lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-12751/4

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 08.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-18-12751/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1974
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
BB Finance OÜ11306564(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik

Tartu Maakohus Heiki Kolk 08.aprill 2019,Võru kohtumaja 2-18-12751 611, 40 eurot BB Finance OÜ hagi P. P. vastu võla nõudes Hageja BB Finance OÜ, registrikood 11306564, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn; esindaja M. P. Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]; Kostja P. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista P. P. `alt BB Finance OÜ kasuks põhivõlgnevus 300 eurot; intress 11,40 eurot ja seisuga 27.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 42,38 eurot.
3.Välja mõista P. P. `alt BB Finance OÜ kasuks alates 28.08.2018 tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 300 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 42,38 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 300 euro suurust.
4.Jätta rahuldamata BB Finance OÜ viivise nõue osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
6.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta menetluskulud 62% ulatuses P. P. kanda ning 38% ulatuses BB Finance OÜ kanda.
7.Välja mõista P. P. `alt BB Finance OÜ kasuks menetluskulu 189,10 eurot. 8.Välja mõista P. P. `alt BB Finance OÜ kasuks viivis menetluskuludelt 189,10 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus 1(4)

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.BB Finance OÜ esitas 27.08.2018 Tartu Maakohtule hagi P. P. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 26.10.2016 laenulepingu nr 34454; 22.10.2016 laenulepingu nr 34401 ja 17.10.216 laenulepingu nr 34336, mille alusel andis hageja kostjale laenu kokku 300 eurot. Kostja on laenu taotlemisel kinnitanud, et nõustub lepingute lahutamatuks osaks olevate laenulepingute üldtingimustega. Kostja kohutus laenusumma tagastama vastavalt lepingute tingimustele, maksegraafiku periood vastavalt 16.11.2016, 21.11.2016, 26.10.2016; intressimääraga 46,2% aastas ja krediidikulukuse määraga 57,4%. Kostja oma kohustusi ei täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 300 eurot; intress 11,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 244, 76 eurot. Alates 28.08.2018 viivised kuni põhinõude 300 euro täitmiseni lepingujärgses intressimääras 0,12% iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 55,24 eurot.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 16.10.2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule sisulist vastust esitanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
3.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski 2(4)

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hagiavaldusest ja tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et 26.10.2016, 22.10.2016 ja 17.10.2016 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu kokku 300 eurot (3x100 eurot). Hageja on märkinud, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on sõlminud laenulepingud oma majandus- ja kutsetegevuses ning asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses märgitu kohaselt tuleb viivisemääraks vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausele ja § 415 lg-le 1 lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus kokku lepitud intressimäär, milleks on 46,2 % aastas (laenulepingute üldtingimuste p 12.12). Hageja leiab, et puuduvad alused lepingujärgse viivise vähendamiseks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ning põhjendab seda järgnevalt. Kohtule tsiviilasjas esitatud laenudokumentidest ei nähtu kokkulepet, et võlgnevuse korral tuleb laenusaajal tasuda viivist lepingujärgse intressiga kattuvas määras. Pooled on käesoleval juhul sõlminud tarbijakrediidilepingud, mille osas on hageja kohtule esitanud põhitingimused ja üldtingimused. Laenulepingu põhitingimuste esimesel lehel p 11 järel on märgitud, et maksete tasumisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda tasumata kohustuselt viivist 0,75% päevas, so 273,75% aastas kuni nõude kohase täitmiseni (tl 6, 8 pöördel, 11). Samuti on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (tl 7) märgitud, et maksetega hilinemisel kaasneb krediidiandja õigus nõuda viivist 0,75% päevas, so 273,75% aastas. Seega on lepingutes selgelt määratletud viivise määr ning põhjendatud ei ole hageja tuginemine sellele, et viivisemääraks tuleb lugeda lepingutes ettenähtud intressimäär. Kohtule on esitatud ka BB Finance OÜ laenulepingute üldtingimused (tl 15-18), mille p 12.12 on sätestatud, et kui klient ei tagasta BB Finance OÜ-le rahalisi vahendeid tähtaegselt, maksab klient BB Finance OÜ-le viivist põhitingimustes ja hinnakirjas sätestatud intressimääras tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva. Hageja hagiavalduses esitatud väide, et kostja on laenu taotlemisel kinnitanud nõustumist laenulepingute üldtingimustega, on tõendamata. Hageja esitatud tõenditest nimetatud asjaolu ei nähtu. Samuti saab asuda seisukohale, et konkreetse kliendiga sõlmitud laenulepingu põhitingimused sisaldavad võrreldes laenuandja üldtingimustega täpsustatuid tingimusi (erisätteid). Üldtingimuste p 1.4 tuleneb, et põhitingimuste ja üldtingimuste vastuolu korral juhindutakse põhitingimustes sätestatust. Seega võib kliendi jaoks olla ebaselge, missugune viivise määr tema ja laenuandja vahelise suhte puhul kohaldub. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja tuginemine üldtingimuste p 12.12, mille kohaselt nõutakse viivist intressimäärast lähtudes. Kohus lähtub viivise määra kui tüüptingimuse kehtivuse hindamisel lepingus märgitud viivise määrast 273,75% aastas. Kohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja hagejale laenutaotlused, mille hageja kinnitas ning seejärel 3(4)

väljastas kostjale laenu ülekannetega. Selline hageja seisukoht kinnitab, et viivise kokkulepe ei ole eraldi läbi räägitud, kostja ei ole võimeline seda mõjutama ning puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et kokkulepitud viivise määr 273,75 % aastas (ca 34 korda enam kui seadusjärgne viivise määr) on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 lahendis leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär enam kui 34 korda seadusjärgset viivisemäära ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ebamõistlikult. VÕS §-st 41 tuleneb, et kui tüüptingimus on tühine, kohaldatakse sellise tingimuse alusel seda liiki lepingu kohta sätestatut. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 244, 76 eurot: leping nr 34336 summalt 100 eurolt perioodi 17.11.2016-27.08.2018 eest summas 82,13; leping nr 34401 summalt 100 eurolt perioodi 21.11.2016-27.08.2018 eest summas 81, 63 eurot; leping nr 34454 summalt 100 eurolt perioodi 26.11.2016-27.08.2018 eest summas 81 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on viivis seadusjärgses määras nimetatud perioodi eest summas 42,38 eurot (14,22+14,13+14,03).

4.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 alusel hageja nõude osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 300 eurot; intress 11,40 eurot ja seisuga 27.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 42, 38 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel alates 28.08.2018 viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni, kusjuures lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 42,38 eurot ületada põhivõlgnevuse suurust. Kohus jätab rahuldamata viivise nõude osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

5.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 611, 40 eurot. Kohus aga rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 377, 78 eurot (353, 78+ viivis ühe aasta kohta 24), so 62% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 62 % ulatuses kostja ning 38% ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 125 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 575 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui 4(4)

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning vaidlusaluste asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest väiksem. Asi lahendatakse tagaseljaotsusega. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks lepingulisele esindajale 180 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 305 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 189,10 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal eelduslikult menetluskulusid tekkinud olla. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

5(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja