Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-13412
Tsiviilasi
M D’i hagi A R vastu alusetult saadu tagastamise nõudes
hagi hind 30 058,84 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: M D (sünniaeg xxxx, Vene Föderatsiooni kodanik, xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Natalja Kutepova (e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: A R (isikukood xxxx, xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Kolga (Eesti Õigusbüroo OÜ, Endla 15, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi alusetult saadu 30 358,84 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt M D (sünniaeg xxxx) kostja A R (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja õigusabikulud 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt M D (sünniaeg xxxx) kostja A R (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 180 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sai hageja 2015. aastal kostjaga tuttavaks ning nende vahel tekkisid head suhted. 27. märtsist 2015 kuni 25. novembrini 2016 kandis hageja kostjale üle kokku 34 970,46 USA dollarit ehk 30 358,84 eurot (kursiga hagi esitamise ajal). Kokku kandis hageja kostjale raha üle 114 korral. Hageja esitas loetelu ülekannetest ja nende summadest. Hageja kandis raha üle panga kaudu ning andis sularaha Western Union kaudu.
2.Hageja leidis, et ta kandis kostjale raha üle ilma õigusliku aluseta. 2017. aastal poolte suhted halvenesid. Hageja hakkas kostjalt raha tagasi nõudma, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kostja pöördus hageja vastu avaldusega politseisse, soovides sellisel viisil vabaneda raha tagastamise kohustusest.
3.Hageja leidis, et ta kandis kostjale raha üle ilma õigusliku aluseta ja soovis alusetult saadut tagasi nõuda VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel. Lisaks alusetult saadule palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise võlgnevuse summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 2 ettenähtud määras.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Alusetu on kostja väide, et poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et hageja ja kostja hakkasid koos elama. Hageja ja kostja ei elanud raha üleandmise ajal koos. See tuleneb ka raha ülekandmise toimingutest. Tegemist on rahvusvaheliste ülekannetega, kus raha saaja ja saatja viibisid erinevates riikides. Kuna nõue on esitatud alusetult saadu tagastamisele, ei ole ülekannete eesmärgi puudumine vastuolus hagi aluse ja hagi esemega.
5.12.12.2018 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja vande all ärakuulamise taotlusega. Poolel puudub õiguslik alus oma paljasõnalisi seisukohti asendada vande all antavate ütlustega. Kostja ei ole selgitanud, milliseid vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid ta soovib oma ütlustega tõendada.
6.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et ta kandis kostjale raha üle korteri rentimiseks ja kostja osutatud intiimteenuste eest tasumiseks. Üüri maksis hageja ise, mida tõendavad lisatud tõendid. Intiimteenuseid kostja hagejale ei osutanud. Hageja pidas kostjat oma pruudiks ja soovis temaga abielluda. Hageja lahutas oma eelmise abielu selleks, et kostjaga abielluda. Kostja toetas hageja plaani. Poolte suhted ei lõppenud pöördumatult 2016. aasta detsembris. 2017. aasta märtsis kirjutas kostja hagejale armastavaid kirju, nimetas teda lähedaseks ja küsis, kas hageja teeb kostjale abieluettepaneku. Kui hageja rahalised võimalused vähenesid, vähenes kostja huvi tema vastu, mis toimus 2017. a kevadel.
7.Hageja sai teada, et kostja hakkas kohtume uue mehega. Hageja oli pettunud ja üritas tulemusteta saada selgitusi. Seejärel hakkas hageja raha tagasi nõudma. Kostja tegi politseile alusetu ja valeliku avalduse. Pooltel ei olnud lepingulist suhet ja hageja ei olnud kohustatud kostjale väidetavate teenuste eest tasuma. Kostja rikastus tema arvelt alusetult.
8.Hageja ei nõustunud, et osa tema nõudest on aegunud. Hageja viitas TsÜS § 151 lõikele 1. Hageja kandis kostjale raha üle, pidades viimast enda pruudiks. Kostja plaanide muutumisest sai hageja teada 2017. aasta kevadel. Siis sai hageja teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kui nõustuda kostja väitega, et poolte suhted muutusid 2016. aasta detsembris, on hagi endiselt esitatud kolmeaastase aegumistähtaja sees.
9.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 1200 eurot. Õigusabi osutati hagejale hinnaga 100 eurot tunnis koos käibemaksuga. 2018. aasta jaanuarist kuni septembrini kulus konsultatsioonidele ja dokumentide analüüsile 4 tundi ja 400 eurot. 07.09.2018 kuni 17.09.2018 kulus hagiavalduse koostaiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi ja 300 eurot. 19.10.2018 kulus kostja seisukohaga tutvumisele 0,5 tundi ja 50 eurot. 03.12.2018 kulus kostja seisukohaga tutvumiseks 1,5 tundi ja 150 eurot. Täiendavate tõendite kogumiseks ja täiendava seisukoha esitamiseks kulus 03.12.2018 kuni 12.12.2018 kolm tundi ja 300 eurot. Kokku kulus 1200 eurot koos käibemaksuga. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 2200 eurot.
10.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja kulud õigusabi osutamiseks on ebaproportsionaalselt suured ega vastu õigusabi teenuse sisule ja õigusabi osutanud büroo hinnakirjale. Õigusabikulud on hüvitatud Justiitsministeeriumi poolt. Kostja ei suutnud iseseisvalt välja tuua, miks ta hagile vastu vaidleb, vaid kohus pidi talle selgitama, millised õiguslikud või faktilised väited võimaldaksid hagile vastu vaielda. Kostja esindaja on õigusabi osutanud 11 tunni ja 40 minuti ulatuses. Ebaselge on, milline on olnud ühiku hind. Kostjal puudub iseseisev sissetulek ja tal oleks olnud õigus saada tasuta ja soodustingimustel õigusabi.
11.Eesti Õigusbüroo OÜ kodulehe kohaselt antakse klientidele tasuta või soodustingimustel õigusabi, kui kliendi sissetulek jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud keskmise brutosissetuleku 1,5-kordse määra (s.o alla 2076 euro). Sõlmida tuleb kliendileping ning tasuda lepingutasu 5 eurot. Seejärel saab kasutada tasuta õigusabi teenust süsteemiga 2+3+10, kus esimesed kaks tundi on tasuta, järgnevad kolm tundi poole hinnaga (20 eurot) ning keerukamate juhtumite puhul saab järgnevad kuni 10 tundi õigusteenust tunnitasuga 40 eurot. Õigusabikulusid hüvitab osaliselt Justiitsministeerium. Kui kostjale on osutatud õigusabi 11 t 40 min ulatuses, siis selle maksumus peaks hinnakirja järgi olema 5 eurot lepingu sõlmimise eest, 2 tundi tasuta, 3 tundi x 20 eurot. Kokku 60 eurot + 6 tundi x 40 eurot ehk 240 eurot + 40 min ca 26 eurot = 331 eurot. Kuna kostja esindaja kinnitas, et Justiitsministeerium hüvitas büroole menetluskulude eest 460 eurot, on kostja menetluskulud hüvitatud ja puudub alus nende väljamõistmiseks hagejalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sai hagejaga tuttavaks 2015. aastal. Pooled hakkasid koos elama. Kostja nõustus, et hageja kandis talle omal tahtel ja soovil ajavahemikul 27.03.2015 kuni 25.11.2016 raha erinevates summades. Tõenditest nähtub, et hageja kandis kostjale üle raha selgitusega „Citibank Global Transfer CITIBANK ONLINE A K“. Seega ei nähtu dokumentidest, et hageja oleks kostjale raha üle kandnud mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks või laenu andmiseks. Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
13.03.12.2018 seisukohtades palus kostja end vande all ära kuulata, kuid ei põhistanud, milliseid asjaolusid ta soovis tõendada. Lisaks viitas kostja TsÜS § 147 lõikele 1 ja TsÜS § 151 lõikele 1. Hagi esitati kohtule 07.09.2018. Nõude aegumine algas 27.03.2015 ja lõppes 26.03.2018. Hagi esitati pärast seda. Hageja nõude kostja vastu ajavahemikus 27.03.2015 kuni 07.09.2015 on aegunud. Aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue summas 14 717 USA dollarit ehk
12 650 eurot ehk nõue ülekannete eest alates 04.05.2015 kuni 29.04.2015.
14.Kostja ei nõustunud, et hageja kandis talle raha üle ilma õigusliku aluseta. Pooled said 2014. aasta detsembris tuttavaks xxxx ja asusid koos xxxx elama, kuigi hageja oli abielus ja tal oli kaks last. Pooled elasid koos kuni kostja Eestisse naasmiseni jaanuaris 2016.
15.Hageja omas kõiki kostja sotsiaalkeskkonnas loodud kontode paroole ning sealt saadud infoga šantažeeris kostjat. Hageja nõudis, et kostja jääks temaga koos elama. Selle eesmärgi saavutamiseks kandis hageja kostjale raha. Hageja viibis paar nädalat veebruaris 2016. a (paar ja paar nädalat aprillis 2016. a xxxx. 2016. aasta maist kuni augustini rentis hageja kostja vahendusel xxxx korterit asukohaga xxxx. Alates novembrist 2016 rentis hageja kostja vahendusel xxxx korterit asukohaga xxxx. Poolte suhe lõppes ootamatult detsembris 2016. Ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni novembrini 2016 kandis hageja kostjale raha korteri rentimiseks ja kostja osutatud intiimteenuste eest. Hageja nõue on kättemaks kostja vastu, sest viimane esitas tema suhtes 2017. aastal politseile avalduse.
16.Lõplikes seisukohtades palus kostja hagejalt välja mõista menetluskuludena 632 eurot. Vastupidiselt varasemale väitis kostja, et tal ei ole hagejaga lepingulist suhet ega sellest tulenevaid kohustusi ning hageja kandis kostjale raha üle omal tahtel ja soovil. Hageja ei andnud kostjale raha üle mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks ega laenanud seda kostjale. Osaliselt on hageja nõue aegunud.
17.Kliendi nõustaisele kulus 04.10.2018 10 minutit ja 05.10.2018 üks tund. Seejärel kulus kliendi nõustamisele telegoni teel 11.10.2018 ja 19.10.2018 20 minutit. Asja materjalidega tutvumisele kulus 19.10.2018 kaks tundi. Vastuse koostamisele kulus samal päeval 1 h 40 minutit. 06.11.2018 kulus kohtu määrusega tutvumisele ja kliendi nõustamisele 30 minutit. 03.12.2018 kulus vastuse koostamisele 3 tundi. 12.12.2018 kulus hageja täiendavate tõenditega tutvumisele 30 minutit. 31.12.218 kulus hageja vastusega tutvumisele 1 tund. 11.01.2019 kulus telefoni nõustamisele 10 minutit. Hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele kulus 10 minutit. Kostja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele kulus 1 tund. Kokku osutati õigusabi 11 h 40 minutit. Kostja kasutas Eesti Õigusbüroo OÜ teenuseid, mis on osaliselt kantud Justiitsministeeriumi arvelt. Seetõttu on antud menetluses kantud õigusabiteenuste suurus kokku summas 460 eurot koos käibemaksuga, mille kostja palus hagejalt välja mõista.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
19.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja said 2015. aastal tuttavateks ning nende vahel olid isiklikud lähedased suhted; 2) hageja kandis kostjale 27.03.2015 kuni 25.11.2016 114 ülekandega kokku 34 970,46 USD ehk 30 358,84 eurot, märkimata ülekannete selgitustesse ülekannete põhjust või eesmärki.
20.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi üle kantud 30 358,84 eurot kui alusetult saadut.
21.Hageja leidis, et tal on õigus nõuda kostjalt tasutud summat tagasi, sest nende suhted halvenesid. Enne suhete halvenemist soovis hageja kostjaga abielluda, kuigi nad ei elanud koos. Hageja ei kandnud kostjale raha üle eluaseme kulude kandmiseks, sest neid kulusid kandis hageja ise. Samuti ei pidanud hageja kostjale maksma intiimteenuste eest, vaid ta pidas kostjat oma tulevaseks abikaasaks. Hageja sai 2017. aasta kevadel teada, et kostja hakkas kohtuma uue mehega. Sellest ajast alates sai hageja teada, et tal on alusetu rikastumise nõue kostja vastu. Hageja nõue ei ole aegunud.
22.Kostja väitis hagile vastu vaieldes esmalt, et hageja kandis talle raha üle oma vabal soovil ja tahtel, sest hageja ja kostja elasid koos ning neil olid lähedased suhted. Hageja ei kandnud kostjale raha üle ühelgi konkreetsel eesmärgil. Vastupidiselt nendele väidetele leidis kostja menetluse kestel ka seda, et hageja tegi talle ülekandeid korteri rentimiseks ja intiimteenuste osutamiseks. Ühtlasi leidis kostja, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Nõude aegumine algas 27.03.2015 ja lõppes 26.03.2018, kuid hagi esitati 07.09.2018. Aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata nõue summas 14 717 USD ehk 12 650 eurot ehk ajavahemiku eest 04.05.2015 kuni 29.04.2015.
23.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb kostja vastu jätta rahuldamata. Hageja enda väidetest ning asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et hageja tegi kostjale ülekandeid ja rahalisi makseid enda soovil ja tahtel, eesmärgiga kostjat rahaliselt toetada. Muude järelduste tegemist asjas kogutud tõendid ei võimalda.
24.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eelviidatud sättest tuleneb, et saadut saab tagasi nõuda siis, kui rahaliste maksete tegemiseks puudub mistahes õiguslik alus, sealhulgas lepingust tulenev alus.
25.Kostja on hagile vastu vaieldes viidanud muuhulgas sellele, et hageja tegi talle makseid omal vabal tahtel. Hageja ei ole sellele kostja väitele vastu vaielnud. Hageja on avaldanud, et kuna ta plaanis kostjaga tulevikus abielluda, tegi ta viimasele makseid. Poolte lähedaste suhete lõppemise tõttu asus hageja tehtud makseid tagasi nõudma.
26.VÕS § 259 lg 1 sätestab, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 261 lg 1 kohaselt peab kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas tuleneb VÕS § 261 lõikest 2, et kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega loetakse kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui § 261 lõikes 1 sätestatud vorminõuet ei ole järgitud.
27.Riigikohus on selgitanud, et kinkelepingu põhitunnuseks on kokkulepe, millega kinkija kohustub mingit hüve üle andma, kohustuse võtmise vabatahtlikkus ning tahe teist lepingupoolt tasuta rikastada. Otsustamaks, kas tegemist on kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes, on oluline tuvastada, kas kinkijal oli tahe kingisaajat tasuta rikastada. Üksnes põhjendamatu makse tegemisest ei saa järeldada, et sõlmitud on kinkeleping (RK TKo 3-2-1-145-16, p 13.1).
28.Konto väljavõtetest ja Western Union rahaülekandeid puudutavatest tõenditest (toimiku lk 6 – 103, tõlked lk 115-117) nähtub, et hageja kandis kostjale üle kokku 30 0358,84 eurot. Ülekannetel puuduvad sisulised selgitused ülekande eesmärgi osas. Rahalisi makseid on hageja
teinud kokku 114-l korral ning ta on makseid teinud kostjale regulaarselt, mitmeid kordi kuus ja seda mitme aasta vältel.
29.Hageja esitatud maksekorraldustest ning kirjalikust kinnitusest (toimiku lk 139-140, lk 149 tõlked lk 151) nähtub, et hageja viibis xxxx 2016. a veebruaris 15 ööd ja sama aasta aprillis 14 ööd. Viimasel korral viibis kostja koos temaga ööbimiskohas. Lisaks sõlmis hageja rendilepingu xxxx korteri üürimiseks ning tasus selle üüritasu. Kostja on väitnud, et elas hagejaga koos, kuigi eelviidatud tõenditest poolte pidevat ühist kooselu järeldada ei saa. Samas nähtub tõenditest, et hageja on tasunud xxxx elamispinna kasutamise eest ning temaga koos on vähemalt ühel korral paaril nädalal samas korteris viibinud kostja. Hageja ja kostja sõnumite vahetusest 19. märtsist 2017 (toimiku lk 141-144, tõlge lk 145) nähtub, et poolte vahel olid isiklikud lähedased suhted.
30.Hinnates kogumis eelviidatud tõendeid, samuti poolte endi väiteid, leiab kohus, et hageja ei teinud kostjale mitte juhuslikult mõningaid alusetuid ülekandeid, vaid hageja toetas kostjat rahaliselt regulaarselt ning seda pikema ajaperioodi jooksul. Kuna poolte vahel olid lähedased isiklikud suhted, järeldab kohus nii sellest asjaolust kui ka maksete regulaarsusest ja sagedusest hageja soovi vabatahtlikult kostjat rikastada. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli hageja tegude ning sellest tulenevate tahteavaldustega sõlmitud kinkeleping. Kuna hageja kinkis kostjale regulaarselt vabal tahtel ja omal soovil rahalisi vahendeid, ei saa hageja kingitut tagasi nõuda VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kinkelepingu olemasolu välistab alusetult saadu tagastamise nõude rahuldamise.
31.Hageja ise on sisuliselt nõustunud kostja väidetega, et ta tegi vabatahtlikult kostjale regulaarseid ülekandeid, ilma olemata selleks kohustatud või ilma nõudmata vastusooritust või omamata soovi kanda mingeid kulusid. Hageja on avaldanud, et tema õigus kostjalt makstud summat tagasi saada tulenes isiklike lähedaste suhete lõppemisest, millest hageja sai teada 2017. aasta kevadel. Kohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu.
32.Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kinkelepingust taganenud. Iseenesest näeb VÕS § 268 lg 1 ette, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Muuhulgas võib kinkelepingust taganeda VÕS § 267 p 1 järgi siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kohtu hinnangul ei oleks hagejal tekkinud üksnes lähedaste isiklike suhete lõppemise tõttu õigust lepingust taganeda ja nõuda kostjalt kingitut tagasi. Ainuüksi poolte isiklike lähedaste suhete lõppemine ei ole hinnatav kostja jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 mõistes. Eeltoodut kokkuvõttes ei kuulu hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele.
33.Kostja on hagile vastu vaieldes muuhulgas väitnud, et hageja kandis talle üle raha korteri üürimiseks ja intiimteenuste osutamiseks. Kostja eeltoodud väited on tõendamata ega anna kostjale täiendavat õigust hagile vastu vaielda. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt üle kantud summasid kasutas kostja poolte ühises kasutuses olnud eluruumi üüri tasumiseks. Kui hageja ja kostja vahel oleks olnud sõlmitud leping intiimteenuste osutamiseks raha eest, oleks tegemist olnud tühise lepinguga TsÜS § 86 lg 1 mõistes, sest tegu on heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Kohus osundab, et viidatud kostja vastuväited on vastuolus teiste menetluses esitatud ja tõenditega kooskõlas olevate väidetega, milliste kohaselt puudus hagejal mistahes kohustus kostjale raha üle kanda ning hageja rikastas kostjat omal vabal tahtel.
34.Kostja vastuväiteid tulenevalt nõude osalisest aegumisest ei loe kohus samuti põhjendatuteks. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest
tulenev nõue. TsÜS § 151 lg 2 kohaselt aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata TsÜS § 151 lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
35.TsÜS § 147 lg 1 näeb ette, et aegumistähtaeg algab nõuda sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
36.Riigikohus on selgitanud, et aegumise mõttes on alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine seotud lepingu alusetu täitmise ehk alusetu rikastumise ajaga ning oluline ei ole see, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust (RK TKo nr 3-2-1-180-14, p 12, nr 3-2-1-16213, p 43, nr 3-2-1-169-15, p 10). Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab üldreeglina alusetu makse tegemisest (RK TKo 3-2-1-169-15, p 10). Eeltoodust lähtudes on ekslikud hageja väited, et tema nõude aegumistähtaeg algas siis, kui ta sai teada kostja kohtumistest teise mehega ning poolte lähedaste suhete lõppemisest. Kui hagejal oleks olnud kostja suhtes põhjendatud alusetu rikastumise nõue, ei oleks nõude aegumistähtaja algus seotud eelviidatud asjaoludega.
37.Küll aga nähtub käesoleva vaidluse asjaoludest ning tõenditest, et hageja ei teinud kostjale mitte ühekordse makse hagiavalduses toodud summas, vaid toetas kostjat regulaarselt pidevate ning igakuiselt korduvate maksetega. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
38.Hageja tegi kostjale esimese makse korduvatest maksetest 27.03.2015 ning jätkas korduvate maksete tegemist läbi kogu 2015. aasta. 2015. aastal regulaarselt tehtud korduvatest maksetest tuleneva nõude aegumistähtaeg algas 2015. aasta lõppemisest ehk aegumistähtaeg algas 31.12.2015. Nõue oleks aegunud kolm aastat hiljem ehk 31.12.2018. Kuna hageja pöördus nõudega kohtu poole 07.09.2018, ei olnud tema nõue 2015. aastal ega hilisematel aastatel tehtud maksete osas aegunud. Vaatamata aegumist puuduvate vastuväidete põhjendamatusele jätab kohus hagi rahuldamata, sest hageja alusetult saadu tagastamise nõue ei ole põhjendatud.
39.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostja tõi välja, et tema esindaja osutas õigusabi kokku 11 tunni ja 40 minuti eest. Osaliselt on kulud kantud Justiitsministeeriumi arvelt, mistõttu palus kostja hagejalt välja mõista 460 eurot koos käibemaksuga.
41.Hageja vaidles kostja menetluskulude taotlusele vastu ja pidas kostja õigusabikulude nõuet ülepaisutatuks ning alusetuks. Kostja ei ole suutnud iseseisvalt välja tuua, millisel alusel ta hagile vastu vaidleb. Kostja ei ole välja toonud, millise hinnaga on õigusabi osutatud ning nõutud summa on vastuolus kostja esindaja õigusbüroo kodulehel avaldatud hinnakirjaga. Kostjal oleks olnud õigus saada õigusabi tasuta või soodushinnaga.
42.Kohus nõustub hageja seisukohtadega, et kostja õigusabikulude nõude suurus on põhjendamatu ja osutatud õigusabiteenuste ajaline maht ülepaisutatud. Kostja esindaja ei suutnud ilma kohtu selgitusteta formuleerida nõuetekohaseid vastuväiteid kohtule. Muuhulgas esitas kostja hageja nõudele vastuolulisi väiteid ning samuti esitas kostja kohtule sisuliselt põhistamata taotluse kuulata kostja vande all ära. Kostja menetlusdokumendid on olnud lühikesed ja sisuvaesed, koosnedes põhiliselt hageja seisukohtade ja kohtu pöördumiste ümberkirjutustest, mis olid ebavajalikud. Kohtule esitatud menetluskulude taotluse kohaselt on esindaja kostjat ka korduvalt konsulteerinud, kuid konsultatsioonide sisu ja vajadus on põhistamata ning menetlustoimingutega seostamata. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni ja asjaolu, et tegemist on õigusbüroo juristiga, saab põhjendatud ja mõistlikuks tunnitasuks lugeda 90 eurot koos käibemaksuga. Arvestades kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ja nende vähest põhjendatust, loeb kohus põhjendatud õigusabi osutamise ajaks käesolevas asjas kokku 2 tundi, millest tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga kokku 180 eurot.
43.Erinevalt hageja väidetest ei ole kostja avaldanud, et kõik tema menetluskulud on kandnud Justiitsministeerium. Alusetute õigusabikulude osaline hüvitamine Justiitsministeeriumi poolt ei võta kostjalt õigust nõuda hagejalt kohtumenetluses põhjendatud kulude hüvitamist. Eeltoodut kokku võttes tuleb hagejalt kostja kasuks viimase õigusabikuludena välja mõista 180 eurot koos käibemaksuga. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 180 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.