Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel eeldada. Avaldaja palub kohtul nimetada Frodosteres Baltic OÜ-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Frodosteres Baltic OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Frodosteres Baltic OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on Xxxx OÜ ja võlgniku vahel 1.7.2012. a sõlmitud laenuleping, mille alusel andis Xxxx OÜ võlgnikule laenu summas 20 000 eurot, intressimääraga 3% aastas, tagastamistähtajaga 30.06.2017. a. 30.08.2013. a loovutas Xxxx OÜ laenulepingust tuleneva nõude võlgniku vastu avaldajale. 21.11.2018. a seisuga on avaldajal võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 33 089,58 eurot (põhinõue summas 20 000 eurot, intressinõue summas 2 909,58 eurot, 08.02.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 10 180 eurot, millele lisandub 20 eurot päevas)(tl 9). Võlgnik ei ole kohustust täitnud. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 23.10.2018. a pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse summas tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud (tl 15). PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks kohtumääruse ja täitemenetluse dokumendid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 33 200,98 eurot. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2015. a lõpus, mil võlgniku omakapital oli – 55 694 eurot ja kahjum 28 064 eurot. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal, ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ja pankrotikuritegu (KarS § 3841võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ja KarS § 385 - vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses). Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu on raskendatud maksejõuetuse põhjuste ning tekkimise aja väljaselgitamine. Võlgnik ei ole alates 2016. aastat registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liikmed jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgniku majandusaasta aruanded on alates 2016. a registripidajale esitamata. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on 10.02.2016. a võõrandanud sõiduki xxxx, 2012. a, reg. märgiga xxxx OÜ-le Xxxx, registrikood xxxx, kes võõrandas sõiduki edasi Xxxx Osaühingule, registrikood xxxx. Sõiduki on edasi võõrandanud 24.10.2017. a A S ́le, isikukood xxxx. OÜ Xxxx juhatuse liige oli alates 11.02.2016. a kuni 06.01.2017. a ja 12.11.2018. a kuni 06.12.2018. a L K (isikukood xxxx) ja K K alates 06.01.2017. a kuni 12.11.2018. a. Xxxx Osaühing juhatuse liige on alates 25.03.2008. a L K. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente, kuuluvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused tuvastamisele pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgniku endised juhatuse liikmed asunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistavad PankrS § 85 ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab R P’t, J R’i ja L K’a andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja § 19 lg 3 alusel kohustatud R P, J R ja L K. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 1 620 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 620 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval hetkel pankrotivara

puudub, seega võib kohus rahuldada tasunõude võlausaldaja poolt tasutud depoosiidi arvelt. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 804 eurot (tl 100). Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab võlausaldaja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Võlausaldaja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja põhjendatud menetluskulud summas 804 eurot. Võlausaldaja poolt tasutud deposiitide jäägi tagastab kohus pärast pankrotivara moodustamist ning deposiidi vajaduse äralangemist. Võlausaldaja on palunud välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.