Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-15672
Kohtuasi
Zelluloosi Kinnisvara OÜ hagi KOKO arhitektid OÜ vastu 33 148 euro 80 sendi ja viivise saamiseks KOKO arhitektid OÜ vastuhagi Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu 6658 euro 80 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Zelluloosi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
42 332 eurot 40 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) Zelluloosi Kinnisvara OÜ (registrikood 11149834; asukoht Tartu mnt 80c, Tallinn) lepingulised esindajad vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi ja vandeadvokaadi abi Karl Erik Esko Kostja (vastustaja) KOKO arhitektid OÜ (registrikood 10710760; asukoht Tartu mnt 84a, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a otsus muutmata. Jätta Zelluloosi Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Zelluloosi Kinnisvara OÜ kanda. Mõista Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt KOKO arhitektid OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 1057 eurot 50 senti. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-17-15672 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Zelluloosi Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 20. oktoobril 2017 Harju Maakohtule KOKO arhitektid OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 23 173 eurot 20 senti ja alates 19. oktoobrist 2017 kuni võla tasumiseni seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil suurendas hageja oma põhinõuet 9975 euro 60 sendi võrra. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. mail 2014 projekteerimislepingu (leping). Lepingu lisa 1 järgi kohustus kostja tegema hagejale 1. septembriks 2014 projekteerimistöö, mille tulemusena pidi valmima Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga (TKA) ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga (TLA) kooskõlastatud Tselluloosikvartali detailplaneeringu algatamisettepaneku lisana nõutav eskiislahendus. Pooled pikendasid tähtaega kuni
20.oktoobrini 2014. Hageja tasus kostjale lepingu alusel 23 173 eurot 20 senti. Töö ei valminud tähtajaks ning kostja ei ole andnud hagejale üle nõuetekohast tööd. 2016. a kevadsuvel selgus, et Tallinna linna kehtestatud teemaplaneering ei võimalda kostja pakutud lahendust suurendada ehitiste mahtu 33% ja ehitada kõrghooneid projekteerimistingimuste alusel, vaid nõuab detailplaneeringu algatamist. Hageja esitas 13. oktoobril 2017 kostjale lepingust taganemise avalduse. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel üleantud raha tagasi. Alternatiivselt peab kostja täitmise asemel hüvitama hagejale tekkinud kahju. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja lepingut rikkunud ning on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja tegi hagejale kokkulepitud töö ja esitas selle hagejale tähtaegselt. Seejärel asus kostja kontseptsiooni vastavalt lepingule kolmandate osapooltega
2-17-15672 kooskõlastama. Kontseptsiooni alusel saanuks algatada detailplaneeringu, kuid TLA toonase juhi DD soovitusel otsustas hageja taotleda detailplaneeringu asemel projekteerimistingimusi. Hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, sest ei ole esitanud kostjale taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast töö üleandmist. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, sest kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole lepingut rikkunud, hageja ei ole teavitanud kostjat mõistliku aja jooksul ega andnud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas hageja vastu ka vastuhagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja 6658 eurot 80 senti ja viivise 665 eurot 88 senti. Vastuhagi põhjenduste kohaselt on hageja rikkunud lepingut ja jätnud tasumata kostjale 14. juuni 2016. a arve nr 16024 alusel kontseptsiooni viimase osamakse 4258 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) ning 29. veebruari 2016. a arve nr 16015 alusel lisatööde eest 2400 eurot (koos käibemaksuga). Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja tõendanud tööde tegemist ja üleandmist, hageja on lepingust taganenud ja üleantu tuleks tagastada ning hagejal on õigus keelduda arve tasumisest kuni kostja ei ole tööd üle andnud. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 22. veebruari 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 6658 eurot 80 senti ja viivise 665 eurot 88 senti. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3546 eurot 25 senti koos kohustusega tasuda sellelt kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivist.
5.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud ega mõistliku aja jooksul teatanud kostjale töös väidetavalt esinenud puudustest ega neid kirjeldanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et töö ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav. Hageja ei ole hageja lepingust kehtivalt taganenud, sest on lepingust taganemise õiguse võlaõigusseaduse (VÕS) § 118 lg 1 p 1 järgi kaotanud, kuna esitas lepingust taganemise avalduse pärast mõistliku aja möödumist lepingu väidetavast rikkumisest teadasaamisest. Hageja nõuet ei saa rahuldada ka kahju hüvitamise sätete alusel, sest hageja ei ole teavitanud kostjat ka VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 tähenduses mõistliku aja jooksul töö puudustest ega neid kirjeldanud. Hageja nõue võiks olla põhjendatud, kui kohus tuvastas kostja raske hooletuse kohustuse täitmata jätmisel VÕS § 645 lg 1 p 1 tähenduses, kuid asjas esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et kostja rikkus lepingut ega seda, et hageja väidetud lepingutingimustele
2-17-15672 mittevastavus tekkis kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kohtu tuvastatud asjaoludel ei saa väita, et kostja jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata ja oli raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Hageja leiab, et kostja olevat olnud raskelt hooletu, kui ta arhitektuuribüroona ei teavitanud hagejat ehitamisele kehtivatest nõuetest ja võimalikest riskidest, mistõttu kostja teostatud töö ei ole hageja jaoks eesmärgipäraselt kasutatav. Hageja peamised etteheited kostjale seisnevad selles, et kostja soovitusel lähtuti Tselluloosi kvartali kontseptsiooni väljatöötamisel 33% juurdeehitusega projekteerimistingimuste taotlemisest, kuigi tegelikult olnuks vajalik detailplaneeringu koostamine, kostja töö ei olnud muinsuskaitse eritingimustega kooskõlas ning hageja arvates eiras kostja õigusaktide nõudeid, mis seisnes ka Muinsuskaitseametiga eritingimuste kooskõlastamata jätmises. Kohtul ei ole alust kahelda, et soovitus lähtuda 33% juurdeehitusega projekteerimistingimuste taotlemisest tuli DD-lt, mitte kostjalt. Hageja kinnitas 18. jaanuari 2016. a e-kirjas ja kohtuistungil, et 33% juurdeehitusega projekteerimistingimuste taotlemise ettepaneku tegi DD. Ka kostja kinnitas seda, mistõttu oli see üks alternatiivne variant ka kostja jaoks. Samas kinnitab kostja, et kontseptsioon oli kasutatav ka detailplaneeringu menetluse jaoks ning KProjekt AS-i detailplaneeringute konsultandi Ülle Kadaku 15. jaanuari 2018. a e-kiri kinnitab, et kostja tööst peaks detailplaneeringu algatamiseks põhimõtteliselt piisama. Samuti on kostja õigustatult märkinud, et TLA 24. jaanuari 2018. a vastuse kohaselt on kinnisasjade uus omanik saanud ehitusloa muinsuskaitse osale projekteerimistingimuste alusel. TLA
24.jaanuari 2018. a vastuse alusel saab järeldada vähemalt seda, et Tselluloosi kvartali kinnisasjade omaniku eesmärgid on saavutatavad ka projekteerimistingimuste kaudu. Pealegi ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kontseptsioon ei olnud kasutatav detailplaneeringu menetluses. Hageja väidab paljasõnaliselt ja vastuolus muude tõenditega, et kontseptsioon on kasutamiskõlbmatu. Hageja ei ole eristanud kontseptsiooni koostamist ja lisatöid ning on seetõttu lähtunud ekslikult eeldusest, et kontseptsioon pidi olema lõplik kõikide vajalike kooskõlastustega dokument. Eksitav on hageja väide, et lepingu esemeks oli TLA-s ja TKA-s kooskõlastatud detailplaneeringu algatamisettepaneku lisana nõutav eskiislahendus. Lepingu p-de 2.1, 3.1, 5.1, 6.1 ja lepingu lisa 1 kohaselt seisnes lepingujärgne „Töö“ kontseptsiooni koostamises Tselluloosikvartalile. Kooskõlastuste saamine oli aga lepingu järgmine etapp, mis pidi tehtama pärast kontseptsiooni valmimist tunnitasu alusel 50 eurot/h (lepingu p-d 5.1, 6.1, 7.1 ja lepingu lisa 1). Lepingu p-s 6.1 on otsesõnu kirjas, et pärast töö hagejale üleandmist lisandub kooskõlastusperiood TLA-s ja TKA-s. Kuna lepingu kohaselt ei olnud kontseptsiooni koostamise tingimuseks kooskõlastuste saamine, siis ei saa kostjale selle etapi töö puhul ette heita kooskõlastuste puudumist. Samuti ei ole kooskõlastuste puudumisel asjas tähtsust. Kultuuriministri määruse nr 4 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kord“ § 4 lg 1 p-st 4 ei tulene, et muinsuskaitse eritingimused olid vajalikud juba detailplaneeringu algatamistaotluse eskiislahenduse koostamiseks. Hageja pole ümber lükanud kostja väidet, et pärast kontseptsiooni koostamist asus kostja kokkuleppel hagejaga töötama selle nimel, et saada kooskõlastused, ning lepingulise suhte jätkumisel oleks ka vajalikud kooskõlastused saadud, kuid hageja peatas tööd. Kui kostja töö ei vastanud hageja arvates muinsuskaitse eritingimustele, siis pidi hageja esile tooma, millises osas töö neile ei vastanud. Kostja selgitas kohtuistungil, et kohtuistungi toimumise ajaks on Muinsuskaitsega kooskõlastatud lõplik versioon, mistõttu kostja töid oli võimalik kasutada ning kinnisasjade uus omanik on
2-17-15672 saavutanud eesmärgi. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kostja töö mittevastavust muinsuskaitse nõuetele või kostja töö kasutamiskõlbmatust.
5.2.Kostja vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja esitas hagejale 14. juunil 2016 arve nr 16024 kontseptsiooni viimase osamakse tasumiseks (4258 eurot 80 senti) ja arve nr 16015 lepinguliste lisatööde eest 2400 eurot. Kuigi lepingu p 6.1 järgi tuli koostada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, ei saa hageja vabaneda lepingus kokku lepitud tasu maksmise kohustusest ainuüksi seetõttu, et tööde üleandmise kohta ei koostatud akti. Sõltumata üleandmise-vastuvõtmise aktide puudumisest tuleb nii kontseptsioon kui ka lisatööd lugeda VÕS § 638 alusel vastuvõetuks. Kostja saatis kontseptsiooni hagejale 21. oktoobril 2014, s.o tähtaegselt. Lepinguliste lisatööde kohta saatis kostja hagejale 29. veebruari 2016. a arve nr 16015 koos selgitustega ning 14. juunil 2016 koos arvega nr 16015 uuesti tööde aruande ja selgitused. Lepingu p 6.4 järgi on tellija aktiga üle antud projektietapi automaatselt vastu võtnud 7 tööpäeva jooksul üleandmisest, kui ta ei ole esitanud kirjalikult märkusi projektietapi täiendamiseks. Üleandmise-vastuvõtmise akti puudumine ei takistanud hagejal esitada oma märkusi kostja töödele, kuid esitatud tõendite kohaselt hageja selliseid märkusi mõistliku tähtaja kestel ei esitanud. Lepinguliste tööde jätkumine pärast kontseptsiooni üleandmist oli poolte vahel kokku lepitud ja konkreetsete tööde iseloomu arvestades täiesti tavapärane. Lepinguliste lisatööde tegemist kui pidevat protsessi kinnitab mh kostja 28. jaanuari 2016. a e-kiri hagejale. Oluline on seejuures ka asjaolu, et hageja ei eita oma 13. oktoobri 2017. a taganemisavalduses tööde kättesaamist, vaid väidab eelkõige etteheitena kontseptsiooni osas seda, et töö olevat üle antud hilinemisega ja antud tööga polevat olnud lepingu sisulist eesmärki saavutada. Kuna hageja väited kostja töö lepingutingimustele mittevastavusest ei leidnud kinnitust ning hageja ei ole kehtivat lepingust taganenud, ei ole hagejal õigust keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Kuna kostja töö ei olnud mittekohane, ei olnud hagejal alust hinda alandada, samuti on möödas mõistlik aeg hinnaalandamise avalduse tegemiseks. Seega peab hageja tasuma arvete alusel kostjale 6658 eurot 80 senti, samuti lepingu p 8.1 alusel viivist 665 eurot 88 senti, arvestades seda, et viivis võis olla maksimaalselt 10% põhivõlast. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et kostja ei olnud raskelt hooletu VÕS § 645 lg 1 p 1 tähenduses. Kostja oli töö tegemisel raskelt hooletu, sest kostja pidi professionaalse arhitektuuribüroona teadma, et kvartali arendamine ei ole võimalik projekteerimistingimuste alusel, suurendades senist ehitiste mahtu 33%.
6.2.Maakohus leidis vääralt, et töö eesmärk oli projekteerimistingimustega saavutatav, kuigi lepingu sõlmimise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 9 ja 10 järgi oli see kultuurimälestiste kaitsevööndis välistatud. Maakohus jättis arvestamata, et summaarselt jäi
2-17-15672 juurdeehituse maht küll kooskõlas PlanS § 3 lg 2 p-ga 2 33% piiresse, kuid iga üksiku kinnisasja puhul mitte. 2016. a märtsis selgus, et projekteerimistingimusi ei väljastatud ning kostja selgitas ise hagejale, et näeb vajadust detailplaneeringu menetluse järele. Kostja väitis, et arhitektid suhtlevad eritingimuste koostajaga ja hiljem seda, et kontseptsioon on eritingimustega kooskõlas, kuid tegelikult ei olnud Muinsuskaitseamet eritingimusi kooskõlastanud. Kontseptsioon on osaliselt vastuolus teemaplaneeringuga, sest kostja on paigutanud kõrghooned ka väljapoole kõrghoonete teemaplaneeringu ala.
6.3.Maakohus leidis vääralt, et hageja ei ole tõendanud, et kostja töö ei olnud kasutatav detailplaneeringu menetluse algatamisel. Detailplaneeringu algatamise eskiisiga olnuks võimalik kavandada kogu kvartalis ligi kaks korda suuremas mahus juurdeehitust.Töö tulemusel ei valminud detailplaneeringu algatamiseks vajalikku eskiislahendust, mis oleks vastanud Tallinna ehitusmääruse § 11 lg 7 p-le 1.
6.4.Vastuhagi ei ole alust rahuldada, sest kostja ei ole tõendanud, et ta osutas hagejale arvetel märgitud teenust. Kuna kostja ei ole arveid enne kohtumenetlust hagejale esitanud, siis ei pidanud hageja varem ka hinna alandamise avaldust esitama. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
7.1.Vastuse kohaselt moonutab hageja faktilisi asjaolusid. Hageja ei tellinud kostjalt arhitektuurilist lahendust, vaid soovis saada kvartali arendamiseks kontseptsiooni, leidmaks võimalusi, kuidas suurendada muinsuskaitsealuses kvartalis võimalusi hoonestusmahu suurendamiseks. Lõplik tulemus pidigi selguma kontseptsiooni koostamisele järgnevas menetluses. Ettepaneku taotleda detailplaneeringu asemel projekteerimistingimusi tegi toonane TKA juht, mitte kostja. Pärast töö valmimist otsustas hageja ise taotleda detailplaneeringu asemel mahu suurendamiseks projekteerimistingimusi. Ka kinnisasjade uus omanik on taotlenud kvartali arendamist projekteerimistingimuste alusel. Hageja ei ole tõendanud, et projekteerimistingimuste abil ei olnud võimalik ehitiste mahtu suurendada.
7.2.Kostja töö vastas tingimustele ja sobis nii detailplaneeringu algatamiseks kui ka projekteerimistingimuste taotlemiseks.
7.3.Kostja ei olnud raskelt hooletu. Hageja ise valis ala arendamise projekteerimistingimuste kaudu, tuginedes TKA juhi soovitustele. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et hagejal ei olnud võimalik saavutada eesmärki projekteerimistingimuste abil. Hageja ise loobus sellest muinsuskaitse kooskõlastusmenetluse käigus, sest kaotas ilmselt huvi ning võõrandas kinnisasjad. Projekteerimistingimuste taotlemine ei olnud õiguslikult võimatu ning arvestades seda, et hageja oli varem kinnisasju liitnud, ei olnud tähtsust sellel, et üksikute kinnisasjade maht võis olla üle 33%. Muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks oligi esmalt vaja koostada kontseptsioon. Väljaspool teemaplaneeringu ala ei ole kõrghooneid. Hageja väide selle kohta, et detailplaneeringuga saanuks suuremas mahus hoonestust taotleda, on uus väide, lisaks otsustas hageja ise projekteerimistingimuste kasuks. Töö vastas ka detailplaneeringu algatamise nõuetele, sest algatamisettepanekule ei tule lisada muinsuskaitse eritingimusi.
2-17-15672
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegiumi järgmist.
9.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, kas kostja andis hagejale üle lepingutingimustele vastava töö ning kui töö ei vastanud lepingutingimustele, siis kas kostja rikkus lepingut raske hooletuse tõttu. Kolleegium märgib esmalt, et maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele, ega seda, et väidetav lepingutingimustele mittevastavus tekkis kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Seega jäi hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata seetõttu, et kostja ei ole lepingut rikkunud. Sellises olukorras ei ole aga enam tähtsust sellel, kas kostjale etteheidetud rikkumise põhjustas kostja süüline käitumine (raske hooletus) VÕS § 645 lg 1 p 1 tähenduses. Kui kostja ei ole üldse lepingut rikkunud, siis ei saa talle ette heita ka rikkumist raske hooletuse tõttu. Eelnevat arvestades ei ole asjakohased need apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad otseselt kostja rasket hooletust tema kohustuste täitmisel, ning kolleegium jätab need tähelepanuta. Küll aga saab osasid hageja apellatsioonkaebuse väiteid mõista selliselt, et hageja ei nõustu ka maakohtu järeldustega selle kohta, et kostja ei ole andnud hagejale üle nõuetele vastavat tööd, st hageja on lepingut rikkunud. Selles osas märgib ringkonnakohus vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
10.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja paljasõnalised väited ei anna alust järeldada, et kostja loodud Tselluloosi kvartali kontseptsioon ei vastanud lepingutingimustele, st ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav.
10.1.Iseenesest peab töö VÕS § 641 lg 1 järgi vastama lepingutingimustele. Maakohus järeldas poolte lepingu alusel õigesti, et kostja pidi lepingu järgi andma hagejale
20.oktoobril 2014 üle kontseptsiooni ning alles seejärel pidid toimuma erinevad kooskõlastused, sh kooskõlastamine TLA ja TKA-ga, st kontseptsioon ei olnud lõplik kõigi kooskõlastustega dokument, vaid selle alusel sai alles hakata taotlema erinevaid kooskõlastusi. Lepingu p 2.1 ja lisa 1 järgi tellis hageja kostjalt kontseptsiooni koostamise ca 3 ha suurusel maa-alal asuvatele Tartu maanteel asuvaitele kinnisasjadele (Tselluloosi kvartal). Lepingu p 2.1. ja lisa 1 järgi tuli töö käigus analüüsida kinnisasjade hoonestusvõimalusi ja kontaktvööndit ning pakkuda arhitektuurne lahendus detailplaneeringu koostamiseks, sh tuli resultaadina esitada linnaehituslik analüüs, kontaktvööndi plaan, kinnisasjade asendiplaan, hoonestuse kontseptsiooni kirjeldavad materjalid (diagrammid, korruste skeemid, rajamise etapid jms) ning hoonestuse visualiseeringud (fotomontaažid, 3D pildid). Töö tulemusena pidi valmima ka detailplaneeringu algatamisettepaneku lisana nõutav eskiislahendus. Kontseptsiooni koostamise eest pidi hageja tasuma lepingu p 5.1 järgi 22 860 eurot (lisandub käibemaks) ning järgneva töö eest 50 eurot tunnis (lisandub käibemaks), sh olid lepingu p 2.2
2-17-15672 järgi lisatöödeks need tööd, mis ei olnud hõlmatud tähtajaks esitatava projektiga (kontseptsiooniga), st lisatöödeks võisid olla projekti muudatused, mis tulenesid tellijapoolsest funktsionaalse lähteülesande muudatustest või kolmandate osapoolte nõudmistest, millega arvestamist ei olnud töö käivitamisel võimalik ette näha. Lisa 1 järgi sisaldas projekteerimismaksumus linnaehituslikku analüüsi, uushoonestuse funktsionaalmahulise visiooni loomist ja selle näitlikustamise materjalide koostamist, kuid visiooni kooskõlastamine TKA ja TLA-ga, kooskõlastamisel tekkinud ettepanekute ja arvamuste integreerimine tuli tasustada vastavalt kulunud ajale tunnihinnaga 50 eurot. Seega pidi hageja lepingu ja selle muudatuste järgi koostama esmalt 21. oktoobriks 2014 hagejale Tselluloosi kvartali kontseptsiooni 22 860 euro (lisandub käibemaks) eest ning seejärel tegema lisatöid kontseptsiooni kooskõlastamisel ja muutmisel tunnihinnaga 50 eurot (lisandub käibemaks). Lepingu eesmärgiks oli lõppastmes sellise eskiislahenduse koostamine, mille alusel saab taotleda detailplaneeringu algatamist.
10.2.Praegusel juhul nõuab hageja kostjalt tagasi nii kontseptsiooni kui ka lisatööde eest tasutud raha või nõuab selles ulatuses kahju hüvitamist, leides, et talle üleantud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Seejuures juhtis maakohus õigesti tähelepanu sellele, et hageja ei erista makstud raha tagasi nõudes ülalnimetatud töö etappe ja leiab, et tal on õigus kogu raha tagasi saada, sest töö ei ole tervikuna eesmärgipäraselt kasutatav. Töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui see ei vasta lepingutingimustele või kui töö ei sobi selleks otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Seega juhul, kui hagejale üleantud Tselluloosikvartali kontseptsiooni koos hiljem lisatöödena tehtud muudatusega ei saaks kasutada detailplaneeringu algatamiseks, võiks vähemalt lepingus sisalduvaid kokkuleppeid arvestades olla tegemist lepingutingimustele mittevastava töö üleandmisega. Praegusel juhul on aga hageja üksnes väitnud, et kostja töö ei olnud sobilik detailplaneeringu algatamiseks, kuid ei ole selle väite kinnituseks esitanud tõendeid. TsMS § 230 lg 1 I lause järgi peab hageja tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Seda ei ole aga hageja teinud, mistõttu jättis maakohus õigesti hagi mh tõendamatuse tõttu rahuldamata. Samas on kostja selgitanud, et kinnisasja uus omanik kasutab kostja loodud kontseptsiooni projekteerimistingimuste taotlemiseks ja/või detailplaneeringu algatamiseks, ning kostja on esitanud ka neid asjaolusid kaudselt kinnitavad tõendid. Samuti on eluliselt usutav kostja oletus, et hageja võis kaotada huvi selle kinnisvaraarenduse vastu ja jättis ise protsessi pooleli, mida kinnitab asjaolu, et hageja võõrandas kinnisasjad kolmandale isikule.
10.3.Seda arvestades ei ole kolleegiumil alust kahelda maakohtu järelduses, et kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja esitas hagejale pikendatud tähtajaks valminud kontseptsiooni ning poolte kirjavahetus kinnitab seda, et pooled jätkasid pärast seda koostööd, sh tegeles kostja kooskõlastuste alusel lisatöödega. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks keeldunud edasisest koostööst ja jätnud lisatööd tegemata, st töö jäi lõpuni valmimata kostja rikkumise tõttu.
11.Eeltoodud järeldusi ei kummuta ka hageja ülejäänud apellatsioonkaebuse väited.
11.1.Hageja abstraktsed viited sellele, et valminud töö ei vastanud kehtivatele normidele, ei anna alust hagi rahuldada. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et väidetud puuduste
2-17-15672 tõttu ei olnud võimalik detailplaneeringut alustada. Samas on kostja esitanud tõendina K-Projekt AS-i detailplaneeringute konsultandi arvamuse selle kohta, et hagejale esitatud töö peaks olema selleks piisav (tl 95).
11.2.Hagi rahuldamiseks ei anna alust ka hageja apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et töö eesmärk ei olnud saavutatav projekteerimistingimuste abil, st vaja oli algatada detailplaneering. Iseenesest oli lepingu ja selle lisa 1 järgi lepingu lõppeesmärk tõesti detailplaneeringu algatamiseks vajaliku eskiisi koostamine. Hageja väitel veenis aga kostja teda taotlema detailplaneeringu asemel 33% juurdeehituseks projekteerimistingimusi, kuigi juurdeehitus ei olnud projekteerimistingimuste alusel võimalik. Kostja väitel soovitas sellist lahendust TVA juht. Kuigi pooled heidavad teineteisele ette kohtu eksitamist, saab olukorda mõista selliselt, et TVA juht pidas võimalikuks hageja taotletavat juurdeehitust projekteerimistingimuste raames ning seetõttu soovitas ka kostja hagejale ühe võimalusena sellist lahendust, mis oli kiirem ja lihtsamini saavutatav. Seejuures nähtub juba kostja 21. märtsi 2014. a e-kirjast, millega kostja saatis hagejale pakkumuse, et töö käigus saab otsustada, kas algatada detailplaneering või taotleda projekteerimistingimusi. Nimelt märkis kostja hagejale pakkumust saates, et kontseptsioon on materjal, mille tulemusel valmib terviklik visioon kvartali kohta, ning alles selle põhjal saab otsustada, kas teha detailplaneering, kus piirduda 33%-lise juurdeehitusega (tl 65). Arvestades seda, et hageja on sellise pakkumusega nõustunud, on hageja aktsepteerinud nii seda, et kontseptsioon on üksnes vajalik eeltöö edasiste sammude kavandamiseks, aga ka seda, et üks võimalik lahendus võib olla projekteerimistingimuste taotlemine ehitiste mahu suurendamiseks 33% võrra. Hageja nõustumist sellega, et minna edasi projekteerimistingimuste taotlusega, kinnitab ka poolte kirjavahetus. Lisaks märgib kolleegium, et olukorras, kus arendaja tellib arhitektuuribüroolt kvartali arendamiseks kontseptsiooni, on tavapärane, et arendaja annab ka arhitektidele vajalikud juhised (sisendi), mille alusel kontseptsioon koostatakse. Seejuures võib küll kontseptsiooni koostaja soovitada erinevaid lahendusi kontseptsiooni elluviimiseks, kuid lõppastmes otsustab siiski arendaja talle esitatud kontseptsiooni ja soovituste alusel ning erinevaid riske kaaludes, millisel viisil oma arendus ellu viia, sh kas proovida seda realiseerida projekteerimistingimusi taotledes või algatada detailplaneering. Olukorras, kus risk end ei õigusta ning arendusprojekti ei õnnestu realiseerida projekteerimistingimuste alusel, ei saa arendaja heita arhitektuurilise kontseptsiooni koostajale ette seda, et ühe võimaliku lahendusena välja pakutud tegutsemisviis ei osutunud kooskõlastamisel edukaks.
12.Eelnevat arvestades jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Vastuhagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka hageja väide selle kohta, et kostja ei ole tõendanud tööde tegemist ja üleandmist. Kostja 14. juuni 2016. a e-kirjast nähtub, et kostja tegi lisatöid ja esitas ajavahemikul 26. jaanuarist kuni 9. veebruarini 2016 tehtud lisatööde eest hagejale arve 2000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks ning lisatööde kalkulatsiooni (tl 52–54). Kostja ei ole tööde kohta vastuväiteid esitanud. Ka poolte 2016. a kirjavahetus kinnitab seda, et lisatöid tehti. Samuti ei ole asjakohane hageja väide selle kohta, et ta ei saanud hinnaalandamise avaldust teha enne, kui kostja oli talle arved esitanud. Arvestades seda, et hagejale oli teada lepingu
2-17-15672 hind, ei takistanud arvete esitamine tal hinna alandamise avaldust kostjale õigeaegselt teha. Lisaks ei ole hageja sel väitel tähtsust, sest maakohus leidis, et täitmata on ka hinna alandamise eeldused.
13.Neil põhjendustel jätab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud
14.Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1057 eurot 50 senti (käibemaksuta), sh kulus esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 7 tundi 50 minutit tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul võis vandeadvokaadil kuluda praeguses asjas maakohtu otsuse ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades nendega tutvumisele, kliendiga suhtlusega ning vastuse koostamisele kokku ca üks tööpäev ning esindaja tunnihind 135 eurot (käibemaksuta) ei ületa vandeadvokaadi tavapärast tasumäära. Seega on esindaja tasu 1057 eurot 50 senti (käibemaksuta) põhjendatud ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.