Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-14169
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu seltsingulepingust, käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenevate kohustuste täitmise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 22. septembril 2017 hagi YY (kostja) vastu 30 000 euro ja viivise nõudes. Hageja esitas 15. novembril 2017 hagi tervikteksti ja 20. aprillil 2018 täpsustas hagi eset. Kokkuvõtvalt esitas hageja järgmised nõuded: (I) mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja panused seltsinguvaras ja osa seltsingu ülejäägis summas 30 000 eurot, viivis 4249,15 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni või (II) mõista kostjalt hageja kasuks välja käsundita
asjaajamise sätete alusel 18 500,66 eurot, viivis 2620,40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni või (III) mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetu rikastumise teel saadud 18 500,66 eurot, viivis 2620,40 eurot ja samuti viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest.
2.Maakohus jättis hagi 30. mai 2018 otsusega rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. novembri 2018 otsusega vaidlustatud otsuse resolutsiooni muutmata, aga täiendas selle põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus jäi rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 18. detsembril 2018.
4.Kostja esitas 10. jaanuaril 2019 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avaldusele on lisatud kostja 2. mai 2018 ja 29. oktoobri 2018 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjad, millest nähtub kostja lepingulise esindaja detailne ajakulu. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 50 tundi hinnaga 125 eurot/tund (käibemaksuta), kokku 7500 eurot (käibemaksuga).
5.Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu ja vaidlustas esimeses astmes osutatud õigusabi 4,5 tunni ulatuses ja apellatsioonimenetluses 6,5 tunni ulatuses.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kostja menetluskulude suuruseks 7312,50 eurot. Maakohus kohustas hagejat tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 tühistamist ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 7312,50 eurot ning määrata kindlaks määruse täitmise kord selliselt, et hageja on kohustatud menetluskulud tasuma 36 kuu jooksul, esimesel 35-l kuul igakuiste osamaksetega 203,13 eurot kuus ja viimase osamaksega 202,95 eurot. Määrata kindlaks, et hageja on kohustatud tasuma kostjale alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasumata menetluskuludelt intressi, mis on võrdne VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud viivise määraga. Intressimakse kuuluks tasumisele 60 päeva jooksul alates menetluskulude hüvitamise tähtaja möödumisest. Kokkuvõtvalt palub hageja määrata kindlaks määruse täitmise korra tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel. Hageja väitel on ta pikaajaliselt töötu ja tal puuduvad sissetulekud. Hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last. Pere sissetulekuks on lastele makstav elatis 810 eurot kuus ja peretoetus 558,36 eurot kuus, kokku 1368,36 eurot. Samas tsiviilasjas tehtud Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2019 määruste kohaselt peab hageja Eesti Vabariigile järgmise 24 kuu jooksul hüvitama igakuiste maksetega 111,50 eurot riigi õigusabi tasu ja kulud ning riigilõivu 2000 eurot igakuiste osamaksetega 166,67 eurot (viimane osamakse suurus 166,63 eurot). Seega peab hageja järgneval aastal tasuma igakuiselt riigile 277,67 eurot kuus. Hagejal ei ole võimalik majandusliku seisundi ja alaealiste laste ülalpidamisvajadust arvestades tasuda ühe maksega kostjale 7312,50 eurot. Lisaks kahjustaks määruse sundtäitmine alaealiste laste heaolu.
2 (4)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 11. märtsil 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
10.Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Määruskaebuses on hageja taotlenud TsMS § 445 lg 1 kohaldamist. Hageja ei vaidlusta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust.
11.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 445 lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Nimetatud sätte alusel on võimalik kindlaks määrata ka kohtumääruse täitmise viis rahaliste nõuete maksmise ajatamise ja tähtaegade kohta (TsMS § 463 lg 2). Hageja taotleb väljamõistetud menetluskulude tasumise ajatamist majanduslikult raske olukorra tõttu. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda nii hageja kui ka kostja õigustatud huve. Kolleegium leiab, et TsMS § 445 lg 1 esimese lause alusel saab täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel ning neid erandlikke asjaolusid peab põhistama taotluse esitanud pool.
12.Hageja erandlikud asjaolud on: ta ei tööta, tal on kolm alaealist last ja menetluskulude tasumise kohustus riigile. Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu. Esiteks, hageja väide pikaajalisest töötusest on ebaõige. Kui hageja oleks töötu, saaks ta sissetulekuid riiklike toetustena. Hageja selliste toetuste saamist pole välja toonud. Teiseks, nähtuvalt äriregistrist asutas hageja 3. augustil 2017 osaühingu K OÜ (V kd, tl-d 93–94) ja hageja on selle osaühingu juhatuse liige. Hageja ei pruugi saada osaühingust tasu lepingu alusel, kuid ta saab võtta tulud välja dividendidena. Lisaks sellele on hageja XXX korteriühistu juhatuse liige, kust ta võib küsida tasu (V kd, tl 95). Hageja on terve ja töövõimeline isik, kellel on võimalik sissetulekut teenida. Teiseks on väär hageja väide, et sundtäitmine kahjustaks laste heaolu. Täitedokumendi sundtäitmise korral ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ega elatisele. Samuti on määratletud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kolmandaks on hagejal kinnisvara ja muu registritesse kantud vara, mille tõendamiseks on kostja esitanud registrite väljavõtted (V kd, tl-d 96–103). Hageja müüs
5.oktoobril 2018 Haapsalu linnas asuva korteriomandi, millest pidi laekuma piisavalt sissetulekuid kohtumääruse täitmiseks. Eelnevalt, 2016. aastal, müüs hageja samuti korteriomandi.
13.Kolleegium, võttes arvesse kohtu ette toodud asjaolusid, leiab, et praegusel juhul ei esine erandlikke asjaolusid menetluskulude maksmise ajatamiseks. Esmalt märgib kolleegium, et asjaolu, et hagejale anti menetlusabi, ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1). Kolleegiumi hinnangul on hagejal võimalus töötada ja saada sissetulekut. Tegemist ei ole erandliku asjaoluga. Samuti on hageja tuginenud üksnes sissetuleku puudumisele, jättes välja toomata oma tegeliku varalise seisu (registritesse kantud vara), mille arvel on võimalik menetluskulusid tasuda. Kui menetluskulude sissenõudmiseks alustatakse 3 (4)
täitemenetlus, siis kolleegiumi hinnangul ei saa laste huvid olla ülemääraselt riivatud, sest TMS-is on sätestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, arvestades ka ülalpeetavaid (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132). Samuti ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele, elatisele ja vanemahüvitisele (TMS § 131 lg 1 p-d 1, 7 ja 8).
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.