Zelluloosi Kinnisvara OÜ hagi KOKO arhitektid OÜ vastu võla ja viiviste nõudes ning KOKO arhitektid OÜ vastuhagi Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
Põhihagi hind 35 007,72 eurot, vastuhagi hind 7324,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): Zelluloosi Kinnisvara OÜ (registrikood 11149834, asukoht Tartu mnt 80c, 10112 Tallinn) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi ja vandeadvokaadi abi Karl Erik Esko (Advokaadibüroo RASK, asukoht Rotermanni tn 8 „Uus Jahuladu“, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja): KOKO arhitektid OÜ (registrikood 10710760, asukoht Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus (Advokaadibüroo TRINITI OÜ, asukoht City Plaza, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
14. veebruar 2018 Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi, vandeadvokaadi abi Karl Erik Esko; Hageja nõustaja: Angela Kase Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus Kostja volitatud esindaja: Reedik Poopuu
RESOLUTSIOON
1.Jätta Zelluloosi Kinnisvara OÜ hagiavaldus rahuldamata.
2.Rahuldada KOKO arhitektid OÜ vastuhagi. Mõista Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt välja KOKO arhitektid OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 6658,80 eurot ja vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 665,88 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta nii hagi kui vastuhagi menetluskulud Zelluloosi Kinnisvara OÜ kanda. 3.2 Mõista Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt välja KOKO arhitektid OÜ kasuks menetluskulud summas 3546,25 eurot, sh riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 3071,25 eurot. 3.3 Zelluloosi Kinnisvara OÜ poolt KOKO arhitektid OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 3546,25 eurot) tuleb Zelluloosi Kinnisvara OÜ-l tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-15672
4.Jätta rahuldamata KOKO arhitektid OÜ taotlus määrata, et Zelluloosi Kinnisvara OÜ on kohustatud kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 ning märkima maksekorralduse selgitusse käesoleva tsiviilasja numbri.
5.Jätta rahuldamata KOKO arhitektid OÜ ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ taotlused 14.02.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks käesolevas tsiviilasjas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Zelluloosi Kinnisvara OÜ esitas 20.10.2017 hagi KOKO arhitektid OÜ vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 23 173,20 eurot ja põhivõlalt 23 173,20 eurot arvutatavad viivised kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras tasumata summalt päevas ja jätta menetlusulud kostja kanda.
2.29.05.2014 sõlmisid hageja ja kostja projekteerimislepingu. Lepingu lisa 1 kohaselt kohustus kostja teostama hagejale tähtajaga 01.09.2014 projekteerimistöö, mille tulemusena valmib Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga kooskõlastatud Tselluloosikvartali detailplaneeringu algatamisettepaneku lisana nõutav eskiislahendus. Lepingujärgne tööde kogumaksumus oli 22 860 eurot (käibemaksuta). Töö eesmärk oli Tselluloosi kvartali arenduse projekti koostamine, et edasi minna ehitustööga. 30.09.2014 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, millega pikendati töö valmimise tähtaega kuni 20.10.2014. Hageja on tasunud kostjale 29.05.2014 lepingu alusel 23 173,20 eurot (sh käibemaks). Töö tähtajaks ei valminud. Kostja arhitektid pakkusid töö teostamise käigus välja, et detailplaneeringu menetlemise asemel oleks mõistlikum taotleda hoopiski kvartali mahu suurendamist 33% võrra, et saavutada tulemus aeganõudva detailplaneeringu menetluseta. 2016. a kevadel-suvel selgus, et Tallinna volikogu 19.04.2009. a otsus nr 77 „Teemaplaneeringu kõrghoonete paiknemine Tallinnas kehtestamine, Sossi kõrghoonete piirkond“ kostja poolt pakutud lahendust ei võimalda, sest otsuse järgi on maapinnast üle 45 meetri kõrguste hoonete puhul detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine ehitusprojektide kehtestamiseks kohustuslikud. Nimetatud asjaolust kostja hagejat ei teavitanud.
3.Kostja ei ole hagejale teostanud ega üle andnud nõuetekohast tööd. Hageja on üritanud jõuda kostjaga alates kostja poolt pakutud lahenduse võimatuse selgumist 29.05.2014 lepingu täitmise osas edutult kokkuleppele. 13.10.2017 esitas hageja kostjale 29.05.2017 lepingust taganemise avalduse, millega hageja loeb ennast alates 19.10.2017 lepingust taganenuks. Hageja taganes
2-17-15672 lepingust alates 19.10.2017, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi lepingu alusel kostjale tasutud 23 173,20 eurot. Samuti on hagejal kostja vastu nõue samas summas VÕS § 115 lg 2 alusel (kahjunõue kohustuse täitmise asemel; alternatiivne nõue). Hageja taotleb kostjalt viivise väljanõudmist seadusjärgses määras alates 19.10.2017. 20.10.2017 seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivsenõude suuruseks 5,07 eurot.
4.18.12.2017 seisukoha kohaselt hageja kostja seisukohtadega ei nõustu. Kostja ei ole hagejale tööd üle andnud (alternatiivselt – kui kostja poolt hagejale tööprojektide edastamine on käsitletav töö üle andmisena, siis on tegemist puudustega tööga) ning hageja on lepingust kehtivalt taganenud (alternatiivselt on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue). Hageja omas Tselluloosi kvartalis mitmeid kinnistuid. 2014. a pöördus hageja kostja kui professionaalse arhitektuuribüroo poole eesmärgiga osta hagejalt Tselluloosi kvartali arendamiseks (ehitamiseks) vajalik arhitektuuriline lahendus. Hageja ning kostja sõlmisid selleks hagi aluseks oleva lepingu. Lepingu lisa 1 kohaselt kohustus kostja teostama hagejale Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis (TVA) ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (TLPA) kooskõlastatud detailplaneeringu algatamisettepaneku lisana nõutava eskiislahenduse. Et projekt pidi olema eelnimetatud ametites kooskõlastatud, kinnitavad lepingu p 3.1, 5.1, 6.1 ning 7.1. Lepingu p 3.1 kohaselt antakse töö tellijale üleandmisevastuvõtmise akti alusel neljal eksemplaril paberkandjal ning ühel eksemplaril digitaalsel kandjal.
5.Kuigi esialgu oli lepingu esemeks eskiislahendus, siis kostja veenis hagejat uue detailplaneeringu kehtestamise asemel taotlema 33% mahu juurdeehituseks projekteerimistingimusi, mis ei olnud ega ole aga kehtiva õiguse kohaselt Tselluloosi kvartalis lubatud. Sellest pidi igal juhul arhitektuuribüroo kui eriteadmistega isikuna teadlik olema (mh põhjusel, et 2008. a valmis kostja poolt ning TLPA tellimusel töö „Sossi mäe struktuurplaan“, mis hõlmab endas ka tselluloosi kvartalit). Kostja ettepanek saavutada kohaliku omavalitsusega kooskõlastus ning asuda Tselluloosi kvartalit faktiliselt välja ehitama tekitas seega faktilise olukorra, kus kostja asus hagejale tööd tegema ning hageja selle eest suuri summasid maksma n-ö „mitte millegi eest“. Kostja väidete kohaselt otsustas hageja TVA juhi Boris Duboviki soovitusel iseseisvalt detailplaneeringu menetlemise asemel suurendada kvartali mahtu 33% võrra. Selline väide ei ole õige. Hageja valis detailplaneeringu asemel 33% mahu suurendamise kostja soovitusel. Ei ole eluliselt ka usutav, et hageja otsustas seda ise. Et hageja otsustas 33% mahu suurendamise kasuks kostja soovitamisel ja nõustamisel, kinnitavad järgmised tõendid: a) 21.03.2014 e-kiri, mis kinnitab, et juba enne lepingu allkirjastamist on kostja esindaja Raivo Kotov hagejale e-kirja teel pakkunud 33% juurdeehituse välja kui ühe võimaliku lähendemisviisi; b) 08.03.2016 e-kiri, milles kostja veel 2016. a selgitab hagejale, et 33% lähenemine on eelistatud, sh et hageja ei peaks ise detailplaneeringut pakkuma minema; c) 11.03.2016 e-kiri, milles kostja on järjekordselt kinnitanud hagejale, et 33% lahendusega on võimalik liikuda ehitustööde algatamise suunas; d) 08.03.2016 e-kiri, milles kostja esindaja A. Kõresaar kirjutab hagejale, et TLPA näeb Tselluloosi kvartalis vajadust detailplaneeringu menetluseks ning et see ei „ole üllatus, mis peaks liialt ärevust pakkuma“.
6.Alates lepingu sõlmimisest kuni 2016. a keskpaigani tegutses hageja koostöös kostjaga arusaamas, et 33% laienduse lahendusega on võimalik saavutada lepingu eesmärk. 2016. a märtsis sai hagejale teatavaks, et kostja poolt pakutud 33% mahu juurdeehitus ei ole reaalselt teostatav lahendus. Sellest ajast on hageja üritanud edutult korduvalt kostjaga kokku leppida erinevaid lahendusi tekkinud olukorrale (mh on hageja Rein Kilgi isikus ja kostja arutanud telefonis võimaliku lahendusena kostja poolt pakutavat asendustööd). Hageja ning kostja töö edasise teostamise osas kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu taganes hageja lepingust. Kostja ei ole hagejale töid tänase päevani üle andnud (sh ei ole pooled allkirjastanud lepingu kohast tööde üleandmise vastuvõtmise akti). Kostja on esitanud hagejale mitmel korral küll tööprojekti, kuid tegemist ei ole olnud valminud ega lepingu kohase tööga. Siinkohal on eksitav kostja väide, mille kohaselt heidab hageja kostjale ette töö üle andmist alles 18.05.2015. Hageja ei ole väitnud, et kostja andis talle
2-17-15672 töö üle 18.05.2015, vaid et hagejale esitati siis järjekordne tööprojekt. Sisulist tööd valminud ei ole ega hagejale üle antud ei ole (sh ei ole kostja hagejale üle andud TVA ja/või TLPA-ga kooskõlastatud tööd).
7.Kostja väite, et ta andis hagejale töö üle 21.10.2014, lükkab ümber ainuüksi kostja poolt kohtule tõendina esitatud e-kiri, millega kostja väidetavalt hagejale töö üle andis. Kostja esindaja Raivo Kotov on 21.10.2014 e-kirjas märkinud, et „Dubovik on puhkuselt tagasi 03/11, seni teeme veel täiendusi esitlusse (linnaehituslikud lõiked, animatsioon jmt) ning sõnastame ja väljendamine täpsemalt uushoonestuse paiknemise printsiibid, mille alusel koostatakse muinsuskaitse eritingimused“. Kostja on ka ise selgelt möönnud, et tegemist ei ole valmis tööga. Täiendavalt leiab hageja, et juhul, kui hageja on andnud kostjale üle töölepingu järgse töö (mida ta hageja hinnangul teinud ei ole), on tegemist oluliste puudustega tööga. Hageja hinnangul on kostja poolt hagejale edastatud töö puudustega. Kokkuvõtvalt on tööprojekt koostatud 33% mahu suurendamise kontseptsiooni eeldusel ega ole eesmärgipäraselt kasutatav. Kostja oleks arhitektuuribüroona pidanud olema teadlik ehitamisele kehtivatest nõuetest ning oleks pidanud hagejat võimalikest riskidest teavitama. Seda kostja ei teinud ning oli mh hageja hinnangul raskelt hooletu.
8.Hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale teinud lepingust taganemise avalduse ning et kostja on selle kätte saanud. Esiteks on kostja rikkunud lepingut oluliselt põhjusel, et ta ei ole hagejale üle andnud kokkulepitud tööd (rääkimata tähtaegsest üleandmisest). Teiseks, isegi kui kostja poolt hagejale edastatud töö saab käsitleda kui üle antud tööd, on kostja rikkunud lepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 p 1 mõistes. Hageja on kohustuste rikkumise tõttu jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja ei ole saanud kostjalt õigusaktidele vastavat ning kooskõlastatud ja ehitamiseks kasutatavat tööd. Kolmandaks on kostja rikkunud lepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 p 3 mõistes. Kostja rikkus lepingut raske hooletuse tõttu. Neljandaks andis hageja kostjale lepingust taganemiseks täiendava tähtaja, mistõttu rikkus kostja oluliselt lepingut ka VÕS § 116 lg 2 p 5 mõistes (ning ka p 4 mõistes, sest kostja asus hagejat vältima, mis andis kinnitust asjaolule, et kostja ei kavatse enda lepingust tulenevaid kohustusi täitma).
9.Hageja on 13.10.2017 taganemise avaldusega lepingust kehtivalt taganenud. Hageja hinnangul ei ole õige kostja väide, mille kohaselt ei ole hageja taganenud lepingust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta lepingu rikkumisest teada sai või pidi teada saama. Hageja on üritanud kostjaga lepingu täitmise osas kokkuleppele jõuda kuni hagi esitamiseni. Peamine põhjus, miks hageja hagiga kohtu poole just 20.10.2017 pöördus ega üritanud kostjaga täiendalt kokkuleppele jõuda, on, et hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue oleks tõenäoliselt hagi hilisema esitamise korral aegunud. Olukorras, kus hageja proovis leida olukorrale kohtuvälist lahendust, ei ole kostja väited mõistliku aja möödumise osas lepingust taganemise mõttes põhjendatud. Samuti on käesoleval juhul kohaldatav VÕS § 645 lg 1 p 1, mille kohaselt võib tellija tugineda lepingutingimustele mittevastavuse olenemata sellest, et ta lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja raske hooletuse tõttu (seda olukorra puhul, kus kostja poolt hagejale edastatud töö on käsitletav üle antud tööna). Isegi, kui kohus leiab, et hageja ei ole projekteerimislepingust kehtivalt taganenud, on hagejal kostja vastu alternatiivne kahju hüvitamise nõue summas 23 173,20 eurot.
10.Käesoleval juhul on kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud. Hageja on selgitanud, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Kuivõrd tegemist on VÕS § 116 lg 2 p-des 1 ja 3 nimetatud oluliste lepingurikkumistega, ei ole VÕS § 115 lg 3 kohaselt kostjale täiendava tähtaja andmine vajalik, liiatigi on hageja andnud kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja. Hagejal on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes, kuna ta on teinud kostjale lepingu alusel makseid summas 23 173,20 eurot, mille vastu pole hageja saanud kasutatavat tööd. Kahju hüvitamine on
2-17-15672 kaitstud normi eesmärgiga, mida kostja rikkus. Õigusaktidele vastava projekti üleandmise kohustuse eesmärgiks saab pidada muuhulgas seda, et tellija ei peaks kandma kulusid töö eest, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Hagejale tekkinud kahju on ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõistes, kuid kuna kahju tekitati raske hooletuse tõttu, vastutab kostja ka juhul, kui see ei olnud talle lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõistes. Olukorras, kus kostja ei oleks lepingut rikkunud ning oleks hagejale üle andnud lepingutingimustele vastava töö, ei oleks hagejale kostjale tehtud maksete näol kahju tekkinud.
11.24.01.2018 esitas hageja täiendavad seisukohad. 18.12.2017 menetlusdokumendi alapunktis 2.1 on hageja selgitanud, et kostja poolt pakutud kuni 33% mahu suurendamise lahendus läbi projekteerimistingimuste taotlemise ei olnud Tselluloosi kvartalis võimalik. Hageja hinnangul piisab ainuüksi kõnealusest asjaolust, et jaatada töö lepingutingimustele mittevastavust. Lisaks juba avaldatule kinnitab tööde lepingutingimustele mittevastavust alljärgnev. MuKS § 35 lg 1 sätestab, et kinnismälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida ja ehitada ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projekti alusel. Seega, kinnismälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist, kusjuures Tselluloosi kvartalis paiknevad mitmed kinnismälestised ja terve kvartal on nende kinnismälestiste kaitsevööndis, saab projekteerida ainult muinsuskaitse eritingimustest lähtuvalt, need on projekteerimise lähtematerjaliks. 27.03.2015 on kostja kirjutanud hagejale, et arhitektid suhtlevad muinsuskaitse eritingimuste koostaja, Monika Eensaluga, et „muinsuskaitse eritingimused saaksid Kultuuriväärtuste Ametisse kooskõlastamiseks“. 27.04.2015 kirjutas kostja esindaja hagejale, et „nüüd on kontseptsioon kooskõlas ka muinsuskaitse eritingimustega“.
12.13.10.2017, s.o 2,5 aastat hiljem, kui hageja esitas lõpuks peale korduvaid hageja poolseid kokkuleppepüüdlusi kostjale lepingust taganemise avalduse, ei olnud kostja ega tema poolt väidetavalt kaasatud muinsuskaitse eritingimuste koostaja ehitiste projekteerimiseks ega detailplaneeringu koostamiseks muinsuskaitse eritingimusi Muinsuskaitseametis (MKA) kooskõlastanud. Seega on kostja hagejale muinsuskaitse eritingimuste osas väljastanud tegelikkusele mittevastavat teavet ja tekitanud hagejas teadlikult valeootuse kontseptsiooni edenemise osas. Juba ka MKA-s kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimuste puudumise tõttu, mis oleksid pidanud olema lähtematerjaliks ja andma sisendi kinnismälestise ja selle kaitsevööndis paikneva ehitise projekteerimiseks või detailplaneeringu koostamiseks, ei saa rääkida ka nõuetekohase töö valmimisest ega selle hagejale üleandmisest. Eeltoodust tulenevalt on eksitav kostja poolt 27.04.2015 hagejale avaldatu, kuivõrd muinsuskaitse eritingimusi ei olnud 2,5 aasta jooksul MKA-s isegi mitte kooskõlastatud. Samuti on kostja poolt kohtule esitatud kontseptsioon osaliselt vastuolus teemaplaneeringuga. Teemaplaneering "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" kehtestati 16.04.2009 volikogu otsusega nr 77. Kostja 24.11.2017 menetlusdokumendi lisa 5.2 lk 6 nähtub, et kontseptsiooni ala loodeosa jääb väljapoole teemaplaneeringu ala. Seda kinnitab ka kontseptsiooni lk 17. Ometi on kontseptsiooni versiooni 2, versiooni 3, versiooni 4, versiooni 5 visualiseeringutelt näha, et kostja on paigutanud kõrghooned ka väljapoole kõrghoonete teemaplaneeringu ala. Kontseptsioon oli seega vastuolus teemaplaneeringuga.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
13.Kostja vaidles 23.11.2017 vastuses hagile sellele täies ulatuses vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude kirjeldus on ebatäielik ning osaliselt ka tegelikku olukorda moonutav, esitab kostja omalt poolt ülevaate teadaolevatest vaidlusaluse projekteerimislepingu täitmisega seotud faktilistest asjaoludest. 29.05.2014 sõlmisid hageja ja kostja projekteerimislepingu nr 1405291. Lepingu p 2.1 kohaselt seisnes lepingujärgne „töö“ kontseptsiooni koostamises Tselluloosikvartalile, mis tuli lepingu p 3.1 kohaselt anda andmefailina üle hagejale. Lepingu lisa 1 kohaselt kohustus kostja töö
2-17-15672 resultaadina esitama hagejale linnaehitusliku analüüsi, kontaktvööndi plaani, kinnistute asendiplaani, hoonestuse kontseptsiooni kirjeldavad materjalid ja hoonestuse visualiseeringud. Töö tulemusena pidi valmima detailplaneeringu algatamisettepaneku lisana nõutav eskiislahendus. Vastavalt lepingu p-le 2.2 seisnesid „lisatööd“ töödes, mis ei ole hõlmatud lepingu p-s 2.1 nimetatud projektiga. Lepingu p 5.1 kohaselt oli kokkulepitud töö hinnaks 22 860 eurot (lisandub käibemaks), millest vastavalt lepingu p-le 7.1 tuli 2 500 eurot (lisandub käibemaks) tasuda lepingu allkirjastamisel ning ülejäänud summa pidi arveldatama igakuiselt vastavalt töö valmidusastmele. Lisatööde teostamise eest kohustus hageja tasuma kostjale tunnitasu alusel 50 eurot/h (lisandub käibemaks).
14.Kostja väljastas hagejale lepingu alusel tehtava töö eest 29.05.2014 arve nr 14038 summas 3000 eurot koos käibemaksuga, 13.10.2014 arve nr 14076 summas 12 307,20 eurot koos käibemaksuga, 01.12.2014 arve nr 14096 summas 7866 eurot koos käibemaksuga ning 22.03.2016 arve nr 16024 summas 4258,80 eurot koos käibemaksuga, kokku summas 27 432 eurot. Hageja on tasunud kostja väljastatud arved nr 14038, 14076 ja 14096 kogusummas 23 173,20 eurot ning on jätnud tasumata viimase arve nr 16024 summas 4258,80 eurot. 30.09.2014 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt pikendati töö valmimise tähtaega kuni 21.10.2014. 21.10.2014 e-kirjaga edastas kostja hagejale e-kirja Tselluloosi kvartali kontseptsiooniga. Hageja ei esitanud töö sisu osas kostjale mingeid märkuseid ega pretensioone. Töö üleandmise järgselt jätkas kostja hageja palvel lisatööde raames hagejale teenuse osutamist (eeskätt hageja nõustamine ja esindamine kontseptsiooni kooskõlastamisel erinevates ametiasutustes). 14.06.2016 esitas kostja hagejale e-kirja ülevaatega Tselluloosi kvartali projekti seisust, ülevaatega senisest menetlusest ning soovitustega edaspidiseks. Samuti edastas kostja sama e-kirjaga hagejale arve nr 16024 töö viimase osamaksega summas 3549 eurot (lisandub käibemaks), arve nr 16015 lisatööde eest summas 2000 eurot (lisandub käibemaks) ning pakkumise tulevaste lisatööde teostamiseks summas 8700 eurot. Alates 2016. a suvest ei vastanud hageja enam kostja päringutele arvete tasumise ega ka lisatööde jätkamise osas.
15.13.10.2017 (s.o reede) esitas hageja kostjale üllatuslikult nõudekirja ja lepingust taganemise avalduse, milles mh: heitis kostjale ette töö üleandmist alles 18.05.2015; väitis, et tööga ei ole võimalik hageja eesmärki saavutada; väitis, et hageja on soovinud saavutada kokkulepet olukorra lahendamiseks ning, et kostja väldib hagejaga suhtlemist; nõudis, et kostja annaks 16.10.2017 (ehk nõudekirja esitamisele järgneval esimesel tööpäeval) üle nõuetekohase töö; hoiatas, et nõude mittejärgmisel taganeb hageja lepingust alates 19.10.2017. Ainetud on hageja väited, et töö anti hagejale üle alles 18.05.2015. Dokumentaalselt on tõendatud, et kostja esitas hagejale töö sisuks olnud Tselluloosi kvartali kontseptsiooni lepingu lisas 2 kokkulepitud tähtaja viimaselt päeval, s.o. 21.10.2014. Seega on kostja teostanud lepingus kokkulepitud töö ning andnud töö tähtaegselt hagejale üle. Kostja selgitab, et töö oli 21.10.2014 seisuga sellise valmidusastmega, et selle alusel saanuks hageja esitada taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu algatamiseks. Samas otsustas hageja kooskõlastamise protsessi käigus detailplaneeringu algatamise asemel taotleda 33% juurdeehitust projekteerimistingimuste abil. Vastava otsuse tegi hageja tuginedes Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti (praegune Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond) juhi Boris Dubovik soovitustele. Järgnes kooskõlastusperiood, mille käigus osutas kostja hagejale lisatöid tunnitasu alusel. Aktiivne kooskõlastusperiood rauges hageja initsiatiivil 2015. aastal pärast mitmeid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti tagasiside pinnalt teostatud täiendusi. Kooskõlastamisega alustati uuesti 2016. aasta alguses ning jõuti Muinsuskaitseameti eksperdikomisjonini välja, kontseptsiooni tutvustusi komisjoni liikmetele, kuid 2016. a suvel pärast lisatööde hinnapakkumise saamist lõpetas hageja kostjaga suhtlemise ja projekt peatus uuesti.
16.Kostja märgib, et jätkas pärast 21.10.2014 töö üleandmist hageja soovil lepingu alusel lisatööde teostamisega mitmel põhjusel: 1) hageja soovis saavutada suurima võimaliku Tallinna Kultuuriväärtuste ameti poolt aktsepteeritava juurdeehituse ruutmetraaži; 2) tegu on tervikliku,
2-17-15672 Tallinna linna mõistes suure kvartali planeerimisega ning esmane tagasiside Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist andis juhised edasi töötamiseks/täiendava info koostamiseks; 3) kostja oli antud töö edasisest arengust väga motiveeritud, kuna tegu on huvitava ja väljakutsuva ülesandega. Samas ei oma lisatööde raames osutatud teenuse sisu käesoleva vaidluse kontekstis määravat tähtsust, kuna vaidluse esemeks olev töö oli hagejale 21.10.2014 üle antud. Hageja nõuab kostjalt töö eest tasutud summade tagastamist. Hageja on seisukohal, et ta on lepingust 13.10.2017 avaldusega kehtivalt taganenud põhjendustel, et töö anti hilinemisega ning tööga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Kostja taganemisavaldusega ei nõustu ning leiab, et hageja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud. Esiteks andis kostja töö hagejale üle tähtaegselt 21.10.2014, hageja võttis töö vastu, ei esitanud töö sisu osas mingeid pretensioone ning asus ellu viima projekti järgmist faasi ehk kontseptsiooni kooskõlastamist erinevates ametites.
17.Teiseks piirdusid kostja lepingust tulenevad kohustused töö osas kontseptsiooni ehk konkreetse andmefaili koostamisega. Töö koostamisele järgnenud kooskõlastamise protsessis osutas kostja hagejale teenust juba lisatööde kokkuleppe alusel ning see ei puuduta töö teostamist. Selline töö jaotus on ka ainuõige lahendus, kuna kontseptsiooni kooskõlastamise protsess erinevates ametites sõltub erinevate ametkondade tahtest ning vastavalt tagasisidele kontseptsiooni muutmise ja täiendamise mahtu ei ole võimalik ette ennustada – see võib võtta aastaid ja sadu töötunde. Seega ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust see, mis järgnes töö üleandmisele – kostja on andnud lepingus kokkulepitud töö hagejale üle ning hageja on võtnud töö pretensioonideta vastu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja töö teostamisel lepingut rikkunud, veelgi enam oluliselt rikkunud. Olulist lepingu rikkumist, kui taganemise materiaalset eeldust, käesoleval juhul ei eksisteeri. Hageja lepingust taganemine ei ole ka kehtiv põhjusel, et hageja ei ole taganemisõigust teostanud mõistliku aja jooksul. Kuigi kostja ei nõustu hageja väitega, et töö oli oluliste puudustega, siis kui see oleks ka nii olnud, pidanuks hageja lepingust taganema mõistliku aja jooksul vastava õiguse tekkimisest. Hageja esitas kostjale avalduse lepingust taganemiseks 3,5 aastat pärast lepingu sõlmimist, pea 3 aastat pärast töö hagejale üle andmist ning enam kui 1 aasta pärast poolte viimast sisulist suhtlust lisatööde täitmise osas. Tegemist ei ole kindlasti seaduses ettenähtud mõistliku tähtaja järgimisega. Seega on hageja kaotanud õiguse lepingust taganeda, kuna ei esitanud taganemisavaldust VÕS §-s 118 sätestatud õigust lõpetava tähtaja jooksul. Eeltoodust lähtuvalt puudus hagejal alus lepingust taganemiseks, kuna kostja ei ole toime pannud olulist lepingu rikkumist ning hageja ei ole ka taganemisõigust teostanud mõistliku aja jooksul.
18.Käesoleval juhul on hagejal lepingust tulenevate kohustute täitmisega rikkumises, kuivõrd hageja on jätnud tasumata kaks lepingu alusel esitatud arvet kogusummas 6658,80 eurot. Kostja on esitanud hagejale 14.06.2016 arve nr 16024 töö viimase osamaksega summas 3549 eurot (koos käibemaksuga 4258,80 eurot) ning arve nr 16015 lisatööde eest summas 2000 eurot (koos käibemaksuga 2400 eurot). Arved on esitatud lepingu alusel, arvete aluseks olev töö on faktiliselt teostatud ning hageja ei ole arvetele ka sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega on kostja õigustatud nõudma hagejalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist ning hagejale esitatud arvetest tuleneva 6658,80 euro tasumist. Kostja on õigustatud nõudma hagejalt ka viivist. Vastavalt lepingu p-le 8.1 on kostjal õigus nõuda hagejalt tähtaegselt mittetasutud arvete esitamisel viivist 0,1% tasumata arve summast päevas, kuid mitte rohkem kui 10% tasumata arve summast. Arve nr 16015 maksetähtaeg oli 07.03.2016 ja seega on hageja olnud arve nr 16015 tasumisega olnud viivituses 627 päeva. Kuna nimetatud viivisesumma ületab lepingus kokku lepitud viivise ülemmäära (627 x 0,1% = 62,7%), on kostja õigustatud nõudma arvelt nr 16015 viivist summas 240 eurot (2400 eurot x 10% = 240 eurot). Arve nr 16024 maksetähtaeg oli 29.03.2016 ja seega on hageja olnud arve nr 16024 tasumisega olnud viivituses 605 päeva. Kuna nimetatud viivisesumma ületab lepingus kokku lepitud viivise ülemmäära (605 x 0,1% = 60,5%), on kostja õigustatud nõudma arvelt nr 16024 viivist summas 425,88 eurot (4258,80 eurot x 10% = 425,88 eurot).
19.24.01.2018 esitas kostja täiendavad seisukohad. Kostja on teostanud kokkulepitud töö ja
2-17-15672 eksitav on hageja 18.12.2017 seisukoha p-s 7 esitatud väide, et lepingu esemeks oli Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis kooskõlastatud detailplaneeringu algatamisettepaneku lisana nõutav eskiislahendus. Lepingu p-de 2.1, 3.1, 5.1, 6.1, 7.1 ja lepingu lisa 1 kohaselt seisnes lepingujärgne „töö“ kontseptsiooni koostamises Tselluloosikvartalile maksumusega 22 860 eurot + käibemaks. Visiooni kooskõlastamine Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis aga oli aga lepingu järgmine etapp, mis pidi teostatama pärast töö valmimist tunnitasu alusel 50 eurot/h (vt lepingu p-d 5.1, 6.1, 7.1 ja lepingu lisa 1). Kostja on teostanud lepingujärgse töö ning asus seda siis kokkuleppel hagejaga Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis kooskõlastama. Ainetud on hageja 18.12.2017 seisukohas esitatud väited, et töö on hagejale üle andmata.
20.Kostja on 21.10.2014 seisuga I etapi täitnud ehk nõuetekohase töö hagejale üle andnud, mida kinnitavad eeskätt järgmised asjaolud: 21.10.2014 e-kirjaga edastas kostja hagejale e-kirja Tselluloosi kvartali kontseptsiooniga. Vastavalt lepingu p-le 6.4. pidi hageja esitama oma pretensioonid töö osas 7 tööpäeva jooksul. Hageja ei esitanud kostjale töö üleandmise ega sisu osas mingeid märkuseid ega pretensioone. Esimesed sisulised pretensioonid esitas hageja 13.10.2017 ehk ca 3 aastat pärast töö hagejale üleandmist. Lisaks, hageja esitas hagi kohtule aegumistähtaja viimasel päeval 20.10.2017. Kostja on seisukohal, et selle asjaoluga möönab hageja, et kostja andis hagejale töö üle ja tähtaeg lepingust tulenevate nõuete esitamiseks algas 21.10.2014. Lepingu p 5.1 kohaselt oli kokkulepitud töö hinnaks 22 860 eurot (lisandub käibemaks), millest vastavalt lepingu p-le 7.1 tuli 2 500 eurot (lisandub käibemaks) tasuda lepingu allkirjastamisel ning ülejäänud summa pidi arveldatama igakuiselt vastavalt töö valmidusastmele. Hageja on tasunud kostjale ca 85% lepingujärgsest töö maksumusest. Sealhulgas omab tähtsust, tasus hageja kostja arved nr 14076 summas 12 307,20 eurot ja nr 14096 summas 7866 eurot pärast kostja poolt töö hagejale üleandmist, kinnitades sellega mh töö sobivust.
21.Hageja on tasunud kostjale lisaks töö eest makstud 23 173,20 eurole (s.o 19 311 eurot + km) lepingule viidates ka arve nr 14062 summas 607,50 eurot + km, arve nr 14077 summas 5280 eurot + km ja arve nr 14093 summas 2425,50 eurot + km. Arvete tasumist tõendab hageja enda poolt kohtule esitatud arveldusarve väljavõte. Märkimisväärne on, et hageja ei ole arvete nr 14062, 14077 ega 14093 alusel tasutud summade tagastamist kostjalt senini nõudnud – seega, kummastavalt heidab hageja kostjale ette lepingu rikkumist üksnes osaliselt ning hageja on ka lepingust taganenud üksnes osaliselt. Kostja küsis 15.01.2018 K-Projekt AS-lt arvamust selle kohta, kas kostja teostatud töö oli piisav detailplaneeringu algatamise taotlusele lisamiseks. KProjekt AS detailplaneeringute konsultandi Ülle Kadak 15.01.2018 arvamuse kohaselt oli töö detailplaneeringu algatamiseks sobilik, märkides „Põhimõtteliselt peaks piisama küll.“ Kostja märgib, et K-Projekt AS on Tallinnas üks peamisi detailplaneeringute koostajaid ja seega väga pädev kostja koostatud töö osas hinnangut andma. Hageja etteheited kostja suhtes on otsitud. Seda kinnitab mh asjaolu, et hageja võõrandas Zelluloosi kvartali 2017. a alguses Fausto Grupp OÜ-le. Seega ei olnud hageja alates 2017. a algusest enam lepingu esemeks olevate kinnistute omanikuks ning seetõttu kaotas ka hageja huvi kostja teostatud töö ja kogu projekti vastu. Kinnistute võõrandamise tõttu ei omanud kostja tehtud töö hageja jaoks enam sisulist väärtust. See saab ka olla ainus loogiline põhjus, miks hageja asus mitu aastat pärast töö üleandmist otsitud põhjustel väitma, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud.
22.Kostjale on saanud teatavaks, et kinnistute uus omanik Fausto Grupp OÜ kasutab Tselluloosi kvartali arendamisel paralleelselt kahte menetlusliiki – projekteerimistingimuste taotlemist ja detailplaneeringu algatamist. Seega on ka kinnistu uus omanik otsustanud rakendada sama kinnistute arendamise protsessi, mille valis hageja – ehitusõigus projekteerimistingimuste kaudu. Veelgi enam, Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas 24.01.2018 kostja päringule, et küsimus, kas Tselluloosi kvartali ala tuleks menetleda projekteerimistingimustega või detailplaneeringuga on veel otsustamisel – seega ei ole seniajani välistatud, et kinnistu omaniku eesmärgid on
2-17-15672 saavutatavad projekteerimistingimuste kaudu. Ebaõige on hageja 18.12.2017 seisukoha p-des 810 esitatud väide, et kostja veenis hagejat uue detailplaneeringu kehtestamise asemel taotlema 33% mahu juurdeehituseks projekteerimistingimusi. Kostja on 23.11.2017 vastuse p-s 3.8 selgitanud, et töö oli 21.10.2014 seisuga sellise valmidusastmega, et selle alusel saanuks hageja esitada taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu algatamiseks1. Samas otsustas hageja kooskõlastamise protsessi käigus, tuginedes Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti (praegune Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond) juhi Boris Dubovik soovitustele, detailplaneeringu algatamise asemel taotleda 33% juurdeehitust projekteerimistingimuste abil.
23.Kostja väiteid, et kostja on täitnud enda lepingulised kohustused ja ettepaneku taotleda juurdeehitust projekteerimistingimuste abil tegi Boris Dubovik, kinnitab otseselt ka hageja juhatuse liikme Kaspar Kokk 13.01.2016 e-kiri kostjale, kus hageja kirjutas mh järgmist: „Esmalt toon välja meile kõigile niigi hästi teada faktilised asjaolud. [...] Töö tegemise käigus jõuti seisukohale, et mõistlik ei ole mitte algatada uut detailplaneeringut, vaid taotleda olemasolevale mahule juurde 33% ja saada selleks vajalikud projekteerimistingimused. Mäletatavasti tegi selle 33% ettepaneku Boris Dubovik. Ta ütles, et saame küll taotleda vähem mahtu kui detailplaneeringu muutmisega, aga see- eest ajaliselt kiiremini. Minu arusaamise kohaselt on töö maht, mida tuli KOKO-l teha, mõlemal juhul äärmiselt sarnane. [...] Minu arusaamise kohaselt sujus kõik kenasti (välja arvatud ajaline venimine) kuni selle hetkeni, kui toimus koosolek 16.06.2015 Muinsuskaitseametis. [...] Eelmiste punktide kokkuvõtteks võib öelda, et me oleme jõudnud tänaseks olukorda, kus KOKO on omalt poolt küll kõik Lepinguga võetud kohustused formaalselt täitnud, aga Lepingus seatud sisulist eesmärki ei ole sellega seni saavutatud.“ Ühtlasi on eeltoodud asjaolude valguses ebaõige hageja 18.12.2017 seisukoha p-s 8 esitatud väide, et „... kostja asus hagejale tööd tegema ning hageja selle eest suuri summasid maksma n-ö „mitte millegi eest“, kuivõrd lõppeesmärgi saavutamiseks valiti 180 kraadi vale suund.“
24.Hageja on tasunud kostjale üksnes osa I etapi töö eest ehk 23 173,20 eurot. Hagejale üleantud töö oli piisav ja ka koostatud eesmärgiga taotlemaks Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt detailplaneeringu algatamist – seega on kostja täitnud enda lepingulised kohustused töö teostamisel. Töös ei esinenud hageja poolt väidetud olulisi puudusi. Alles pärast töö vastuõtmist otsustas hageja (Boris Dubovik soovitustele tuginedes) taotleda detailplaneeringu kehtestamise asemel 33% mahu juurdeehituseks projekteerimistingimusi. Seega on otsitud ja ebaõiged hageja väited, et hageja tasus kostjale mitte millegi eest ja eesmärgi saavutamiseks valiti 180 kraadi vale suund. Hageja poolt lepingust taganemine on tühine – kostja on põhistanud, et on täitnud nõuetekohaselt projekteerimislepingust tulenevad kohustused ning ei ole lepingut rikkunud. Seega on hageja lepingust taganemise eeldused täitmata. Samas on hageja ka minetanud õiguse lepingust taganeda, kuna ei ole taganemisõigust teostanud mõistliku aja jooksul. Ebaõige on hageja 18.12.2017 seisukoha p-s 19 esitatud väide, et mõistlik aeg lepingust taganemiseks ei ole möödunud, kuna hageja üritas kostjaga jõuda kokkuleppele – hageja väited kostjaga kokkuleppe otsimise kohta on ebaõiged ja paljasõnalised ning lükatud ümber hageja enda käitumisega.
25.Seega puudus hagejal alus lepingust taganemiseks, kuna kostja ei ole toime pannud olulist lepingu rikkumist ning hageja ei ole ka taganemisõigust teostanud mõistliku aja jooksul. Kuna hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv, ei ole hagejal ka õigust nõuda kostjalt lepingu alusel makstud summade tagastamist. Hageja on 18.12.2017 seisukoha p-s 20 märkinud, et kui hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, on hagejal alternatiivselt kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 23 173,20 eurot. Kostja vaidleb ka hageja alternatiivsele nõudele vastu. Kostja rõhutab, käesoleval juhul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud – mh ei ole kostja lepingut oluliselt rikkunud, hageja ei ole teavitanud väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul, hageja ei ole andnud kostjale täiendavat mõistlikku tähtaega väidetavate puuduse likvideerimiseks ja hagejale ei ole tekkinud kahju.
2-17-15672
VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
26.Kostja esitas 23.11.2017 vastuhagi, milles taotleb mõista hagejalt välja kostja kasuks põhivõlgnevus 6658,80 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 665,88 eurot ning otsustada, et menetluskulud jäävad tervikuna hageja kanda ja et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostja taotleb määrata, et Zelluloosi Kinnisvara OÜ kohustub kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.
27.24.01.2018 seisukoha kohaselt kostja vastuhagi kuulub rahuldamisele. Hageja 18.12.2017 seisukoha p-des 31-34 esitatud vastuväited kosja vastuhagis esitatud nõuetele on põhjendamatud. Esiteks, kostja on tõendanud, et hagejale on üle antud arve nr 16024 alusel olev töö. Ühtlasi on kostja osutanud hagejale ka arve nr 16015 aluseks oleva teenuse „Lisatööd: ettevalmistustööd ja esitlus TLPA muinsuskaitse osakonnale 26.01.2016-09.02.2016“ – kostja esitas hagejale esmakordselt arve nr 16015 ja arve aluseks olnud kalkulatsiooni koos selgitusega 29.02.2016. Samuti edastas kostja hagejale uuesti arve nr 16015 koos kaaskirjaga 14.06.2016. Hageja ei ole arvet nr 16015 kunagi vaidlustanud ega arve aluseks oleva teenuse saamisele vastu vaielnud. Teiseks, hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud ja seega kuuluvad kostja väljastatud arved lepingu kohaselt tasumisele. Kolmandaks, hagejal ei esine VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud alust arvete tasumisest keeldumiseks – kostja on andnud hagejale üle lepingu tingimustele vasta töö ja hageja on töö kättesaamist ja lepingule vastavust mh arvete tasumisega ja pretensioonide mitteesitamisega ka kinnitanud. Neljandaks, hagejal ei esine VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud alust hinna alandamiseks – kostja on andnud hagejale üle lepingu tingimustele vasta töö ja hageja on töö kättesaamist ning lepingule vastavust mh arvete tasumisega ja pretensioonide mitteesitamisega ka kinnitanud.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
28.Hageja vaidles 18.12.2017 vastuses vastuhagile sellele täies ulatuses vastu ja palus jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukohtade kohaselt ei ole hageja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning on jätnud tasumata kaks arvet kogusummas 6658,80 eurot. Kostja on esitanud hagejale 22.03.2016 arve nr 16024, milles on kauba nimetuseks märgitud „Kontseptsiooni koostamine Zelluloosikvartalile vastavalt projekteerimislepingule nr 1405291“. Samuti on kostja esitanud hagejale 29.02.2016 arve nr 16015, milles on kauba nimetuseks märgitud samuti „Kontseptsiooni koostamine Zelluloosikvartalile vastavalt projekteerimislepingule nr 1405291 ning lisatööd: ettevalmistustööd ja esitlus TLPA muinsuskaitse osakonnale 26.01.2016-09.02.2016“. Esiteks ei ole kostja tõendanud, et ta on hagejale osutanud ning üle andnud tööd, mille eest väidetavad arved on esitatud. Teiseks, kuivõrd hageja on projekteerimislepingust kehtivalt taganenud ning poolte vahel on sellest tulenevalt tagasitäitmise võlasuhe, kuuluks hageja poolt projekteerimislepingu alusel üleantu VÕS § 189 lg 1 alusel tagastamisele. Kolmandaks, kui kohus leiab, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, on hagejal õigus arvete tasumisest keelduda VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kuna kostja ei ole saavutanud töövõtulepingus kokkulepitud tulemust ega andnud hagejale üle lepingutingimustele vastavat tööd. Isegi, kui kohus leiab, et kostja on töövõtulepingu järgse töö hagejale üle andnud, on hagejal õigus alandada töö hinda 0 euroni. Hinna alandamise eeldused on täidetud, kui teine pool täitis oma kohustuse mittekohaselt, vastutab puuduse eest ega ole puudust kõrvaldanud. Hinna alandamine on kujundusõigus, mille ostja teostab avalduse tegemisega müüjale. Avalduseks ei ole ette nähtud vorminõuet, avalduse võib teha ka kohtumenetluses. Kuna hinda saab alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtusesse ning hageja on käesoleval juhul olukorras, kus kostja eksimuse tõttu ei ole temale esitatud kontseptsioonil enam mistahes sisulist kasutuseesmärki, on hageja hinnangul põhjendatud hinna alandamine 0 euroni.
2-17-15672
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi kuulub rahuldamisele. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet, hinnates mh seda, kas hageja on kostjat töö väidetavatest puudustest nõuetekohaselt teavitanud ning kas hageja poolne lepingust taganemine on õiguspärane (I); seejärel hindab kohus vastuhagi põhjendatust (II) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (III). I
30.Vaidlus puudub selles, et 29.05.2014 sõlmisid hageja ja kostja projekteerimislepingu (leping). Lepingu lisaks 1 oli kostja pakkumine Tselluloosikvartali kontseptsiooni koostamiseks ning töö tulemusena pidi valmima detailplaneeringu algatamisettepaneku lisana nõutav eskiislahendus (tl 5). 30.09.2014 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, millega pikendati töö valmimise tähtaega kuni 21.10.2014 (tl 6). Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud kostjale lepingu alusel 23 173,20 eurot (sh käibemaks), kuid 14.02.2018 kohtuistungil esitas hageja taotluse haginõude suurendamiseks 9975,60 euro võrra, kuna kostja poolt esitati 24.01.2018 seisukohaga uued arved (tl 91-93). Kuna hageja kinnitas, et hagi alus jääb samaks, siis kohus leidis, et hageja nõude suurendamist saab käsitleda vastavalt TsMS § 376 lg 4 p 2 ning hageja taotlus nõude suurendamiseks on lubatav (vt tl 123 pöördel).
31.Hagi alusena tugineb hageja sellele, et kostja ei ole teostanud ega üle andnud nõuetekohast tööd, mistõttu esitas hageja 13.10.2017 lepingust taganemise avalduse, millega luges ennast alates 19.10.2017 lepingust taganenuks (vt tl 1 pöördel). 13.10.2017 lepingust taganemise avalduses on hageja tuginenud sellele, et sai 16.05.2015 Muinsuskaitseametilt teada, et kostja poolt valminud tööga ei ole võimalik lepingu sisulist eesmärki saavutada (tl 10).
32.Kohus leiab, et hageja ei ole pooltevahelisest lepingust kehtivalt taganenud. Kohus selgitas pooltele 14.02.2018 kohtuistungil, et lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. VÕS § 118 lg 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama (vt tl 125).
33.Hageja poolt kohtuistungil esitatud väite kohaselt selgus lõplikult see, et projektiga ei saa edasi minna, 2016. aasta kevadel. Hageja täpsustas, et sai kostja töö sobimatusest teada 2016. aasta märtsis, mitte 2015. aasta mais ning taganemisavalduses tl 10 on selles osas kirjaviga, seejuures hageja ei oska selgitada selle vea põhjust (tl 125, tl 126 pöördel). Kostja leidis, et töö anti hagejale üle juba 2014. aasta oktoobris ning kohtupraktikale tuginedes ei saa sellest ajast alates mõistlik tähtaeg taganemisavalduse esitamiseks ületada paari kuud. Samuti leiab kostja, et isegi kui eeldada, et töö anti üle 2015. aasta kevadel, siis hiljemalt 2015. aasta suveks oleks pidanud taganemisavalduse esitama; või kui isegi eeldada, et tööd oleks hagejale üle antud 2016. aasta kevadel, ka siis oleks pidanud taganemisavalduse esitama paari kuu jooksul. 2017. aasta kevadest oli kinnistute omanikuks juba Fausto Grupp (tl 125).
2-17-15672
34.Kohus leiab, et hageja ei ole teinud lepingust taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai väidetavast olulisest lepingurikkumisest teada. Tselluloosi kvartali kontseptsioon on saadetud hagejale juba 21.10.2014. aastal (vt tl 34-51). Kohus nõustub kostjaga, et põhimõtteliselt juba sellest ajast alates hiljemalt paari kuu jooksul pidanuks hageja selgusele jõudma talle esitatud töö võimalikes puudustes ja esitama ka taganemisavalduse. Tõsiseltvõetav ei ole hageja poolt kohtuistungil esitatud väide, et kuna töö kostja poolt jätkus ka pärast kontseptsiooni esitamist, siis ei saanud hageja justkui aru, et peab kostjale pretensiooni esitama. Tselluloosi kvartali kontseptsioon oli poolte vahel kokku lepitud eraldiseisvaks tööülesandeks, mille esitamise tähtaega pooled pikendasid kuni 21.10.2014 (vt tl 5-6). Seetõttu ei saanud hageja kohtu hinnangul lepinguga kokku lepitud lisatööde tegemisest pärast Tselluloosi kvartali kontseptsiooni koostamist järeldada seda, et hageja kohustus teavitada kostjat konkreetseks tähtajaks valminud kontseptsiooni võimalikest puudustest lükkub määramatusse tulevikku.
35.13.10.2017 lepingust taganemise avalduses on hageja tuginenud sellele, et sai 16.05.2015 Muinsuskaitseametilt teada, et kostja poolt valminud tööga ei ole võimalik lepingu sisulist eesmärki saavutada (tl 10). Isegi kui lugeda hageja poolt kostja väidetavast olulisest lepingurikkumisest teadasaamise ajaks 16.05.2015, siis ka sellisel juhul on taganemisavaldus ligemale 2,5 aastat hiljem tehtud ilmselgelt ebamõistliku tähtaja jooksul. Paljasõnaline on hageja poolt kohtuistungil esitatud väide, et n-ö tegelikult sai ta kostja töö sobimatusest teada alles 2016. aasta märtsis ning taganemisavalduses tl 10 olevat kuupäeva osas kirjaviga, mille põhjust hageja selgitada ei osanud. Kuigi iseenesest ei ole välistatud taganemisavalduse täiendamine ka kohtumenetluse kestel, peab teine pool siiski juba hea usu põhimõttest tulenevalt taganemisavaldusest aru saama talle tehtavate etteheidete põhisisu. See tähendab kohtu hinnangul mh seda, et kohtumenetluse kestel ei ole lubatav oma taganemisavaldust suvaliselt korrigeerida ja asenda selles näiteks taganemisavalduse olulisi kuupäevi. Vastasel korral ei toimuks kohtumenetluses enam vaidlus reaalselt tehtud taganemisavalduse kehtivuse üle, vaid sisuliselt uu(t)e alternatiivse(te) taganemisavaldus(t)e üle.
36.Täiendavalt nõustub kohus kostjaga selles, et hageja pole teinud lepingust taganemise avaldust mõistliku aja kestel ka pärast seda, kui hageja sai enda väitel 2016. aasta märtsis kostja töö sobimatusest teada. Riigikohtu 23.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-12 p-s 12 leiti eraisikute vahelises vaidluses, et lepingust taganemine ei ole toimunud VÕS § 118 lg 1 p-s 1 nimetatud mõistliku aja jooksul, kuna viivituse pikkuseks oli enam kui 15 kuud. Käesolevas vaidluses, isegi kui lugeda lepingust taganemise avalduse tegemise tähtaja kulgemise algust 2016. aasta märtsist, oleks hageja 13.10.2017 taganemisavalduse puhul viivituse pikkuseks 16-17 kuud, mida kohus ei pea mõistlikuks ajaks. Seda ei muuda ka hageja väide, et hageja Rein Kilk’i isikus üritas olukorrale lahendust leida kuni 2017. aasta sügiseni välja ja saatis kostjale pärast taganemisavalduse esitamist e-kirja (tl 76). Kohtule ei ole esitatud selliseid asjaolusid ega tõendeid (nt kostja lubadused hageja nõuete kindlaks tähtajaks täitmiseks vms), mis võimaldaks mõistlikult õigustada hageja poolt taganemisvalduse esitamisega erakordselt pikka viivitamist. Kohus märgib, et pooled tegutsesid seoses omavahelise lepingulise vaidlusega majandus- ja kutsetegevuses. Kohtu arvates ei saa juba ainuüksi normaalse majanduskäibe ja õiguskindluse huvides lubada seda, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud venitaksid taganemisavalduse tegemisega aastaid pärast väidetavast lepingurikkumisest teadasaamist. Käesoleval juhul on hageja ebamõistlik viivitus taganemisavalduse esitamisel viinud mh selleni, et hageja esitas lepingust taganemise avalduse ligemale pool aastat peale seda, kui ta oli vaidlusalused kinnistud müünud kolmandale isikule ja seega ise projekti elluviimise vastu huvi kaotanud (vt tl 96-97; 125).
37.Kokkuvõtlikult ei ole kohtul kahtlust, et hageja on lepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotanud (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 31-36). Hageja poolne lepingust taganemine on tagajärjetu (toimetu) ning hageja taganemisavalduse alusel leping ei lõppenud. Seega ei ole võimalik rahuldada ka hageja rahalist nõuet kostja vastu, mis põhineb lepingust taganemisele.
2-17-15672
38.Hageja on esitanud kostja vastu ka alternatiivse kahjunõude. Kohus leiab, et hageja rahalist nõuet kostja vastu ei ole võimalik rahuldada ka kahjunõude regulatsiooni alusel. Kohus on pooltele kohtuistungil selgitanud, et vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid töövõtulepingu (projekteerimislepingu) oma majandus- ja kutsetegevuses. Järelikult kohaldusid hagejale ka VÕS § 644 lg 1 ja lg 2 nõuded: (I) teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, ning (II) kohustus lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Vastavast reeglist võib järeldada, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutes peaks mõistlik aeg puudustest teatamiseks olema isegi lühem kui kaks kuud (vt ka Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, lk 81). Vastava reegli mõte on kaitsta töö nõuetekohaselt teostanud tellijat põhjendamatu venitamise ning faktiliselt ja õiguslikult ebaselge olukorra eest. Riigikohus on 02.03.2015 otsuses nr 3-2-1-145-14 selgitanud, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi (vt ka nt Riigikohtu
27.novembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13, p 13). Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on hageja poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg 2 või 3 alusel. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1. Eeltoodust tulenevalt peab kohus ka käesolevas asjas hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude käsitlemisel esmalt kindlaks tegema, kas ja millal on hageja kostjat puudustest, mille osas ta nõuab kahju hüvitamist, teavitanud ning kas kostja parandas need puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (vt tl 125 pöördel).
39.Vastusena kohtu palvele viidata konkreetsetele tõenditele, millest nähtub, et hageja on kostjat informeerinud töö lepingutingimustele mittevastavusest ja seda piisavalt täpselt kirjeldanud, märkis hageja, et tugineb VÕS § 645 lg 1 p 1 alusel kostja raskele hooletusele ning seetõttu leiab, et hageja ei pidanudki kostjat informeerima. Hageja viitas ka 13.10.2017 lepingust taganemise avaldusele (tl 10), mille punkti 2 kohaselt on hageja saanud Muinsuskaitseametilt informatsiooni, et lepingu sisulist eesmärki ei ole võimalik saavutada. Hageja kinnitusel on kostja teavitamine tehtud 13.10.2017 kirjaga (vt tl 125 pöördel, tl 128). Kohus leiab, et hageja poolne töö lepingutingimustele mittevastavusest kostjale teatamine 13.10.2017 kirjaga on ilmselgelt vastuolus teavitamise mõistliku aja nõudega (vt käesoleva kohtuotsuse p 38). Tselluloosi kvartali kontseptsioon on saadetud hagejale juba 21.10.2014. aastal (tl 34-51). Ligemale kolme aastast (vt kohtuotsuse p 34), ca 2,5 aastast (vt kohtuotsuse p 35) ega ka mitte ca 1,5 aastast viivitust (vt kohtuotsuse p 36) väidetavast lepingurikkumisest teavitamisel ei saa kuidagi mõistlikuks pidada, eriti arvestades asjaolu, et pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses.
40.Kohtu jaoks on arusaamatu, et hageja tugineb kostja lepingurikkumisest teavitamisel 13.10.2017 kirjale, mis on tehtud ligemale pool aastat peale seda, kui hageja oli vaidlusalused kinnistud müünud kolmandale isikule ja seega ise projekti elluviimise vastu huvi kaotanud (vt tl 96-97, 125). Toimides Riigikohtu 02.03.2015 otsuses nr 3-2-1-145-14 p-s 27 kirjeldatud viisil ja olles teinud kindlaks, et hageja on kostjat puudustest, mille osas ta nõuab kahju hüvitamist, teavitanud 13.10.2017 (st ajal, kui hageja oli vaidlusalused kinnistud võõrandanud kolmandale isikule ning pooltevaheline lepinguline koostöö seega katkenud), tuleb järeldada, et hageja poolt kostjale 13.10.2017 antud n-ö täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks oli täiesti sisutu ning kostjal ei olnud hageja väidetud puudusi võimalik kõrvaldada. Asjas puuduvad ka muud tõendid, et hageja oleks kostjat mõistliku tähtaja jooksul teavitanud väidetavast töö lepingutingimustele mittevastavusest ja seda piisavalt täpselt kirjeldanud (seda ei kinnita kohtu hinnangul ka tl 65-75 poolte e-kirjavahetus). Kohtule pole esitatud asjaolusid, mille alusel kohus saaks järeldada, et teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. VÕS § 644 lg 3 on sätestatud, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või
2-17-15672 kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega ka käesolevas asjas on hageja kaotanud õiguse tugineda kostja töö väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele ja esitada sellega seotud rahalisi nõudeid, välja arvatud juhul, kui kohus tuvastaks kostja raske hooletuse.
41.VÕS § 645 lg 1 p 1 on sätestatud, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Hageja leiab, et kostja olevat olnud raskelt hooletu, kui ta arhitektuuribüroona ei teavitanud hagejat ehitamisele kehtivatest nõuetest ja võimalikest riskidest, mistõttu kostja teostatud töö ei ole hageja jaoks eesmärgipäraselt kasutatav. Hageja peamised etteheited kostjale seisnevad selles, et: (I) kostja soovitusel lähtuti Tselluloosi kvartali kontseptsiooni väljatöötamisel 33% juurdeehitusega projekteerimistingimuste taotlemisest, kuigi tegelikult olnuks vajalik detailplaneeringu koostamine. Seetõttu ei olnud kostja poolt tehtud töö hageja arvates eesmärgipäraselt kasutatav; (II) kostja töö ei olnud muinsuskaitse eritingimustega kooskõlas. Hageja arvates eiras kostja õigusaktide nõudeid, mis seisnes ka Muinsuskaitseametiga eritingimuste kooskõlastamata jätmises (tl 124 pöördel).
42.33% juurdeehitusega projekteerimistingimuste taotlemise osas märgib kohus, et hageja esindaja kinnitas 18.01.2016 e-kirjas, et „Mäletatavasti tegi selle 33% ettepaneku Boris Dubovik“ (vt tl 99 pöördel).“ Kohtuistungil möönis hageja, et „Kui on kirjas, et soovitus tuli Muinsuskaitse ametnikult, siis tõenäoliselt nii see ka oli. Aga see ei oma tähendust, sest kostja pidi olema teadlik sellest, et selline lahendus pole võimalik. Kostja oleks pidanud ka mujalt tulnud soovituse puhul ütlema hagejale, et lahendust ei saa sellistel tingimustel teha ja tuleb algatada detailplaneering (vt tl 61 pöördel). Selgus, et tegemist on teostamatu projektiga“ (vt tl 124 pöördel). Kostja on seisukohal, et soovitus 33% juurdeehitusega projekteerimistingimuste taotlemiseks tuli Boris Dubovikult, mistõttu see oli üks alternatiivne variant ka kostja jaoks. Samas kinnitab kostja, et kostja poolt koostatud Tselluloosi kvartali kontseptsioon oli kasutatav ka detailplaneeringu menetluse jaoks (vt tl 124 pöördel). Kostja on seejuures viidanud K-Projekt AS detailplaneeringute konsultandi Ülle Kadaku 15.01.2018 e-kirjale, kelle kinnitusel peaks kostja tööst detailplaneeringu algatamiseks põhimõtteliselt piisama küll (vt tl 95). Eeltoodu alusel puudub kohtul alus kahelda, et soovitus lähtuda Tselluloosi kvartali kontseptsiooni väljatöötamisel 33% juurdeehitusega projekteerimistingimuste taotlemisest tuli siiski muinsuskaitseametnikult B. Dobovikult, mitte kostjalt. Samuti on kostja õigustatult märkinud, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas 24.01.2018 kostja päringule, kas Fausto Grupp OÜ poolt taotletavat Tselluloosi kvartali ala tuleks menetleda projekteerimistingimustega või detailplaneeringuga, et see küsimus on veel otsustamisel (vt tl 98). Kohtuistungil väitis kostja, et kinnistu uus omanik Fausto Grupp on saanud praeguseks hetkeks ehitusloa muinsuskaitse osale projekteerimistingimuste alusel (tl 125). Kuigi kohtul ei ole võimalik seda väidet käesolevas menetluses kontrollida, on kohtu hinnangul ka ainuüksi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.01.2018 vastuse alusel (tl 98) vähemasti võimalik, et Tselluloosi kvartali kinnistute omaniku eesmärgid on saavutatavad ka projekteerimistingimuste kaudu. Pealegi ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, nagu ei olnuks Tselluloosi kvartali kontseptsioon kasutatav vajadusel ka detailplaneeringu menetluses. Seetõttu kohus leiab, et paljasõnalised ja asjas esitatud tõenditele mittepõhinevad on hageja väited selle kohta, nagu olnuks kostja poolt koostatud Tselluloosi kvartali kontseptsioon kasutamiskõlbmatu.
43.Kohtu hinnangul on kostja juhtinud õigustatult tähelepanu sellele, et hageja pole eristanud lepingu kohase kontseptsiooni koostamist ja lisatöid, mistõttu hageja etteheited Tselluloosi kvartali kontseptsioonile lähtuvad ekslikust eeldusest, nagu olnuks kontseptsioon lõplik kõikide vajalike kooskõlastustega dokument. Kohus nõustub kostjaga, et eksitav on hageja 18.12.2017 seisukoha p 7 tulenev väide, et lepingu esemeks oli Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis kooskõlastatud detailplaneeringu algatamisettepaneku lisana nõutav
2-17-15672 eskiislahendus. Lepingu p-de 2.1, 3.1, 5.1, 6.1 ja lepingu lisa 1 kohaselt seisnes lepingujärgne „Töö“ kontseptsiooni koostamises Tselluloosikvartalile (tl 3-5). Samas aga kooskõlastuste saamine Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis oli lepingu järgmine etapp, mis pidi teostatama pärast kontseptsiooni valmimist tunnitasu alusel 50 eurot/h (vt lepingu 5.1, 6.1, 7.1 ja lepingu lisa 1). Lepingu p-s 6.1. on otsesõnu kirjas, et pärast töö hagejale üleandmist lisandub kooskõlastusperiood Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis (tl 3 pöördel).
44.Eelnevat arvestades on põhjendamatu hageja etteheide kostjale, nagu eiranuks kostja õigusaktide nõudeid, mis seisnes Muinsuskaitseametiga eritingimuste kooskõlastamata jätmises (vt tl 124 pöördel). Kuna lepingu kohaselt Tselluloosi kvartali kontseptsiooni koostamise tingimuseks ei olnud kooskõlastuste saamine, siis ei saa antud etapi tööle kooskõlastuste puudumine ka kostjale etteheidetav olla. Hageja viitas kultuuriministri määruse nr. 4 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kord“ § 4 lg 1 p-le 4, kuid kohtu arvates ei tulene nimetatud määrusest järeldust, et muinsuskaitse eritingimused olid vajalikud juba detailplaneeringu algatamistaotluse eskiislahenduse koostamiseks. Hageja pole ümber lükanud kostja väidet, et pärast kontseptsiooni koostamist asus kostja kokkuleppel hagejaga töötama selle nimel, et saada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis kooskõlastusi ning pooltevahelise lepingulise suhte jätkumisel oleks ka vajalikud kooskõlastused saadud, kuid hageja pani tööle piduri peale (vt ka tl 126 pöördel). Kohus leiab, et paljasõnaline ja asjas esitatud tõenditele mittepõhinev on hageja väide, nagu polnuks kostja töö muinsuskaitse eritingimustega kooskõlas. Nagu juba eelnevalt selgitatud, et olnud muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastuste saamine lepingus kokku lepitud Tselluloosi kvartali kontseptsiooni koostamisega kaasnevaks tööülesandeks, kooskõlastustega tegelemine pidi vastavalt lepingule toimuma järgnevas etapis. Seega ei oma kohtu arvates kostja poolt koostatud kontseptsiooni kooskõla muinsuskaitse eritingimustega kohtu hinnangul asja lahendamiseks tähtsust. Kuid teisalt on kostja ka õigustatult märkinud, et kui kostja töö ei vastanud hageja arvates muinsuskaitse eritingimustele, siis pidanuks hageja osundama, millistele punktidele kostja töö hageja arvates täpselt ei vastanud (tl 124). Kostja selgitas kohtuistungil, et kohtuistungi toimumise ajaks on Muinsuskaitsega kooskõlastatud lõplik versioon, mistõttu kostja poolt teostatud tööd oli võimalik kasutada ning kinnistute uus omanik on saavutanud eesmärgi (tl 126 pöördel). Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks kostja töö mittevastavust muinsuskaitse nõuetele või kostja töö kasutamiskõlbmatust. Kohus ei arvesta hageja poolt alles kohtuistungi staadiumis esitatud ebamäärast soovi, et kostja näitaks, kus on kinnistute asendiplaan ja korruste skeemid (tl 126 pöördel). Hagiavalduses ega ka varasemalt (sh taganemisavalduses) ei ole hageja kostjale ette heitnud kinnistute asendiplaani ja korruste skeemiga seonduvat ning kohus ei ole andnud hagejale luba hagi aluse muutmiseks.
45.Kokkuvõtlikult ei võimalda käesolevas asjas esitatud tõendid kohtu hinnangul järeldada, nagu oleks kostja projekteerimislepingut rikkunud või nagu oleks hageja väidetud lepingutingimustele mittevastavus tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel pole võimalik väita, nagu jätnuks kostja käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata ja olnud seetõttu raskelt hooletu.
II
46.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud vastuhagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi kohaselt on kostja täitnud lepingust tulenevad kohustused, kuid hageja on rikkunud omapoolset kohustust tehtud töö eest tasuda. Hageja on jätnud tasumata kaks lepingu alusel esitatud arvet kogusummas 6658,80 eurot. Kostja on esitanud hagejale 14.06.2016 arve nr 16024
2-17-15672 seoses Tselluloosi kvartali kontseptsiooni viimase osamaksega koos käibemaksuga summas 4258,80 eurot (tl 33) ning arve nr 16015 lepinguliste lisatööde eest koos käibemaksuga summas 2400 eurot (vt tl 53-54). Kuigi pooltevahelise lepingu p 6.1. kohaselt oli ette nähtud tööde üleandmise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine, leiab kohus, et vastavate aktide puudumine ei takistanud käesoleval juhul tööde tegelikku üleandmist. Hageja ei saa vabaneda lepingus kokku lepitud tasu maksmise kohustusest ainuüksi seetõttu, et tööde üleandmise kohta ei koostatud akti. Kohus märgib, et Tselluloosi kvartali kontseptsioon on saadetud hagejale 21.10.2014, mis oli ka poolte vahel kokku lepitud töö esitamise tähtpäevaks (vt tl 6, tl 34-51). Lepinguliste lisatööde kohta on hagejale saadetud arve nr 16015 koos selgitustega 29.02.2016 ning 14.06.2016 koos arvega nr 16015 uuesti tööde aruanne ja selgitused (tl 52-54; tl 101-103).
47.Pooltevahelise lepingu p 6.4. kohaselt on tellija aktiga üle antud projektietapi automaatselt vastu võtnud 7 tööpäeva jooksul üleandmisest, kui ta ei ole esitanud kirjalikult märkusi projektietapi täiendamiseks. Kohus leiab, et ka antud kontekstis ei takistanud üleandmisevastuvõtmise akti puudumine hagejal esitamast oma märkusi kostja töödele, kuid esitatud tõendite kohaselt hageja selliseid märkusi mõistliku tähtaja kestel ei esitanud. Kostja on tuginenud tööde hagejale üleandmisel ka VÕS § 638 regulatsioonile (Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul) ning kohus leiab, et sõltumata üleandmise-vastuvõtmise aktide puudumisest tuleb Tselluloosi kvartali kontseptsioon (arve nr 16024) ja samuti kostja poolt teostatud lisatööd vastavalt arvele nr 16015 lugeda hageja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.
48.Kuna lepingulised tööd toimusid mitmes etapis (vt ka käesoleva kohtuotsuse p-d 43-44), siis on asjakohatu hageja vastuväide, nagu välistanuks tööde jätkumine pärast Tselluloosi kvartali kontseptsiooni koostamist kontseptsiooni hagejale üleandmise. Lepinguliste tööde jätkumine pärast kontseptsiooni üleandmist oli poolte vahel kokku lepitud ja konkreetsete tööde iseloomu arvestades täiesti tavapärane. Lepinguliste lisatööde teostamist kui pidevat protsessi kinnitab mh kostja 28.01.2016 e-kiri hagejale (tl 79). Oluline on seejuures ka asjaolu, et hageja ei eita oma 13.10.2017 taganemisavalduses (tl 10) kostja poolt tehtud tööde kättesaamist, vaid väidab eelkõige etteheitena Tselluloosi kvartali kontseptsiooni osas, et töö olevat üle antud hilinemisega ja antud tööga polevat olnud lepingu sisulist eesmärki saavutada. Hageja väidetud tööde hilinemisega üleandmine on ümber lükatud tl 6 ja tl 34 asuvate tõenditega, millest nähtuvalt andis kostja hagejale kontseptsiooni üle tähtaegselt, st 21.10.2014. Hageja väited kostja töö lepingule mittevastavusest aga kinnitamist ei leidnud (vt kohtu poolt tuvastatud asjaolud käesoleva kohtuotsuse I osas). Lepinguliste lisatööde osas ei ole hageja selgelt määratletavaid sisulisi vastuväiteid esitanud, hageja põhjendamatuks osutunud vastuväited keskendusid Tselluloosi kvartali kontseptsioonile. Seejuures märgib kostja õigustatult, et ka nimetatud kontseptsiooni osas ei esitanud hageja kostjale mingeid konkreetseid nõudmisi ega taotlenud töö ümbertegemist kuni 13.10.2017 nõudekirja esitamiseni ehk ca 3 aastat pärast töö hagejale üleandmist. Kaudselt kinnitab hagejapoolsete pretensioonide puudumist kostja tehtud tööde osas samuti asjaolu, et hageja tasus kostja poolt lepingu lausel esitatud arveid nii enne kui pärast Tselluloosi kvartali kontseptsiooni hagejale üleandmist (vt tl 8).
49.Kuna kohus käesoleva kohtuotsuse I osas leidis, et hageja poolne lepingust taganemine on tagajärjetu (toimetu) ning hageja taganemisavalduse alusel leping ei lõppenud, ei saa hageja kostja arvetest tasumise keeldumist õigustada lepingust taganemisega. Kuna kohus ei tuvastanud ka kostja poolset lepingu rikkumist, siis ei saa asjas kohaldada ka hageja poolt alternatiivselt viidatud VÕS § 111 lg 1, mis hageja arvates andnuks talle kostja arvete tasumisest keeldumise õiguse (vt tl 63 pöördel).
50.Kohus leiab, et samuti on täitmata hageja poolt veel ühe täiendava alternatiivina esitatud hinna
2-17-15672 alandamise eeldused (vt tl 63 pöördel). Hinna alandamise eelduseks VÕS § 112 lg 1 kohaselt on mittekohase täitmise vastuvõtmine. Kuna kohtu hinnangul ei olnud kostja poolt teostatud töö mittekohane, siis puudub hagejal ainuüksi seetõttu õigus hinna alandamiseks. Samuti nõustub kohus kostjaga, et hageja poolt hinna alandamiseks alus puudub ja hinna alandamise avaldus on esitatud vastuolus hea usu põhimõttega, kuna mõistlik aeg sellise avalduse esitamiseks on möödas. Kohus leiab, et hageja alternatiivne hinna alandamise taotlus, mis on esitatud alles 18.12.2017 menetlusdokumendis ehk rohkem kui 3 aastat pärast lepingujärgse töö hagejale üleandmist 21.10.2014 (tl 34-51) on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega, sest sellise perioodi möödumisel tekkis kostjal õigustatud ootus, et hinda ei alandata. Kohus selgitas pooltele 14.02.2018 kohtuistungil, et Riigikohus on 08.02.2012 otsuses nr 3-2-1-156-11 leidnud, et hinna alandamine võib olla lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1), kui müüjas on õiguse pikka aega teostamata jätmisega tekitatud õigustatud ootus, et hinda ei alandata. Hinna alandamisele saab Riigikohtu arvates analoogia korras kohaldada ka VÕS § 118 lg-s 2 lepingust taganemise tähtaja kohta sätestatut. See tähendab, et kui kohustuse täitmise nõue (eelkõige puuduse kõrvaldamise nõue) on aegunud ja võlgnik sellele tugineb, on hinna alandamine puudusele tuginedes tühine (vt tl 125 pöördel – tl 126). Kohus märgib, et kuna kostja hagejapoolse hinna alandamise avalduse osas aegumisele ei tuginenud, siis kohus seda ei hinda.
51.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja on õigustatud nõudma hagejalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist ning hagejale vastavalt lepingule esitatud arvetest tuleneva 6658,80 euro tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus nõustub kostjaga, et lisaks põhivõlale on kostja õigustatud nõudma hagejalt ka viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 8.1 on kostjal õigus nõuda hagejalt tähtaegselt mittetasutud arvete esitamisel viivist 0,1% tasumata arve summast päevas, kuid mitte rohkem kui 10% teostamata töö etapi hinnast. Kostja lähtub sellest, et arve nr 16015 maksetähtaeg oli 07.03.2016 ja hageja on olnud vastuhagi esitamise ajaks arve nr 16015 tasumisega viivituses 627 päeva. Kuna nimetatud viivisesumma ületab lepingus kokku lepitud viivise ülemmäära, siis leiab kostja, et ta on õigustatud nõudma arvelt nr 16015 viivist summas 240 eurot (2 400 eurot x 10% = 240 eurot). Samuti lähtub kostja sellest, et arve nr 16024 maksetähtaeg oli 29.03.2016 ja hageja on olnud vastuhagi esitamise ajaks arve nr 16024 tasumisega viivituses 605 päeva. Kuna nimetatud viivisesumma ületab lepingus kokku lepitud viivise ülemmäära, siis leiab kostja, et ta on õigustatud nõudma arvelt nr 16024 viivist summas 425,88 eurot (4258,80 eurot x 10% = 425,88 eurot). Hageja ei ole kostja poolt esitatud viivisenõude ja selle arvestuse osas eraldiseisvat vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja viivisenõue esitatud kujul kokku summas 665,88 eurot on põhjendatud ja kuulub hagejalt väljamõistmisele.
III
52.Tulenevalt käesoleva kohtuotsuse I osas tuvastatud asjaoludest (kohtuotsuse p-d 30-45) jätab kohus hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata, sh kohtuistungil hageja poolt suurendatud nõude osas. Tulenevalt käesoleva kohtuotsuse II osas tuvastatud asjaoludest (kohtuotsuse p-d 46-51) rahuldab kohus vastuhagi ning mõistab Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt välja kostja KOKO arhitektid OÜ kasuks põhivõlgnevuse 6658,80 eurot ja vastuhagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 665,88 eurot. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise osas.
53.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
2-17-15672 Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi, siis jätab kohus nii hagi kui vastuhagi menetluskulud hageja Zelluloosi Kinnisvara OÜ kanda.
54.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad vastuhagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 475 eurot; äriregistri väljavõtete tasust summas 3 eurot ja lepingulise esindaja kuludest (advokaaditasu) summas 2936,25 eurot (ilma käibemaksuta), kokku summas 3414,25 eurot (tl 122). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja osutanud õigusabi kokku 21 h 45 minuti eest õigusabi tunnihinnaga 135 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks taotles kostja 14.02.2018 kohtuistungil osalemisega seonduvate õigusabikulude hüvitamist lähtuvalt osutatud õigusabi tunnihinnast. Kuivõrd kohtuistung kestis 2 h 25 minutit, siis taotleb kostja istungil osalemise kulude hüvitamist kokku summas 326,25 eurot (2,4166 x135). Seega kostja poolt taotletavad menetluskulud kokku on 3740,5 eurot (3414,25 + 326,25). Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, siis ta menetluskuluna käibemaksu hüvitamist ei nõua. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud kostja menetluskuluna vastuhagiavalduselt tasutud riigilõiv 475 eurot. Kuna kohtule ei ole selge kostja menetluskulude nimekirjas märgitud äriregistri väljavõtete vajalikkus ja seos käesoleva asjaga, siis äriregistri väljavõtetega seotud 3 euro osas kohus kostja menetluskulusid põhjendatuks ei pea.
55.Seoses kostja õigusabikuludega leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot/h (ilma käibemaksuta) on iseenesest mõistlik. Hageja kostja õigusabikulude osas vastuväiteid ei esitanud. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu õigusabile käesolevas menetluses ei ületa 22,75 tundi. Kohus leiab, et ülemäärane on kostja esindaja ajakulu seoses kostja esialgse vastuse ja tähtaja pikendamise taotluse koostamisega, sisuliselt on tegemist üksnes tähtaja pikendamise taotlusega (tl 22), kusjuures kohtu hinnangul ei saa hageja vastutada kostja esindaja töökoormuse eest, mis on nimetatud dokumendi koostamise üheks põhjuseks. Samuti leiab kohus, et menetluskuluna ei kuulu hüvitamisele telefoniarutelu kohtuga nimetatud taotluse osas (kohtule ei ole teada, kellega ja mis eesmärgil kostja esindaja seoses menetluse pikendamise taotlusega suhtles). Kohtu hinnangul ei saa hüvitatavaks menetluskuluks olla ka tutvumine kohtu kirjaga tähtaja pikendamise osas, pealegi antud kirjaga (tl 24) tutvumiseks kulub kohtu hinnangul aega vaid mõned sekundid. Sama kehtib ka kohtu 25.01.2018 e-kirjaga tutvumise ajakulu kohta (tl 114). Kokkuvõttes vähendab kohus kostja esindaja ajakulu 1 h ja 25 minuti võrra, leides, et kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas asjas ei ületa 22,75 h, mis kostja lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot/h arvestades vastab summale 3071,25 eurot. Kostja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 191,25 eurot (taotletav summa 3262,50 eurot – kohtu poolt rahuldatud summa 3071,25 eurot).
56.Kokkuvõttes mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulud summas 3546,25 (riigilõiv 475 eurot + õigusabikulu 3071,25 eurot). Kostja taotlus menetluskulude rahaliseks hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 194,25 eurot (õigusabikulude osas summas 191,25 eurot + äriregistri väljavõtete osas summas 3 eurot). Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud ka taotluse määrata, et Zelluloosi Kinnisvara OÜ on kohustatud kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB) ning märkima
2-17-15672 maksekorralduse selgitusse käesoleva tsiviilasja numbri. Kohus ei pea vajalikuks piirata käesoleva kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangaarvega. Kui menetluskulude tasumine nimetatud advokaadibüroo pangakontole on kostja soov, siis selleks ei ole vaja kasutada kohtu vahendust. Hageja saab vastavalt kostja soovile ka ise ilma kohtu sekkumiseta kanda käesoleva otsusega väljamõistetud menetluskulud kostja esindaja pangakontole. Samuti võib kostja kanda menetluskulud teda esindava advokaadibüroo kontole ilma kohtu sekkumiseta. Seega kohus ei rahulda kostja taotlust määrata, et Zelluloosi Kinnisvara OÜ on kohustatud kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 ning märkima maksekorralduse selgitusse käesoleva tsiviilasja numbri.
57.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
58.Kostja esitas 18.02.2018 taotluse 14.02.2018 istungi protokolli parandamiseks. Kostja palub korrigeerida kostja poolt kohtuistungil väidetavalt öeldut. Nimelt on kostja arvates protokolli lk 7 alt 4 real eksitavalt kirjas, et: „... seetõttu peaks olema meile tasutud vähemalt see arve, mis puudutab Tselluloosi kvartali kontseptsiooni, samuti viivised.“ Öeldu on kostja arvates protokollitud ebaõigesti. Nimelt olevat kostja öelnud istungil, et on nõus kompromissi raames loobuma ka viivistest. Seega on kostja arvates õige lauselõpp : „... seetõttu peaks olema meile tasutud vähemalt see arve, mis puudutab Tselluloosi kvartali kontseptsiooni. Oleme valmis loobuma viivistest.“ Hageja kohtu poolt antud tähtajaks kostja protokolli parandamise taotluse osas seisukohta ei esitanud.
59.20.01.2018 esitas aga hageja taotluse 14.02.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub korrigeerida kostja nõustaja (ekslikult märgitud kostja seletus) poolt kohtuistungil väidetavalt öeldut (kohus märgib, et kuna kostjal nõustajat polnud, siis on hageja silmas pidanud siiski hagejat ja tema nõustajat). Protokolli lk 8 esimeses lõigus on kirjas, et: „Hageja seletus: leiame, et kostja poolt teostatud töö ei ole nõuetekohane. Viitame Tallinna linna ehitusmääruse §le 12 ning majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr. 97, § 15. Soovime, et kostja näitaks, kus on kinnistute asendiplaan ja korruste skeemid. Kostja läks 33% juurdeehitusega projekteerimistingimuste taotlemise lahenduse peale, mitte detailplaneeringu lahenduse peale. Kostja töö ei vastanud muinsuskaitse eritingimustele. Teadmine sellest, mida võid ehitada, on aluseks sellele, mida projekteerima hakkad“. Hageja palub täiendada protokolli lk 8 esimest lõiku järgmiselt: „Hageja nõustaja seletus: leiame, et kostja poolt teostatud töö ei ole nõuetekohane. Viitame Lepingu Lisas 1 kokku lepitud töömahule, Tallinna linna ehitusmääruse §-le 11 lg 7 ning majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr. 97, § 15. Soovime, et kostja näitaks, kus on Lepingus kokku lepitud kinnistute asendiplaan, mille olemust kirjeldab määrus nr 97 § 15 ja korruste skeemid. Kostja läks 33% juurdeehitusega projekteerimistingimuste taotlemise lahenduse peale, mitte detailplaneeringu lahenduse peale, esitatud kontseptsioonist ei ilmne, et hagejale oleks pakutud või kostja oleks kaalunud lahendust, mis erineks 33% juurdeehitusest. Kostja töö ei vastanud muinsuskaitse eritingimustele. Teadmine sellest, mida võid ehitada, on aluseks sellele, mida projekteerima hakkad. Juhin tähelepanu Ülle Kadaku seisukoha sõnastusele: „Põhimõtteliselt peaks piisama küll“. Hageja soovis Lepinguga kokku lepitud tööd, mitte „põhimõtteliselt piisavat tööd“. Hageja palub kanda protokolli hageja väitel istungil tegelikult öeldu. Kostja teatas 20.02.2018 kohtule, et kostja ei toeta hageja taotlust protokolli parandamiseks. Kostjale ei ole teada, et hageja oleks istungil öelnud taotluses sisalduvaid lauseid.
2-17-15672
60.Kohus jätab nii hageja kui kostja taotlused 14.02.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus leiab, et põhisisu osas on nii hageja kui kostja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on poolte seisukohad kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus juhib nii hageja kui kostja tähelepanu asjaolule, et vastavalt TsMS § 229 ei ole poolte ega nende esindajate seletused (välja arvatud menetlusosalise vande all antud seletus) hagimenetluses tõendiks. Seetõttu leiab kohus, et pooled osutavad liigset tähelepanu kohtuistungi protokolli üksikutele detailidele oma esindajate ütluste osas. Käesoleva tsiviilasja lahendamise tulemust ei mõjutaks see, kui kohtuistungi protokollile mõtteliselt lisada poolte taotletud täpsustused. Seoses hageja taotlusega kohtuistungi protokolli parandamiseks märgib kohus, et kostja kinnitusel ei ole talle teada, et hageja oleks istungil öelnud taotluses sisalduvaid lauseid. Teisalt, kohtuistungit ka ei lindistatud ja seadusest ei tulene, et protokolli tuleks pidada sõnasõnalise stenogrammi täpsusega (mis tooks kaasa mh selle, et protokoll kajastaks kõiki poolikuid lauseid ja lauseehituslikke vigu). Asja õige lahendamise jaoks ebaoluline on ka hageja väide, et hageja viidatud lausete osas andis seletuse mitte hageja lepinguline esindaja, vaid nõustaja. Kohus märgib, et TsMS § 228 lg 3 kohaselt loetakse nõustaja poolt kohtuistungil esitatu menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Hageja esindajad nõustusid kohtuistungil oma nõustaja selgitustega ega soovinud neid tagasi võtta või parandada. Seega on hageja nõustaja kohtuistungil antud seletus samaväärne hageja lepinguliste esindajate antud seletustega ning kohtuistungi protokolli sisu mõttes ei oma tähtsust, kas konkreetses olukorras esitas oma seisukoha hageja lepinguline esindaja või nõustaja. Seoses kostja taotlusega kohtuistungi protokolli parandamiseks märgib kohus, et kohtu hinnangul väljendas vähemalt üks kostja esindajatest kohtuistungil mh soovi kostjale viivise tasumise kohta. Samas see, mida pooled kompromissi arutamisel täpselt avaldasid, ei oma asja lahendamiseks tähtsust, sest vaidlus puudub, et pooled omavahel kohtuistungil vahetult suheldes kompromissini ei jõudnud. Sõltumata kohtuistungi protokolli sõnastusest ei olnud ega ole pooltel mingeid takistusi kompromissi sõlmimiseks, juhul kui mõlemad pooled sellega nõus olnuks/nõus on. Kohus selgitab, et juhul, kui käesolev kohtuotsus pooli ei rahulda, siis kompromissi sõlmimine on võimalik ka pärast kohtuotsuse tegemist. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral kuulub kohtuotsus tühistamisele. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 4 jäävad hageja ja kostja taotlused protokolli parandamiseks asja materjalide juurde.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.