Võlaõigus › Alusetu rikastumine

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS HANSABUSS ja R S 16.03.2017 käsunduslepingu nr 681. Lepingu kohaselt: osutas kostja (käsundisaaja) hageja (käsundiandja) tellimuste alusel järgmisi teenuseid: reisijatevedu hagejale kuuluva sõiduvahendiga; hageja arvestusprogrammi sõidulehtede andmete sisestamine ning muude hageja logistikajuhi poolt antavate ülesannete täitmine. Seejuures oli kostjal õigus otsustada, kas võtta hageja tellimus täitmiseks või mitte. Kostja kohustus pidama käsundi täitmise kohta igakuist arvestust ja esitama selle kohta vastava kuu lõpuks hagejale aruande. Hageja kohustus maksma kostjale käsundi täitmise eest tasu arvestusega 5,50 eurot tunnis miinus kinnipeetavad maksud ja maksed. Tasu arvestati faktiliselt osutatud teenuse eest vastavalt tegelikule ajakulule. Leping sõlmiti tähtajalisena perioodiks 16.03.2017–31.12.2017. 2017. a juunis teatas kostja hagejale, et on leidnud endale kolmanda isiku juures püsiva töökoha, kuid lepingu lõpetamist kostja ei soovinud. Seetõttu leppisid hageja ning kostja kokku, et leping kehtib senisel kujul edasi ning kostjale jääb võimalus osutada käsundi korras – hageja tellimuste alusel – teenust kuni lepingus kokkulepitud lepingutähtaja möödumiseni. Vaatamata eeltoodud kokkuleppele kujunes praktikas välja olukord, kus kostja osutas faktiliselt teenust üksnes perioodil 16.03.2017–06.06.2017. Alates 07.06.2017 ning järgnevatel kuudel ei osutunud käsundi raames ülesannete täitmine praktikas vajalikuks. Johtuvalt oli kostjal lepingu alusel õigus saada tasu vaid perioodil 16.03.2017–06.06.2017 faktiliselt osutatud teenuse eest. Tegelikult juhtus aga nii, et hageja maksis kostjale perioodi eest 01.05.2017–06.06.2017 oluliselt suuremat tasu kui viimasel olnuks õigus saada ning kostjale maksti tasu ka perioodil 07.06.2017–31.08.2017, mil kostja teenust ei osutanud. Kokku maksis hageja eksituse tõttu kostjale enam 2939,44 eurot, millise vea avastas hageja 2017. a oktoobri alguses. Hageja võttis seejärel telefoni teel viivitamatult kostjaga ühendust, esitas viimasele enammakset Kuigi telefonivestluste käigus kostja möönis korduvalt võlgnevust, siis hageja kirjadele kostja paraku ei reageerinud. Kostja ei ole tänaseni teinud hagejale võlgnevuse katteks mis tahes summas makseid ega ole avaldanud huvi maksegraafiku sõlmimiseks vms konstruktiivse lahenduse leidmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 2 939,44 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alljärgnevas korras: hagiavalduse esitamise seisuga (21.05.2018) sissenõutavaks muutunud summas 137,12 eurot ja hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras arvestatuna põhivõlgnevusest 2939,44 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt kui hageja möönab hagiavalduses segadust Hansabuss AS raamatupidamises ja programmides, siis ei nähtu aga kostjale maksete teostamisel kostja süülisust. Hageja poolt esitatud viivisenõue on alusetu. Hageja on huvitatud pool ning kohtule saadetud tööaja arvestusi ei saa faktina ja tõendina kasutada, sest need võivad olla manipuleeritud R S kahjuks. Faktina on tuvastatav Hansabuss AS tasude maksmine mai-august 2017 R S arveldusarvele. Objektiivselt ei ole võimalik hinnata enam kui aasta tagasi toimunud tööaja arvestust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et AS HANSABUSS ja R S sõlmisid 16.03.2017 käsunduslepingu nr 681 tähtajalisena perioodiks 16.03.2017-31.12.2017 (t.l. 6). Vaidlust ei ole, et lepingu p 1.1. leppisid pooled kokku, et käsundusleping sätestab üldised teenuse osutamise alused, juhuks kui käsundiandja (hageja) esitab käsundisaajale (kostjale) tellimuse. Käsundiandja ei võta lepinguga endale kohustust tellimuse esitamiseks, samuti on käsundisaajal õigus tellimus täitmiseks vastu võtta või tagasi lükata. Vaidlust ei ole, et lepingu p 1.2.1. kohaselt: osutas kostja kui käsundisaaja hageja (käsundiandja) tellimuste alusel reisijatevedu hagejale kuuluva sõiduvahendiga; lepingu p

2939,44) eurot rohkem, kui oleks teostatud teenuse ajaarvestuse kohaselt tasuma. Vaidlust ei ole, et kostja kohtuväliselt ei ole nõustunud hagejale enamtasutud summasid tagastama (t.l. 8-9). Kuna hageja ja kostja vahel on käsundusleping lõppenud ning hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale teenuste eest, mida kostja pole hagejale osutanud, kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et temale üle kantud summa 2 939,44 eurot oli tasutud osutatud teenuste eest ja käsunduslepingu alusel, siis on tõendatud hagejal väide, et hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale 2 939,44 eurot. Seega on tõendatud hageja väide, et ta on tasunud kostjale ilma õigusliku aluseta 2 939,44 eurot, mistõttu on tõendatud, et kostja on selle summa võrra rikastunud ning kostjalt tuleb nimetaud summa hagejale tagastada. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul nõuda saajalt tagasi saadu ja sellest saadud kasu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 939,44 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt juhul, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale enamtasutud summasid tagastanud ei ole, hageja on kostjale selgitanud 20.10.2017 e-kirjas kostjale ekslikult makstud summade arvutuskäiku ning teatanud, et kostjal tuleb alusetult saadu hagejale tagastada. VÕS § 82 lg 3 järgi, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist. VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks vajaliku aja möödumist. Kuna hageja on nõudnud kostjalt temale enamtasutud summade tagastamist, siis on põhjendatud viivise arvestamine peale nõudekirja esitamist, s.o. alates 21.10.2017. Kostja väide, et tema ei ole süüdi, et hageja on kostjale tasutud summad valesti arvestanud, ei ole põhjuseks, et mitte arvestada viivist sellest ajast, kui hageja on palunud kostjal enamtasutud summad tagastada. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on tõendatud, et hagiavalduse esitamise seisuga 21.05.2018 võlgneb kostja perioodi eest 21.10.2017–21.05.2018 (213 päeva) sissenõutavaks muutunud viivisena 137,12 eurot. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 137,12 eurot ja viivis alates hagi esitamisest

s.o. 21.05.2018 kuni põhivõla täitmiseni põhivõlalt 2 939,44 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Asja lahendamisel ei ole tähtsust kostja väidetel, et Hansa Grupp OÜ-l ja tema tütarettevõtetel on ühine raamatupidamine ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja 20.02.2019 menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejal on tekkinud menetluskulu 2 242,50 eurot, mis koosneb kulust õigusabile 1 942,50 eurot ja riigilõivule 300 eurot (t.l. 8688). Lisaks on hagejal tekkinud menetluskulud seoses õigusabi osutamisega 20.02.2019 kohtuistungil vastavalt kohtuistungi protokolli kohaselt istungi kestvusele. Kostja arvates on hageja menetluskulud ebamõistlikud ja ebaproportsionaalsed. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 3 311,52 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 300 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest on hagi esitamistelt tasutud riigilõivu 300 eurot (t.l. 17). Seega on hageja õigesti hagi esitamiselt tasunud riigilõivu 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi maakohtu menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: materjalide läbitöötamine, analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 6 h 45 m; kostja vastusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine 2 h; täiendavate tõendite kogumine, analüüs ja hageja seisukoha koostamine 4 h 15 m; menetluskulude nimekirja koostamine, ettevalmistus 12.12.2018 kohtuistungiks esindamine 12.12.2018 kohtuistungil ja suhtlus kliendiga 1 h 30 m; ettevalmistus 20.02.2019 kohtuistungiks 1 h 15 m; esindamine 20.02.2019 kohtuistungil 5 m. Kohus leiab, et kostja täiendavate tõendite kogumine ja analüüs ning seisukoha koostamine 4 h 15 m (25.10-30.10.2018) olukorras, kus kohus ei olnud hagejalt midagi täiendavalt palunud ja hageja oli juba kostja vastuse suhtes seisukoha esitanud, ei ole selliseks põhjendatud õigusabi kuluks, mida hageja ei oleks saanud varasemalt oma menetlusdokumente koostades juba arvesse võtta. Seega hageja omaalgatuslikult esitatud täiendava seisukoha koostamisele kulunud aeg ei ole kohtu arvates põhjendatud ja vajalik. Samuti ei saa kohtu arvates pidada põhjendatuks teisele istungile ettevalmistamiseks kulunud aega rohkem kui 40 minutit. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud on kohtu arvates olnud põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatud õigusabile on seega aega kokku kulunud 11 tundi.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on rõhutatud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 110 eurot pluss käibemaks kuni 30.09.2018 ja 140 eurot pluss käibemaks alates 01.10.2018. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 110 ja 140 eurot pluss käibemaks ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 11 tundi, millest 8 h 45 m osutati 110 eurot tunnist ja 2 h 15 osutati 140 eurot tunnist, siis kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 1 277,50 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1 577,50 eurot (300+1 277,50). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.