LOLZ Company OÜ hagi XX ja YY vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LOLZ Company OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
15 519,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: LOLZ Company OÜ (registrikood 12552905), lepingulised esindajad Indrek Põder ja Aire Põder Kostja I: XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
Kostja II: YY (isikukood
XXXXXXXXXXX),
kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
Istungi toimumise aeg
12. veebruar 2019, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 04. mai 2018 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata LOLZ Company OÜ hagi YY vastu.
2.Võtta vastu LOLZ Company OÜ loobumine hagist YY vastu võla 14 370 euro ja viivise väljamõistmiseks ning lõpetada YY vastu esitatud nõuete osas tsiviilasja menetlus.
3.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 04. mai 2018 otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja LOLZ Company OÜ kanda.
6.Välja mõista LOLZ Company OÜ-lt solidaarselt XX ja YY kasuks menetluskulude hüvitamiseks 3080 eurot (käibemaksuga), millest 2184 eurot maksta välja Rahandusministeeriumi kontole makstud tagatise arvel.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb LOLZ Company OÜ-l tasuda XX-le ja YY-le solidaarselt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LOLZ Company OÜ esitas 27.07.2017 Pärnu Maakohtule hagi XX ja YY vastu kostjatelt solidaarselt põhivõla 14 370 euro, sissnõutavaks muutunud viivise 434,64 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse ja selle 06.08.2017 täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad Vändras, XXX elamu ehitustööde tegemiseks kolm töövõtulepingut: 06.02.2016 suuline töövõtuleping lisatööde teostamiseks; 04.03.2016 kirjalik renoveerimistööde töövõtuleping ja 16.03.2016 suuline töövõtuleping rekonstrueerimistööde teostamiseks.
3.Kostja I korraldas www.hange.ee keskkonnas hanke (nr 34955), milles soovis järgmiste tööde teostamist: köögi ümberplaneerimine (vesi, elekter ja kanalisatsioon viia planeeritud kohta, võtta üles vana põrand, soojustada ja teha uus põrand soovide kohaselt, paigaldada uks köögi ja esiku vahele); paigaldada terrassiuksed (uus auk seina vana akna asemele); ehitada vannituba olemasoleva sahvri asemele (vesi, elekter ja kanalisatsioon viia planeeritud kohta, vana põrand üles võtta, soojustada, uus põrand teha, hüdroisolatsioon, plaatimine, tehnika paigaldamine); laiendada esikut umbes 1 meeter pikemaks ja tõsta natuke katust (valada pikeneva osa vundament, ehitada soojustatud põrand, elektriküte, põrand plaatida, uus välisvooder ja kipsplaat); koondada ehituspraht hoovi.
4.Objekti esmasel ülevaatusel 06.02.2016 selgus, et kostjatel on ehituse ettevalmistustööd tegemata. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja teostab ka ettevalmistustööd. Tööde täpset mahtu või maksumust kokku ei lepitud, kuna pooltele oli selge, et lisatöid tuleb teadmata mahus veel juurde. Hageja oli nõus tegema tasuta väiksemaid töid, mille eest arvet ei esitatud. Järgnevate lisatööde tellimusi esitasid kostjad jooksvalt ehitustööde käigus nii suuliselt kui ka kirjalikult. Osade lisatööde teostamise vajadus tekkis hageja avastatud varjatud puudustest.
5.Pooled sõlmisid 04.03.2016 kostja I korraldatud hankes märgitud tööde teostamiseks kirjaliku töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama hankes märgitud renoveerimistööd vastavalt renoveerimise projektile. Kokkulepitud tööde maksumus oli 7500 eurot ja lepingujärgne viivis 0,1% päevas. Lepingu kohaselt kohustus hageja tegema kõik võimaliku tööde teostamiseks ja üleandmiseks. Kostja kohustus tasuma hagejale tööde teostamise eest vastavalt faktiliselt teostatud tööde üleandmisele või materjalide tarnimisele
eelnevalt kokkulepitud maksumuses ja arve alusel. Tööde eest tuli tasuda kolmes võrdses osas vastavalt tööetapile. Tööde alustamise tähtaeg oli 07.03.2016 ja lõpptähtaja vahemik 30.04.2016 kuni 07.05.2016.
6.Enne ehitustööde teostamise algust tuvastas hageja objektil varjatud puudused, mille tõttu lepingus määratletud tööde hulk ei vastanud tegelikkusele. Hageja teavitas varjatud puudustest kostjaid. Pooled kohtusid 13.03.2016 ja pärast mädanenud köögitaladega tutvumist otsustasid kostjad tellida hagejalt suulise lepingu alusel lisatöödena ka rekonstrueerimistööd. Tööde maksumuses kokku ei lepitud. Kostjad lubasid, et kõikide tööde eest tasutakse. Omanikujärelevalvet teostas objektil kostja I ise.
7.Kuna kostjad on objekti kaasomanikud, vastutavad nad kohustuse täitmise eest hageja ees solidaarselt. Kuigi kirjalik leping sõlmiti hageja ja kostja I vahel, tasus lepingust tulenevate tööde eest kostja II, kes osales tegeliku kasusaajana kohtumistel ja suuliste töövõtulepingute sõlmimisel.
8.Hageja täitis oma kohustused korrektselt, kostjad võtsid töö vastu ja ei esitanud pretensioone, kuid tehtud töö eest tervikuna ei tasunud. Kostjad tasusid hagejale kokku 5000 eurot järgmiselt: 20.05.2016 2500 eurot, 12.06.2016 1000 eurot ja 22.06.2016 1500 eurot. 28.02.2017 arve nr 2017007 on tasumata.
9.Vastusena hageja nõudele saatis kostja I 18.07.2016 kirja, milles teatas lepingust taganemisest. Hageja suutis kuni 18.07.2016 teostada 80% lepingujärgsetest töödest ja 100% lepingu lisana vormistatud suuliste lepingute järgsetest töödest Kuna hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud ja kostja I ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks, ei ole kostja I lepingust kehtivalt taganenud. Kostjate vastuväited
10.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja I sõlmis hagejaga 04.03.2016 renoveerimise töövõtulepingu. Töövõtulepingu aluseks oli kostja I poolt korraldatud hange nr 34955, mille võitjaks osutus KaminaCenter EE OÜ. Tõendamata on hageja väide nagu oleksid kostjad sõlminud hagejaga 06.02.2016 ja 16.03.2016 suulised töövõtulepingud lisatööde tegemiseks.
12.Kostja I korraldas hange.ee internetikeskkonnas hanke (ID 34955), pealkirjaga maja I korruse renoveerimine, koos hanke kirjeldusega. Hankele oli lisatud kaks joonist üksikelamu laiendamise projektist. Hanke võitis KaminaCenter EE OÜ pakkumisega 7500 eurot (+/- 1%), millele lisandub materjalide maksumus vastavalt tegelikule kulule. Kostja I edastas 05.02.2016 hagejale elamu laiendamise eelprojekti tervikuna.
13.KaminaCenter OÜ esindaja TT käis 06.02.2016 objekti kohapeal üle vaatamas. 15.02.2016 saatis ta renoveerimise ja juurdeehituse tööde ehitusmaterjalide hinnapakkumise summas 8209 eurot (käibemaksuga), kinnitades, et sellega tuleb kenasti välja. Hageja täpsustas, et pakkumisest nähtuv hinna suurusjärg on õige, edasine sõltub sellest, kui palju õnnestub kokku hoida ja millised on lõplikud mahud.
14.Kostja I palvel saatis TT 02.03.2016 renoveerimise töövõtulepingu, milles oli töövõtjaks märgitud LOLZ Company OÜ. TT selgitas, et KaminaCenter OÜ on materjalide tarnija ja LOLZ Company OÜ teeb tööd ning lisas, et hinnale käibemaksu ei lisandu.
15.Pooled sõlmisid töövõtulepingu 04.03.2016, s.o pärast seda, kui hageja oli objektil käinud kaks korda ja tutvunud elamu projektiga. Hagejale olid lepingu sõlmimisel teada asjaolud
ja hind. Lepingu p 4 kohaselt on töövõtja ülesandeks olevad tööd määratud tellija korraldatud hankes nr 34955, vastavalt kokkulepitud renoveerimise projektile. Lepingu p 7 kohaselt on tööde maksumus kokku 7500 eurot (käibemaksuta). Tööde maksumus on lõplik.
16.Õige ei ole hageja väide, et objekt oli puudustega ja vajas ettevalmistustöid. Selliseid läbirääkimisi ei peetud ja sellist lisalepingut ei sõlmitud. Kostja I hankes oli märgitud, et tegemist on 30.-ndate aastate majaga, kus soovitakse teostada osaline kapitaalremont. Hange sisaldas seega kapitaalremonti ja ümberplaneerimist olemasolevale ehitisele. Lisalepingu sõlmimine ja selle olulised asjaolud on tõendamata.
17.Ehitusmaterjalide arveid esitas KaminaCenter EE OÜ kostjale I alates 31.03.2016 kuni 07.07.2016, kokku 7 arvet summas 6816,84 eurot. Tegelik materjalikulu moodustas esialgsest pakkumisest seega 83%. Tööde maksumuseks lepiti kokku 7500 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on aga nüüd esitanud lisaks arve tööde eest 11 975 eurot, millele lisandub käibemaks 2395 eurot. Töötasu on seega suurenenud 226% võrra, samas kui tööde teostamiseks vajamineva materjali maksumus on vähenenud. Kuna hageja ja kostja I leppisid kokku, et töövõtuleping on pooltele siduv, on eelarve ületamine töövõtja enda risk. Hageja ei saa nõuda kokkulepitud tasu suurendamist. Hageja ei teatanud kostjale I, et teostatavate tööde maksumus ületab oluliselt kokkulepitud eelarvet. Hageja ei öelnud, kui suur on iga konkreetse töö maksumus kirjalikult sõlmitud töövõtulepingu alusel ning kui palju ja milliste tööde võrra kokkulepitud tööde maksumus suureneb. Kostjal I ei olnud seetõttu võimalik kaaluda lepingu lõpetamist eelarve ületamise tõttu.
18.Ei ole selge, milliseid töid ja millise hinnaga hageja põhilepingu raames tegi ning kuidas ta määratleb lisatööde mahu ja nende eest väidatavalt kokkulepitud hinna. Lepingu täitmise tähtaeg oli hiljemalt 07.05.2016, kuid tööd ei olnud lõpetatud veel ka jaanipäevaks.
19.Hageja esitas lisaraha, 3000 euro nõude esmakordselt 27.06.2016 e-kirjas. Pooled jõudsid kokkuleppele, et kostja tasub viimase 2000 eurot pärast kokkulepitud tööde lõpuniviimist. 17.07.2016 ei olnud tööd endiselt lõpetatud ning hageja teatas, et vannitoa plaatimine nurjus ja tööd on vaja uuesti teostada, kuid ta ei jätka tööde tegemist, kui kostja I ei maksa talle kohe 1500 eurot ja tööde lõpetamisel veel 3000 eurot.
20.Kuna hageja rikkus lepingut korduvalt ega lõpetanud töid hoolimata täiendavate tähtaegade andmisest, hageja teatas, et ei jätka töid ilma lisaraha saamata, viis objektilt ära nii oma tööriistad kui ka ehitusmaterjalid, mis olid soetatud objektile paigaldamiseks, oli tema käitumisest selge, et ta lepingut enam ei täida. Kostja I teatas 18.07.2016 hagejale lepingust taganemisest hageja olulise lepingurikkumise tõttu.
21.Hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Hageja esitas nõude tuginedes 28.02.2017 arvele nr 2017001 summas 14 370 eurot (käibemaksuga). Hageja käibemaksu nõue on alusetu, kuna pooled leppisid tasus kokku ilma käibemaksuta summas, kuna töövõtja ei olnud käibemaksukohustuslane. Arve kohaselt peab kostja I tasuma 2000 eurot (lisandub käibemaks) viimase osamaksena 80% valminud tööde eest, 4500 eurot (lisandub käibemaks) vundamendi ja karkassi tööde eest ning 5475 eurot (lisandub käibemaks) lisatööde eest. Töötasude summad on alusetud, kuna poolte vahel ei olnud kokkulepet eraldi tasudes tööde tegemiseks. Hageja ei tõendanud, et need tööd ei sisaldunud töövõtulepingus ja et nende tööde maksumus vastab mahule. Puudub võimalus summade kontrollimiseks. Hageja 20.10.2016, 22.07.2016 nõudekiri ja arve nr 2017001 on vastuolulised. Kostjad ei nõustu ka tööde maksumuste suurustega. Ei ole võimalik aru saada, millele hageja rahalised nõuded tuginevad, kas väidetavalt kokkulepitule või keskmisele turuhinnale.
22.Kostjal I on hageja vastu kahju hüvitamise nõue töö lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kostja I esitas 10.10.2017 menetlusliku tasaarvestuse vastuväite ja 30.10.2017 selle
täpsustuse, milles palus juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, tasaarvestada kostja I kahjunõue hageja vastu hageja nõudega kostjate vastu. Kostja I teavitas hagejat pärast tema objektilt lahkumist puudustest ja lõpetamata töödest. Kostja I nõue hageja vastu on 2212,80 eurot (käibemaksuga) kostja poolt teostatud parandustööde ja lõpetamata tööde lõpetamise eest ja 16 779 eurot kostja poolt seni teostamata parandustööde eest.
23.Hageja nõue kostja II vastu on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja II ei ole töövõtulepingu pool ega solidaarvõlgnik. Ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud ja nende vahel ei ole õigussuhet. Kostja I ja II ei ole abielus. Asjaolu, et kostja II on ehitise kaasomanik, omab tähtsust üksnes kostjate omavahelises suhtes. Esimese astme kohtu otsus
24.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas kohtuotsuse jõustumisel määratud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt solidaarselt kostjate kasuks menetluskulude hüvitisena välja 9534,38 eurot ning viivised menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Kohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna välja 72 eurot eksperditasu.
25.Otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes: 04.03.2016 sõlmisid hageja ja kostja I kirjalikus vormis töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama ehitustöid aadressil XXX, Vändra alev, Vändra vald, Pärnu maakond kostja I poolt korraldatud hanke 34955 ja renoveerimise projekti järgi; kokkulepitud tööde maksumus oli kokku 7500 eurot ja viivis 0,1 protsenti tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest; kostjad võtsid omaks hagis nimetatud ehitustööde teostamise hageja poolt, sh hagiavaldusele lisatatud lisatööde nimekirjas olevad ehitustööd; kostjad võtsid omaks, et enne tööde alustamist teatas hageja kostjatele hagiavalduses lisatööna nimetatud tööde tegemise vajadusest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad pidid hagejale lisatööde nimekirjas olevate tööde eest kokkulepitust eraldi tasu maksma. Vaidlust ei ole ka selles, et 18.07.2017 edastas kostja I hagejale e-kirja, millega taganes töövõtulepingust ja et kostjad on tasunud hagejale teostatud tööde eest kokku 5000 eurot. Lisatööde mahu ja hinna osas ei ole pooled kokkulepet sõlminud.
26.Kostja II ei ole hagejaga sõlmitud töövõtulepingu pool ja sellest ei saa tuleneda temale kohustusi. Kostjad ei ole abielus ning hageja ei saa kostja II vastu nõuet esitades tugineda varaühisusele ja abikaasade ühisvaraga seonduvate kohustuste kandmist reguleerivatele sätetele. Ehitusobjektil tööde ülevaatamine ega arvete tasumine ei muuda kostjat II töövõtulepingu pooleks.
27.Kuna töövõtulepingu punkti 7 kohaselt oli töövõtu hind 7500 eurot lõplik, oli tegemist siduva eelarvega lepinguga (VÕS § 639 lg 1). Hinnale pidi lisanduma üksnes materjalikulu.
28.Pooled ei sõlminud 06.02.2016 eraldi suulist töövõtulepingut. Kostja I korraldatud hankes nr 34955 ja lisatööde nimekirjas kajastatud ehitustööd kattuvad ja hageja pidi nendega arvestama. Hageja tutvus enne pakkumise koostamist objekti ja ehituse eelprojektiga, kust nähtuvad kasutatavad materjalid ja soovitud tulemus ning tuvastas tööde tegemise vajaduse. Pakkumise kohaselt oskas hageja tööde ja materjalide vajadust ette näha. 04.03.2016 lepinguga lepiti kokku ehitustööde tegemises, mis olid vajalikud silmas peetud tulemuse saavutamiseks. Hageja ei põhistanud, miks ta arvestanud enne kirjaliku lepingu allkirjastamist, milles lepiti kokku ehitustööde maksumus, lisatööde nimistus olevate ehitustöödega. Lisatöödes kokkuleppimine saaks toimuda alles pärast seda, kui põhitöödes on kokku lepitud ja tekib vajadus täiendavate tööde tegemiseks. Lisakokkulepete tegemist
pooltevahelisest kirjavahetusest ei nähtu. Kostjatega ei ole kokku lepitud ehitustööde mahtude muutumises ja ei ole kostjate kinnitusi, et nad lepingu muutmisega nõustuvad.
29.Hageja lisatööde nimekirjas ei ole selliseid töid, mis oleks väljunud kokkulepitud tööde raamidest. Köögi põranda ehitamine ja köögi ümberplaneerimine hõlmab lisatööna märgitud kööki poolitava seina lammutamist, ahju lammutamist ja väljavedu; terrassiuste paigaldamisel tuli arvestada välisvoodri eemaldamise ja uuesti paigaldamisega, samuti ukse ava rekonstrueerimisega; sahvri vannitoaks ümberehitamisel tuli arvestada nii püstakute rajamise kui ka seinte ümberehitamisega. Üksnes elektritööde ning esiku vundamendi ja karkassitööde osas oli kokkulepitud töömahtude ületamisega, mida hageja ei saanud ette näha.
30.Hageja pakkumisest tööde teostamiseks hinnaga 7500 eurot on selgesõnaliselt märgitud, et sellele lisandub üksnes materjalikulu. Töövõtjal tulebki töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust laiemate kohustustega, et saavutada lepinguga soovitud tulemus. Hageja kandis riski, et tuleb teha töid, mida ei ole hankes või ehituse eelprojektis otseselt kirjeldatud, kuid mis tulenevad õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö keskmine kvaliteet. Hageja pidi arvestama objekti eripära ja kostjate soovidega. Kostjad võisid arvestada, et hageja arvestas kõikide tekkida võivate kuludega. Ei oma tähtsust, kas hankes nimetati töid renoveerimis- või rekonstrueerimistöödeks, sest vaatamata hanke nimetusele pidi hageja arvestama ehitusobjekti eripära ja kostja avaldatud soovidega, millisena ta soovis lõpptulemust näha. Vana maja põranda talade väljavahetamist pidi hageja ette nägema, nagu leidis ka ekspert. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi aru saama, et kirjalikus lepingus nimetatud tööd ja nende maksumus on kokku lepitud 04.03.2016 kirjalikus lepingus. Kostjad võisid arvestada sellega, et hageja on kirjaliku lepingu sõlmimisel arvestanud kõigi kuludega, mida toetab asjaolu, et lepingu p 7 kohaselt on tööde lõplik maksumus 7500 eurot. Eksperdi järeldused ei väära seisukohta, et eksperdi loetletud tööd ei olnud lisatööd, kuna ekspert ei arvestanud ehitusprojekti ja töövõtuga silmas peetud tulemust.
31.Pooled ei sõlminud 16.03.2016 ka uut suulist töövõtulepingut, sest puudub kokkulepe, millega mõlemad pooled oleks nõustunud. Mõistlikult tegutsev isik võis aru saada, et hageja ettepanekul muudetakse ehitustööde protsessi (vahetatakse nt kandetalad), kuid uue lepingu sõlmimiseks oleks hageja pidanud väljendama selget tahet, mida ei ole tehtud. Tööde mahu suurenemisel pidi hageja kostjale I eelarve olulisest ületamisest teatama. Hageja pidi selgitama, et põranda talade vahetamine on erinev sellest, milles kokku lepiti, s.o uue põranda tegemine ja soojustamine. Hagejal tuli arvestada, et sahvri asemel vannitoa ehitamine nõuabki põhjalikke eeltöid ruumi soojus- ja niiskuskindluse tagamiseks ning konstruktsioonide parandamiseks. Hageja töötaja KK ütluste kohaselt olid töödega alustamisel puudused teada ja temale kui ehitusel töötavale isikule silmaga näha (nt esiku vundamendi halb olukord). Hageja teadis, et ei ehitata uut hoonet, vaid parandatakse vana. Hageja tutvus hoone seisukorraga enne pakkumist ja lepingu allkirjastamist, mistõttu pidid mõistlikult tegutsevale hoolsale ehitusettevõtjale olema töö- ja materjalikulud ettenähtavad.
32.Kostja I 18.07.2016 taganemisavaldus on kehtiv, kuna hageja oli lepingut oluliselt rikkunud. Kostjad soovisid hakata elamut kasutama alates juunist 2016 ja selleks oli vajalik vannitoa olemasolu. Hageja ettenähtud tähtajaks töid ei lõpetanud. Lepingust taganemiseks andis alust ka see, et hageja teatas kostjale I ehitusobjektilt lahkumisest, mis andis kostjale I mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi. Kuna lepingu p 14 kohaselt oli hagejal õigus viimasele osamaksele siis, kui kõik tööd on tehtud, ja hageja tegi kokkulepitud töödest 80%, ei olnud tal õigust seada tööde tegemise jätkamist sõltuvusse tasu saamisega. Kostjad ei pidanud andma hagejale enne lepingust taganemist täiendavat
tähtaega töödega lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejale oli korduvalt tööde lõpetamiseks võimalusi antud ja lõpuks keeldus ta ise tööde jätkamisest.
33.Hageja põhinõue on lepingust taganemise tõttu käsitletav kostjale üleantu väärtuse hüvitamise nõudena. Kostja I võlgneb hagejale kokku 7234,64 eurot. Nõue käibemaksu hüvitamiseks on põhjendamatu. Pooled leppisid hinnas kokku ilma käibemaksuta.
34.Kostja I võlgneb hagejale viimase osamaksena veel 1700 eurot (2500 eurot - 800 eurot). Trepp oli hankes nimetatud ja selle maksumus tuleb hageja tasust maha arvata 300 euro ulatuses. Pooled ei vaidle, et tööde valmimisprotsendiks saab lugeda 20%. Kokkulepitud tööde maksumusest 7500 eurost tuleb maha arvestada kokku 800 eurot.
35.Põhjendatud on hageja nõue 4100 euro saamiseks esiku vundamendi ja karkassiga seotud ehitustööde eest. Kokkulepitud esiku laiendamise asemel 1m võrra tuli hagejal teha tervele esikule uus vundament koos sellega kaasnevate karkassitöödega. Nende tööde vajadust ei olnud võimalik eelarvestamisel ette näha, kuna vundamendi puudumine avastati ehituse käigus. Uue ehitise rajamise vajaduse hinnariski ei pea kandma töövõtja. Pärast pakkumise tegemist ja lepingu sõlmimist hagejale esitatud elektriprojekt ületas kokkulepitud tööde mahtu, s.o pistikute paigaldamist. Kuna elektritööd on teostatud, on hageja nõue lisandunud elektritööde eest 1000 euro saamiseks põhjendatud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 18.07.2016 lepingust taganemisega. Hageja esitas lepingust tuleneva nõude 20.10.2016. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis oli 2733,60 eurot, kuid hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele hagetud summas - 434,64 eurot.
36.Õige ei ole hageja seisukoht, et töödele ei kohaldu RYL standardid. Need kohalduvad hea ehitustavana ehitusseadustiku § 7 alusel sõltumata sellest, et lepingus standardite kohaldamises kokku ei lepitud. Eesti oma ehituskvaliteedinäitajate puudumisel on ehitustegevuses ehituskvaliteedinäitajate alusena kohaldanud Soome vastavaid norme ning täna võib seda pidada tavaks (RKTKo 3-3-2-56-02, p 17). Hageja vastuväited eksperdi arvamusele on seega põhjendamatud.
37.Kostja I teatas hagejale lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku tähtaja jooksul. Kostja I teatas puudustest 20.07.2016 ja 22.07.2016 kirjadega. Enamuses sai kostja I puudustest teada aga hiljem, sh termokaameraga tuvastatud külmasildadest 24.10.2017. 30.10.2017 puudustest teatamine oli õigeaegne. Teostamata või ebakvaliteetselt teostatud tööd on tuvastatud ekspertiisiaktiga. Hageja nõustus vannitoa kraanikausi taguse seinaga seotud puudustega ja sellega, et esiku põrand vajub, kuid leidis, et ülejäänud eksperdi välja toodud puudused võivad tuleneda kolmandate isikute tehtud töödest või on ekspert ebaõigesti lähtunud kõrgematest standarditest.
38.Eksperdi arvamusega on tõendatud nii puudustega tööd kui ka kahju suurus, mis on vajalik selleks, et taastada kohustuste rikkumise eelne olukord. Eksperdi täiendavate selgituste kohaselt on köögipõrand valesti ehitatud, sest läbi põranda on suured soojakaod (töö maksumus 6846 eurot, lisandub olemasoleva köögimööbli demonteerimine ja taaspaigaldamine 1888,80 eurot). Köögipõrand ei vasta ehitusstandardile, sest kahjulik õhuliikumine peab olema takistatud. Esikus on pool karkassi puudu ja vannitoa sein ei ole täisnurkne (töö maksumus 2497,50 eurot, lisandub käibemaks 499,50 eurot). Parkett vajab uuesti paigaldamist, sest see vetrub (töö maksumus 1492 eurot, lisandub käibemaks 298,40 eurot). Ainuüksi nendest puudustest tulenevalt on kostjal I hageja vastu nõue suurusega 13 522,20 eurot. Hageja nõue on seega kostja I tasaarvestuse tulemusel lõppenud.
Apellatsioonkaebus
39.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja saata asi maakohtule tagas uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt rahuldada hagi ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 14 370 eurot ning viivis VÕS § 94 ja § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni otsuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
40.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus ei arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega ega võtnud seisukohta kõigi hageja esitatud faktiliste väidete osas. Kohus rikkus põhjendamiskohustust kuna jättis välja toomata, miks ta hageja väidete ja tõenditega ei nõustu. Otsus ei kajasta kohtuistungitel toimunut ega istungitel väljatoodud tõendeid, seisukohti ega faktilisi väiteid. Otsusest ei nähtu millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et hageja ei tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus tegi tõenditest ja väidetest ebaõiged järeldused.
41.Ebaõige on maakohtu järeldus, et pooled ei leppinud enne kirjaliku lepingu sõlmimist kokku lisatööde tegemises (leping 1). Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, kuid ei määranud lisatööde mahtu. Tähtsust ei ole sellel, kas lisatööde vajadus tekkis enne või pärast põhilepingu (lepingu 2) sõlmimist. Kostjad esitasid aja jooksul tellimusi lisatööde tegemiseks, mis hageja vastu võttis ja teostas jooksvalt. Hageja tegutseb majandustegevuses, mistõttu ta ei tee tööd tasuta. Kirjalikult lepiti kokku üksnes hankes kirjeldatud töödes. Lisatööd väljusid nende raamidest. Hanke hinnapakkumine oli konkreetselt määratletud ega sisaldanud piiramatuid ja laienevaid töid. Kostjad lubasid kõikide tööde eest tasuda.
42.Ebaõige on kohtu järeldus, et hankes ja lisatöödena kajastatud ehitustööd kattuvad. Lisatööd olid ettevalmistustööd – kööki poolitava seina ja köögis asuva ahju lammutamine. Õige ei ole kohtu seisukoht, et ahju lammutamine kuulus hanke mahtu, kuna köögipõrand tuli niikuinii renoveerida. Ahjusid ei ehitata põrandatele, vaid vundamendile. Leping rekonstrueerimistööde tegemiseks (leping 3) sõlmiti köögi mädanenud põrandatalade asendamiseks ja esikul puuduva ja amortiseerunud vundamendi rajamiseks. Varjatud puudused ilmnesid alles tööde käigus ja neid ei olnud võimalik varem tuvastada.
43.Kostjate lisasoovidest või vigadest tulenevad lisatööd, ilma milleta oleks hankes märgitud eesmärk saanud täidetud, olid järgmised: magamistoa ja esiku õuenurgas oleva ehitise lammutamine ning sellest tööst tingituna ka magamistoas uue akna ava ehitamine ja uue akna paigaldamine, magamistoa vana välisvoodri eemaldamine ja uue ehitamine; magamistoa vana ukse eemaldamine, magamistoa ukseava ehitamine, magamistoa teise vana ukse paigaldamine ja uksetahvli korrigeerimine; kaminatoa vana ukse eemaldamine, kaminatoa ukseava vormistamine, ehitamine ja uue ukse paigaldamine; köögipoolse vana välisvoodri eemaldamine ja uue ehitamine; köögi ja elutoa vahel ava lammutamine ja ehitamine; kööki poolitava seina lammutamine; ahju lammutamine ja väljavedu ning sellest tingitud korstna-ava sulgemine, ehitamine; köögi ja elutoa vahele aknaava ehitamine; elutoa põranda tõstmine ja tasandamine köögi tasapinda; elutoa seina katmine kipsiga; pliidi ja korstna vahelise müüritise ladumine; niiskusimuri paagi tühjendamine 10x; esikus kipsi asendamine laudisega, lisaroovitus; teise korruse põranda ehitamine trepiavasse; elektrikilbi ümbertõstmine, markeerimine, paigaldamine, elektrikilbi ümbertõste ja kaabeldamine 100 jm; elektrikilbist teisele korrusele toitekaabli paigaldamine; katuse roovitus koos katusepleki ehitamise ja paigaldamisega; köögi põrandatalade vahetamine ja tugipostide ladumine; teisele korrusele ventilatsiooni ja kanalisatsiooni püstaku läbiviigu rajamine; terrassiukse ava rekonstrueerimine; vannitoa seinade rekonstrueerimine. Õiged on maakohtu järeldused esiku rekonstrueerimistöid puudutava nõude tunnustamise osas.
Kohus jättis arvestamata ekspert PP arvamusega selle kohta, et need tööd on lisatööd ja kohus ei võtnud selles osas otsuses seisukohta.
44.Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostja andis hagejale korduvalt võimaluse tööde lõpetamiseks ja täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik, kuna hageja keeldus ehitustöödega jätkamisest. Kohus ei kontrollinud kostjate teadlikult eksitavaid väiteid. Hageja lahkus objektilt koju paariks päevaks ja pidi naasma. Hageja ei ole kunagi kostjatega tööde teostamise tähtajas kokku leppinud ja kostja ei andnud hagejale tähtaegasid. Hageja selgitas kostjale, et tulenevalt lisatööde mahust ei ole ta võimeline konkreetseid tähtaegu tööde lõpetamise osas andma. Kostja teavitus, et ta asub 20.06.2016 majja elama, ei ole käsitletav tähtaja andmisena. Hagejale tekitas lisatöid ja lükkas edasi tööde valmimise tähtaaja ka 16.06.2016 hoones toimunud tulekahju.
45.Kuigi 04.03.2016 lepingu hinnale ei lisandunud käibemaksu, lisandus see lisatööde maksumustele. Hageja luges tööd ühepoolselt lõplikult üleantuks arve esitamisega ja arvestas sellest ajast ka viivist. Selleks ajaks oli hageja käibemaksukohustuslane. Tulenevalt maakohtu seisukohast, et nõue muutus sissenõutavaks lepingust taganemise kuupäeval, palub hageja arvestada viivist nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevast.
46.Arusaamatuks jääb maakohtu väide, et pooled ei vaidle selle üle, et tööde valmimisjärk oli 20%. Hageja tegi 80% töödest. Arusaamatu on ka maakohtu arvutuskäik selle kohta, et kokkulepitud tööde maksumusest (7500 eurot) tuleb maha arvestada 800 eurot ja kostja võlgneb seega hagejale 1700 eurot (2500-800).
47.Maakohus ei võtnud seisukohta ega sisustanud hea ehitustava mõistet ja RYL standardite kohaldatavust pooltevahelises suhtes. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei hinda hageja väidet selle kohta, et pooled välistasid selgelt RYL standardite lepingule kohaldamise.
48.Kohus tasaarvestas hageja nõude ebaõigesti kostjate nõudega. Arusaamatuks jääb kostjate nõude kujunemine. Kostjatel ei olnud alust esitada tingimuslikku tasaarvestuse vastuväitet. Kostjad ei ole hageja vastu kahjunõuet ega vastuhagi esitanud. Kohus ei hinnanud avalduse vastavust hagi nõuetele. Kohus ei võtnud arvesse hageja vastuväiteid tasaarvestusele ja jättis tähelepanuta, et tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus ei kontrollinud, kas hageja üldse vastutab kostjate tasaarvestusavalduses märgitud kohustuste eest.
49.Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse nõuda kindlustuselt välja kahjukäsitlustoimik. Tulekahju ja selle likvideerimiseks vajalike töödega ekspertiis ei arvestanud.
50.Kohus jättis tähelepanuta, et hageja ehitas vastavalt eelprojektile juurde esiku. Eelprojekt koostati kogu hoone renoveerimiseks ja juurdeehituseks, kuid hanke kohaselt teostati ehitustöid ainult ühes hoone osas. Ekspert leidis kohtuistungil, et eelprojekt oli puudulik, kuid hageja ehitas esiku vastavalt eelprojektile. 04.03.2016 lepingu p 5 kohaselt ei kuulunud projektdokumentatsioon tööde hulka. Ekspertiisis jättis aga ekspert selle, et hoone eelprojekt oli puudulik, arvestamata. Kohus ei võtnud eelprojekti osas üldse seisukohta. Maakohus ei analüüsinud hageja väiteid selle kohta, et külmasillad on tingitud renoveerimata jäetud hooneosa kõrvalmõjutustest. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja soovis läbi viia kordusekspertiisi.
51.Maakohus jättis menetluskulud ebaõiglaselt hageja kanda. Hageja on saamata jäänud töötasu tõttu juba niigi kahju kandnud. Kohus leidis oma otsuse põhjendavas osas, et hagi on osaliselt põhjendatud ja seega rahuldas hageja nõude osaliselt. Hageja tegi endast kõik oleneva, et tekkinud olukord kohtuväliselt lahendada, samas kui kostjad eitasid algusest peale oma lepingulisi kohustusi ja keeldusid asja lahendamisest kompromissiga. Kostjad käitusid pahatahtlikult ja esitasid algselt tingimusliku tasaarvestuse vastuväite. Kohtuotsuse
tulemusel ei peagi kostjad lisatööde eest tasuma ja hageja peab hoopis ebaõiglaselt hüvitama kostjatele menetluskulud. Vastus apellatsioonkaebusele
52.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
53.Hageja loobus ringkonnakohtu istungil hagist kostja II vastu. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta. Apellatsioonimenetluses hagist osalise loobumise vastuvõtmise tõttu tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 alusel maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata ja lõpetab selles osas asja menetluse. Muus osas jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
54.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud.
55.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
56.Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
57.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
58.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ja kostja I sõlmisid 04.03.2016 kirjaliku töövõtulepingu, mille aluseks oli kostja I poolt korraldatud hankes nr 34955 määratud tööd maksumusega 7500 eurot, mis on lepingu p 7 kohaselt tööde lõplik maksumus. Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli siduva eelarvega VÕS § 639 mõttes. Kohus hindas tehtud töid, sh apellatsioonkaebuses loetletud töid, ja leidis põhjendatult, et siduv eelarve hõlmas neist enamikku, v.a elektritööd ning esiku vundamendi ja karkassitööd, mis ületasid kokkulepitud ja ettenähtavat töömahtu ning hageja riski, mistõttu arvestas maakohus otsuse tegemisel nende tööde maksumust. Muu hulgas andis maakohus tööde hindamise osas hinnangu
ekspert PP arvamusele. Ringkonnakohtul puudub alus teha selles osas teistsuguseid järeldusi. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus eksperdi arvamuse osas seisukohta võtnud, ei vasta tõele.
59.Hageja väited, nagu oleks hageja ja kostja I sõlminud nii enne kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist kui ka pärast seda, s.o 06.02.2016 ja 16.03.2016 suulised töövõtulepingud lisatööde tegemise kohta, tõendamist ei leidnud. Maakohus märkis õigesti, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks sõlminud kokkuleppeid lisatööde tegemiseks, st, et kostja I oleks esitanud tellimused mingite konkreetsete lisatööde tegemiseks ja hageja oleks võtnud need täitmiseks, nagu hageja väidab. Hageja märgib ka ise, et lisatööde mahus ja maksumuses väidetavate suuliste lepingute sõlmimisel kokku ei lepitud.
60.Hageja ei toonud hagiavalduses ega hilisemates menetlusdokumentides välja faktilisi asjaolusid selle kohta, millal siis tema arvates iga väidetava lisatöö tegemises ja millistes hindades kokku lepiti. Samuti ei toonud hageja välja faktilisi asjaolusid selle kohta, et ta juhtis mingi vaidlusaluse töö osas kostja I tähelepanu sellele, et tegemist on kirjaliku lepingu raamest väljuva lisatööga, mille eest tuleb eraldi tasuda ja kui suur see summa on ning et kostja I lubas nende eest tasuda.
61.Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et sellekohased faktiväited on esitatud ammendavalt 30.10.2017 menetlusdokumendis koos viidetega tõenditele. Ringkonnakohtu hinnangul see nii ei ole. Nimetatud menetlusdokumendis (II kd lk 74-92) ei ole eelnimetatud faktilisi asjaolusid välja toodud. Selles on kajastatud üksnes hageja nägemus selle kohta, milliseid töid ta loeb kirjalikust lepingust väljuvateks lisatöödeks ja hageja ei ole seostanud oma väiteid ühegi tõendiga. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima ja seaduse kohaselt ei võigi seda teha. Suuliste lepingute sõlmimise ja nende sisuga seonduvad asjaolud tuleb kohtu ette tuua poolel, kes nendele tugineb, viidates ka konkreetsetele tõenditele, mis neid asjaolusid kinnitavad. Antud juhul oleks seda pidanud tegema hageja, kes ei ole seda teinud.
62.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et enne 04.03.2016 siduva eelarvega kirjaliku lepingu sõlmimist käis hageja kaks korda kohapeal objektiga tutvumas, tutvus projektiga ja tegi hinnakalkulatsioonid vajaminevatele ehitusmaterjalidele. Seega oli hageja teadlik elamu tegelikust seisukorrast ja hanke mahust ning pidi professionaalina hinnapakkumist tehes arvestama sellega, milliste tööde tegemine võib osutuda lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikuks.
63.04.03.2016 kirjaliku töövõtulepingu p-s 4 leppisid hageja ja kostja I kokku, et töövõtja ülesandeks olevad tööd on määratud tellija hankes 34955, vastavalt renoveerimise projektile. Seega on hageja sidunud oma töömahu ka projektiga. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja I oleks esitanud talle valed lähteandmed või oleks projektil olnud puudusi, mis tõid endaga kaasa mingite lisatööde tegemise vajaduse. Kostjal I oli alust eeldada, et hinnapakkumine sisaldab kõiki tema soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikke töid, kuna hageja enne 04.03.2016 kirjaliku lepingu sõlmimist hinnapakkumist ei korrigeerinud ega viidanud millegagi võimalusele, et kostjal I tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks tegelikult maksta hagejale pakkumises märgitust oluliselt suurem summa. Kui hageja oleks seda teinud, oleks kostja I saanud kaaluda, kas hagejaga on mõistlik üldse töövõtulepingut sõlmida või sõlmida see mõne teise pakkujaga.
64.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja kunagi kostjaga I tööde teostamise tähtajas kokku leppinud. Lepingu p-des 17 ja 18 lepiti kokku, et tööde alustamise tähtaeg on 07.03.2016 ja lõpptähtaeg orienteeruvalt 30.04.2016 kuni 07.05.2016. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja I nõudis hagejalt korduvalt selgitusi tööde valmimise viibimise kohta ja hageja ei pidanud enda määratud tähtaegadest kinni. Kuna hageja teatas 17.07.2016
kostjale, et ta tööde tegemisega ei jätka ja viib oma tööriistad objektilt ära, oli kostjal I õigus lepingust taganeda VÕS § 114 lg 4 ja § 116 lg 2 p 4 alusel hagejapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. VÕS § 116 lg 4 teise lause järgi ei pidanud kostja I andma hagejale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Kohus tõlgendas hageja 17.07.2016 e-kirja (I kd lk 99 ja pöördel) õigesti. Selles kirjas sidus hageja tööde jätkamise 4500 euro maksmisega kostja I poolt ja sellest ei saa teha järeldust, et hageja teatas üksnes paaripäevasest kojuminekust ja pidi siis jätkama tööde tegemisega, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab.
65.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lisatööde maksumusele lisandub käibemaks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ei olnud nende tööde tegemise ajal käibemaksukohustuslane. Asjaolu, et hageja otsustas kirjutada välja arved ajal, mil ta oli end võtnud käibemaksukohuslasena arvele maksu-ja tolliametis, ei anna talle õigust esitada varasema perioodi eest käibemaksuga arveid (Käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p 1, § 11 lg 5, § 24).
66.Ringkonnakohtu istungil loobus hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest arvestada viivist mitte alates arve tasumise tähtaja möödumisest, nagu ta taotles hagiavalduses, vaid alates nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevast, st lepingust taganemisest. Seetõttu ringkonnakohus hageja sellekohaseid väiteid ei käsitle.
67.Maakohus on otsuses läbivalt märkinud, et pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja oli teinud kokkulepitud töid 80% ulatuses. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ühes lauses (14 teine lõik) märkinud tööde valmiduse astmeks 20%. Tegemist on ilmse trükiveaga, mis ei mõjuta otsuse sisu, kuna rahalise arvestuse tegemisel lähtus kohus õigest protsendist (80%).
68.Ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, et maakohtu arvutuskäik hagejale võlgnetava summa osas on ebaselge. Maakohus lähtus arvutuste tegemisel sellest, et viimase etapi tööde maksumus oli lepingu p 14 järgi 2500 eurot, millest 80% tehtud tööde maksumus on 2000 eurot ja millest kohus lahutas maha kokku lepitud, kuid tegemata töö, st trepi maksumuse 300 euro suuruses, saades viimase etapi tööde eest kostja I poolt hagejale võlgnetava summa suuruseks 1700 eurot. Kokku tuvastas maakohus kostja I võlgnevuse hageja ees 7234,64 euro suuruses õigesti (viimane osamakse 1700 eurot + tasu esiku vundamendi ja karkassitööde eest 4100 eurot + tasu lisandunud elektritööde eest 1000 eurot ja viivis 434,64 eurot).
69.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud käsitlemata poolte väited hea ehitustava ja RYL standardite kohta. Maakohus on käsitlenud neid väiteid piisava põhjalikkusega ja viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et RYL nõuete lepingus välistamine ei tähenda seda, et need nõuded ei kehti hageja poolte tehtud töödele hea ehitustavana Ehitusseadustiku § 7 kohaselt.
70.Hageja leiab ebaõigesti, et kostja I ei saanud oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada, kuna ta ei esitanud hageja vastu hagi ega vastuhagi. Tasaarvestus on võlasuhte lõpetamise viis vastastikuste rahaliste nõuete lõpetamiseks kattuvas osas ühe poole tahteavalduse alusel kujundusõigusena. VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse eelduste täitmise korral tekib tasaarvestuseks õigustatud isikul subjektiivne õigus, mille teostamiseks on vajalik tasaarvestuse avalduse tegemine teisele poolele (VÕS § 198) ja mille tagajärjel tasaarvestatavad nõuded VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Tasaarvestuse aluseks oleva nõude maksmapanekuks ei ole vajalik vastuhagi esitamine. Protsessuaalse vastuväite esitamise korral kontrollib kohus tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-42-12, p 10 jt).
71.Ekslik on ka hageja seisukoht, et kostjal I ei olnud õigust esitada tingimuslikku tasaarvestuse vastuväidet. Protsessuaalne tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide, mis tehakse juhuks, kui kohus teise poole hagi rahuldab, ei ole tingimuslikuks tasaarvestuseks VÕS § 198 tähenduses ja selline protsessuaalne tasaarvestus on lubatav (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-23-11, p 10).
72.Hageja tõlgendab VÕS § 200 lg-t 4 ebaõigesti, kui leiab, et nimetatud säte välistab kostja I nõude maksmapaneku, kuna hageja esitas sellele vastuväiteid. Nimetatud sätte tähenduses on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-129-11, p 9, nr 3-2-1-95-11, p 17 jt). Selliseid vastuväiteid ei ole hageja käesolevas menetluses esitanud. Kostjal I on õigus oma nõue maksma panna.
73.Kostja I on tõendanud hageja poolse lepingu rikkumise, sellega hagejale kahju tekkimise ja kahju suuruse. Maakohus tegi eksperdi arvamuse alusel kindlaks, et ainuüksi valesti ehitatud köögipõranda ümbertegemiseks kulub 6846 eurot, millele lisandub olemasoleva köögimööbli demonteerimine ja taaspaigaldamine 1888,80 eurot. Esiku karkassi ja vannitoa seina parandamiseks kulub 2497,50 eurot, millele lisandub käibemaks 499,50 eurot ning parketi uuesti paigaldamiseks 1492 eurot, millele lisandub käibemaks 298,40 eurot, s.o ainuüksi nendest puudustest tulenevalt on kostjal I hageja vastu nõue suurusega 13 522,20 eurot.
74.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja taotlused 16.06.2016 toimunud tulekahju kahjukäsitlustoimiku kindlustusettevõttelt väljanõudmiseks ja kordusekspertiisi määramiseks. 11.10.2017 eelistungil määras kohus eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 06.11.2017 ja selgitas, et pärast seda saab esitada taotlusi ja uusi asjaolusid üksnes erandlikel asjaoludel, s.o TsMS § 331 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel (II kd lk 70). Pärast ekspertiisiakti saamist andis kohus pooltele võimaluse esitada hiljemalt 12.03.2018 täiendavaid seisukohti ja taotlusi, mida ei ole saadud objektiivse takistuse tõttu varem esitada (III kd lk 61).
75.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et põleng oli maja teises küljes, mitte hageja poolt renoveerimisel olnud osas. Taotlused on sedavõrd üldsõnalised ega põhine hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel ning seetõttu jääb ebaselgeks, milliste asjaolude tõendamist hageja eelmärgitud taotlusi esitades silmas pidas. Ebaselgust ei kõrvaldanud hageja ka ringkonnakohtu istungil. Samuti ei põhistanud hageja eelnimetatud taotlusi esitades, et tal oli selliste taotluste hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus.
76.Maakohus leidis õigesti, et kahjukäsitlustoimiku väljanõudmise taotlus (III kd lk 79) on põhistamata ja esitatud hilinenult (III kd lk 115). Samuti jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja 13.04.2018 kohtuistungil esitatud taotluse kordusekspertiisi määramiseks, mille käigus soovis hageja ekspertiisi tegemist ka lepingu osaks olevale eelprojektile. Kohus ei tuvastanud eksperdi kohtuistungil antud ütluste ja ekspertiisiakti vahel vastuolusid ja leidis, et hageja ei esitanud taotlust kohtu määratud tähtajaks (III kd lk 165). Hagejal oli võimalik tuua tulekahju ja projektiga seonduvad asjaolud kohtu ette varem ning esitada kohtule õigeaegselt nendega seonduvad taotlused. Samuti oli hagejal võimalik esitada tulekahju ja projektiga seonduvaid küsimusi eksperdile, mida ta ei teinud (hageja küsimused eksperdile II kd lk 177,178). Seetõttu ei pidanud ekspert tulekahju ja selle likvideerimiseks vajalike tööde ning eelprojekti kvaliteediga seonduvaid küsimusi ekspertiisi tegemisel käsitlema.
77.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus jättis hagi rahuldamata, st otsus tehti hageja kahjuks, mistõttu oli menetluskulude hageja kanda jätmine õige. Asjaolu, et hagi jäi rahuldamata kostjate poolt tehtud
tasaarvestuse tõttu, ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. Maakohus ei pidanud kohaldama TsMS § 162 lg-t 4 kui erinormi § 162 lg 1 suhtes, nagu hageja leiab.
78.TsMS § 162 lg-ga 4 on kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-63-11, p 14; nr 3-2-1-126-14, p 16). TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa väitest, et vaidluse oleks võinud lahendada kohtuvälises korras. Hageja ei toonud kohtu ette erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et menetluskulude hageja kanda jätmine oli äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Menetluskulud
79.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
80.Kostjad palusid ringkonnakohtule esitatud kirjalikus taotluses hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 2856 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostjate esindajal menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamiseks 4 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kaebuse ja asja materjaliga tutvumisele ning vastuse koostamisele 10 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumisele, menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtuistungil osalemisele 3 tundi - kokku 17 tundi. Esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu istungil palus kostjate esindaja arvestada kohtuistungi ajakulu vastavalt selle tegelikule kestusele.
81.Hageja vaidles kostja menetluskulude taotlusele osaliselt vastu, leides, et esindaja ajakulu tuleb vähendada 6 tunni ulatuses, s.o summas 1008 eurot. Tagatise taotluse koostamiseks on mõistlik ajakulu 2 tundi ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4 tundi. Kohtuistungil esitatud täiendava taotluse istungi ajakulu arvestamiseks palus hageja jätta rahuldamata.
82.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tagatise taotluse koostamise ajakulu 4 tundi ja vastuse koostamise ajakulu 10 tundi on mõistlik. Nimetatud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Samas jätab ringkonnakohus arvestamata taotluses märgitud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks (mis on ära toodud koos kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakuluga). Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-77-14, p 12, 3-2-1-4-15, p 13 jt). Ringkonnakohus jätab menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu arvestamata.
83.Ringkonnakohtu istung kestis 2 tundi 20 minutit. Arvestades vaidluse mahukust, on põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tundi. Seega arvestab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja toimingute ajakuluks kokku 18 tundi 20 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul oli selline ajakulu ja esindaja tehtud toimingud kostjate õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Kostjate esindaja tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Seega kuulub hageja poolt kostjatele
hüvitamisele õigusabikulu suurusega 3080 eurot (käibemaksuga). Sellest 2184 eurot hüvitatakse kostjatele tagatiste kontole kantud summa arvel.
84.Kostjate taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjatele kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.