Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tellinud. 20.11.2017 seisukohas leiab hageja, et kui ta oleks toimetanud konteinerid kostja objektile omavoliliselt ilma kostja nõusolekuta, oleks kostja sellest keeldunud ja need tühjalt tagasi saatnud. Sellega peaks olema tõendatud, et pooled olid saavutanud kokkuleppe. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid talle esitatud arvetele. Kostja saanud teenuse, kuid keeldub selle eest maksmast, esitades meelevaldselt vastuväiteid. Hageja esitas tõendina sms-de väljavõtted, kus kostja kinnitas, et I maksab teenuse eest. Sellega kostja tunnistab konteinerite tellimist. I E oli kostja objektil OÜ V projektijuht. Hageja palub kostjalt välja mõista 750 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt hageja põhjendab hagi sellega, et hageja osutas kostjale kokkuleppe alusel transporditeenust, mille eest kostja on jätnud hagejale tasumata. Kostja ei tunnista hagis tema vastu esitatud nõudeid. Hageja pole esitanud tõendeid poolte kokkuleppe sõlmimise kohta. Hageja esitatud tõendid ehitusobjektil olnud konteinerite kohta ei tõenda teenuse osutamiseks kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kostja pole hagejaga sõlminud ühtegi kokkulepet ei transporditeenuse ega muu sisuga teenuse osutamise kohta. Nii on kostja hagejale ka kohtueelselt vastanud. Hageja poolt kohtule esitatud SMS-sõnumite väljavõtetest ei tulene see, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe konteinerite tellimiseks. Pigem nähtub kirjavahetusest, et tellija on I ja tellimusest ja kuludest tuleb rääkida Iuga. Ka pole kostja kirjavahetuses mingilgi viisil tunnistanud seda, et on hagejalt teenust tellinud. OÜ V (esindaja oli I E ) ja x Oü-lt tellitud tööde maht ei hõlmanud konteinerite tellimist. Kuna ehitustöid töövõtulepingu alusel tellija OÜ V objektil teostas x OÜ, siis jääb arusaamatuks ja on ebaloogiline, mis pidi konteinerid tellima J A isiklikult. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Hageja on viinud ära kolme multilift konteinerijagu ehitusprügi aadressilt x. 2) Eelpool nimetatud töö eest ei ole hageja tasu saanud. 3) Aadressil x teostati katuse vahetust korteriühistu tellimusel. 4) Peatöövõtjaks nimetatud ehitusobjektil oli OÜ V ja alltöövõtjaks xOÜ. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 750 eurot kasutatud 3 konteineri puitmaterjali äraveo eest. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kostja on tellinud aadressil x multilift konteineritega ehitusprahi (peamiselt puidu) äraveo. VÕS § 774 lg 1 järgi kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Lg 2 järgi kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lõike 2 järgi pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud. VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus (aktsept)

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lg 2 järgi vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendatud, et hageja ja kostja J A vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kostja on tellinud aadressil x vald multilift konteineritega ehitusprahi (peamiselt puidu) äraveo teenust ja leppinud kokku selle eest tasuda 750 eurot. Kohus märgib, et vaidlust pole selle üle ja kohtule esitatud töövõtulepinguga on leidnud tõendamist, et objektil x vald teostas katusevahetust K&J Ehitus OÜ, kes töötas seal OÜ-ga V sõlmitud alltöövõtulepingu alusel (tlk 53-61). Hageja on kostja tellimuste tõendamiseks esitanud kohtule arved, mis ta on koostanud kostjale kuupäevadega 26.09.2017 ja 01.09.2017, fotod ehitusprahist, autojuhi kinnituse konteinerite veo kohta ja sõidupäeviku väljavõtted (tlk 26-31). Hageja arvates tõendab kokkuleppe sõlmimist asjaolu, et kostja ei saatnud konteinereid tühjalt tagasi ega keeldunud prahi äraveost. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid arvetele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud tõendid ehitusobjektil olnud konteinerite kohta ei tõenda teenuse osutamiseks kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel. Nimetatud tõendid tõendavad, et x vald ehitusobjektil oli ehitusprahti ning hageja autojuht M T on konteineritega selle ehitusprahi objektilt ära viinud. Kohus märgib, et hageja poolt üksnes arvete tegemine kostja nimele ei tähenda, et kostja oleks lepingu pooleks. Kirjalik leping poolte vahel puudub. Hageja arvates tõendab sms-de väljavõte, kus kostja kinnitas, et I maksab teenuse eest, konteinerite tellimist kostja poolt. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahelised sms-d ei tõenda hageja ja kostja vahel kokkuleppe sõlmimist, sest pooled ei ole nimetatud kirjavahetuses leidnud üksmeelt küsimuses, kes on tellinud ehitusplatsile konteinerid. Nimetatud sms-des on hageja seaduslik esindaja palunud kostjal maksta 750 eurot, kuid kostja pole kinnitanud, tema on tellija, vaid on märkinud, et I on tellija ja rahast räägib I (tlk 46-47). Kostja poolt 19.02.2019 istungil vande all antud ütluste kohaselt palus tellija V tal uurida, kas ta teab kedagi, kes võiks tahta puitu endale saada. A K rääkis, et temal on konteinerid, tema võib utiliseerida mida iganes. Kostja küsis A K käest, kas on võimalik ja tema ütles on küll võimalik (tlk 106 pöördel). Seda kinnitavad ka peatöövõtja OÜ V projektijuhi I Ei poolt tunnistajana antud ütlused, kelle ksõnul palus ta katusetegijal uurida, kas keegi soovib tasuta puitu ära vedada küttepuudeks (tl 105 pöördel). 19.02.2019 kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt kostja ütles, et objekt on Valingus ja kuna A K teadis Iut väga hästi, siis ta ütles A Kle, et leppigu omavahele kokku tasumise tingimused ja maksmised (tlk 106 pöördel). Seega puudus kostjal kohtu arvates huvi multilift konteinerite tellimiseks, vaid allesjäänud puitmaterjali tasuta äraandmiseks. Hageja autojuhi M T ütlused ei kinnita samuti, et kostja on tellija. M Te ütluste kohaselt kõigepealt helistas temale A, et JA helistas talle, et tema soovib kaste sinna. Kui tunnistaja objektile sõitis, siis J Ata ei näinud (tlk 88). Eeltoodust tulenvalt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et hageja ja kostja J A vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kostja on tellinud aadressil xe vald multilift konteineritega ehitusprahi (peamiselt puidu) äraveo teenust. Juhul kui konteinerite tellijaks ja lepingu pooleks oli OÜ V või xxx OÜ, siis on hagi esitatud vale kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.