Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-15-10280

Asjaolud ja hageja nõue

2-15-10280 23.01.2018 menetlusdokumendis on kostja osundanud sellele, et hageja väited kahju tekkimisest on vastuolulised ja tõendamata viidates hageja 26.09.2017 menetlusdokumendile, kus hageja on väitnud varalise kahju tekkimist alates 11.07.2012 (p 2.1), samas p-s 2.7 on hageja asunud väitma, et tema sissetulek vähenes alates 01.10.2009. Tõendamata ja väär väide, et hageja ei ole leidnud tööd maalrina, ei põhista varalise kahju tekkimist ehk hageja sissetuleku reaalset vähenemist 40% ulatuses. Kuna hageja ei ole oma sissetuleku vähenemist tõendanud, siis tuleb lähtuda hageja selgesõnalisest avaldusest 26.09.2017 seisukoha p-s 2.7, et tema sissetulek vähenes alates 01.10.2009. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele aegumise osas Hageja sai kutsehaigusega tekitatud kahjust teada, kui SKA tuvastas hagejal esmakordselt 11.07.2012 otsusega, et kutsehaigus põhjustab hagejale püsiva töövõime kaotuse xxx ulatuses. Enne SKA otsust puudus hagejal teadmine, et kutsehaigus põhjustab talle varalist kahju. Nimelt pärast hageja poolt 30.09.2009 kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist ei ole hageja uut töökohta leidnud. Vastavalt Riigikohtu 03.05.2016 otsusele nr 3-2-1-20-16 tuleb hageja teadlikkuse hindamisel kutsehaigusest ja selle põhjustajast arvestada formaliseeritud tuvastamismenetlusega. Täiendavalt märkis hageja, et nõude aegumine peatus ajal, kui pooled pidasid nõude üle läbirääkimisi, so kuni 06.04.2013. Eelnevale lisaks avaldas hageja, et kostjal ei olnud õigust aegumisele tugineda hea usu põhimõttest lähtuvalt, sest kostja rikkus mh tervisekontrolli läbiviimise kohustust. Kuna hagejal tuvastati kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 11.07.2012, ei ole põhjendatud aegumise algust arvestada enne eelnimetatud kuupäeva. Hageja leiab, et kui ta ei teadnud, et kutsehaigus põhjustab talle püsiva töövõime kaotust, ei olnud tal alust esitada kostja vastu kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotusest tulenevat nõuet. Hageja viitab samasuguse õigusliku probleemi lahendamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu 11.03.2014 otsusele asjas Howard Moor jt vs Šveits (avaldused nr 52067/10, 41072/11). Ebaõige on kostja väide, et aegumist tuleb arvestada alates 01.10.2009. Sellisel juhul oleks hageja nõue aegunud 30.09.2012, so ca 3 kuud pärast kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse esmakordset tuvastamist, mis ei ole hageja hinnangul põhjendatud. Menetluse käik 05.01.2017 vaheotsusega jättis kohus rahuldamata AS Paide MEK taotluse aegumise kohaldamiseks leides, et nõude aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda 11.07.2012. Kuivõrd hagi esitati kohtusse enne nimetatud kuupäeva, ei olnud hageja nõue aegunud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.04.2017 otsusega eelpoolnimetatud vaheotsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja maakohtule tagasi menetlusse, kuna ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse. Ringkonnakohus heitis maakohtule ette, et kohus ei ole täitnud piisavalt selgelt selgitamiskohustust, st ei ole palunud hagejal selgitada hagi alust, st tuua elulisi sündmusi, pidades ebaõigesti piisavaks hageja poolt hagi eseme (nõude) kirjeldamist. Tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2017 kohtuotsuses antud suunistele andis kohus 16.08.2017 määrusega hagejale tähtaja täpsustatud hagiavalduse ja täiendavate tõendite esitamiseks. Pärnu Maakohus jättis hagi 29.09.2017 määrusega läbi vaatamata TsMS § 3401 ja 423 lg 2 p 2 alusel, leides, et hageja ei ole maakohtu 16.08.2017 kohtumäärust täitnud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.12.2017 Pärnu Maakohtu 29.09.2017 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtusse. Viimatinimetatud määruse põhjenduste kohaselt on hageja 26.09.2017 esitatud asjaolude selgitamisega ringkonnakohtu seisukoha kohaselt kohtu määrusele, millega kohus kohustas hagejat oma nõuet täpsustama, vastanud määral, mis võimaldab hagi menetleda.

2-15-10280

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

2-15-10280 saaks järeldada, et ta oli tööst eemal tervise tõttu. Hageja on väitnud, et pärast kostjaga töösuhte lõpetamist ei ole ta xxxxxx enam töötanud, kuid Eesti Töötukassa vastusest (kd II tl 96) ja hageja 11.10.2017 selgitusest (kd II tl 93-94) ning selgitustest eelistungil nähtub, et hageja töötas xxxxxxxx ka pärast kostjaga töösuhte lõpetamist. Kui hageja on mingi tegevuse tulemusena oma sissetuleku osaliselt või täielikult säilitanud, siis ei ole talle kahju tekkinud. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades hageja haiguse väljakujunemist väga pika perioodi jooksul (1977-2009), pidid sümptomid ja töö tegemist takistavad ilmingud olema hagejale selgelt äratuntavad juba oluliselt varem enne püsiva töövõime tuvastamist. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid sissetuleku vähenemise kohta, nõustub kohus kostjaga, et lähtuda tuleb hageja selgesõnalisest selgitusest sissetuleku vähenemisest alates 01.10.2009. TsÜS § 153 lg 1 kohaldamiseks on lisaks kahju tekkimisele vajalik välja selgitada, millal sai hageja teada kahju põhjustanud isikust. Riigikohtu lahendist 3-2-1-20-16 p 31.1 tuleneb, et kui kutsehaiguse diagnoosimisel nimetab arst kutsehaiguse võimalikud põhjustajad, võib kutsehaige seda üldjuhul usaldada. Käesoleval juhul on 04.05.2012 kutsehaiguse diagnoosimisel nimetatud vastustaja eelmised tööandjad, sealhulgas kostja, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist. Seega pidi hageja hiljemalt kutsehaiguse diagnoosimisel 04.05.2012 aru saama, et kutsehaigusest põhjustatud väidetava tulu vähenemise eest vastutavad töötervishoiuarsti teatises nimetatud isikud. Kuivõrd kutsehaiguse diagnoosimisel 04.05.2012 sai hageja teada töövõimetuse põhjusest, oli hageja hiljemalt 04.05.2012 teadlik kahjust, kahju põhjusest ja isikutest, kelle vastu nõue esitada (tööandjad). Seetõttu hiljemalt 04.05.2012 hakkas kohtu arvates kulgema TsÜS § 153 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Esitades 09.07.2017 kohtule esitatud hagiavalduses oma nõude alates 09.05.2012, on hageja ise kinnitanud, et tema sissetulek vähenes väidetavalt alates 09.05.2012. Hageja võib küll oma nõuet menetluse kestel vähendada, mida hageja on ka teinud, kuid see ei too kaasa menetluses juba esitatud faktiväite olematuks muutumist. Arvestades, et saamata jäänud tulu seisnes hageja väidete kohaselt tema vähenenud sissetulekus, ei ole eluliselt usutav, et hageja ei saanud kahju tekkimisest teada sissetuleku vähenemise ajal.

2-15-10280 kostja 14.01.2013 vastus kirjale (kd I tl 97) ja hageja esindaja 06.02.2013 vastus sellele kirjale (kd I tl 98-102) sisaldavad küll hageja võimalikku nõuet, kuid nimetatud kirjadest ei nähtu, et läbirääkimised oleks toimunud, kuna kostja vastusest nähtub üheselt, et tema ennast ei pea vastutavaks hageja poolt esitatud nõuete osas. Kostja ei teinud ka omapoolset kompromissiettepanekut ning kostja vastusest ei saa järeldada, et kostja oleks olnud nõus kompromissiläbirääkimisi pidama või kostja oleks oodanud uut ettepanekut või kostja oleks olnud valmis mingilgi viisil või määral nõude üle arutamisega edasi minema. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-15, p 11). Muudest kirjadest (kd I tl 83-89) aga ei saa kohtu arvates järeldada, et läbirääkimisi peeti hageja esindaja poolt hageja nimel. Seega ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on hageja nõuet tunnistanud või hageja ettepanekule vastanud nõude rahuldamise üle läbirääkimiste pidamise tahtega. Olukorras, kus puuduvad tõendid poolte läbirääkimiste pidamise kohta, ei ole tunnistaja, A.U, ütlustega võimalik vastupidist tõendada ja seda enam olukorras, kus kostja eitab A.U ja E.M vahelise kirjavahetuse pidamisel E.M antud volitusi läbirääkimiste pidamiseks kostja seadusliku või volitatud esindajana. Nimetatud põhjusel jättis kohus rahuldamata ka hageja taotluse tunnistaja A.U ülekuulamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.