nende Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erkki Evart
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2018 otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XX vastu põhivõla 56,13 euro, intressi 4 euro ja viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus hagi osalise rahuldamise kohta ja jaotada menetluskulud teisiti. Muus osas jääb otsus muutmata.
3.2.Välja mõista XX-lt põhivõlg 56,13 eurot ja intressivõlg 4 eurot Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks.
3.3.Välja mõista XX-lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis põhivõlalt 56,13 eurolt perioodi eest 04.06.2016 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise päevani 04.04.2019 suurusega 12,73 eurot ja alates 05.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni viivis
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid mitte rohkem kui 56,13 eurot.
3.4.Jätta rahuldamata Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XX vastu sissenõudmiskulude 35 euro saamiseks.
4.Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta 47% ulatuses hageja Rävala Õigusbüroo OÜ ja 53% ulatuses kostja XX kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Rävala Õigusbüroo OÜ esitas 17.07.2017 Harju Maakohtusse hagi XX vastu põhivõla 74,94 euro, intressi 4 euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 53,74 euro, viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina lepingujärgses määras 64% aastas (0,18% päevas) ning võla sissenõudmisega seotud kulude 35 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Express Credit AS ja kostja 11.12.2014 laenulepingu nr 20141211058 laenuperioodiga 18 kuud ning summaga 900 eurot. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et on teadlik laenulepingu nõuetekohaselt täitmata jätmise tagajärgedest, sh sellest, et laenuandjal on õigus nõuda üldtingimuste p 9 alusel võla menetlemisega seotud sissenõudmiskulusid. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga, kokku 1421,94 eurot, igakuiste annuiteetgraafikujärgsete maksetega.
3.Kostja täitis alguses lepingut nõuetekohaselt, kuid sattus siis viivitusse. Lõpuks tasus kostja kõik graafikujärgsed maksed, v.a viimane makse, viivis ja sissenõudmiskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Laenuandja saatis kostjale meeldetuletusi, kuid kostja võlga ei tasunud.
4.Laenuandja saatis 29.06.2016 tasulise meeldetuletuse, sisult laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja kohustusi ei täitnud. Laenuandja saatis 03.08.2016 teate laenulepingu ülesütlemise kohta ja andis võla tasumiseks tähtaja 17.08.2016. Laenuandja loovutas nõude 26.01.2017 hagejale.
5.Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg 74,94 eurot, intressivõlg 4 eurot, lepingujärgse viivise võlg 53,74 eurot (määr 64% aastas) ja sissenõudmiskulu võlg 35 eurot vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 9.7.
Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Laenuleping on vastuolus heade kommetega ja tühine, kuna selles sätestatud krediidi kulukuse määr 86,51% ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal oli viimati avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 24,52%.
8.Kostja on laenu juba tagastanud. Kostja on tasunud hagejale 1361,81 eurot. Ei ole teada, kas laenuandja käitus laenu väljastades vastutustundlikult.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Tühiseks tuleb lugeda vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingujärgne viivisemäär 0,18% päevas ehk 64% aastas on rohkem kui kolm korda suurem kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivismäär, mis on 8% aastas.
10.Kostja on seoses võetud väikelaenudega raskes majanduslikus olukorras ja otsib tööd. Kostja palus vähendada viivist õiglase ja mõistliku ulatuseni, s.o seadusjärgse määrani.
11.Hagejal ei ole õigust sissenõudmiskuludele suurusega 35 eurot. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 240 eurot.
13.Vaidlust ei ole selles, et 11.12.2014 sõlmiti laenuleping nr 20141211058, mille alusel võttis kostja 900 eurot laenu perioodiga 18 kuud. Laenulepingujärgne aastane intressimäär on 64%, krediidi kulukuse määr 86,51% ja viivisemäär 0,18% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Laenulepingu p 9.7 kohaselt on laenusaajale saadetud ühe meeldetuletuskirja hind 10 eurot, nõude loovutamise teate hind 10 eurot ja lepingu ülesütlemise teate hind 15 eurot.
14.Laenuleping on liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi tühine. Eesti Panga veebilehe andmetel oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr novembris 2014 24,52%. Laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 86,51% aastas, ületades seega viimati avaldatud määra kolm korda. Krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sellises ulatuses, et see on heade kommetega vastuolus ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata.
15.Viimane lepingujärgne makse tuli teha 03.06.2016. VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressi määr 11.12.2014-31.12.2014 oli 0,15% aastas, 01.01.2015-31.12.2015 0,05% aastas ja 01.01.2016-03.06.2016 0,05% aastas. 900 eurolt tuli seega intressi tasuda kokku 0,72 eurot.
16.Hageja selgitas, et kostjal esines mitmete maksete tasumisel viivitusi. Hiljem said tasutud kõik maksed peale viimase põhiosamakse, viivise ja sissenõudmiskulu. Kostja palus hagejal võlgnevust täpsustada, kuid hageja ei selgitanud, milline oli võla suurus varasematest perioodidest, milliseid makseid kostja kohustuste täitmiseks tegi ja kuidas toimus nende alusel kohustuste täidetuks lugemine. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks olnud mõne osamakse tasumisega viivituses. Viivisenõue on põhjendamatu.
17.Meeldetuletuskirjade tasu on sisuliselt leppetrahv. Kuna laenuleping on tervikuna tühine, ei kehti ka selles sisalduvad muud tasukokkulepped. Teadete saatmise tegelikku kulu hageja ei tõendanud.
18.Hageja nõue oleks põhjendatud põhivõla 900 euro ja intressi, 0,72 euro ulatuses. Kostja on tasunud hagejale 1361,81 eurot. Seega on kostja kohustused täidetud. Apellatsioonkaebus
19.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
20.Maakohus leidis ebaõigesti, et laenuleping on liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu tühine. Laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud krediidi kulukuse määr 32,95%, mitte 24,52% nagu leidis maakohus. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli seega väiksem kui kolmekordne Eesti Panga avaldatud määr. Kohus tugines andmetele, mis ei olnud lepingu sõlmimise ajal avaldatud.
21.Kostja ei väitnud ega põhjendanud, et ta tegi tehingu tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muul põhjusel, kui krediidi kulukuse määra tõttu. Seega ei ole alust lugeda lepingut tühiseks.
22.Kohus selgitas otsuses ise, et eelduslikult võiks tehingu sundolukorda hindamata tühiseks lugeda siis, kui krediidikulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud krediidikulukuse määra enam kui 6 korda. Seega ei saanud maakohus lugeda lepingut ilma sundolukorda hindamata tühiseks isegi siis, kui lähtuda ebaõigest krediidikulukuse määrast. Otsus on seetõttu vastuoluline.
23.Kui ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et laenuleping ei ole tühine, kuulub kostjalt väljamõistmisele ka hageja nõutud intress, viivis ja sissenõudekulu. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõla, intressi ja viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud teisiti. Muus osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
26.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et Express Credit AS ja kostja sõlmisid 11.12.2014 laenulepingu nr 20141211058, mille alusel võttis kostja 900 eurot laenu perioodiga 18 kuud. Laenulepingujärgne aastane intressimäär on 64%, krediidikulukuse määr 86,51% ja viivisemäär 0,18% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Laenulepingu p 9.7 kohaselt on laenusaajale saadetud ühe meeldetuletuskirja hind 10 eurot, nõude loovutamise teate hind 10 eurot ja lepingu ülesütlemise teate hind 15 eurot, kostja on tarbija ja hageja on nõude omandanud Express Credit AS-lt.
27.Hageja nõuab põhivõla 74,94 euro, intressi 4 euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 53,74 euro, viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina lepingujärgses määras 64% aastas (0,18% päevas) ning võla sissenõudmisega seotud kulude 35 euro kostjalt väljamõistmist.
28.Kostja vaidles hagile vastu järgmiste põhjendustega: laenuleping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr 86,51% ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda; kostja on laenu hagejale tagastanud; viivisekokkulepe on tühine tüüptingimus, kuna viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära; hagejal ei ole õigust sissenõudmiskulusid suurusega 35 eurot.
29.Maakohus leidis, et vaidlusalune laenuleping on liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seega TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine, kuna laenulepingu krediidi kulukuse määr 86,51% aastas ületab Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis oli novembris 2014.a 24,52%, kolm korda. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
30.TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (edaspidi sundolukord), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu korral tuleb võrreldavate kohustustena käsitleda eelkõige laenuna antava raha ja sellelt makstava tasu (intressi) suhet. Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt laenusaaja sundolukord ning teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus. TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
31.Riigikohus on leidnud, et tarbijakrediidilepingute puhul on võimalik kohaldada TsÜS § 86 lg-t 1 ka krediidisaaja sundolukorda hindamata juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab tehingu heade kommete vastaseks lugemist. Riigikohtu arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-186-13, p 22).
32.Eelnimetatud Riigikohtu seisukohale viitas otsuses ka maakohus, kuid leidis erinevalt selles märgitud seisukohast, et TsÜS § 86 lg 1 kohaldub võlgniku sundolukorda hindamata ka siis, kui krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra kolm korda. Maakohus oma seisukohta sisuliselt ei põhjendanud, vaid märkis üldsõnaliselt, et laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on antud juhul tasakaalust väljas sellises ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine krediidisaaja sundolukorda hindamata. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.
33.Ringkonnakohus märgib, et antud juhul ei ole kostja sundolukorrale tuginenud ega toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis viitaks sundolukorrale, mistõttu ei oleks maakohus saanud käesolevas asjas kohaldada krediidilepingu tühisuse kohta käivad erisätted (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) ka siis, kui maakohus oleks õigesti tuvastanud, et hageja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
34.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 24,52%. Laenuleping sõlmiti 11.12.2014. Eesti Panga veebilehelt nähtub, et enne lepingu sõlmimist oli viimati, s.o 25.11.2014 avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 32,95%. Maakohus arvestas otsuse tegemisel ebaõigesti pärast lepingu sõlmimist, s.o 23.12.2014 avaldatud määra, mis oli 24,52%. Vaidlusaluse lepingu laenu kulukuse määr 86,51% ei ületa seega kolmekordselt Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Eeltoodu tõttu ei ole laenuleping TsÜS § 86 järgi heade kommetega vastuolus ega tühine, nagu leidis maakohus.
35.Maksegraafiku järgi tuli kostjal tasuda laenu tagasimakseid ja intressi kokku 1421,94 eurot (lk 7 pöördel). Viimane makse pidi olema suurusega 78,94 eurot, millest laenu põhiosa on 74,94 eurot ja intress 4 eurot ning see tuli graafiku järgi tasuda 03.06.2016. Selle summa tasumist hageja kostjalt nõuabki. Kostja väitel on ta tasunud laenuandjale 1361,81 eurot, mida ta pidas piisavaks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kostjal tuleb tasuda hagejale VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg 1 alusel veel tasumata laenuosa ning § 397 lg 1 alusel intressivõlg.
36.Maksegraafiku ja kostja poolt maakohtule esitatud maksekorraldustega (tlk 32-48) on tõendatud, et kostja on laenuandjale tasunud 1421,94 eurost 1361,81 eurot. Seega on kostja tasunud lepingus kokkulepitust 60,13 eurot vähem. Lepingu üldtingimuste p 4.8 kohaselt kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused, seejärel tähtajaks tagastamata laenusumma, seejärel tähtajaks tasumata laenuintressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, siis viivis ja lõpuks kahjuhüvitised ja muud kohustused. Seega tuleb kostja poolt tasumata 60,13 eurost lugeda põhivõlaks 56,13 eurot ja intressivõlaks 4 eurot. Lepingujärgne intressimäär on antud juhul kehtiv. Ringkonnakohus rahuldab eeltoodud osas hagi.
37.Kuna kostjal on viimasest osamaksest tasumata põhivõlg 56,13 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 03.06.2016, on kostja viivitanud kohustuse täitmisega ja kohustatud maksma VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja väitel leppisid lepingupooled kokku viivise suuruses, mis on lepingu järgi 0,18% päevas. Kostja vaidles sellele vastu ja väitis, et tegemist on tüüptingimusega.
38.Asja materjalist nähtuvalt ei ole hageja tõendanud viivise suuruse osas läbirääkimiste pidamist ja tingimuses kokkuleppe saavutamist. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et lepingujärgne viivise määr, 0,18% päevas on tüüptingimus. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida selle tüüptingimuse kehtivust.
39.Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-25-16, p 13).
40.Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades viivitamise ajal kehtestatud referentsimäärasid, on seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus, mis jääb alla 9% aastas (s.o alla 0,025% päevas). Võrdluses lepingus kokkulepitud viivisemääraga 0,18% päevas, ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära üle seitsme korra. Ringkonnakohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks tüüptingimuseks.
41.VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 56,13 eurolt seadusjärgses määras alates 04.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele viivisekalkulaatori järgi viivis suurusega 12,73 eurot.
42.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus lõppjärelduses õige osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja 35 euro suuruse sissenõudekulude hüvitamise nõude, mille hageja esitas lepingu üldtingimuste p-s 9.7 sätestatud hinnakirja alusel, kuid selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
43.Hageja on hagiavalduse p-s 2.3 loetlenud kirjade saatmise hinnad ja viidanud üldtingimuste p-le 9.7, kuid ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, kas, millal ja milliseid kirju on võlausaldaja kostjale posti või e-posti kaudu saatnud ning millised olid nende saatmise tõttu reaalselt kantud kulud. Seetõttu ei ole võimalik sissenõudekulude hüvitamise nõuet rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud üldtingimus ka tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, kuna selles on sätestatud meeldetuletuste ja teadete saatmise maksumused, mis ei ole seostatavad tegelike kuludega ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad. Hageja nõuet ei saa tühise tüüptingimuse alusel rahuldada ning seda ei saa asjaolude ja tõendite esitamata jätmise tõttu teha ka kahju hüvitamise sätete ega alates 01.10.2015 kehtiva VÕS § 1132 alusel.
44.Kuna hagi rahuldatakse ringkonnakohtu otsusega osaliselt, jäävad maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.
45.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.