31. märts 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-106133
Tsiviilasi
Numero OÜ hagi Grafiline kinnisvara OÜ (varasema ärinimega Toomkinnisvara OÜ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 669,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Kostja
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Numero OÜ (registrikood xxx, registriaadress Kuklase 1457, 13423 Tallinn) Lepinguline esindaja R V (e-post: xxx) Grafiline kinnisvara OÜ (endise nimega Toomkinnisvara OÜ) (registrikood xxx, registriaadress Läike 2a, 10913 Tallinn), Lepinguline esindaja J K (e-post: [email protected]) Lihtmenetlus.
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine põhinõudest 130 euro osas.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista Grafiline kinnisvara OÜ-lt (registrikood xxx; endise ärinimega Toomkinnisvara OÜ) Numero OÜ (registrikood xxx) kasuks välja 1 539,14 eurot (üks tuhat viissada kolmkümmend üheksa eurot ja neliteist senti).
6.Mõista Grafiline kinnisvara OÜ-lt (registrikood xxx; endise ärinimega Toomkinnisvara OÜ) Numero OÜ (registrikood xxx) kasuks välja menetluskulud 525 (viissada kakskümmend viis) eurot.
7.Mõista Grafiline kinnisvara OÜ-lt (registrikood xxx; endise ärinimega Toomkinnisvara OÜ) Numero OÜ (registrikood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt
1 (6)
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Numero OÜ (hageja) esitas 23.03.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tookinnisvara OÜ (kostja. Kehtiv ärinimi Grafiline kinnisvara OÜ) vastu. Kostja esitas osalise vastuväite makseettepanekule, tunnustades hageja nõuet 985 euro ulatuses (toimiku lk 11 p 2.2). 28.04.2018 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.04.05.2018 esitas hageja kohtule hagiavalduse. Hageja nõuab tasu kostjaga 03.11.2014 sõlmitud raamatupidamisteenuste osutamise lepingu alusel osutatud teenuste eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1300 eurot 01.06.2017 arve nr 17027, 01.07.2017 arve nr 17035, 01.08.2017 arve nr 17039, 01.09.2017 arve nr 17048, 01.10.2017 arve nr 17055, 01.11.2017 arve nr 17060, 01.12.2017 arve nr 17072, 01.01.2018 arve nr 17072 ja 01.02.2018 arve nr 18006 alusel. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja lepingu alusel arvestatud viivis summas 148,14 eurot ja leppetrahv lepingu lõpetamise korra kokkuleppe rikkumise eest summas 221 eurot. Menetluskulud palub hageja määrata kostja kanda.
3.15.05.2018 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse. Kohus määras, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Kohus teatas mõlemale poolele võimalusest olla soovi korral kohtu poolt ära kuulatud. Kumbki pool seda ei soovinud.
4.Hageja teatas 16.05.2018 kohtule, et arve 17027 summas 130 eurot on kostja poolt 14.05.2018 tasutud.
5.Kostja vaidles 25.05.2018 avaldusega hagile vastu. Kostja väitel lõpetati vaidlusalune leping 01.03.2018 poolte kokkuleppel, mistõttu leppetrahvinõue on alusetu. Kostja väitis, et enne 2017.a septembrit pole hageja arveid väljastanud, mistõttu nende eest tasu ja viivise nõudmine on alusetu. Kostja heitis hagejale ette raamatupidamisdokumentide üle andmata jätmist. 2 (6)
Kostja vaidlustas kohtualluvuse, tuginedes lepingu punktile 7.1, mille kohaselt vaidlused lahendatakse Tallinna Linnakohtus. Kostja taotles menetluskulude tagamist.
6.11.06.2018 avalduses vaidles hageja vastu kostja taotlusele menetluskulu tagamiseks.
7.21.06.2018 kohtumäärusega jäeti kostja taotlus menetluskulu tagamiseks rahuldamata.
8.Alates 01.02.2019 menetleb käesolevat tsiviilasja kohtunik Ants Mailend. Kohus teatas pooltele 19.02.2019 e-kirja vormis tehtud määrusega kohtukoosseisu muutumisest, kirjeldas menetluse seisu, selgitas tõendamiskoormist, andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja taotluste, sealhulgas menetluskulud nimekirjade esitamiseks. Kohus teatas otsuse teatavakstegemise aja.
9.Hageja esitas kohtule 11.03.2019 oma menetluskulude nimekirja ning tõendina e-kirja, milles kostja teatab koostöö lõpetamisest.
Kohtu põhjendused
10.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
11.Vastusena kostja vastuväitele kohtualluvuse osas leiab kohus, et asi on õigesti võetud menetlusse ja Harju Maakohus on pädev seda lahendama. Lepingu punktis 7.1 on nimetatud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtuna Tallinna Linnakohus. Tallinna Linnakohus oli varasemalt Tallinna piirkonnas esimese astme kohtuna tsiviilasju läbivaatava kohtu nimetus. Juba lepingu sõlmimise ajaks (03.11.2014) sellenimelist kohtuasutust enam olemas polnud. Mõlema poole asukoht on Tallinnas ja asi allub Harju Maakohtule. Vaidluste lahendamist kohtus saab välistada ainult vahekohtukokkuleppega, mida aga pooled teadaolevalt sõlminud pole.
12.Pooled ei vaidle järgmiste hagi aluseks olevate asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli 03.11.2014 sõlmitud leping, mille alusel hageja osutas kostjale raamatupidamisteenuseid; 2) hageja on esitanud kostjale raamatupidamisteenuste eest arved 01.06.2017 arve nr 17027, 01.07.2017 arve nr 17035, 01.08.2017 arve nr 17039, 01.09.2017 arve nr 17048, 01.10.2017 arve nr 17055, 01.11.2017 arve nr 17060, 01.12.2017 arve nr 17072, 01.01.2018 arve nr 17072 ja 01.02.2018 arve nr 18006. Arve 17027 summas 130 eurot on kostja poolt kohtumenetluse ajal 14.05.2018 tasutud, teised arved on tasumata.
13.Maksekäsu kiirmenetluses tunnistas kostja 10.04.2018 avalduses, et hagejal on õigus nõuda temalt 985 euro tasumist (toimiku lk 11 pöördel). Kostja tunnistas võlgnevust arvete 170039, 17055, 17060, 17067, 17072 ja 18006. Kostja tunnistas ka, et võlgneb 50% arve 17048 ja 140 eurot arve 17035 eest. Kostja pole selgitanud, millistel asjaoludel vaidlustas ta hagimenetluses hageja nõude tervikuna. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldust omaksvõtu kohta saab käsitleda omaksvõtuna ka selle jätkuna toimuvas hagimenetluses. 3 (6)
14.Kostja pole põhjendanud, miks ei ole hagejal tema arvates õigust nõuda teiste hagi aluseks olevate arvete tasumist. Lepingu p 2.2.6 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 130 eurot kuus ja sellele vastavalt on vaidlusalused arved ka koostatud. Lepingu p 2.2.7 kohaselt oli hagejal õigus saada majandusaasta aruande koostamise eest lisatasu 130 eurot, mistõttu ka arve 17048 vastab tervikuna poolte kokkuleppele.
15.Kostja etteheide, et hageja polevat esitanud arveid enne septembrit 2017, on tõendamata. Enne seda aega on vaidlusalustest arvetest väljastatud vaid arved 17027, 17035 ja 17039, millest esimese on kostja juba tasunud ning ülejäänud kahe osas on kostja oma võlgnevust osaliselt või tervikuna tunnistanud. Arvete igakuine esitamine oli lepitud kokku ka lepingu p-s 2.2.6, millega kostja pidi arvestama.
16.Kostja väitel lõppes raamatupidamisteenuste osutamine 01.03.2018. Vaidlusalused arved on kõik esitatud enne seda kuupäeva osutatud teenuste eest.
17.Kostja pidi maksma kostjale lepinguga kokkulepitud tasu. Vaidlusalune leping oli käsundusleping VÕS § 619 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt peab käsundiandja maksma käsundisaajale teenuste eest kokkulepitud tasu.
18.Hageja nõuab 221 euro väljamõistmist tuginedes lepingu p-le 4.1 ja 4.2. Punkti 4.1 kohaselt tuleb lepingu lõpetamisest teatada teisele poolele ette vähemalt kaks kuud. Punkti 4.2 kohaselt tuleb etteteatamise kohustuse rikkumise korral maksta leppetrahvi kuni kahe kuu tasu ulatuses lähtuvalt viimase kolme kuu keskmisest tasust. Kostja väitel lõpetati leping poolte kokkuleppel. Kostja on tõendina esitanud hageja 21.02.2018 e-kirja, mis on saadetud välja kl 15:45 (toimiku lk 69). Hageja selgitas kohtule, et selle e-kirjaga soovis hageja pelgalt teatada, et ei vaidle vastu lepingu lõpetamisele. Hageja väitel lõpetas lepingu siiski ühepoolselt kostja, tehes seda 21.02.2018 kl 12:12 saadetud e-kirjaga (toimiku lk 124). Nimetatud e-kirjas on kostja teatanud järgmist: „Kuna hetkel on raamatupidamisteenus firma kõige suurem jooksev kulu, siis olen sunnitud lõpetama meie koostöö alates 01.03.2018“. Kohus loeb sellega tõendatuks, et lepingu ütles 21.02.2018 avaldusega üles kostja. Lepingu ülesütlemisele eelnenud kolme kuu tasu alusel arvestatav keskmine tasu on 130 eurot. Hagejal oleks seega õigus nõuda kokku 260 eurot leppetrahvi, kuid hageja on nõudnud leppetrahvi väiksemas ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude.
19.Kostja ei ole tuginenud käesolevas asjas vastunõuetele. Kohus juhtis sellele tähelepanu ka 19.02.2019 määruses. Kostja väidetel hageja poolsete rikkumiste kohta puudub seega käesolevas asjas tähendus ja kohus neid ei käsitle.
20.Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist summas on 148,14 eurot. Oma arvestustes on lähtunud hageja lepingu p-s 2.2.6 ettenähtud viivisemäärast 0,05% päevas. Hageja poolt esitatud viivisearvestus (toimiku lk 42-44) pole õige, kuid tuvastatud asjaolude põhjal on kohtul võimalik teha kindlaks, et hagejal on õigus nõuda viivist vähemalt selles ulatuses, millises hageja nõude esitas. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga oleks hagejal võimalik nõuda viivist 335,75 eurot järgmise arvestuse järgi:
21.16.05.2018 avaldusega, milles hageja teatas arve nr 17027 tasumisest 14.05.2018, on hageja sisuliselt loobunud vastavas osas oma nõudest. Kohus võtab loobumise vastu, rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tasu 1170 eurot, leppetrahvi 221 eurot ja viivise 148,14 eurot, kokku 1 539,14 eurot.
22.Hageja on palunud kohtul mõista kostjalt välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest. 11.03.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on kuludeks riigilõiv summas 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 300 eurot 2,5 tunni töö eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 525 eurot. Lepingulise esindaja toimingud on loetletud hageja 11.03.2019 menetluskulude nimekirjas ja sellele lisatud õigusabiarves. Kohtu arvates on tegemist põhjendatud kuluga. Kohus arvestab seejuures kostja hinnangut oma menetluskulude eeldatava suuruse kohta, mis kostja 25.05.2018 avalduse kohaselt oli 1500 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Tulenevalt TsMS § 168 lg 4 peab kostja kandma menetluskulud ka hagist loobumisega seotud osas, sest kostja rahuldas nõude alles pärast hagi esitamist. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 525 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5 (6)
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.