lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-132249/20

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-132249/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Päring
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-06-13
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-09-11
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-19
Taotlus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-08-09
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-08-14
Päring
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-01-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 637 lg 1, 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 442 lg 10Otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-132249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.02.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OMEGA INVEST OÜ10866568(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-132249

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-132249

Kohtuasi

OMEGA INVEST OÜ hagi XX vastu 800 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta XX 28. märtsi 2019. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28. veebruari 2019. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-132249 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda. OMEGA INVEST OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 115Tehingu tegemine esindaja kaudu
TsÜS § 121 lg 2Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
VÕS § 164 lg 1Nõude loovutamine
VÕS § 169Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 172Loovutamisdokument

2-17-132249 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 12. detsembril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 1080 euro 39 sendi saamiseks. Kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ning Harju Maakohus kohustas 6. juuni 2018. a määrusega hagejat hagi esitama. Hageja esitas 7. juunil 2018 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 800 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 200 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT0000056717, mille alusel oli kostjal õigus kasutada 800 euro suurust krediidilimiiti intressimääraga 19,9% aastas (kogukulukuse määraga 4,76% aastas), mis tuli tagastada hagejale iga kuu 10. kuupäevaks. Kostja kasutas krediidilimiiti täies ulatuses, kuid kasutatud raha kokkulepitud tingimustel ei tagastanud, mistõttu ütles Coop Finants AS 17. oktoobril 2016 laenulepingu üles ning loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale.
2.Harju Maakohus rahuldas 3. septembri 2018. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 800 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 200 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 305 eurot ja kohustas kostjat alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuma menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Kostja esitas kaja, kuna tagaseljaotsus toimetati talle kätte avalikult. Harju Maakohus taastas 5. detsember 2018. a määrusega kostja kaja alusel menetluse. Hageja esitas 21. jaanuaril 2019 maakohtule Coop Finants AS-i allkirjastatud lepingu ülesütlemise teatise ja nõude loovutamise teatise, samuti väljavõtte krediidilimiidi kasutamise kohta. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks Coop Finants AS-ilt krediiti saanud. Ka ei oleks hageja õigustatud seda kostjalt sisse nõudma, kuna ühes hagiga esitatud lepingu ülesütlemise teatiselt ja nõude loovutamise teatiselt nõude loovutamise teatiselt ei nähtu, et need oleks allkirjastanud Coop Finants AS-i seaduslik esindaja. Seetõttu ei ole Coop Finants AS-i nõue kehtivalt üle läinud hagejale ning hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mida menetluses maksma panna. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale saatnud või kätte toimetanud nõude loovutamise teatise ja selle aluseks oleva nõude loovutamise lepingu.

2-17-132249 Esimese astme kohtu otsus

4.Harju Maakohus rahuldas 28. veebruari 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 800 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 200 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 655 eurot, kohustades kostjat alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuma menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on asjas tõendatud, et Coop Finants AS ja kostja sõlmisid võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõttes laenulepingu, mille alusel sai kostja 800 euro ulatuses kasutada krediidilimiiti. Samuti on asjas tõendatud, et kostja asus raha kasutama, kuid ei maksnud seda kokkulepitud tingimustel tagasi, mistõttu Coop Finants AS ütles laenulepingu 17. oktoobril 2016 kehtivalt üles. Ülesütlemise teatiselt nähtuvalt oli selle koostamise seisuga kostja laenulepingust tulenev võlg kokku 848 eurot 66 senti, milles 768 eurot 47 senti oli laenu tagastamata osa, 6 eurot 88 senti tasumata intressid, 70 eurot 46 senti viivis ja kahjuhüvitised ning 2 eurot 85 senti laenulepingu haldamisega seotud muu kulu. Laenulepingu haldamine ja kulude arvestus on tõendatud hageja esitatud nõude arvestusega. Nõude loovutamise teatisega on tõendatud, et Coop Finants AS loovutas 20. aprillil 2017 laenulepingust tuleneva nõue kostja vastu kehtivalt hagejale VÕS § 170 mõttes. Asjaolu, et teatist ei ole allkirjastanud Coop Finants AS-i juhatuse liige, ei oma asjas tähtsust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg-st 2 järgi eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, kui selle allkirjastab tema töötaja või muu isik. Samuti võib TsÜS § 115 alusel teha isik tehingu esindaja kaudu. Eelnevat arvestades on hageja põhinõue 800 eurot kostja vastu põhjendatud, samuti sellelt arvestatud viivised (200) eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palus hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõivu (175 eurot), lepingulise esindaja kulud (450 eurot) ja kohtutäituri tasu (30 eurot)). Hagivalduselt tasutud riigilõiv, lepingulise esindaja kulud ja kohtutäituri tasu on kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kokku 655 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei nähtu maakohtu otsusest, kuidas jõudis kohus seisukohale, et nõude loovutamise teatisel on Coop Finants AS-i töötaja allkiri, kuigi sellel puudub töötaja nimi ja ametikoht. Maakohus hindas seda tõendit vääralt, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus

2-17-132249 TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 1000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kolleegium selgitab, et võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 järgi võlgniku nõusolekust sõltumata anda oma nõude lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seejuures peab nõude loovutanud võlausaldaja andma VÕS § 169 lg-te 1 ja 2 järgi uuele võlausaldajale üle nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid ning uue võlausaldaja nõudmisel ka dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Seega toimub nõude loovutamine sõltumata sellest, kas võlausaldaja sellest võlgnikule teatab või mitte. Küll aga võib võlgnik VÕS § 172 järgi keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse VÕS § 170 järgi, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv, sama kehtib ka siis, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eelnevat arvestades võiks kostjal olla õigus keelduda VÕS § 172 järgi võla tasumisest uuele võlausaldajale (hagejale), kui algne võlausaldaja ei oleks kostjale loovutamisest teatanud ja hageja ei oleks esitanud kohtumenetluses kostjale dokumenti, millest nähtub nõude loovutamine. Praegusel juhul esitas aga hageja kohtumenetluses tõendina Coop Finants AS-i
20.aprilli 2017. a teatise, millelt nähtub, et Coop Finants AS teatas kostjale, et loovutas samal päeval oma nõude hagejale (tl 70). Seega on endine võlausaldaja teavitanud kostjat nõude

2-17-132249 loovutamisest. Isegi kui kostja ei ole seda teadet varem kätte saanud, on ta saanud sellest kohtumenetluses teadlikuks, mistõttu ei ole tal enam õigust keelduda võlga hagejale tasumast. Kuna hageja esitas kohtumenetluses Coop Finants AS-i nimel 17. oktoobril 2016 koostatud lepingu ülesütlemise teatise (tl 70 pöördel), 20. aprillil 2017 koostatud nõude loovutamise teatise (tl 70) ning koos võla arvutusega ka krediitkaardi väljavõtte (tl 7175), on Coop Finants AS andnud hagejale üle nõude aluseks olevad dokumendid, mis annab alust järeldada, et nõue on loovutatud. Asjaolu, et teatele on Coop Finants AS-i nimel alla kirjutanud isik, kelle nime ei ole teatele märgitud, ei anna alust järeldada, et teadet ei oleks koostanud ja saatnud Coop Finants AS. Teade on koostatud Coop Finants AS-i rekvisiitidega ning kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et Coop Finants AS ei ole nõuet loovutanud ega teadet koostanud. Seda arvestades järeldas maakohus õigesti, et teate on kostja nimel ilmselt allkirjastanud kostja töötaja. Seejuures loetakse teise isiku ülesandel tema majandus- ja kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik TsÜS § 121 lg 2 järgi volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.

10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kuigi praeguses asjas ei ole apellant apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja