A. S. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
22.november 2018
Menetlusosalised
Hageja:
A. S. (ik xxxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxx)
Hageja esindaja:
vandeadvokaat Robert Sprengk (epost xxxx)
Kostja:
Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu, e-post xxxx)
Kostja esindajad:
Eve Kangro; Agu Rillo (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. S.i hagi Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju 25 000 euro hüvitamise nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista A. S.ilt riigilõiv 900 (üheksasada) eurot riigituludesse. Jätta riigi õigusabi tasu ja õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda. Eesti Vabariigil (Viru Vangla) kaudu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.A. S. kandis karistust Viru Vanglas alates 03.07.2008 kuni 04.11.2018. a.
2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul mõista kostjalt välja tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 25 000 eurot. Hagi asjaolude kohaselt valusas hagejal 2017 suvel (mai-juuni) tugevalt hammas. Hageja ei saanud seetõttu korralikult magada ega süüa. Hageja pöördus korduvalt Viru Vangla poole, et temale osutataks meditsiinilist abi. Hageja pöördus 22.06.2017 Viru Vangla hambaarsti poole, et valutav hammas eemaldatakse, kuid seda ei tehtud. Viru Vangla ei ole osutanud aga kostjale ravi hambavalu vastu. Hageja oli seetõttu sunnitud valutava hamba ise eemaldama. Hageja soovib tõendada hambaarsti poole pöördumist oma tervisekaardi väljavõttega ja palub selleks Viru Vanglalt välja nõuda tervisekaart perioodi 01.05.2017 kuni 31.08.2017 kohta. Hageja soovib tõendada hamba välja tõmbamist, pidevaid valusid ja nendega seotud kurtmisi tunnistaja M. K.i ütlustega. Hageja oli temaga sellel perioodil ühes kambris ja tunnistaja saab anda ütlusi selle kohta, et hageja kurtis hambavalu, ei saanud süüa ja magada ning hageja tõmbas hamba ise välja. Hageja ja kostja vahel oli tervishoiuteenuse osutamise leping VÕS § 758 lg 1 mõttes. Kostja poolt osutatud tervishoiuteenus ei vastanud VÕS § 762 ette nähtud arstiteaduse üldisele tasemele. Kostja ei ole osutanud hagejale piisavat ja asjakohast ravi. Hagejal valutas hammas, mis vajas eemaldamist. Hageja pöördus pidevalt taotlustega hamba eemaldamiseks kostja poole, kuid kostja vajalikku ravi ei osutanud. Ravi osutamata jätmise tõttu on hageja kannatanud valusid, ta ei saanud mitme nädala vältel korralikult süüa ega magada. Kui kostja oleks koheselt osutanud hagejale õiget ravi ja eemaldanud hamba, siis poleks hageja valusid kannatanud ning oleks saanud magada ja süüa. Magamata olek ja söömata olemine mõjusid hageja psüühikale. Hageja elukvaliteet olid hambavalu perioodil langenud ja sellest saadud psüühiline häire on jäädav ja selle tagajärgi kannatab hageja ka käesoleval ajal. Kostja poolne raviteenuse osutamine ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele ning seda ei osutatud tavaliselt oodatava hoolega. Hagejale ei osutatud kvaliteetset ravi, kuna kostja jättis hageja hamba eemaldamata. Kostja on põhjustanud sellega hagejale nii füüsilist kui hingelist
valu ning kannatusi. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud seetõttu hüvitama hagejale põhjustatud mittevaralise kahju, mille minimaalseks suuruseks hindab hageja 25 000 eurot ja palub kohtul see kostjalt välja mõista. Hageja on seisukohal, et mittevaralist kahju ei ole võimalik rahas kunagi täies ulatuses hüvitada.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei nõustu kostja hageja väitega, et hagejale on jäetud hambaravi osutamata. Hagejale on vanglas osutatud pidevat ja asjakohast tervishoiuteenust. Kostja esitab selle tõendamiseks hageja kohta vanglas peetava elektroonilise tervisekaardi väljavõtte, millest nähtuvad hagejale vanglas osutatud raviteenused ajavahemikul 01.05.2017 kuni 31.08.2018 seisuga. Lisaks esitab kostja hagejale osutatud hambaravi kohta peetava kaardi koopia. Hageja väidab, et tal valutas mais-juunis 2017 hammas, mistõttu ei saanud ta magada ja süüa. Hageja väite kohaselt pöördus ta korduvalt Viru Vangla poole meditsiinilise abi saamiseks, sh 22.06.2017 pöördus hambaarsti poole, et valutav hammas eemaldatakse, kuid seda hambaarst ei teinud, mistõttu hageja oli sunnitud endalt ise hamba eemaldama. Kostja hageja eeltoodud väidetega ei nõustu. Hageja kohta ajavahemikul 27.04.2017 kuni 14.08.2017 tervisekaarti tehtud kannetest (RVL 481 – 498) tuleneb, et hageja on eeltoodud ajavahemikul käinud erinevate meedikute vastuvõtul 18 korda ning kordagi pole ta avaldanud kaebusi hambavalule. Meditsiiniosakonna juhataja 04.09.2017 õiendi kohaselt on hageja teavitanud 22.06.2017, et soovib saada hambaarsti vastuvõtule. Hageja sai hambaarsti vastuvõtule 22.08.2017. Viidatud RVL-des ja õiendis märgitu kohaselt on hageja pidevalt pöördunud medõe poole hambaproteeside liimi saamiseks, kuid ei ole kordagi maininud hambavalu. Samuti ei ole hageja hambavalu pärast erakorraliselt valveõe poole pöördunud. Kirjalikku avaldust või taotlust erakorralise hambaravi vajaduse kohta isik meditsiiniosakonnale ei ole samuti esitanud. Isik on hambaarsti vastuvõtul viibinud regulaarselt igal aastal (2010.a 4 korda, 2011.a 1 kord, 2012.a 3 korda, 2013.a 1 kord, 2014.a 1 kord, 2016.a 1 kord, 2017.a 3 korda ja 2018.a 1 kord). 22.08.2017 on hageja hambaarstile öelnud, et eemaldas endal ise hamba nr 46 ning hambavalule ei viita. Siinjuures kostja osundab, et hambaarst on juba 02.10.2014 märkinud, et nr 46 hammas on üles kerkinud ja liikuv, kuid patsient seda eemaldada ei soovinud. Seega on hambaarst juhtinud hageja tähelepanu probleemsele hambale juba 02.10.2014, kuid hageja ei soovinud seda eemaldada, mistõttu pidi hageja mõistma, et tema enda otsuse tõttu võib tal tulla ette terviseprobleeme, see tähendab, et hammas võib hakata valutama. Hageja inspektor-kontaktisik Keijo Õunapu 04.09.2017. a õiendi kohaselt teavitas hageja 22.06.2017, et soovib hambaarsti vastuvõtule ja kurtis hambavalu. Vanglale teadaolevalt ei ole hageja teiste ametnike poole seoses hambavaluga pöördunud. Sellest järeldub, et hagejal võis hammas valutada 22.06.2017, kuid väited, et hammas valutas pikema aja vältel ja hageja pöördus korduvalt vangla poole meditsiinilise abi saamiseks, ei vasta tegelikkusele. Isegi, kui hagejal hammas 22.06.2017 valutas, ei ole eluliselt usutav, et valu oli tugev, sest hageja tegi oma tavapäraseid toiminguid ning lisaks tutvus ka õigusaktidega. Tähelepanuväärne on, et hageja käis aprill -augustis 2017 meedikute vastuvõtul 18 korda ja tervisekaardis ei ole ühtegi viidet hambavalule. Seega on hageja väited lükatud ümber tervisekaardi kannetega (RVL-d 481 –498), meditsiiniosakonna juhataja 04.09.2017. a tõendi ja juhtumikorraldaja 04.09.2017. a õiendiga. Isegi kui möönda, et hagejal 22.06.2017 hammas valutas, reageeris vanglaametnik sellele vastavalt, teavitas meditsiiniosakonda, hageja registreeriti hambaravi järjekorda ja 22.08.2017 võttis hambaarst hageja vastu. Kostja hinnangul ei ole hambaravi ootejärjekord vanglas võrreldes vabaduses olevaga liialt pikk. Kinnipeetavad, kellel on tugev hambavalu võetakse vastu hambaarsti poolt esmajärjekorras. Hageja ise ei ole samuti pidanud ooteaega,
s.o ajavahemikku 22.06.-22.08.2017, liialt pikaks ega nõudnud enda kiiremini hambaarsti juurde toimetamist. Seega kostjale teadaolevalt ei olnud hagejal sellist terviseseisundit, mis tinginuks tema esmajärjekorras hambaarstile suunamise. Lisaks märgib kostja, et kinnipeetavail on võimalik küsida valu (hambavalu, peavalu, jms) korral vanglaametnikelt valuvaigisteid. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja vanglaametnikelt valuvaigisteid küsinud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole hagis esitanud ühtegi tõendit hagi aluseks oleva asjaolu kohta – hageja ei ole tõendanud, et vangla tervishoiuteenus ei vastaks üldisele tasemele, või et oleks kasutatud ebaõiget ravivõtet, samuti, et tervishoiuteenuse osutaja väidetav rikkumine oleks süüline. Kostja on seisukohal, et hageja väited rikkumise ja süülisuse kohta on deklaratiivsed ja põhinevad pelgalt hageja väitel hambavalu kohta. Hagis ei ole välja toodud ühtegi konkreetset eksimust. Ühtlasi rõhutab kostja, et patsienti on võimalik ravida, kui ta seda soovib ja kui ta terviseprobleemist teavitab. KOHTUISTUNG 28.11.2018
4.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Hageja esindaja selgitas, et mittevaralise kahju põhjustas mitmeid nädalaid kestnud hambavalu. Hageja kannatas valu käes, ta ei saanud selle tõttu süüa ega magada ja see tekitas talle psüühikahäireid. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana ära M. K.i, kelle ütluste kohaselt oli ta hagejaga alates 2010. aastast ühes kambris. Ta mäletab, et hagejal valutas hammas ning hageja tõmbas tema nähes hamba välja. Kaua hageja hammas valutas, selle kohta tunnistaja adekvaatset vastust anda ei suutnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab , et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele.
6.Hageja nõuab tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju summas 25 000 eurot hüvitamist. Hageja väitel tekkis tal mittevaraline kahju seetõttu, et kostja jättis õigeaegselt ravi määramata (VÕS § 770 lg 1). Kostja jättis hageja valutava hamba eemaldamata ning hagejal endal tuli hammas välja tõmmata. Hageja on seisukohal, et kui talle oleks õigeaegselt arstiabi osutatud, ei oleks hageja pidanud taluma valu ja hingelisi kannatusi.
7.Kostja hagi ei tunnista, leides, et hagi, sh kostja süü tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisel, ei ole tõendatud. Kostja on seisukohal, et hageja väited rikkumise ja süülisuse kohta on deklaratiivsed ja põhinevad pelgalt hageja väitel hambavalu kohta. Hagis ei ole välja toodud ühtegi konkreetset kostjapoolset eksimust.
8.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et:
1) hageja viibis alates 03.07.2008 kuni 04.11.2018 kinnipeetavana Viru Vanglas ja tema puhul kohaldub Vangistusseaduse 49 lg 1, so kostjal oli kohustus osutada hagejale tervishoiuteenust, sh hambaraviteenust (VÕS § 758 lg 1). 2) Hagejale on 02.10.2014 hambaarsti poolt selgitatud, et nr 46 hammas on üles kerkinud ja liikuv, kuid hageja seda eemaldada ei soovinud. 3) Hageja pöördus 22.06.2017 IV üksuse kontaktisiku poole sooviga pöörduda hambaarsti vastuvõtule. Arsti vastuvõtu ajaks määrati 22.08.2019. 3) Hageja eemaldas ise endal hamba nr 46 (täpne hamba eemaldamise aeg pole teada).
9.Tervishoiuteenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja
ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Vangistuseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja (TTKS) § 1 lg 21 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi.
10.Üldjuhul osutatakse isikule tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse VÕS § 759 järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamise raames õigeaegset arstiabi osutamata jätmist saab lugeda ülalmärgitud tervishoiuteenuse osutamise eesmärgist tulenevalt sellest lepingust tuleneva kohustuse rikkumiseks. Ravimisel tehtud viga toob endaga kaasa tervishoiuteenuse osutaja varalise vastutuse üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekib patsiendile kahju.
11.Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, millest viimane hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.
12.VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
13.Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. Kui tervishoiuteenuse osutaja rikkumine seisneb raviveas, tähendab see eelkõige seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletult või tahtlikult jättis õigeaegselt ravi määramata. Seejuures tuleb kerge hooletuse puhul hüvitada VÕS § 127 lg 3 järgi üksnes kahju, mida kahju tekitaja nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.
14.Hageja väitel tekkis tal mittevaraline kahju seetõttu, et kostja jättis mais –juunis 2017 seoses hageja valutava hambaga õigeaegselt hagejale ravi osutamata, mistõttu hambavalu põhjustas hagejale hingelisi üleelamisi ja kannatusi ning ta oli sunnitud ise hamba eemaldama (hagiavaldusest tulenevalt eeldatavalt juuni 2017 lõpus). Seda oleks saanud ära hoida, kui kostja oleks õigeaegselt ravi osutanud.
15.Tervisehoiuteenuse osutamisest tekkinud kahju korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
16.Asja materjalidest nähtub, et hageja on 22. 06.2017 esitanud inspektor-kontaktisikule Keijo Õunapule avalduse saamaks hambaarstile, põhjendades seda valutava hambaga. (I kd, lk 121). Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja oleks varasemalt (sh mais 2017) avaldanud soovi saamaks hambaarsti vastuvõtule, sh erakorralisele vastuvõtule. Kuigi tunnistaja M. K.i ütluste (I kd lk 181-182 pöördel) kohaselt ei tahtnud keegi hagejale hambaarsti osutada, ei olnud kohtul tunnistaja tervislikust seisundist lähtuvalt võimalik välja selgitada, millel tunnistaja see väide tugineb. Hageja selgitustest (I kd lk 147 pöördel) nähtub, et kui tal midagi valutab, siis ta teatab sellest pidevalt meditsiinitöötajatele. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja tundes väidetavalt juba mais 2017 ägedat hambavalu, oleks jätnud sellest meditsiinitöötajatele enne 22.06.2017 teatamata ja avalduse erakorralise hambaravi saamiseks esitamata . Samuti oleks hageja valutava hamba tõttu ilmselt pöördunud meditsiinitöötajate või valvurite poole sooviga saada valuvaigisteid. Hageja väide, et tema valutava hambaga seotud küsimused jäeti vangla poolt fikseerimata ei ole usutav, kuna kõik teised pöördumised on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Seega on hageja väide, et ta on seoses ägeda hambavaluga ajavahemikus mai – juuni 2017 korduvalt pöördunud kostja hambaravi saamiseks, tõendamata.
17.Kohus nõustub kostjaga sellest, et patsienti on võimalik ravida, kui ta seda soovib ja kui ta terviseprobleemist teavitab. Asja materjalides olevast tervisekaardi väljavõttest (I kd lk 123 – 126) nähtub, et hageja on ajavahemikus 27.04.2017 kuni 14.08.2017 pöördunud meditsiinitöötajale poole 18 korral, sh esitanud kaebusi seoses kõhupuhitusega, seljavaluga, nina kinnisusega ning soovi saada Corrego tablette proteeside puhastamiseks. Tervisekaardi kannetest ei nähtu, et hageja oleks eelnimetatud ajavahemikus kordagi esitanud kaebusi seoses ägeda hambavaluga ning sellega seotud unetuse ja psüühiliste häiretega.
18.Kuigi Eesti Hambaarstide Liidu vastuse (II kd lk 3) kohaselt kergitab hamba üles juures ümbrise või tipu ägedas faasis põletik ja see võib põhjustada valunähtusid kokkuhammustamisel või süües; ägenenud põletiku faasis hambaga võib mälumisfunktsioon olla oluliselt häiritud, valutav hammas võib uinumist ja ööund häirida, ei tõenda nimetatud tõend vaieldamatult hagejal nimetatud häirete esinemist. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal aprillis 2017 esinenud psüühilised häired ja mais 2017 esinenud unehäired olid põhjustatud hambavalust ( I kd, lk 123). Samuti ei ole tõendamist leidnud, et käesoleval ajal esineb hagejal jääv psüühiline häire, mis on tingitud väidetavast kostjapoolsest raviteenuse osutamata jätmisest.
19.Kohus ei nõustu hageja esindaja arvamusega, et kuna hambaarst teadis juba 2014 aasta oktoobris hagejal probleemse hamba olemasolust, tuli tulenevalt VangSe § 52 lg 2 hageja hamba tervist järgida. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja on viibinud hambaarsti vastuvõtul regulaarselt igal aastal ja uus plaaniline visiit oli planeeritud sügisel 2017 (I kd, lk 118). Seega pole tavapärasest hambaraviteenuse osutamise praktikast lähtudes ilma vastavate kaebuste olemasoluta mõistlik eeldada, et hambaarst peaks vähemalt kord kuus patsientide, sh hageja hammaste seisundit jälgima. Samuti teadis ka hageja juba 2014 aastast, et tema hammas nr 46 on üles kerkinud ja liigub, kuid polnud ise lasknud seda eelnevate hambaarsti vastuvõttudel eemaldada. Seega pidi hageja mõistma, et tema enda otsuse tõttu võib tal tulla ette terviseprobleeme, see tähendab, et hammas võib hakata valutama.
20.Kostja väiteid selles, et tema hinnangul on hambaravi ootejärjekord vanglas võrreldes vabaduses olevaga liialt pikk, esitanud ei ole. Asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks nõudnud enda kiiremini, so esmajärjekorras hambaarstile suunamist. Hageja ise ei ole samuti pidanud ooteaega, s.o ajavahemikku 22.06.-22.08.2017, liialt pikaks.
21.Kohus ei välista, et üleskerkinud hamba tõttu võis hagejale söömine tekitada raskusi ja ta võis seoses sellega valu tunda, kuid seda olukorda ei saa lugeda raviveaks TTKS § 2 lg 1 mõttes.
22.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja kui tervishoiuteenuse osutaja ravivea ja endal väidetava kahju tekkimise põhjuslikku seost. Kostja tervishoiuteenuse osutajana tõendanud, et hagejale on vastavalt tema poolt esitatud kaebustega tervishoiuteenuseid osutatud ja kahju ei tekkinud kostja ravivea tõttu, st puudub põhjuslik seos ravivea ning võimaliku kahju vahel.
23.Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et hageja poolt taotletav mittevaralise kahju hüvitis summas 25 000 eurot ei ole kooskõlas Eesti ühiskonna üldise heaolu tasemega ning võrreldav sarnastel asjaoludel võrreldavate juhtumitega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
25.Viru Maakohtu 08.03.2018. a määrusega anti hagejale riigipoolset menetlusabi ja vabastati ta täielikult menetluskulude kandmisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega kuulub hagejalt lähtuvalt hagihinnast 25 000 eurot väljamõistmisele riigilõiv 900 eurot riigituludesse.
26.Viru Maakohtu 02.11.2017.a määrusega anti hagejale riigi õigusabi riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Kuna hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega.
27.Eesti Vabariigil (Viru Vangla) kaudu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2019 otsusega muudeti Viru Maakohtu otsust osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.