Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu hagi I K vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ning eluruumi tagastamise nõuetes
Tsiviilasja hind
383,04 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (Pallasti 54, Tallinn Tel 6457700, e-post [email protected]) Hageja volitatud esindaja: Svjatoslav (Lasnamäe Linnaosa Valitsus; svjatoslav.podgornõ[email protected])
Podgornõi e-post
Kostja: I K (isikukood: xxx; xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata I K taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada hagi.
3.Kohustada kostjat I K tagastama Tallinna linnale (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) eluruum aadressil xxx.
4.Määrata otsuse täitmise viisiks I K väljatõstmine eluruumist koos talle kuuluva varaga, kui I K ei täida eluruumi valduse üleandmise kohustust järgmisel päeval kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud kostja I K kanda.
6.Rahuldada hageja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt I K välja hageja Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kasuks menetluskulud summas 100 eurot.
8.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni tuleb kostjal I K tasuda hagejale Tallinna linnale (Lasnamäe Linnaosa
2-18-3479 Valitsuse kaudu) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Tallinna Üürikomisjon tegi 05.02.2018 otsuse, millega rahuldas Tallinna linna avalduse ning kohustas I Kt vabastama ja tagastama Tallinna linnale eluruumi aadressiga xxx. Eluruumi mittetagastamisel määrati otsuse täitmise viisiks I K eluruumist väljatõstmine koos seal oleva varaga. Kostjale on nimetatud otsus isiklikult kätte toimetatud 12.02.2018 (vt Tallinna Üürikomisjoni, s.o TÜK, tlk 46).
2.I K esitas 05.03.2018 Harju Maakohtule taotluse Tallinna Üürkomisjoni üürivaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses (üürivaidluskomisjoni 05.02.2018 otsus üürivaidlusasjas nr 11-1/98/17). 07.03.2018 määrusega andis kohus hagejale võimaluse esitada oma nõue hagiavalduse vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esindajale toimetati eelnimetatud määrus avaliku e-toimiku vahendusel kätte 08.03.2018. Hageja esitas 22.03.2018 hagiavalduse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
3.Hagist nähtub, et xxx asuv ühetoaline sotsiaalkorter kuulub Tallinna linnale ja vara valitsejaks on Lasnamäe Linnaosa Valitsus. Sotsiaalkorter eraldati Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2015 korraldusega nr 465-k I Kle elamistingimuste parandamiseks. I Kga sõlmiti üürileping nr 7-33/15/25 üheks aastaks kuni 01.04.2016. Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2016 korraldusega nr 284-k pikendati I Kga sõlmitud üürilepingut kuni 01.04.2017.
4.Üürilepingut allkirjastades on üürnik kinnitanud, et ta teab, et üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse 7. mai 2003 määrusega nr 38 kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva sotsiaaleluruumi üürilepingu tingimused“, et ta on nendega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub lepingu sõlmimisega sellistel tingimustel. Lasnamäe Linnaosa Valitsusele laekunud informatsiooni kohaselt toimusid I Kle üürile antud sotsiaaleluruumis pidevalt lärmakad koosviibimised koos alkoholi tarbimisega, häirides oma käitumisega teisi elanikke. Tülide lahendamiseks on korduvalt kutsutud politsei. Lisaks kasutavad I Kle üürile antud sotsiaaleluruumi isikud, kellel puudub selleks seaduslik alus. Üürnikul on olnud raskusi sotsiaaleluruumi korrashoiukohustuse täitmisega. Üürnik on rikkunud määrusega nr 38 kinnitatud
2-18-3479 „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva sotsiaaleluruumi üürilepingu tingimused“ punkte 13.1, 13.2, 16, 22.1, 22.2. Kostja on ka ise rikkumisi tunnistanud.
5.Tallinna Linnavalitsuse 01.03.2017 korraldusega nr 335-k jäeti I Kga sõlmitud üürileping pikendamata seoses sotsiaaleluruumi üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja I Kga 02.04.2015 sõlmitud eluruumi üürileping nr 733/15/25 lõppes tähtaja saabumisega 01.04.2017.
6.Hageja tegi kostjale 07.03.2017 teatavaks Tallinna Linnavalitsuse 01.03.2017 korralduse sisu ning selgitas, et kostja on kohustatud eluruumi üle andma hiljemalt 02.04.2017. Hageja nõudis kostjalt ebaseadusliku valduse lõpetamist 07.11.2017 kirjaga nr 7-2.1/2136. Kostja on kirja kätte saanud 07.11.2017. Kostja ei ole siiani üürimispinda vabastanud ning kasutab eluruumi ebaseaduslikult.
7.Hageja palub kohustada kostjat tagastama eluruum aadressil xxx. Eluruumi vabatahtlikul mittetagastamisel määrata otsuse täitmise viisiks I K väljatõstmine eluruumist koos talle kuuluva varaga olukorras kus kostja ei täida eluruumi valduse üleandmise kohustust järgmisel päeval kohtuotsuse jõustumisest.
8.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määruse nr 38 lisas 9 punktis 19 märgitu kohaselt teatab üürileandja üürnikule 3 (kolm) kuud enne lepingu tähtaja möödumist võimalusest avaldada soovi lepingu pikendamiseks. Sellest järeldub, et kui üürnik ei ole taolist teavet saanud, jääb leping pikendamata. Seega puudub hagejal kohustus 3 kuud enne lepingu tähtaja möödumist teatada lepingu mittepikendamisest. Hageja on kostjale 07.03.2017 teatanud, et ei soovi lepingut pikendada ning on palunud korteri vabastada. Alates 02.04.2017 kasutab kostja Tallinnas, xxx asuvat eluruumi ebaseaduslikult. Meelevaldne on viidata punktile 19 ja tõlgendada seda selliselt, et „Tallinna linn ei oma õigust jätta enda initsiatiivil ja ühepoolselt üürilepingut pikendamata“. Otsustusõigus on Tallinna Linnavalitsusel.
9.Asjaoluga, et kostja on puudega vanaduspensionär ja vähekindlustatud isik ning vajab puudest tingituna regulaarselt kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, oli juba arvestatud enne hagi esitamist ning kostjale pakuti voodikohta sotsiaalmajutusüksuses. Asjaolu, et kostja on puudega ja töövõimetu ei anna talle õigust nõuda sotsiaalkorteri kasutamise jätkamist. Kohalikul omavalitsusel on vabadus otsustada, millist sotsiaalteenust konkreetsele abivajajale korraldada ja millistel tingimustel. Kostjale eraldati Tallinna Linnavaraameti käskkirjaga nr 1.-2/264 voodikoht sotsiaalmajutusüksuses. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks põhjus, mis välistaks sotsiaalmajutusüksuses viibimise. Püsiva töövõime kaotuse ulatuse määramine ning puude olemasolu ja raskusastme tuvastamine on kaalutlusõiguse alusel langetatavad otsustused. Ekspertarsti arvamus, et kostjal esineb liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, ei tõenda kuidagi, et isik vajab sotsiaalkorterit.
10.On paljasõnaline kostja väide, et üürileping on pikenenud määramata ajaks. VÕS § 272 lg 4 p-st 4 tulenevalt ei pea hageja täitma kohustusi, mida tavapärane eluruumi üürileandja eluruumi üürniku suhtes täitma peab (näiteks ei või üürnik nõuda üürilepingu pikendamist). Kostjaga sõlmitud üürileping lõppes 01.04.2017, kostja oli sellest teadlik ning I K pidi 02.04.2017 üüripinna vabastama ja hagejale tagastama.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
11.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu esitatud nõudeid. Hageja ei ole tõendanud, et sotsiaalkorteri valitsejaks on Lasnamäe Linnaosa Valitsus.
2-18-3479
12.Kostjale üürile antud sotsiaalkorter on eluruum SHS § 41 lg 1 ja § 42 lg-tes 1 ja 2 toodud tähenduses. Kostjale anti nimetatud sotsiaalkorter eluruumina üürile kostja puudest tulenevalt. Kostja on puudega vanaduspensionär. Kostja vajab puudest tingituna regulaarselt kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel; kostja vajab juhendamist ning tema puue põhjustab lisakulusid ravimitele ja abistajale. Kostja on vähekindlustatud isikuks. Sotsiaalkorteri üürileandmise põhimõtteks on, et see antakse puudega vähekindlustatud inimesele üürile määramata ajaks tähtajalise üürilepingu pideva pikendamisega, kui ei esine üürilepingu ülesütlemise või muid lõppemise aluseid. Määruse nr 38 lisa 9 punkt 19 kohaselt kohustub sotsiaaleluruumi omanik (üürileandja) teatama 3 (kolm) kuud enne Lepingu tähtaja möödumist üürnikule võimalusest avaldada soovi Lepingu pikendamiseks. Tallinna linn seda kohustust täitnud ei ole. Tallinna linn pöördus üürilepingu lõppemise ja korteri vabastamise väitega esmakordselt kostja poole alles 07.11.2017. Sellise kohustuse rikkumine tõi alates 02.04.2016 kaasa sõlmitud üürilepingu muutumise tähtajatuks üürilepinguks. Kostja on seisukohal, et hageja poolne üürilepingu pikendamata jätmine ei olnud õiguspärane. Kostjaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping ei lõppenud 01.04.2017, see ei ole lõppenud kuni käesoleva ajani. Seega on kostja valdus nimetatud eluruumile jätkuvalt seaduslik ja õiguspärane.
13.Kostja ei ole rikkunud üürilepingu tingimusi ega määruse nr 38 lisa 9 punkte 13.1 ja 13.2. Hagiavaldusele lisad 3-8 ja 10-13 ei tõenda ega saa tõendada, et kostja kasutuses olev eluruum oleks alaliselt koristamata, nõud pesemata ning et kostjal külas viibinud oleks tarvitanud alkoholi, pidanud seal lärmakaid pidusid ja et nad elavad kostja juures. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud dokumentides nimetatud isikud, olgu nad siis kostjale teada või mitte, ei saa ega saanud tuvastada, kas kostja oli alkoholijoobes ning kas kostja juures elab keegi kaasüürnikuna ja kas nimetatud isik oli alkoholijoobes. Lisas 3 puuduvad hooldustöötaja nimed, konkreetsed isikud, kusjuures ei ole hooldustöötaja pädev hindama ja tõendama, kas inimene on purjus või ta seda ei ole või et milline teadvusseisund võib olla tekkinud alkoholitarbimise tagajärjel ja milline mitte. Eelnimetatud asjaolud on tuvastatavad üksnes pädeva ja asjakohase ekspertiisi abil. Hageja esitatud Lisa 3 ei ole ekspertiisiakt või eksperthinnang. Nimetatud isikud ei ela ega pole kunagi kostja juures elanud, kostja ei ole pidanud lärmakaid piduside ega andnud tema kasutuses olevat eluruumi kolmandate isikute allkasutusse. Kaasüürnikku ei saaks kostjal juba põhimõtteliselt olla, sest kaasüürniku staatus eeldab üürileandja nõusolekut. Kostjal ei ole kunagi olnud kaasüürnikku ega ka isikut, kes kostja juures alaliselt või ajutiselt elaks või kellele kostja oleks andnud eluruumi muul viisil allkasutusse. Kostja poolt üürivaidluskomisjonile esitatud vastuse lisast 8 nähtub, et kostja naabritel ei ole pretensioone kostja käitumisele. Kostja leiab, et sotsiaalkorter üürimine ei tähenda, et kostjal ei või olla külalisi. Kostjal on käinud mõnikord külalisi. Üürilepingu tingimused ei sisalda külaliste keeldu.
14.Kostja palub jätta hagi tervikuna läbi vaatamata, kui hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse hilinenult. Juhul, kui hagi on kohtule esitatud tähtaegselt, siis jätta hagi läbivaatamata hagiavalduse taotluste punktis 3 toodud nõude osas, kuna hageja ei esitanud seda Tallinna Üürikomisjonile esitatud avalduses (ÜVLS § 21 lg 3). Kostja ei anna hagi muutmiseks nõusolekut.
15.Üürilepingu sõlmimisega kohustusid nii hageja kui ka kostja järgima üürilepingu tingimustena määrusega nr 38 kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimusi“. Kuna üürile antud
2-18-3479 munitsipaaleluruumiks oli sotsiaalkorter (linna munitsipaaleluruumiks on ka sotsiaaleluruum), siis kuulus üürilepingu tingimustena kohaldamisele nimelt selle sama määrusega nr 38 kinnitatud Lisa 9, ja just selles lisas 9 sätestatud korda ehk tingimusi ongi üürilepingu punktis 12.1 silmas peetud. Lisa 9 kohaselt ei oma Tallinna linn õigust jätta enda initsiatiivil ja ühepoolselt sotsiaaleluruumi üürilepingut pikendamata, kui ta ei ole eelnevalt, kolm kuud enne üürilepingu tähtaja möödumist, teavitanud üürnikku võimalusest avaldada soovi üürilepingu pikendamiseks (p 19) ja kui üürnik ei ole seejärel avaldanud soovi üürilepingu pikendamata jätmiseks. Selline sotsiaaleluruumi üürile andmise kord on kehtestatud sellisena seetõttu, et esiteks on sotsiaaleluruumi tagamine linna poolt kohustuslikus korras osutatav sotsiaalteenus SHS § 41 lg 1 tähenduses ning teiseks muutub sotsiaaleluruum pärast selle üürileandmist üürniku koduks, mille tõttu tuleb puudega inimesele, kellele anti üürile sotsiaalkorter, tagada SHS § 42 lõikes 2 toodud põhimõttest kinnipidamine. Asjasse mittepuutuv on hageja väide selle kohta, et kostjale pakuti voodikohta sotsiaalmajutusüksuses.
16.Hageja ei ole teinud kostjale kui liikumispuudega inimesele mingeid ettepanekuid ega ole pakkunud talle mingisugust täiendavat SHS-s nimetatud sotsiaalteenust kostja abistamiseks (nt isikliku abistaja teenust), ehkki sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel sotsiaalteenuste tagamise kohustus. Seda enam on hageja väited üürilepingu tingimuste rikkumisest ainetud. Hageja on kostjaga sõlmitud üürilepingu ja selle lõpetamise küsimuses üles näidanud asja- ja vastutustundmatust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.Kostja on esitanud kohtule taotluse jätta hagi läbivaatamata, kuna hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse hilinenult. Kohus leiab, et taotlus on alusetu. 07.03.2018 määrusega andis kohus hagejale võimaluse esitada oma nõue hagiavalduse vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esindajale toimetati eelnimetatud määrus avaliku e-toimiku vahendusel kätte 08.03.2018. Hageja esitas 22.03.2018 hagiavalduse, s.o tähtaegselt. Hageja on palunud jätta hagi läbivaatamata hagiavalduse taotluste punktis 3 toodud nõude osas, kuna hageja ei esitanud seda Tallinna Üürikomisjonile esitatud avalduses. Kohus leiab, et ka nimetatud osas on taotlus alusetu. Hagi punktis 3 on hageja palunud määrata kindlaks otsuse täitmise viis, mille kohaselt tuleks kostja tõsta eluruumist välja, kui kostja ei täida eluruumi üleandmise kohustust tähtaegselt. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ka Tallinna Üürikomisjonile (TÜK tlk 3, avalduse resolutsiooni p 2).
19.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: Tallinnas, xxx asuv ühetoaline sotsiaalkorter kuulub Tallinna linnale; Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2015 korraldusega nr 465-k (TÜK tlk 6) otsustati nimetatud korter kostjale üürile anda;
2-18-3479 02.04.2015 sõlmisid pooled tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 7-33/15/25 (TÜK tlk 7) tähtajaga 1 aasta, so kuni 01.04.2016; Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2016 korraldusega nr 284-k pikendati I Kga sõlmitud üürilepingut kuni 01.04.2017 (TÜK tlk 8); Tallinna Linnavalitsuse 01.03.2017 korraldusega nr 335-k (tl 17) jäeti I Kga sõlmitud üürileping pikendamata. Kostjale tehti korraldus teatavaks 07.03.2017 ning teda kohustati eluruumi üle andma hiljemalt 02.04.2017. Kostja ei ole nimetatud korraldust vaidlustanud; hageja nõudis kostjalt ebaseadusliku valduse lõpetamist 07.11.2017 kirjaga nr 7-2.1/2136, mille kostja on kätte saanud 07.11.2017 (TÜK tlk 10); kostja kasutab sotsiaalkorterit tänaseni ega ole selle valdust hagejale üle andnud.
20.Hageja palub kohustada kostjat tagastama eluruum aadressil xxx. Asjaõigusseaduse § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega tuleneb seadusest kaks eeldust asja teise isiku valdusest väljanõudmiseks. Esiteks peab nõude esitaja olema asja omanik ning teiseks peab valdaja valdama asja ilma õigusliku aluseta. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-21-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul puudub vaidlus, et kostja valdab kõnealust korteriomandit. Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata.
21.Poolte vahel on vaidlus sotsiaalkorteri valitsemise õiguse osas, samuti selle osas, kas kostja on üürilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Lisaks vaidlevad pooled üürilepingu kehtivuse üle.
22.Esmalt analüüsib kohus vara valitsemise õigusega seonduvat. Hageja on hagis tuginenud asjaoludele, et sotsiaalkorter kuulub Tallinna linnale ja vara valitsejaks on Lasnamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi Lasnamäe LOV). Kostja ei vaidlusta, et eelpool nimetatud sotsiaalkorter kuulub Tallinna linnale. Üürilepingut allkirjastades on üürnik kinnitanud, et ta teab, et üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse 7. mai 2003 määrusega nr 38 kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva sotsiaaleluruumi üürilepingu tingimused“ (määruse Lisa 9), et ta on nendega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub lepingu sõlmimisega sellistel tingimustel. Määruse nr 38 lisa 9 punkti 2.1.4 kohaselt on eluruumi omanik Tallinna linn, mis üürilepingu punkti 4 nimetatud volitatud asutuse (eluruumi valitseja) kaudu osaleb lepingus üldtingimustes määratud tingimustel. Määruse nr 38 lisa 9 punkti 2.1.5 kohaselt on üürileandja omanikult saadud volituste alusel ja piires eluruumi üürile andjana tegutsev üürilepingu p 5 nimetatud isik. Üürilepingu p 5 sätestab, et üürileandjaks on Tallinna linn ning p 4 kohaselt on volitatud asutuseks Lasnamäe LOV, kelle esindaja on Tallinna linna nimel ka lepingu allkirjastanud. Tallinna Linnavalitsuse 23.03.2015 korralduse nr 465-k alusel on Lasnamäe LOV-i volitatud sõlmima kostjaga üürilepingu (vt korralduse p 1). Seega on kostja vastuväited asjakohatud ning Lasnamäe LOV-il oli volitus sõlmida kostjaga Tallinna linna nimel üürileping ning teostada Tallinna linna nimel üürilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
2-18-3479
23.Järgmisena analüüsib kohus, kas üürileping on lõppenud või mitte, sh kas kostjal on olemas õiguslik alus eluruumi valdamiseks. Hageja hinnangul lõppes üürileping tähtaja möödumisega 01.04.2017. Kostja leiab, et temaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping ei ole lõppenud, kuna Tallinna linn ei ole täitnud määruse nr 38 lisa 9 punktist 19 tulenevat kohustust. Kostja hinnangul on üürileping sisuliselt tähtajatu, arvestades sealjuures ka SHS § 41 lg 1 ja § 42 lg-tes 1 ja 2 sätestatut.
24.Määruse nr 38 lisa 9 punkti 20.1 kohaselt lõppeb leping tähtaja möödumisega. VÕS § 309 lg 1 ls 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Puudub vaidlus, et üürilepingut ei ole kumbki pool üles öelnud. Kohus leiab, et üürileping on lõppenud VÕS § 309 lg 1 esimese lause ja määruse nr 38 lisa 9 punkti 20.1 kohaselt tähtaja möödumisega 01.04.2017. Samuti puudub vaidlus, et hageja ei ole täitnud määruse nr 38 lisa 9 punktist 19 tulenevat kohustust. Kohus leiab, et nimetatud kohustuse täitmatajätmine ei tähenda, et üürileping muutuks tähtajatuks või et Tallinna linnal puuduks õigus lepingut mitte pikendada. Nimetatud kohustuse täitmine saab kõne alla tulla olukorras, kus üürileandjal on olemas põhimõtteline valmisolek üürilepingu pikendamiseks ning see tuleb üksnes formaalselt ja korrektselt ära vormistada (s.o Tallinna Linnavalitsusel tuleb pikendamise kohta teha vastav korraldus). Käesoleval juhul vastav valmisolek puudus. Hageja on 19.01.2017 kirjaga nr 7-2.1/277 (TÜK tlk 35) andnud kostjale mõista, et ei pruugi üürilepingut pikendada, kui kostja ka edaspidi lepingut rikub. Hageja on 21.01.2017 kirjaga nr 72.1/650 (TÜK tlk 38) andnud kostjale teada, et jätab üürilepingu pikendamata. Tallinna Linnavalitsuse 01.03.2017 korraldusega nr 335-k (tl 17) jäeti I Kga sõlmitud üürileping pikendamata. Kostjale tehti korraldus teatavaks 07.03.2017 ning teda kohustati eluruumi üle andma hiljemalt 02.04.2017. Korraldust ei ole vaidlustatud ning see on kehtiv. Määrus nr 38 (ja selle lisa 9) ei näe ette, et määruse nr 38 lisa 9 punktist 19 tuleneva teate edastamata jätmise korral muutub leping tähtajatuks. Samuti ei esine käesoleval juhul VÕS § 310 kohaldamise eelduseid.
25.Kostja märgib, et talle üürile antud sotsiaalkorter on eluruum SHS § 41 lg 1 ja § 42 lg-tes 1 ja 2 toodud tähenduses. Kostjale anti nimetatud sotsiaalkorter eluruumina üürile kostja puudest tulenevalt. Sotsiaalkorteri üürileandmise põhimõtteks on, et see antakse puudega vähekindlustatud inimesele üürile määramata ajaks tähtajalise üürilepingu pideva pikendamisega, kui ei esine üürilepingu ülesütlemise või muid lõppemise aluseid. Kohus leiab, et viited SHS-ile ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohased. Kostja pidanuks eelviidatud argumentidele tuginedes vaidlustama Tallinna Linnavalitsuse 01.03.2017 korraldusega nr 335-k, kuid kostja seda teinud ei ole. Kostja õigus vaidlusalust sotsiaaleluruumi vallata tulenes lepingust, mida kohalik omavalitsus on otsustanud mitte pikendada ning mille tähtaeg on möödunud. Sellest johtuvalt on lõppenud ka kostja õigus nimetatud eluruumi vallata. SHS-i viidatud sätetest ei saa kostjale tuleneda eraldi iseseisvat õiguslikku alust vaidlusalust sotsiaaleluruumi vallata, vaid see üksnes selgitab eluruumi tagamise eesmärki ja sisu ning sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse abistada isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Seega ei ole võimalik väita, et SHS-is sätestatu kohaselt on vaidlusalune üürileping justkui tähtajatu. Samuti on hageja esile toonud, et ta on juba eraldanud kostjale pinna sotsiaalmajutusüksuses, millega on eeldatavasti täitnud enesel lasuva kohustuse tagada kostjale eluruum.
2-18-3479
26.Asjakohatud on kostja viited VÕS sätetele, mis puudutavad eluruumi üürilepingut ja sellega seotud erisusi. VÕS § 272 lg 4 p-le 4, mille kohaselt ei kohaldu eluruumide üürimise kohta sätestatu üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest. Kostjale on üürile antud VÕS § 272 lg 4 p 4 tunnustele vastav eluruum (sotsiaalkorter). Kohus selgitab, et VÕS § 272 lg 4 p-s 4 sätestatud erandi eesmärgiks on tagada, et eluruumi üürimise kohta käivad sätted ei takistaks avalikku võimu oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Sellise erandi kehtestamine tähendab sisuliselt seda, et sotsiaalkorteri üürile andmise puhul ei pea üürileandja täitma eluruumi hädasti vajavate isikute suhtes neid kohustusi, mida iga teine eluruumi üürileandja eluruumi üürniku suhtes täitma peab. Samuti annab erand võimaluse sõlmida seaduses sätestatuga võrreldes üürniku suhtes kahjulikumaid kokkuleppeid. Erandi rakendamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) üürileandjaks on riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik, 2) konkreetse eluruumi üürimisega vastav subjekt (nt riik) täidab mingit konkreetset seadusest tulenevat ülesannet, 3) eluruum on antud üürile eluruumi hädasti vajavale isikule ja 4) üürileandja peab üürnikku ruumi sihtotstarbest teavitama, sh teavitama sellest, et eluruumi üürilepingu kohta käivaid võlaõigusseaduse sätteid konkreetse üürilepingu puhul ei kohaldata. Käesoleval juhul on VÕS § 272 lg 4 p 4 kohaldamise eeldused täidetud. Muuhulgas on kostja kinnitanud üürilepingu allkirjastamisega (vt lepingu p 12), et: 1) ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse määrusega kinnitatud "Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva sotsiaaleluruumi üürilepingu tingimused", ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel; 2) ta on teadlik, et talle kui eluruumi hädasti vajavale isikule annab Tallinna linn üürilepingu objektiks oleva eluruumi üürile seadusest ja linna õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks sihtotstarbeliselt sotsiaaleluruumina.
27.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on rikkunud üürilepingu sätteid. Kostja on viidanud, et hageja sellekohased väited on tõendamata. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt olulised, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Leping on lõppenud tähtaja möödumisega, mitte ülesütlemisega. Kohus selgitab, et lepingu ülesütlemise korral olnuks oluline tuvastada, kas ülesütlemise formaalsete eelduste kõrval esines ka ülesütlemise alus – sellisel juhul olnuks rikkumist puudutav temaatika asjakohane. Lepingu lõppemisel lepingu tähtaja möödumisega ei oma aga eelnimetatud asjaolud tähtsust. Juhul, kui kostja ei olnud nõus lepingu pikendamata jätmise asjaoludega (sh selle aluseks olnud väidetavate rikkumistega), tulnuks kostjal vaidlustada Tallinna Linnavalitsuse 01.03.2017 korraldus nr 335-k Tallinna Halduskohtus. Seda kostja teinud ei ole, mistõttu on korraldus kehtiv.
28.Kohus leiab, et AÕS § 80 kohaldamise eeldused on täidetud. Tallinna linn on sotsiaaleluruumi omanik, hagejale on antud õigus sotsiaaleluruumiga seotud õigusi teostada ning kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluvat sotsiaaleluruumi vallata, mistõttu on kostja kohustatud selle valduse hagejale üle andma.
29.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning kohustab kostjat I Kt tagastama Tallinna linnale (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) eluruum aadressil xxx.
2-18-3479
30.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palub eluruumi vabatahtlikul mittetagastamisel määrata otsuse täitmise viisiks I K väljatõstmine eluruumist koos talle kuuluva varaga olukorras, kus kostja ei täida eluruumi valduse üleandmise kohustust järgmisel päeval kohtuotsuse jõustumisest. Lähtudes hageja taotlusest ning TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust leiab kohus, et taotletud viisil otsuse täitmise korra kindlaksmääramine on põhjendatud. Kohus määrab otsuse täitmise viisiks I K väljatõstmine eluruumist koos talle kuuluva varaga, kui I K ei täida eluruumi valduse üleandmise kohustust järgmisel päeval kohtuotsuse jõustumisest.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
34.Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
35.Hageja esitas hagis taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, kust nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 100 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 20.03.2018 tasunud riigilõivu 100 eurot. Seega on vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
37.Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 100 eurot.
2-18-3479
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.