval juhul suunati hageja otseselt töövõime kaotust määrava organi poole kõnealuse töötervishoiuarsti 04.05.2012 kirjaga. Kolleegiumi hinnangul saab inimene töövõime kaotusest selgelt ja üheselt teada siis, kui spetsialist, st arst, annab teada, et patsiendile on tema senine töö ja muu koormus kätele ja seljale ebasobiv. Sellistest asjaoludest sai hageja teada hiljemalt 04.05.2012. Nendel asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et hageja sai kahju põhjustanud isikust teada hiljemalt 04.05.2012.
25.Arvestades, et on tuvastatud hagejal kahju tekkimise ehk sissetuleku vähenemise aeg, s.o alates 01.10.2009 ning et 04.05.2012 sai hageja teada kahju põhjustanud isikust ehk kostjast, siis pidi hageja TsÜS § 153 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaja kohaselt esitama kostja vastu nõude hiljemalt 04.05.2015 kell 24:00. Hagi on kohtule esitatud 09.07.2015, mistõttu on nõue aegunud ja seda ei saa rahuldada (TsÜS § 142 lg 1).
26.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kutsehaiguse diagnoosimise tuvastamist tuleb lugeda formaliseeritud menetlusena lõppenuks alles hetkest, mil hageja sai Sotsiaalkindlustusameti 11.07.2012 ekspertiisiaktist (tl 38-39, I kd) teada, et kutsehaigus on talle põhjustanud töövõime kaotuse 40% ulatuses. Kuigi hageja on esitanud kostja vastu tervise kahjustamise (kutsehaiguse põhjustamisest) tõttu osalisest töövõimetusest (40%) tuleneva kahjunõude, ei ole kolleegiumi hinnangul töövõime kaotusest (ehk kahju suuruse arvestamise alusest) teadasaamine TsÜS § 153 lg 1 järgi aegumise kohaldamise eelduseks. Eelnev tähendab, et tervise kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaja kulgemise osas ei ole määrav see, millal sai kahju kannatanud isik piisavad tõendid selleks, et kahju hüvitamise nõuet esitada ega ka mitte see, millal selgus kahju täpne suurus. Määrav on see, millal sai isik teada kahjust ja kahju põhjustanud isikust. Seetõttu ei ole põhjendatud lugeda ka kutsehaiguse diagnoosimist formaliseeritud menetlusena lõppenuks 11.07.2012 ekspertiisiaktiga.
27.Apellatsioonkaebuse viide Euroopa Inimõiguste Kohtu 11.03.2014 otsusele asjas Howald Moor jt vs Šveits (avaldused nr 52067/10, 41072/11), kus oli arutluse all kutsehaigusest põhjustatud nõude esitamise aegumistähtaja arvestamine olukorras, kus ohuteguriga kokkupuutunud isikud saavad tervisekahjustusest teada alles pärast aegumistähtaja möödumist, ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohane. Kolleegium nõustub kostjaga,
6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-10280 et antud käsitlus saaks omada tähtsust TsÜS § 153 lg-s 2 sätestatud maksimaalse aegumistähtaja kohaldamisel.
28.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tema poolt kompromissi ettepaneku tegemisest tuleb eeldada, et sellele eelnesid läbirääkimised. Arvestades, et läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks, ei saa läbirääkimiste pidamist lugeda tõendatuks ainuüksi hageja poolt kompromissi ettepaneku tegemise tõendamisega. Samuti ei nõustu kolleegium hagejaga, et kostja poolt kompromissi tagasilükkamist saab pidada läbirääkimisteks põhjusel, et sellest ei nähtu resoluutset keeldumist läbirääkimiste pidamiseks või teistsuguse kompromissi sõlmimiseks. Vaikimist või mitteresoluutselt läbirääkimiste pidamisest keeldumise väljendamist ei saa tõlgendada läbirääkimiste pidamise nõusolekuna.
29.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lisaks ka veel lahendamata taotlused. 21.03.2019 esitas hageja kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, milles palub parandada M. Nukka avaldatu: “Kutsehaigusest tuleneva töövõime kaotuse tuvastamine on eranditult kogu kohtupraktika ja üleüldise praktika järgi primaarne eeldus, seega ei saanud ta 2009. a nõuet esitada, sest ta polnud haigusest teadlik.“ ning lugeda õigeks “Kutsehaigusest tuleneva töövõime kaotuse tuvastamine on eranditult kogu kohtupraktika ja üleüldise praktika järgi primaarne eeldus, seega ei saanud ta 2009. a nõuet esitada, sest ta polnud kutsehaigusest ja asjaolust, et kutsehaigus põhjustab töövõime vähenemist, teadlik“. Kostja protokolli parandamisega ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul tuleb jätta hageja kohtuistungi protokolli parandamise taotlus rahuldamata, sest kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm. Vastav parandus ei muuda asja menetluse käiku ega hageja esitatud sisulisi seisukohti.
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.