Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 28. veebruar 2019.a Lubja 4, 10115 Tallinn 2-17-132249 OMEGA INVEST OÜ hagi A Ki vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 1000 eurot Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post [email protected]) Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada OMEGA INVEST OÜ hagi A Ki vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista A Kilt Coop Finants AS-iga 19.02.2015 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 800 (kaheksasada) eurot ja viivis 200 (kakssada) eurot OMEGA INVEST OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud A Ki kanda.
2.Välja mõista A Kilt OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskulud 655 (kuussada viiskümmend viis) eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Hageja nõue
1.OMEGA INVEST OÜ (edaspidi hageja) esitas hagi A Ki (edaspidi kostja) vastu hagi võlgnevuse 800 euro põhivõla ja 200 euro viivise väljamõistmiseks.
2.19.02.2015 sõlmis kostja Coop Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr xxx, mille alusel sai ta kasutada krediidilimiiti summas 800 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustus koguintressi määraks 19,90 % aastas ning tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku iga kuu 10. kuupäev. Krediidikulukuse määraks oli 4,76 % aastas. Kostja asus raha kasutama, kuid tagasimakseid kokkulepitud tingimustel ei teinud, mistõttu jäi võlgnevusse ning Coop Finants AS ütles laenulepingu üles 17.10.2016. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu loovutati olemasolev nõue kostja vastu hagejale 20.04.2017. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, samuti ei ole õnnestunud kohustust sisse nõuda inkassomenetluse raames, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja hagiavalduses esitanud tõendeid selle kohta, kas kostja kasutas Coop Finants OÜ krediidilimiiti summas 800 eurot ja kui kasutas, siis millal ja mis summade ulatuses oli hageja omandanud Coop Finants OÜ-nõuded kostja vastu. Hageja ei ole esitanud Coop Finants OÜ kehtivat nõude loovutamise teatist, hagiavalduse lisas esitatud teatisel puudub Coop Finants OÜ seadusliku esindaja või volitatud esindaja allkiri. Hageja ei ole esitanud tõendeid nõude loovutamise teatise kostjale saatmise ja/või kättetoimetamise kohta. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõude omandamise lepingut. Eeltoodu tõttu ei ole nõue kostja vastu hagejale üle läinud ja hagejal puudub nõue, millega kohtusse pöörduda. Kostja on ka seisukohal, et kohtutäituri tasu on täitemenetluse kulu, mitte tsiviilkohtumenetluse kulu ja seda hageja kulu ei saa menetluskuluna kostjalt välja mõista. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
5.Lepinguga nr xxx (lk 31 pöördel) on tõendatud, et 19.02.2015 sõlmis kostja Coop Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti summas 800 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 19,90 % aastas ning tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku iga kuu 10. kuupäev. Krediidikulukuse määraks on 4,76 % aastas.
6.Väljavõttega Laagri Maksimarketist (lk 71) on tõendatud, et kostja asus raha kasutama, kuid tagasimakseid kokkulepitud tingimustel ei teinud, mistõttu jäi võlgnevusse. Lepingu ülesütlemise teatisega (lk 70 pöördel) on tõendatud, et Coop Finants AS ütles laenulepingu üles 17.10.2016. Ülesütlemise teatisest nähtuvalt oli kostja võlg teatise
koostamise seisuga 848,66 eurot, millest 768,47 eurot oli laenu tagastamatu osa, 6,88 eurot tasumata intressid, 70,46 eurot viivis ja kahjuhüvitised ja 2,85 eurot lepingu haldamisega seotud muu kulu. Laenulepingu haldamine ja kulude arvestus on tõendatud nõude arvestusega (lk 72-75). Lepingu ülesütlemise teatisest nähtuvalt on see adresseeritud kostjale lepingus märgitud aadressil xxx. Coop Finants AS-i teatisega (lk 70) on tõendatud, et olemasolev nõue kostja vastu loovutati hagejale 20.04.2017, mis on VÕS § 170 järgi piisav nõude ülemineku toimunuks lugemiseks. Asjaolu, et Coop Finants AS-i juhatuse liige ei ole kostjale suunatud dokumente allkirjastanud ei oma seejuures tähendust, sest TsÜS § 116 lg-st 2 tulenevalt kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik töötab, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 115 tulenevalt või tehingu teha esindaja kaudu.
7.VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed.
8.VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seoses kostjapoolse laenulepingust tulenevate laenu- ja intressimaksete mittetasumisega ütles hageja VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 kohaselt laenulepingu üles ja nõudis kostjalt kogu laenusumma kohest tagastamist. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud ega nõutud summasid tasunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 800 eurot.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-125-16 arvestanud viivist lähtudes kolmekordsest seadusjärgsest määrast s.o 0,066% päevas alates lepingu ülesütlemisest 18.10.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.06.2018 summas 315,22 eurot, kuid vähendanud hagis väljamõistetavat viivist 200 eurole. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev
kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kuluks menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu, TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
13.Hageja menetluskuludeks on käesolevas tsiviilasjas riigilõiv 175 eurot, esindaja osutatud õigusabikulud 450 eurot (käibemaksuta) ja kohtutäituri tasu 30 eurot. Kohus on seisukohal, et esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning esitatud mõistlikus ulatuses. Põhjendatud on kostjalt välja mõista ka hageja poolt tasutud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu, milleks on maksekäsu kiirmenetluses kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 655 eurot (käibemaksuta).
14.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käeoleval juhul taotleb hageja kohtu poolt TsMS § 177 lg 4 kohaldamist, mistõttu tuleb väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.