R V M ja E K hagi OÜ Krimonte Holding vastu 450 euro nõudes
Tsiviilasja hind
450 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: R V M (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Hageja II: E K (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: OÜ Krimonte Holding (registrikood 10795911; asukoht Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: M E (e-post xxxx) 19.12.2018, hagejad R V ja E K
Istungi aeg ja istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R V M ja E K hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt Krimonte Holding R V M ja E K kasuks 450 eurot.
3.Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Krimonte Holding R V M ja E K kasuks menetluskuluna 4 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.Tallinna Üürivaidluskomisjon rahuldas 18.06.2018 otsusega R V M (hageja) nõuded osaliselt OÜ Krimonte Holding (kostja) vastu ja mõistis OÜ-lt Krimonte Holding R V M kasuks välja xxxx asuva eluruumi üürilepingu sõlmimisel tasutud ja tagastamata tagatisraha 450 eurot (lk 5-9 pöördel).
2.Kostja esitas 14.07.2018 hagimenetluses (lk 2).
taotluse
üürivaidlusasja
nr
11-1/33/18
läbivaatamiseks
3.Kohus kohustas 16.08.2018 määrusega kostjat täpsustama, millises osas ta soovib üürivaidlusasja läbivaatamist (lk 16).
4.Kostja täpsustas 02.09.2018, et soovib üürivaidlusasja nr 11-1/33/18 läbi vaadata osas, millega Tallinna Üürikomisjon rahuldas R V M nõuded OÜ Krimonte Holding vastu osaliselt ning mõistis välja OÜ-lt Krimonte Holding Robin V M kasuks xxxx asuva eluruumi üürilepingu sõlmimisel tasutud ja tagastamata tagatisraha 450 eurot (lk 21).
5.Hagejad esitasid hagi 01.10.2019, millega palusid kostjalt hagejate kasuks välja mõista üürilepingu tagatisraha 450 eurot ja hagejatelt alusetult sisse nõutud maksed maja remondi- ja reservfondi eest 360,79 eurot, kokku 810,79 eurot.
6.Harju Maakohus võttis 12.10.2018 määrusega menetlusse R V M ja E K hagi OÜ Krimonte Holding vastu 450 euro nõudes ja keeldus menetlusse võtmast R V M ja E K nõuet OÜ Krimonte Holding vastu remondi- ja reservfondi kulude 360,79 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolud ja hagejate nõue
7.Hagiavalduse kohaselt maksid eluruumi üürilepingu nr 2-2015/sõlmimisel 26.01.2015 hagejad üürnikena kostjale kui üürileandjale tagatisraha ühe kuu üüri summas 450 eurot. Üürilepingu punkti 3.2 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
8.Üürnikud ütlesid eluruumi üürilepingu nr 2-105 erakorraliselt üles 22.01.2018. Üürilepingu ütlesid hagejad erakorraliselt üles, kuna elamistingimused korteris olid muutunud vastuvõetamatuks – talvel tekkisid probleemid keskkütte ja sooja veega. Üürileandja ei reageerinud üürnike ettepanekule teha korteris parandustöid 2017. aprillis. Samuti ei reageerinud üürileandja hagejate teatele kütte- ja sooja vee puudumisest 2018 jaanuaris. Hagejad vabastasid korteri 27.01.2018. Üürileandja ei ole üürnikke teavitanud oma nõudest üürnike vastu. Hagejad on seisukohal, et tagatisraha kuulub hagejatele kostja poolt tagastamisele. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
10.Kostja vastuse järgi ei vaidle pooled selles, et sõlmisid 26.01.2015 kirjaliku eluruumi üürilepingu nr 2-2015, millega kostja andis hagejatele üürile eluruumi asukohaga xxxx.
11.Üürilepingu punkti 3.1. kohaselt tasub üürnik lepingu sõlmimisel üürileandjale tagatisraha ühe kuu üürisumma ulatuses, so 450 eurot. Kostja esitas hagejatele üürilepingu allkirjastamisel 26.01.2015 arve nr 1501d, kuid jätsid selle maksmata. Hagejad ei ole tõendanud, et on kostjale tasunud tagatisraha sularahas. Kostja ei ole hagejatega kogu üüriperioodi jooksul arveldanud sularahas. Kostja edastas hagejatele 17.01.2018 saldoteatise, milles teatas, et 17.01.2018 seisuga on hagejatel kostja ees võlgnevus 450 eurot.
12.Üürnikud saatsid kostjale 22.01.2018 ainsa e-kirja, milles teatasid, et elu xxxx korteris on muutnud suuremaks väljakutseks kui varem. Korteris on liiga madal temperatuur ja boiler ei tee aeg-ajalt vett soojaks. Üürnikud teatasid, et kolivad välja esimesel võimalusel.
13.Kostja esindaja vastas hagejate e-kirjale 24.01.2018 ja teatas, et kuuleb probleemidest esmakordselt ja arvas, et külm võib toas olla seetõttu, et radiaatorid on õhutamata. Kostja rõhutas, et tulenevalt VÕS § 312 lg 2 kohaselt tuleb üürilepingu ülesütlemisest teatada ette vähemalt kolm kuud. Kostja rõhutas, et on nõus hagejatele vastu tulema ja üürilepingu lõpetama varem, kui üürnikud tasuvad 2017 juunikuu eest maksmata üüri 450 eurot ja annavad teada, millal soovivad lepingu lõpetada. Kostja teatas, et 24.01.2018 alates 14.00 tuleb tema esindaja M E ja vaatab üle korteri seisukorra.
14.Hageja E K vastas kostjale 27.01.2018 ja selgitas, et ka tema arvestused näitavad, et ühe kuu üür on puudu ja selle katab tagatisraha. Hageja küsis, millal kostjal sobib korteri üleandmiseks kokku saada, asjad pidid saama välja viia õhtuks.
15.Kostja selgitas hagejatele, et üürilepingu ülesütlemine ei vasta seadusele ja on seetõttu tühine. Kostja saatis hagejatele 07.02.2018 e-kirja, milles teatas, et tõlgendab 23.01.2018 üürniku saadetud e-kirja üürilepingu ülesütlemisena ja seega lõpeb üürileping 23.04.2018.
16.Hagejate üüritud korteris on olemas nii tsentraalne küte ja soe vesi kui ka lokaalne soe vesi. Kui talvel oli korteris mõni hetk, kus maja tsentraalne soe vesi ei olnud rahuldav, siis oli üürnikul võimalus lülitada soe vesi ümber nö suvisele režiimile. Hagejate väited jahedast korterist on paljasõnalised. Hagejad ei ole tõendanud, et oleksid oma murega pöördunud KÜ Suur-Karja 4 juhatuse või kostja poole. Hagejate poolt oli jahe toatemperatuur ja sooja vee puudumine otsitud põhjused, mis ei vasta tegelikkusele. Tegelikult väitsid hagejad korteri üle vaadanud M E, et vanalinnas elamine on muutunud nende jaoks liiga kalliks.
17.Üürnikel oli valdus korteri üle veel nii veebruaris kui ka märtsis 2018, kui nad sisenesid korterisse oma võtmega, kui seal tegi remonti M E. Korteri üleandmise-vastuvõtmis akt jäi allkirjastamata ja hagejad ei ole võtmeid tagastanud. Kostja esitles aprillis 2018 korterit mitmele potentsiaalsele üürnikule, kuid kuna kaks eksemplari korterivõtmeid ning trepikoja võtmed olid endiselt eelmiste üürnike käes, siis uued üürnikud loobusid üürilepingu sõlmimisest. Isik, kes omab korteriomandi võtit, omab kaudselt ka tegelikku võimu korteri ja selles paikneva üle.
18.Hagejatel oli VÕS § 282 lg 1 punktist 1 ja lepingu punktist 5.1.6 tulenevalt kohustus rikete avastamisel viivitamatult rakendada abinõusid ja teavitada sellest kostjat. Hagejad seda kohustust ei täitnud ning seetõttu puudub neil õigus kasutada VÕS § 278 tulenevaid õiguseid. Seega ei olnud hagejatel üürnikena õigus üürilepingut üles öelda. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
20.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
1) hagejad ja kostja sõlmisid 26.01.2015 üheks aastaks kirjaliku eluruumi üürilepingu nr 22015, millega kostja andis hagejatele üürile eluruumi asukohaga xxxx, (lk 35-36 pöördel); 2) peale lepingu tähtaja saabumist jätkasid hagejad korteri kasutamist, mistõttu muutus üürileping tähtajatuks (lk 108 p 1, 108 pöördel p 4); 3) hagejad ütlesid üürilepingu üles jaanuaris 2018 (lk 33, 109, 110);
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejad tasusid tagatisraha 450 eurot, mida kostja ei ole hagejatele tagastanud.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lg 1 esimese lause kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 3.1 kohaselt tasub üürnik lepingu sõlmimisel üürileandjale tagatisraha ühe kuu üürisumma ulatuses s.o 450 eurot (lk 35 pöördel). Vastavalt punktile 3.2 võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Sama õiguse sätestab üürnikule VÕS § 308 lg 3.
23.Seega tuleb kohtul tuvastada, kas: 1) hagejad maksid kostjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 450 eurot; 2) poolte vahel 26.01.2015 sõlmitud üürileping on lõppenud; 3) kostja teatas hagejate vastu kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist oma nõudest.
24.Tagatise tasumisest
24.1.Hagiavalduse kohaselt maksid hagejad 26.01.2015 kostjale tagatisraha ühe kuu üüri summas 450 eurot. Kostja leidis, et esitas hagejatele üürilepingu allkirjastamisel arve nr 1501d (lk 55), kuid hagejad jätsid selle maksmata.
24.2.Kohtu hinnangul on hagejad kostjale tagatisraha 450 eurot tasunud. Hagejate poolt kostjale tagatise tasumist tõendavad kaudselt kostjale peale üürilepingu sõlmimist võtmete ja värava turvakoodide andmine. Tagatise tasumata jätmisel poleks kostja suure tõenäosusega üürnikele võtmeid andnud, vaid kohustanud hagejaid esmalt tasuma tagatise.
24.3.Kostja viitas esmakordselt tagatise tasumata jätmisele 17.01.2018 saldoteatises s.t peale poolte vahel suhete halvenemist. Korteri omanik (lk 109) K R selgitab hagejatele 28.01.2018 saadetud e-kirjas (lk 122), et hagejate 1 kuu võlgnetavat üürisummat ei ole võimalik tasaarvestada tasutud tagatisega. Kostja esindaja ei väida, et tagatist ei ole tasutud, vaid, et seda ei ole võimalik tasaarvestada. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et K R ei ole kostja juhatuse liige ning tal puudusid volitused kostja nimel kokkuleppeid sõlmida (lk 130) on asjakohatud. Kuivõrd kostja ei ole seda üürisuhte ajal hagejatele väitnud, siis oli hagejatel alus arvata, et korteri omanik võib pidada üürnikega läbirääkimisi. Lisaks on hagejad kogu üürisuhte vältel suhelnud K R, kes edastas neile ka korteri kommunaalkulude arved (lk 121-123; Tallinna Üürikomisjoni toimiku lk 85-87). 24.4 Samuti tõendavad tagatise tasumist 2015 ja 2016 majandusaasta aruanded (lk 84-103), millest nähtuvalt on ettevõte poolte vahel üürilepingu sõlmimise aastal s.o 2015 saanud ettemaksena 450 eurot (lk 89), mis on lühiajalise kohustusena kajastatud endiselt veel 2016 (lk 98). Aruannetest ei nähtu ühtegi (s.h tasumata tagatise) nõuet hagejate vastu.
24.5.Lisaks on M E, kes pidi kostja esindajana 24.01.2018 vaatama üle hagejate poolt üleantava korteri seisukorra, 11.02.2013 Facebooki messengeris (lk 127) tunnistanud, et tagatise summa on kostja käes.
24.6.Kohus leiab, et kostja 17.01.2018 saldoteatis (lk 56) ei tõenda tagatise tasumata jätmist. Tegemist on kostja raamatupidamisliku dokumendiga ja kuna hagejad seda allkirjastanud ei ole, siis ei kinnita see hagejate tagatise võlgnevuse olemasolu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hagejad ei ole tasunud tagatist, vaid maksid tegelikult K E maakleritasu. Samuti ei ole kohtu hinnangul asjas tähtsust M E seletusel (lk 132), kuna hagejad ei ole väitnud, et tasusid tagatise M E.
24.7.Osundatust tulenevalt leiab kohus, et hagejad maksid kostjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 450 eurot.
25.Üürilepingu ülesütlemisest
25.1.Hagejad on seisukohal, et ütlesid üürilepingu erakorraliselt üles 22.01.2018, kuna elamistingimused olid korteris muutunud vastuvõetamatuks - talvel tekkisid probleemid keskkütte ja sooja veega. Kostja ei reageerinud hagejate ettepanekule teha korteris 2017 aprillis parandustöid. Samuti ei reageerinud üürileandja hagejate teatele kütte- ja sooja vee puudumisest 2018 jaanuaris. Kostja on seisukohal, et hagejatel puudus põhjus üürilepingu ülesütlemiseks. Tegelikult ei olnud korteris puuduseid, vaid hagejate jaoks oli vanalinnas elamine muutunud kulukaks. Kostja saatis hagejatele 07.02.2018 e-kirja, milles teatas, et tõlgendab 23.01.2018 üürniku saadetud e-kirja üürilepingu ülesütlemisena ja VÕS § 312 lõikest 2 tulenevalt lõpeb seega üürileping 23.04.2018.
25.2.Üürilepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Üürnik võib eluruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 1). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad saatsid kostjale 22.01.2018 e-kirja, milles teatasid, et elamistingimused xxxx korteris olid muutunud vastuvõetamatuteks.
25.3.VÕS § 313 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui ka tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Lõige 2 võimaldab erakorralise ülesütlemise eelkõige VÕS §-des 314-319 nimetatud asjaoludel. Vastavalt VÕS § 314 lg 1 punkti 1 esimesele lausele võib üürnik üürilepingu üles öelda, kui tal ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada ja kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus.
25.4.Hagejate 22.01.2018 e-kirjast (Tallinna Üürikomisjoni toimiku lk 61) nähtub, et üürnikud teatasid üürileandjale liiga madalast temperatuurist, probleemidest boileriga sooja vee soojendamisel ja soovist esimesel võimalusel välja kolida. Lisaks olid hagejad 25.04.2017 kostjat teavitanud vajadusest soetada uus külmkapp ja teha väiksemaid remonttöid (Tallinna Üürikomisjoni toimiku lk 98). K. R vastas hagejate 22.01.2018 kirjale 24.01.2018 (lk 121), kus leidis, et kuuleb üürnike probleemidest esmakordselt, kuid oli nõus üürnikele vastu tulema ja lepingu varem lõpetama juhul, kui üürnikud tasuvad 2017 juuni eest üürivõla 450 eurot.
25.5.Kohus leiab, et hagejate 22.01.2018 e-kirja tuleb lugeda hagejate avalduseks üürnikule üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sarnaselt hagejatele on ka korteri omanik ja kostja saanud aru, et tegemist on üürilepingu ülesütlemise avaldusega, kuid kostja ja K. R leidsid, et kuivõrd poolte vahel on sõlmitud tähtajatu üürileping, siis tuleb selle ülesütlemisest teatada ette
vähemalt kolm kuud (VÕS § 312 lg 2). K. R oli 24.01.2018 e-kirjas siiski nõus üürilepingu lõpetama varem.
25.6.Kohus leiab, et kuivõrd 25.04.2017 e-kirjas teatasid hagejad kostjale teistest puudustest (uue külmkapi vajadus ja väiksemad remonttööd) kui 22.01.2018 e-kirjas (sooja vee puudumine ja eluruumi madal temperatuur), millega põhjendasid üürilepingu ülesütlemist, siis ei ole hagejad andnud üürileandjale tähtaega üürilepingu puuduste kõrvaldamiseks ning täidetud ei ole üürilepingu ülesütlemise formaalsed eeldused. Kohus leiab, et üürnikel ei olnud üürilepingu ülesütlemiseks ka erilist põhjust (VÕS § 314 lg 2). Hagejate Tallinna Üürivaidluskomisjonis antud selgituste kohaselt (Tallinna Üürikomisjoni toimiku lk 120) oli 12-kraadine temperatuur korteris 5 päeva jooksul ja polnud ka sooja vett. Kohus leiab, et õigeks ei saa lugeda hagejate käitumist, millega nad ütlesid kostjale üürilepingu 22.01.2018 üles, mitte ei teatanud puudustest, et kostjal oleks olnud võimalik puudused kõrvaldada.
25.7.Kohus leiab, et kuivõrd üürilepingu ülesütlemine võib tuleneda ka poolte kokkuleppest, siis tuleb hagejate 22.01.2018 e-kirja lugeda hagejate ettepanekuks üürilepingu lõpetamiseks ning K. R 24.01.2018 e-kirja hagejate pakkumusega nõustumuseks (VÕS § 9 lg 1). K. R seadis lepingu lõppemise tingimuseks vaid 2017 juuni eest üürivõla 450 euro üürnike poolt tasumise. Samuti palus K. R hagejatel teatada lepingu lõppemise kuupäeva. Hagejad küsisid K. R 27.01.2018 ekirjas, millal sobiks võtmete ja eluruumi üleandmiseks kokku saada ja teatasid, et jõuavad õhtuks oma asjad välja viia. Hagejad tasusid 2017 juuni üürivõlgnevuse 09.02.2018 (Tallinna Üürikomisjoni toimiku lk 99). Seega oli 09.02.2018 täidetud K. R tingimus üürivõla tasumiseks ja hagejad olid teatanud 27.01.2018, et kolisid eluruumist välja ja üürilepingu saab lugeda lõppenuks alates 09.02.2018.
25.8.Kohus leiab, et asjas ei oma lepingu lõppemise seisukohast tähtsust kostja väide, et hagejad ei ole kostjale võtmeid tagastanud. Hagejad on püüdnud nii 27.01.2018 e-kirjas (Tallinna Üürikomisjoni toimiku lk 87) kui ka kostjale saadetud tähitud kirjas (lk 41-41 pöördel) kostjaga kokku leppida aega võtmete tagastamiseks, kuid kostja ei ole nimetanud aega ja kohta, kuhu võtmed tuua, seega on kostja olnud ise vastuvõtuviivituses (VÕS § 109 lg 1).
25.9.Kohus leiab, et asjaolu, et kostja leidis hiljem (s.o peale 24.01.2018 e-kirja), et hagejad kohustuvad teatama üürilepingu lõpetamisest ette 3 kuud on vastuolus VÕS § 6 lõikest 1 tuleneva käitumise hea usu põhimõttega ning seetõttu ei pea kohus kostja meelemuutust põhjendatuks.
26.Kostja poolt hagejate vastu oma nõuete teatamisest Kostja ei ole tõendanud, et oleks esitanud hagejate vastu oma nõuded kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist s.o hiljemalt 09.04.2018.
27.Osundatust tulenevalt, kuivõrd hagejad maksid kostjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 450 eurot, poolte vahel 26.01.2015 sõlmitud üürileping on lõppenud ja kostja ei ole teatanud kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist hagejate vastu oma nõudest, tuleb hagejate nõue kostja vastu rahuldada ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja tagatis 450 eurot.
28.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kõik hagejate menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. TsMS
§ 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hageja on esitanud menetluskulu kokku summas 634,32 eurot (lk 137). Summa koosneb 31.10.2018: 1) konsultatsioonist 3,25 tundi hinnaga 227,50 eurot; 2) päringute tegemisest 0,5 tundi 35 eurot; 3) äriregistri andmete analüüsist 0,75 tundi hinnaga 52,50 eurot; 4) otsestest kuludest – 2 päringut hinnaga 4,32 eurot ja 21.03.3019: 1) konsultatsioonist 4 tundi hinnaga 280 eurot; 2) päringute tegemisest 0,25 tundi hinnaga 17,50 eurot; 3) äriregistri andmete analüüsist 0,25 tundi hinnaga 17,50 eurot. päringute tasust ja konsultatsioonist. Kohus leiab, et kuivõrd hagejad on esitanud kohtumenetluses 2 kostja majandusaasta aruannet (lk 84-103) ja nimetatud päringute tegemine on tasuline (1 päring - 2 eurot) ning tegemist on dokumentaalse tõendi saamise kuluga (TsMS § 143 p 2), siis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista päringute tegemise kulu kokku 4 eurot. Taotluses on ühe tunni hind konsultatsiooni, päringute tegemise ja äriregistri andmete analüüsi eest 70 eurot. Tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt ei olnud hagejatel menetluses lepingulist esindajat, seega ei ole võimalik hagejatel nõuda tasu õigusabi (konsultatsiooni/analüüsi) eest. Samuti ei ole hagejad selgitanud, milliseid päringuid oli neil vaja teostada tunnihinnaga 70 eurot/tund. Seega tuleb hagejate taotlus konsultatsiooni, päringute tegemise ja äriregistri andmete analüüsi eest tasu väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hagejate menetluskulud kokku on 4 eurot (dokumentaalse tõendi saamise kulu). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.