Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et 16.08.2016 toimus Narva linnas Tallinna mnt 32 korterelamus tulekahju, mis sai alguse korterist nr XXX. Tulekahju tagajärjel sai kahjustada suures ulatuses korter nr XXX. Korter asukohaga XXX ja seal asuv kodune vara oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud kodukindlustus ERGO Midi kindlustuselepinguga nr 6388612/2. Korter aadressil XXX, kust sai alguse tulekahju, kuulus kostjale. Päästeameti poolt väljastatud informatsiooni kohaselt sai tulekahju alguse kostja korterist. Hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale kahju kogusummas 22 058.07 eurot. Väljamakstud kahjuhüvitis koosneb järgnevatest maksetest: 1) korteris remonditöid teostanud L OÜ taastusremondi arve nr 16089 summas 14 091.07 eurot; 2) L OÜ arve nr 15628 summas 64 eurot; 3) üürikulu summas 760.00 eurot; 4) rahaline hüvitis ukse ja akna vahetuseks summas 743.00 eurot; 5) koduse vara hüvitis summas 6 400.00 eurot. Hageja esitas pärast kindlustushüvitise väljamaksmist kostjale pretensiooni nõudega summas 22 058.07 eurot. Kostja ei ole vabatahtlikult hagejale kahju hüvitanud. Hageja vähendas hagisummat 20 000.00 eurole. Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750.00 eurot. 20.02.2019 täpsustas hageja, et ta on ekslikult märkinud tulekahju toimumise kuupäevaks 16.08.2016, tulekahju tegelik toimumise kuupäev on 16.08.2017 (tlk 104). Päästeameti poolt esitatud tõendis on samuti ekslikult märgitud vale tulekahju toimumise kuupäev, s.o 16.08.2016 (tlk 6). Kostja vastuväited Kostja nõustus, et tulekahju toimus 16.08.2017 (tlk 107 pöördel). Kostja leiab, et hagi on osaliselt põhjendamatu, hageja ei ole kahju suurust nõuetekohaselt tõendatud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja, s.o kinnisasja parandamise mõistlikke kulusid (kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise endise olukorra taastamise kulud) ja selle kõrval kinnisasja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. Riigikohtu 25.02.2009 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 (p 17) ja VÕS § 132 lg 3 (asja parandamise mõistlikud kulud) sätestatule tuginedes, oleks hageja pidanud võimalusel otsustama soodsaima pakkumise kasuks, hageja ei ole aga tõendanud, et ta oleks võrrelnud eri teenusepakkujate hinnakirju, samuti ei ole teada, kas hinnapakkumises kirjeldatud töid ka tegelikkuses teostati ja mis hinnaga. Riigikohus selgitas 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 12) VÕS § 128 lg 3 osas, et „sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. Kulude vajalikkus kõnealuses tähenduses seondub seega põhjusliku seose tuvastamisega kostja väidetava teo ja hageja kahju vahel (vt VÕS § 127 lg 4). /.../ Samuti hõlmab mõistlikkuse nõue selle sätte järgi kulutuste suurust. See tähendab, et kulutused võivad olla küll selle sätte järgi vajalikud, kuid kui need on ebamõistlikult suured, mõistab kohus hüvitise välja mitte hageja soovitud ulatuses, vaid väiksemas, mõistlikus, s.o põhjendatud ulatuses.“

Remondikalkulatsioon summas 14 091.07 eurot on koostatud vaid L OÜ poolt, millest võib järeldada, et nimetatud kalkulatsioon oli koostatud L OÜ enda huvidest lähtuvalt. Samas remondikalkulatsiooni koostamine ei tähenda veel, et just L OÜ ka nimetatud tööde teostajaks saab, hageja ei ole esitatud ka mõne teise korteri remondi ehitusfirma kalkulatsiooni. Samuti ei ole kostja nõus koduse vara hüvitise määraga summas 6 400.00 eurot. Kostja märgib, et Riigikohus on leidnud, et see, millises ulatuses tuleb kahju hüvitada, sõltub sellest, kas ja kuidas on pooled kindlustuslepingus kokku leppinud (otsus nr 3-2-1-90-06, punkt 15). Kokkuleppelise kindlustusväärtuse korral ei saa kindlustusvõtja esitada nõuet kogu hüvitise väljamaksmiseks ehitist taastamata ja selle kulumit ning amortisatsiooni arvestamata. Hageja lisatud dokumentidest nähtub, et hageja vara amortisatsiooni arvesse ei võta. 16.08.2018 viibis kostja isiklikult sündmuskohal XXX. Tulekahjuga kahjustatud korteris nr XXX on kostja poolt tuvastatud torude läheduses suures koguses kilekotte, päästeametniku hinnangul hakkasid torude kuumenemisel kilekotid sulama ning tekitasid tulekahju. Kostja tugineb seega VÕS § 139 lg 2 sätestatud kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustusele, s.o kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja poolt esitatud nõue sisaldab ka üürikulu summas 760.00 eurot. Kostja märgib, et ERGO kindlustuse kodulehel on välja toodud Midi kindlustuse p 6.1.5 tüüptingimused, mis hüvitamisele ei kuulu. Nimelt hüvitamisele ei kuulu ajutise eluaseme kommunaalmaksed, viivised, leppetrahvid ja ajutise eluaseme otsimise kulu. Üürikulu on seega kostja hinnangul põhjendamatu. Kostja pöördus kahe ehitusfirma V OÜ ja T OÜ poole, et viimased esitaksid talle hinnapakkumisi. Nimetatud äriühingute hinnapakkumised kahjustada saanud korteri taastamiseks on väiksemad, kuid L OÜ poolt tehtud hinnapakkumine. L OÜ poolt pakutad tööde hind oli seega kunstlikult tõstetud kavatsusega saada mitte õigustatud tulu kostja arvelt. Kostja on esitanud kohtule ka eksperthinnangu seoses tekkinud tulekahjuga. Ekspert on jõudnud järeldusele, et tulekahju oleks saanud vältida, kui tuletöö tegemisel oleks järgitud tuletöö tegemisele esitatavaid nõudeid ning lähedusest oleks eemaldatud põlevmaterjalid, sh ülemise korteri torude ümbrusest kilekotid. Nimetatud asjaolud kogumis annavad kostja hinnangul aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Hageja täiendavad seisukohad Kostja poolt esitatud väited osas, et L OÜ poolt koostatud arve/ kalkulatsioon on koostatud L OÜ enda huvidest lähtuvalt on hageja seisukohalt arusaamatud ning tõendamata. Hageja on esitanud ühes hagiavaldusega fotod ning teadaolevalt viibis ka kostja peale juhtumit kannatanu korteris, mistõttu peaks kostjal olema selge nägemus, et kogu kannatanu korter ja kodune vara, sh ka riidekapis asuvad riided, said tulekahju tagajärjel kahjustada kas veest või tahmast. Nimetatud kalkulatsioonis on eraldi välja toodud teostatud tööd ja materjalid koguse/ hinnaga. Lisaks eeltoodule esitas hageja ka L OÜ poolt koostatud töövõtu tööde teostamise akti koos lisadega, mille alusel on võimalik üksikasjalikult tuvastada erinevate tubade ehitustööde vajadus. Nimetatud korterile ei teostatud täiendavat võrdlevat kalkulatsiooni, kuna kindlustusvõtja soovis kiirelt alustada oma kodu taastamistöödega, mistõttu ta ka nõustus, et korteri taastamistöid teeb L OÜ. Kindlustusvõtja puhul on tegemist 79-aastase pensionäriga, kelle ainukeseks sooviks oli kiiresti oma tavapärase elu juurde naasta ja mitte tegeleda tema jaoks keerulise

paberimajandusega. L OÜ poolt koostatud kalkulatsiooni vaatas üle ja kinnitas hageja ekspertkahjukäsitleja, kelle aastatepikkuse kogemuse põhjal olid kalkulatsioonis toodud tööd korteri taastamiseks vajalikud ning põhjendatud. Hageja esitas tõendina ka sarnase korteri taastusremondi kalkulatsiooni, millest nähtub, et hinnapakkumine on tehtud samuti tahmakahjustusi saanud korterile, mille üldpind on 50 m2 ning maja ehitusaasta 1977. XXX hoone ehitusaastaks on samuti 1977 ning ruutmeetritelt on kannatanu korter sama suur. Esitatud hinnapakkumine sarnase korteri tahmakahjustuste likvideerimiseks ja korteri taastamiseks on summas 16 629.34 eurot. See on hageja poolt XXX korterile hüvitatud summast suurem, mistõttu saab järeldada, et hageja ei ole hüvitanud kõrgeima hinnaga remondikulusid. Hageja ei ole tasunud kannatanule kokkuleppelist kindlustusväärtust, vaid taastanud kannatanule kindlustusjuhtumi eelse olukorra, mistõttu on kostja viited selles osas asjakohatud. Kostja väide, et tulekahju tekkis korteris nr XXX torude läheduses tuvastatud suures koguses kilekottide sulamise tagajärjel, on hageja hinnangul tõendamata ning paljasõnaline. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana Päästeameti vastuse päringule, millest nähtub, et tulekustutustööde käigus ei ole tuvastatud tuleohutuse alaseid rikkumisi elanike poolt. Käesolevas asjas on hageja tõendanud kostja poolset kohustuse rikkumist, kahju tekitamist ning samuti põhjuslikku seost. Kannatanu korterile tekkinud kahju on tõendatud korterist tehtud fotode ning remondikalkulatsiooniga. Hageja leiab ka, et kostja poolt esitatud V OÜ hinnapakkumise osas jääb selgusetuks, kas tegemist on ainult ehitustöödele tehtud hinnapakkumisega või sisaldab see ka tööde tegemiseks vajalikke materjale. Esitatud hinnapakkumisest ei ole võimalik seda tuvastada. T OÜ hinnapakkumine on koostatud L OÜ eelkalkulatsiooni alusel (isegi teostavate tööde loetelu järjestus on sama), kuid hinnad on vähendatud, et näiliselt näidata väiksema summaga hinnapakkumist. Seega on kahtlane, kas T OÜ oleks ka tegelikkuses selliste hindadega remonditöid teostanud. Kuna remonditöid reaalselt teostanud ettevõte L OÜ tasutud arve oli summas 14 091.07 eurot, hageja on aga kogunõuet vähendanud 2 058.07 euro võrra, siis kostja esitatud hinnapakkumised ei tõenda ka asjaolu, et hageja poolt tasutud korteri taastamise remonditööde hind oli kunstlikult tõstetud kavatsusega saada mitte õigustatud tulu kostja arvelt. Kostja poolt esitatud eksperthinnangu osas leiab hageja, et esitatud ekspertiis on koostatud vaid eeldustele ja oletustele tuginedes, kostja esindaja kaudsete ütluste alusel. Ekspert on ka ise kinnitanud, et tema käsutuses ei olnud tulekahjuga seotud materjale ega muid faktilisi asjaolusid, millele tugineda. Esitatud ekspertiisi alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et kahju tekkis osaliselt kahju kannatanu enda tegevuse tagajärjel, mistõttu oleks alust esitatud nõuet vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. Tuletööde tegija ja korteri omaniku (kelle kasuks tuletöid teostati) kohustus oli tagada igasugune ohutus tuletööde teostamise kestel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega ning menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 16.08.2017 toimus Narvas, Tallinna mnt 32 korterelamus tulekahju, mis sai alguse korterist nr XXX. Esitatud tõenditega on kindlaks tehtud ning pooled ei vaidle, et korter asukohaga XXX, kust sai alguse tulekahju, kuulub kostjale (tlk 11). Tulekahju tekkis kostja korteris toimunud tuletööde tagajärjel (Päästeameti 31.08.2017 vastuses on ekslikult märgitud vale tulekahju toimumise kuupäev 16.08.2016, tlk 6). Tulekahju tagajärjel sai kahjustada suures ulatuses korter nr XXX. Korter asukohaga XXX ja seal asuv kodune vara oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud kodukindlustuse ERGO Midi kindlustuselepinguga nr 6388612/2 (tlk 10). Pooled ei vaidle ka, et hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale kahju summas kokku 22 058.07 eurot. Väljamakstud kahjuhüvitis koosneb järgnevatest maksetest: 1) korteris nr XXX remonditöid teostanud L OÜ taastusremondi arve nr 16089 summas 14 091.07 eurot; 2) L OÜ arve nr 15628 summas 64.00 eurot; 3) üürikulu summas 760.00 eurot; 4) rahaline hüvitis ukse ja akna vahetuseks summas 743.00 eurot; 5) koduse vara hüvitis summas 6 400.00 eurot. Hageja on nõuet vähendanud ning palub kostjalt välja mõista 20 000.00 eurot. Kostja leiab, et hagi on osaliselt põhjendamatu, hageja ei ole kahju suurust nõuetekohaselt tõendatud. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud valima remondi teostamiseks soodsaima pakkumise, hageja ei ole erinevate remondifirmade pakkumisi võrrelnud. Samuti leidis kostja, et kõik kulutused ei olnud vajalikud ja mõistlikud. Samuti ei ole kostja nõus koduse vara hüvitisega summas 6 400.00 eurot ning üürikulu tasumisega. Hageja ei võtnud arvesse ka vara väärtuse arvestamisel vara amortisatsiooni. Kostja märkis muuhulgas, et tulekahju üheks põhjuseks oli ka see, et kahjustatud korteris oli hulgaliselt kilekotte, mis asusid vahetus läheduses torustikuga ja hakkasid sulama. Seega tekkis kahju osaliselt ka kahjustatud isiku enda tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel. Kostja viitas ka võimalusele kahju hüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Poolte vahel on seega vaidlus kahju suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega saab hageja kindlustusandjana hageda tema poolt kindlustatule tekkinud kahju selle tekitajalt. Kohus märgib, et alates 01.01.2018 on kehtetud nii korteriomandi- kui ka korteriühistuseadused (KOS ja KÜS), kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kuid kuna kahju on tekkinud 2017 aastal, tuleb antud asjas kohaldada kahju tekkimise ajal kehtinud seadusi, s.o KOS ja KÜS.

Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt nt RKTKO tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Seega vastutab kostja korterile nr XXX tekkinud kahju eest, kuna tulekahju sai alguse tema korteris toimunud tuletööde tagajärjel. Kostjal oli kohustus hoiduda tegevusest oma korteris, mis mõjutab teiste korteriomanike õigusi ja väljub tavakasutuse piiridest. Samuti oli kostjal kohustus tagada, et seda kohustust järgiksid ka tema tahte kohaselt korteris viibivad muud isikud. Poolte vahel selles osas vaidlus puudub. Pooled vaidlevad selle üle, milline ja kui suur oli kannatanu korterile tulekahju käigus tekitatud kahju ning kas kõik hageja poolt kantud kulud on olnud põhjendatud. Kohus selgitab, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja kohustus on seega kahjunõuet tõendada, s.h millist remonti korter vajas just nimelt tulekahjust põhjustatud kahjustuste tõttu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et professionaalne kindlustusandja peaks koostama kahjustatud korteri ülevaatusakti selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, milliseid kahjustusi korter sai, samuti hageja esitatud tõenditest, s.h ehitusettevõtja arvetest peaks nähtuma, mis oli ehitusmaterjal, mida oli vaja korteri remontimiseks, aga ka ehitustööde täpne loetelu. Üksikasjalikult lahti kirjutatud kulude loetelu ei ole professionaalsele kindlustusandjale ebamõistlikult koormav. Kahju hüvitamiseks ei ole vaja aga kindlaks teha, kas tellitud tööd ka reaalselt tehti. Nii on Riigikohus VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel selgitanud, et kannatanu saab asja kahjustamise korral nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole veel asja korda teinud. VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus. Kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Samuti tuleb arvestada VÕS § 448 lg 2, mille järgi võib kindlustusandja nõuda pärast kindlustusjuhtumi toimumist kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Hageja on esitanud kahju ja selle suuruse tõendamiseks ehitise (s.o korteri nr XXX) ülevaatusakti koos kahjustuste täpse loetelu ja fotodega (tlk 6 pöördel- 9 pöördel). Kohtule on esitatud ka L OÜ eelkalkulatsioon, kus on lahti kirjutatud kõik korteri nr XXX taastamiseks vajalikud tööd koos materjalide ja hindadega (tlk 12 pöördel-13). Kohtu hinnangul tõendab see tulekahju tagajärgede likvideerimise kulu, pakkumine on tehtud otse kindlustusandja kahjukäsitlejale 31.08.2017, ehk 15 päeva pärast tulekahju toimumist, selles sisalduvate tööde

loetelu viitab selgelt tulekahju kahjude kõrvaldamisele. Lisaks eeltoodule esitas hageja ka L OÜ poolt koostatud töövõtu tööde teostamise akti koos lisadega, millest üksikasjalikult nähtub korteri nr XXX tulekahjus kahjustada saanud erinevate tubade ehitustööde vajadus (tlk 55-57 pöördel). Kostja on esitanud kohtule ka omapoolsed hinnapakkumised (tlk 70-71), millega soovis tõendada, et kindlustusvõtja korteris oleks saanud taastamistöid teostada odavamalt. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et kostja poolt esitatud hinnapakkumised ei ole käesoleval juhul põhjendatud. V OÜ 06.11.2018 hinnapakkumine on küll oluliselt odavam, kui L OÜ hinnapakkumine, kuid selles puuduvad tööde tegemiseks vajalikud materjalid (tlk 70). Vajalike materjalide lisamisel oleks hinnapakkumine olnud ilmselt oluliselt kõrgem. Kostja poolt esitatud T OÜ 02.11.2018 hinnapakkumisest nähtub aga, et see on koostatud L OÜ poolt tehtud eelkalkulatsiooni alusel (kõik teostavad tööd ja järjestus on sama), kuid hinnad on oluliselt vähendatud (tlk 71). Kohus märgib, et L OÜ poolt tehtud hinnapakkumine on tehtud vahetult pärast tulekahju toimumist ning otse kindlustusandja kahjukäsitlejale, kostja poolt esitatud hinnapakkumised on aga koostatud kaks aastat hiljem ning vaid kirjalikele tõenditele tuginedes. Kohus leiab seega, et kostja poolt tõenditena esitatud hinnapakkumised ei ole käesoleval juhul usaldusväärsed ega tõenda, et korteri nr XXX taastamistöid oleks saanud teostada odavamalt. Kostja ei esitanud seega kohtu hinnangul selliseid tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et kahju ei olnud selline nagu hagis esitatud või et L OÜ hinnapakkumises nimetatud töid oleks saanud teha teistsuguse hinnaga. Vaatamata sellele, et hageja ei ole eri teenusepakkujate hinnakirju võrrelnud, kohus loeb vaidlusaluse korteriga seonduvalt hageja poolt hüvitatud summa põhjendatuks. Kahju suurus on asjaolusid arvestades usutav ning tõendatud. Hageja on tõendanud, et hüvitas kindlustatud korteri remondi kulud (kahju), kulud on olnud mõistlikud ja usaldusväärsed ning et need kulud kuuluvad VÕS § 132 lg 3 alusel hüvitatava kahju hulka. Hageja on tasunud L OÜ-le hinnapakkumise alusel remontööde eest 14 091.07 eurot (maksekorraldus, tlk 13 pöördel). Käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et tulekahju tagajärgi oleks saanud likvideerida odavamalt. Selles osas tuleb seega hagi rahuldada. Arvestades ka, et hageja on kogunõuet vähendanud 2 058.07 euro võrra, siis on kostja väide, et remonditööde hind oli hageja poolt kunstlikult tõstetud kavatsusega saada mitte õigustatud tulu kostja arvelt, käesoleval juhul kohtu hinnangul alusetu ja põhjendamatu. Hageja palub kostjalt välja mõista ka koduse vara hüvitise summas 6 400.00 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja on tasunud kannatanule kokkuleppelist kindlustusväärtust, hageja ei ole vara amortisatsiooni arvesse võtnud. Ehitise ülevaatusaktist nähtub, et tulekahjus on kahjustada saanud köögimööbel, külmik, mikrolaine ahi, rasvakoguja, vann tugevalt määrdunud, elutoa sektsioonkapp, magamistoa kapp, riidekapp, peegel koos kapiga, voodi, väike kineskoobiga teler ja maalid. Ehitise ülevaatusaktist nähtub ka, et magamistoa riidekapis on kogu sisu suitsukahjustusega, mida on võimalik kas pesta või lasta keemilises puhastuses puhastada (tlk 7). VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamisel maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama §-i lg 3 teise lause kohaselt, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitis vastavalt uue samaväärse asja soetamiseks tehtud kulutustele. Kohtu hinnangul on koduse vara hüvitis summas 6 400.00 eurot, asjaolusid ning tekkinud kahju

ulatust arvestades, mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja on taastanud kannatanule kindlustusjuhtumi eelse olukorra, mistõttu on kostja väited selles osas asjakohatud. Kohus märgib, et sellises ulatuses vara kahjustuste korral ei ole võimalik tekkinud tagajärgi likvideerida vaid parandamise või koristamisega. Ka see, et kindlustusvõtja vara ei olnud täiesti uus, ei tähenda, et kindlasti tuleks kahju hüvitisest midagi maha arvata. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tagajärgi oleks saanud likvideerida muul viisil ning odavamalt. Selles osas on hagi seega samuti põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ehitise ülevaatusaktist nähtub ka, et juhtumi ajal kindlustusvõtjat kodus ei olnud ning kohale kutsutud päästeamet murdis lahti kindlustusvõtja korteri välimise puidust välisukse koos lengiga (tlk 7). Esitatud fotodelt nähtub ka, et kahjustada sai muuhulgas ka korteri aken (tlk 6). Hageja on tasunud kindlustusvõtjale hüvitise akna ja ukse vahetamise eest 743.00 eurot (tlk 19). Nimetatud kulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja usaldusväärne. Kohus on seisukohal seega, et vaidlusaluse korteriga seoses ei hüvitanud hageja kindlustusvõtjale ühegi toimingut ega materjali, sh koduse vara hüvitis ning akna ja ukse vahetus, mis võis olla lihtsalt vananenud, kõik kulud on olnud mõistlikud ja põhjendatud ning seotud tulekahju tagajärgede likvideerimisega. Seoses vaidlusaluse korteri kahjustustega on hageja 05.09.2017 tasunud L OÜ-le kahjude kindlakstegemise kuluna 64.00 eurot (tlk 14 pöördel). Ka nimetatud kulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik. Kohus loeb tõendatuks ja põhjendatuks ka kannatanu asenduskorteri üürikulu kokku summas 760.00 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et üürikulu käesoleval juhul hüvitamisele ei kuulu. ERGO Kodukindlustuse Midi tingimuste p 6.1.1 nähtub, et kui kindlustusvõtja alaliseks elukohaks olev hoone või selle osa (korter) on kindlustusjuhtumi tagajärjel muutunud ajutiselt või alaliselt elamiskõlbmatuks, hüvitatakse põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulud, mis kindlustusvõtja on kandnud samaväärse ajutise eluaseme üürimiseks endale või elukohas üürilepingu alusel elavale üürnikule (https://www.ergo.ee/files/Kodukindlustus%20MIDI%20KT.0928.15.pdf). Tingimuste p 6.1.5 nähtub, et hüvitamisele ei kuulu muuhulgas ajutise eluaseme kommunaalmaksed. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kindlustusvõtja on üürinud elamispinda kooku 4 kuud ning tasunud selle eest üüritasu kokku 760.00 eurot (tlk 15-18 pöördel). Hageja ei nõua kostjalt ajutise eluaseme kommunaalmakseid, vaid üürikulu summas 760.00 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud üürikulu suurus ei ole ülemäärane, on üürihindasid arvestades põhjendatud ja mõistlik. Kostja märkis muuhulgas, et tulekahju üheks põhjuseks oli ka see, et kahjustatud korteris oli hulgaliselt kilekotte, mis asusid vahetus läheduses torustikuga ja hakkasid sulama. Seega tekkis kahju osaliselt ka kindlustusvõtja enda tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel. Kostja esitas tõendina eksperthinnangu (tlk 83-84), millest nähtub, et tulekahju oleks saanud vältida, kui tuletöö tegemisel oleks järgitud tuletöö tegemisele esitatavaid nõudeid ning lähedusest oleks eemaldatud põlevmaterjalid, sh ülemise korteri torude ümbrusest kilekotid. VÕS § 139 lg 1 alusel kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus möönab, et kindlustusvõtja poolt kilekottide torustiku läheduses mittehoidmine oleks tõenäoliselt kahju suurust vähendanud, kuid selle tegemata jätmist ei saa kindlustusvõtjale siiski ette heita. Ainuüksi remonditööde teostamine kostja korteris, ei toonud kaasa kindlustusvõtja kohustust hoida oma korteris kilekotte mujal. Ka Päästeameti 31.08.2017 vastusest nähtub, et

kustutustööde käigus ei tuvastatud tulekahju tekkepõhjusega seonduvaid tuleohutuse alaseid rikkumisi elanike poolt (tlk 6). Seoses kostja poolt esitatud eksperthinnanguga peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Ka ekspert on välja toonud, et tuletöö on sedavõrd ohtlik tegevus, et selle teostamiseks on kehtestatud ranged reeglid nii tuletöö tegijale, kui ka töö tegemisele. Ohutuse peab tagama tuletöö tegija, mistõttu on igasugune kohustus tuletöö tegijal tagada, et tema tegevuse tagajärjel ei tekiks tulekahju. Antud juhtumi puhul oli aga see kohustus täitmata. Samas on ekspert kinnitanud, et tema käsutuses ei olnud tulekahjuga seotud materjale ega muid faktilisi asjaolusid, millele tugineda, ekspertiis on koostatud vaid kostja esindaja ütluste alusel. Ei esitatud eksperthinnangu ega muude kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik seega asuda seisukohale, et kahju tekkis osaliselt kahju kannatanu enda tegevuse tagajärjel, mistõttu oleks alust esitatud nõuet vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. Antud juhtumi puhul oli tuletööde tegija ja korteri omaniku (kelle kasuks tuletöid teostati), kohustus tagada igasugune ohutus tuletööde teostamise ajal. Kostja viitas ka võimalusele kahju hüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. VÕS § 140 lg 1 järgi kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks tema osas kahjuhüvitist vähendada (VÕS § 140 lg 1). Kuna süüd sisustatakse kehtivas õiguses selle läbi, kas isik jättis käibes vajaliku hoole järgimata (VÕS § 104), ei saa käesoleval juhul järeldada, et kostja puhul tulekahju tekkimise osas süü puudus. Selline järeldus võiks õiguslikku tähendust omada siis, kui kostja vastutuse alus oleks süüline vastutus, kuid käesoleval juhul on kostja vastutuse alus süüta vastutus, mille puhul võiks olla vastutus välistatud üksnes KOS § 11 lg 3 sätestatud asjaoludel. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahju hüvitamine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kahju hüvitise täies ulatuses väljamõistmist ei muuda kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks mh ka see, et ilmselt kannatas kostja tulekahju tagajärjel ka ise kahju ning et tekkinud kahju suurus on väga suur. Kohtu hinnangul oleks vastupidiselt hoopis see ebaõiglane, kui kahju kannatanud isik jääks kas osaliselt või täielikult kahjuhüvitisest ilma. Seega loeb kohus eelnevast tulenevalt põhjendatud ja tõendatud kahjuhüvitiseks kokku 22 058.07 eurot. Hageja on nõuet vähendanud ning palunud kostjalt välja mõista 20 000.00 eurot. Nimetatud summa tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja menetluskuludeks on tsiviilasjas tasutud riigilõiv 750.00 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et käesoleva tsiviilasja hind on 20 000.00 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 20 000.00 eurot tasumisele riigilõiv 750.00 eurot. Hageja on tasunud seega riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele asjas tasutud riigilõiv summas 750.00 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.