Otsuse avalikult teatavaks- 5. aprill 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-124435
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi Marko Vända vastu 2891,25 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3067,68 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Marilin Palts, e-post [email protected]; kostja Marko Vända (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX (pdf))
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Marko Vända vastu.
2.Välja mõista Marko Vändalt Osaühing Aktiva Finants kasuks 2891,25 eurot, millest 2205,32 eurot on põhinõue, 183,91 eurot intress, 4,50 eurot lepingu haldustasu ja 497,52 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 11.02.2019 seisuga.
3.Välja mõista Marko Vändalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt 2205,32 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1707,80 eurot. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 450 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.
6.Välja mõista Marko Vändalt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 450 eurot.
7.Välja mõista Marko Vändalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt 450 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 16.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Marko Vändalt (kostja) 2780,09 euro (põhinõue 2229,82 eurot, intress 209,05 eurot, võla sissenõudmise kulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 311,22 eurot) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks, millele kostja esitas 31.12.2018 vastuväite.
2.25.01.2019 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3.11.02.2019 esitas hageja kohtusse hagi kostjalt 2891,25 euro (põhinõue 2205,32 eurot, intress 183,91 eurot, lepingu haldustasu 4,50 eurot ja 11.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 497,52 eurot) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS (endine aktsiaselts Krediidipank Finants) XX.XX.XXXX sihtlaenulepingu nr XXX , millega muudeti osaliselt sihtlaenulepingute nr L3700550284 ja L3700650906 tingimusi ning lepiti kokku uues maksegraafikus. Kostja kohustus alates 10.06.2017 tagastama laenusumma koos lepingutasu, intressi ja haldustasuga (2271,96 + 30 + 1082,70 + 41,40) kokku 3426,06 eurot igakuiste 72,89 euro suuruste osamaksetena hiljemalt 10.04.2021. Kostja tasus kolm esimest osamakset, jättes alates 10.09.2017 osamaksed täielikult tasumata. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi vaatamata 04.01.2018 ülesütlemise hoiatusele täitma ei hakanud, öeldi laenuleping 31.01.2018 üles. Coop Finants AS esialgse võlausaldajana loovutas 30.04.2018 oma nõude hagejale, teavitades 02.05.2018 sellest kostjat. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 2891,25 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 2205,32 eurot alates 12.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 780 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot) ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia XX.XX.XXXX sihtlaenulepingust nr XXX koos maksegraafikuga, 04.01.2018 lepingu ülesütlemise hoiatusest, 31.01.2018 lepingu ülesütlemise teatest, 02.05.2018 nõude loovutamise teatest ja viivisearvestusest. Kostja vastus hagile
4.Vastuse kohaselt ei ole kostjat teavitatud uue inkassofirma võtmisest, samuti ei suheldud temaga mitu kuud enne kohtusse minekut. Kostja märgib, et ei võta omaks intresside summat, tema pangakonto on kohtutäituri poolt juba arestitud, kuna tema suhtes on paljud asjad täitmisel. Kostja lisas vastusele pangakonto väljavõtte perioodil 15.01.2019 kuni 07.03.2019, koopia sissetuleku ja vara kontol või hoiusel arestimise aktidest täiteasjas nr 084/2018/3897 ning Aktsiaselts Lowell Eesti (endine Lindorff Eesti Aktsiaselts) elektronkirjast nõude menetlemise lõpetamise kohta alates 02.05.2018. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses.
6.Kohus leiab, et hageja hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et sõlmis XX.XX.XXXX sihtlaenulepingu nr XXX ja rikkus lepingulisi kohustusi alates 10.09.2017, kui jättis tagastamata lepingust tuleneva igakuise makse (laenusumma, intress ja haldustasu). Vaidlust ei ole ka selles, et leping on ülesütlemisega lõppenud 31.01.2018. 2(5)
8.Kohtu hinnangul on vaidlusaluse lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
9.Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista 2205,32 eurot põhinõude, 183,91 eurot intresside, 4,50 eurot haldustasu ja 497,52 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 2205,32 eurot alates 12.02.2019 kuni põhinõude tasumiseni.
10.Nõude hagejale loovutamise osas märgib kohus, et nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku (Marko Vända) nõusolekust ega ka nõude loovutamisest võlgnikule teatamisest (VÕS § 164 lg 1). Senine (Coop Finants AS ja Aktsiaselts Lowell Eesti) ning uus (Osaühing Aktiva Finants) võlausaldaja võivad, aga ei pea nõude loovutamisest võlgnikule teatama (VÕS § 170). Olukorras, kus võlgnik ei tea ega pea teadma nõude loovutamisest, kuid täidab kohustuse senisele võlausaldajale, kaitseb teda VÕS § 169. VÕS § 169 lg-te 1 ja 2 järgi kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. Seega kui võlgnik täidab kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale teadmata nõude loovutamisest, on täitmine võlgniku suhtes kehtiv, isegi kui võlausaldaja on nõude loovutanud. Antud juhul ei ole kohtule teada, et kostja oleks pärast nõude loovutamist oma lepingulisi kohustusi nõude loovutanud võlausaldajale täitnud. Ka pooled ise ei ole sellele asjaolule kohtumenetluses tuginenud.
11.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjal oli lepingu alusel raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid VÕS § 103 järgi ei esine, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2205,32 eurot põhinõude katteks.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista 183,91 eurot intresside katteks (perioodil 10.09.2017 kuni 10.01.2018 tasumata intress vastavalt 38,44 eurot, 36,67 eurot, 37,26 eurot, 35,50 eurot ning 36,04 eurot). Kohus selgitab, et laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest ning laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga (praegusel juhul 19,90% aastas) ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Samas on seadusandja tarbijakrediidilepingu osas kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on muu hulgas kaitsta tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest. Nii on VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele 3(5)
kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 järgi on sellisel juhul hagejal õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kohus märgib, et antud juhul ei ületa lepingust nähtuv krediidi kulukuse määr 23,54% aastas rohkem kui kolm korda Eesti Panga poolt 30.11.2016 (on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 01.01.2017) avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 18,95%. Seega ei ole XX.XX.XXXX sõlmitud leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, mistõttu on hagejal lisaks laenusummale õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest lepingus sätestatud suuruses. Kuna on kokku lepitud lepingujärgne tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 183,91 eurot.
13.Lisaks intressile nõuab hageja kostjalt kõrvalkuluna lepingu haldustasu 4,50 eurot. Kohus märgib, et nimetatud kõrvalkulu maksmise kohustus on kostjal juhul, kui selles on lepingus kokku lepitud. Antud juhul nähtub XX.XX.XXXX lepingust, et haldustasu on 0,90 eurot kuus. Haldustasu sisaldub ka kostja maksegraafikujärgsetes osamaksetes. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja haldustasu 4,50 eurot (5 kuud × 0,90 eurot).
14.Hageja palub kostjalt välja mõista 11.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 497,52 eurot ning alates 12.02.2019 viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 2205,32 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud alates 01.02.2018 kuni 11.02.2019 viivist lepingus sätestatud määras 0,06% päevas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine, kuid rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Antud juhul ei ole viivisekokkulepe (0,06% päevas) tühine, vaid kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuna viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (0,06% päevas). Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 497,52 euro ulatuses. Samuti mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise põhinõudelt 2205,32 eurot seadusjärgses määras alates 12.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1707,80 eurot. Kohus märgib siinjuures, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole põhjendatud mõista edasiulatuvalt välja viivist põhinõuet ületavas määras (hageja ei ole tõendanud põhinõudest suuremat kahju).
4(5)
15.Eeltoodud kohtu põhjendustel rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2205,32 eurot, intressi 183,91 eurot, lepingu haldamistasu 4,50 eurot, 11.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 497,52 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt 2205,32 eurot seadusjärgses määras alates 12.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 1707,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hageja hagiavalduse, jätab menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 450 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes (masshagi, asja lahendamine kirjalikus menetluses, vastuväide on esitatud üksnes intresside osas).
18.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 450 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.