Maris Viilma hagi Marko Paes'i vastu raha 30 000 euro, viiviste 4 249,15 euro ja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
36 649,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Maris Viilma, isikukood *, elukoht * Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Peep Rajavere Kostja Marko Paes, isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Kohtuistungi toimumise aeg
30.04.2018.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Maris Viilma hagi Marko Paes vastu raha 30 000 euro, viiviste 4 249,15 euro ja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 1.22.09.2017.a. esitas Maris Viilma Pärnu Maakohtule hagi Marko Paes vastu raha 30 000 euro, viiviste 4 249,15 euro ja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viiviste nõudes. 15.11.2017.a. esitas hageja hagi tervikteksti ning 20.04.2018.a. täpsustas hageja hagi eset.
2.Hageja esitas 20.04.2018.a. nõuded Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 370 lg 2 tähenduses nii, et hageja palus rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Esmalt palub hageja kostja Marko Paesilt välja mõista hageja panused seltsinguvaras ja osa seltsingu ülejäägis summas 30 000 eurot. Viivised 4 249,15 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 määras alates hagi esitamisest 23.09.2017.a. kuni põhinõude tasumiseni. Kui kohus ei rahulda hagi seltsingulepingu sätete alusel, siis palub hageja kostjalt välja mõista käsundita asjaajamise tõttu omandatud 18 500,66 eurot. Samuti palub hageja välja nõuda viivised 2 620,40 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 määras alates hagi esitamisest 23.09.2017.a. kuni põhinõude tasumiseni. Kui kohus ei rahulda hagi seltsingulepingu sätete ega käsundita asjaajamise sätete alusel, siis palub hageja kostjalt välja mõista alusetu rikastumise teel saadud 18 500,66 eurot. Samuti palub hageja välja nõuda viivised 2 620,40 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 määras alates hagi esitamisest 23.09.2017.a. kuni põhinõude tasumiseni /IV kd tl 60-63/.
3.Hageja ja kostja elasid vabaabielulistes suhetes alates 2001 kuni 2015 aasta juuli alguseni. Hageja ja kostja kooselust on sündinud kolm last. Kooselu ajal tegutsesid pooled ühiste elamistingimuste parandamise nimel, ehitades aastatel 2009-2010 ühiselt elamu aadressil *. Elamu ehituse alguses kuulus elamu veel kostja * H P’le, kes lubas selle pooltele kinkida. Kolm kuud peale ehituse algust kinkis H P kinnistu kostjale. Kostja on omanikuna kantud kinnistusraamatusse 13.01.2010.a. Peamised ehitustööd tehti 2010. aastal. 4.Elamu ehitamiseks ja kinnistu korrastamiseks tegid pooled kulutusi. Hageja pangakontolt tasuti suuremate ehitustoodete eest. Osteti tööriistu ja aiatarbeid. Hageja eest tegi kulutusi ka tema * R V. R V tasus kinnistu aluspinna koorimise, truubi ehituse, hoovi täitematerjali, mulla, liiva, haljastustööde eest. R V tegi neid kulutusi * heakorrastamisse ja elamu ehitusse ning sisustusse oma * M V eest, et Maris Viilma oleks ühise kodu loomisse panustanud elukaaslase Marko Paesiga võrdselt ning et Maris Viilmal oleks võrdse panustamise korral Marko Paesiga võrdsed õigused kodu suhtes. R V tegi panuseid teades, et tal ei teki sellega seoses nõuet kinnisasja omaniku vastu, et tal on nõue üksnes Maris Viilma vastu. Kokku olid Maris Viilma ja tema vanemate poolt tehtud kulutused 19 861,83 eurot. Sellele rahalisele panusele lisandub veel hageja tööpanused tööde organiseerimisel, teenuste ja
kaupade tellimisel ja vastuvõtmisel, samuti isiklik loominguline ja füüsiline töö tubade ja aia kujundamisel. 5.Poolte kooselu lõppes, kui kostja teatas 11.07.2015.a., et kooselu on lõppenud. 17.07.2015.a. saatis kostja hagejale e-kirja, milles tegi ettepaneku 13 aastat kestnud kooselu lõpuga kaasnev varade ja laste jagamine selliselt, et hageja saab 30 000 eurot, iga laps saab 10 000 eurot. 11.09.2015.a kolis hageja * elamust välja. Kostja kinkis 30.09.2015.a * elamu oma vanematele. Hageja usub, et kinnistu võõrandati selleks, et takistada seltsingu likvideerimist ja panuste tagastamist, kuna kostja elab jätkuvalt kinnisasjal. 6.Hageja on veendunud, et hageja ja kostja kooselu, millega kaasnes ühiste elamistingimuste parandamiseks kostja kinnisasjale elamu ehitamine ja selleks panuste tegemine, tuleb käsitleda seltsinguna. * kinnistu väärtuse suurenemine aastatel 2010-2015 on seltsinguvara. Suulises vormis sõlmitud seltsingulepingu olemasolule viitab poolte vastav faktiline käitumine: elati ühise perena, oli ühine majapidamine, ühine majanduslik eesmärk – elamistingimuste parandamiseks elamu ehitamine ja selle ühine majandamine. Poolte soovile olla õiguslikult seotud viitab kostja 17.07.2015.a. elektronkiri. See kiri sisaldab kostja õigeksvõttu, et hageja panuste ja osa ülejäägis väärtuseks kokku on 30 000 eurot.
7.Poolte kooselu lõppemisega 11.07.2015.a lõppes ka seltsinguleping VÕS § 596 lg 1 p 5 alusel, kui kooselu lõpuga ilmnes seltsingu eesmärkide saavutamise võimatus. VÕS § 600 lg 1 järgi toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine, mille käigus täidetakse seltsingu kohustused, tagastatakse seltsinglaste panused ning ülejääk jagatakse seltsinglaste vahel. Hageja hindab enda panuste väärtuseks ja oma osaks ülejäägis kokku 30 000 eurot. R V täitis * kinnistu heakorrastamisse ja elamu ehitamisse panuseid tehes seltsingulepingut VÕS § 78 lg 1 sätetel Maris Viilma eest, teades, et tal ei teki nõuet kinnisasja omaniku vastu, vaid üksnes Maris Viilma vastu.
8.Kostja 17.07.2015.a. elektronkiri on oma olemuselt deklaratiivne võlatunnistus, kuid see ei ole iseseisvaks põhinõude ega alternatiivsete nõuete õiguslikuks aluseks. Deklaratiivne võlatunnistus ei loo iseseisvat kohustust, kuid pöörab ringi tõendamiskoormise. Maris Viilma ei pea tõendama oma panuseid ja osa ülejäägis, mis on 30 000 eurot. Kostja peab tõendama, et hageja panused ja osa ülejäägis on väiksemad.
9.Alternatiivina palub hageja rahuldada hagi käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena VÕS § 1018 järgi. Maris Viilma on tegutsenud Marko Paesi huvides, teinud kulutusi Marko Paesi kinnisasjale. Parandanud kinnistu heakorda, edendanud kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise püstitamist ja sisustamist. Asjaajamine vastas Marko Paesi tahtele ja huvidele. Hageja poolt asjaajamise ja kulutuste tegemise tõttu pidi Marko Paes ise vähem asja ajama ning tegema selle võrra vähem kulutusi. Marko Paes on asjaajamise heaks kiitnud ega ole kulutusi vaidlustanud. Marko Paesil puudus alus eeldada, et hageja teeb kulutusi ning ei soovi nende hüvitamist rahas või kinnisasjas omandiosa saamisega. Maris Viilma kasutas ka ise kuni 2015. aasta suveni tehtud kulutusi, kuid see ei välista käsundita asjaajamise kulutuste hüvitamise nõuet. Kulutused ei vähenenud M. Viilma kasutuse tõttu, Maris Viilma ei tarbinud kulutusi ära. Hagejal on õigus nõuda, et Marko Paes tasuks tema kulutused ja vabastaks ta * R V poolt tehtud kulutuste hüvitamise kohustusest, mida R V saaks nõuda Maris Viilmalt VÕS § 78 lg 4 alusel.
10.Järgneva alternatiivina on hageja seisukohal, et kostja on rikastunud hageja poolt ja hageja vanemate poolt Maris Viilma eest kostjale kuulunud * tehtud kulutuste summa võrra. Hageja tehtud kulutused on kasulikud, nende abil heakorrastati kostja kinnistu ja ehitati kostjale elamu. Kostja pidi seetõttu tegema vähem ise kulutusi. Kostja aktsepteeris kulutuste tegemist.
11.Nii põhinõude kui ka alternatiivsete nõuete puhul palub hageja välja mõista kostjalt viivis alates 17.12.2015.a kuni 22.09.2017.a Alates hagi esitamisest 23.09.2017.a. palub hageja viivised välja mõista kuni põhinõude tasumiseni. Hageja leiab, et viivis puhul tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
12.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja esitas kirjaliku vastuse kohtule 26.12.2017.a. /I kd tl 167-186/. 12.03.2018.a. kohtu eelistungil loobus kostja tuginemast tervikuna 26.12.2017.a esitatud kostja vastusele /II kd tl 2-3/. Kostja on hagile esitanud vastuse 07.03.2018.a. /II kd tl 190-200/ ja 26.03.2018.a. /III kd tl 46-63/.
13.Kostja leiab, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Poolte vahel puudub seltsinguleping. Ei ole võimalik kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid. Poolte kooselulised suhted ei ole seltsing. Mehe ja naise püsivat ühise majandamisega abieluvälist kooselu ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada VÕS § 580 ja järgnevaid sätteid. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist. Pooled tutvusid 2001 ning alustasid kooselu 2002 aasta kevadel. Pooled elasid kostja vanemate juures. 2003 kolisid pooled elama kostja vanematele kuuluvasse korterisse ning 2008. aastal kolisid pooled elama samuti kostja vanematele kuuluvasse korterisse. Kogu selle aja maksid hageja ja kostja elamise, söögi ja muude kulude eest kostja vanemad. Hageja õppis * tasulises õppes, mille lõpetas 2011. aastal. Hageja elas Tallinnas üürikorteris. Kostja koos oma vanematega rahastas hageja õpingud, eluasemekulud. Hageja ei teinud panuseid ühisesse koosellu. Kostja käis tööl ja võttis oma vanematelt laenu. Hagejal puudusid vahendid ja võimalused oma kulutuste katmiseks. 2010 aasta lõpus kolisid pooled elamusse, mis asus *.
14.Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud vahendeid rahaliste panuste tegemiseks. Kostja vanematel olid rahalised võimalused ning seetõttu ehitasid nad 2009.a. * kinnistule elamu. 2009. aasta lõpus kinkisid kostja vanemad kinnistu pojale ning jätkasid 2010 sise- ja viimistlustööde finantseerimist ja sisustasid maja uue mööbliga. Kostja vanemad soetasid * kinnistu 2006.a, eesmärgiga sinna pensionipõlves kolida elama. 17.10.2006.a taotlesid kostja vanemad elamu projekteerimistingimusi, mille said 12.10.2006.a Seejärel tehti ettevalmistusi elamu ehitamiseks. Kostja vanematel oli plaanis kinkida kostjale pagariäri ja selle kõrval olev kostja vanemate majapidamine. Kostja ja hageja tegutsesid ühise perena kostja vanemate kinnistul kostja vanemate uue kodu rajamisel. Nii hageja kui kostja said käsundid ja tegutsesid kui pereliikmed kostja vanemate nimel. Kõige eest tasusid kostja vanemad. Korterid, kus pooled elasid kuulusid kostja vanematele. Hageja elas kostja ja kostja
vanemate kulul ja ülalpidamisel. Hagejal puudusid igasugused arvestatavad vahendid * elamu viimistlemisel ja sisustamisel. Hageja isa töid ei saa lugeda seltsingupanustena, sest esiteks ei olnud tegemist oluliste panustega ja teiseks ei olnud kulutused mõeldud panustena seltsingule.
15.Elektronkirja, millele hageja viitab kui deklaratiivsele võlatunnistusele, tuleb käsitleda poolte kirjavahetusena, mitte aga võlatunnistusena. Poolte suhtlus ja e-kirjavahetus ei ole tõlgendatav võlatunnistusena.
16.Hageja oli kostja ja tema vanemate ülalpidamisel alates 17. eluaastast. Kõik hageja ülalpidamise kulud kandsid kostja ja kostja vanemad. VÕS § 628 lg 2 kohaselt on käsundita asjaajamise eest võimalik nõuda mõistlikku summat, mitte hüvitist ostetud asjade eest, vaid mingi teenuse osutamise eest. Tuginedes käsundita asjaajamisele ei ole võimalik nõuda kostjalt tšekkide alusel tehtud kulutusi. Alusetu rikastumise nõude puhul palub kostja kohaldada aegumist. Kohtuotsuse põhjendused
17.Hageja on kohtule esitanud mitu nõuet nii, et palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.
18.Esmase nõudena palub hageja kostjalt välja mõista 30 000 eurot hageja panustena seltsinguvaras ja osa seltsingu ülejäägist. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled seltsingulepingut sõlminud. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja ja kostja elasid vabaabielulistes suhetes 2001-2015 suveni ning poolte kooselust on sündinud kolm last. Riigikohus lahendis 3-2-1-129-16 punktis 21 märgib, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 13-15). Lahendi 3-2-1-109-14 kohaselt seltsingu likvideerimissätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui: mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused; pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist ei välista see, et asjaõiguslikult on vara seltsingu kasuks soetatud poolte kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks, mille saab kooselu lõpetamisel ka jagada. (p 19) Seltsingu likvideerimise sätetest saab kohaldada eelkõige VÕS § 600 lg 1 teist lauset, mille järgi kohaldatakse eelduslikult kaasomandi jaotamise sätteid (eelkõige asjaõigusseaduse § 77 asja jagamise viiside kohta). Samuti saab kohaldada VÕS § 602, mis näeb seltsingu likvideerimisel ette esmalt seltsingu kohustuste täitmise seltsinguvarast (st nt ühiselt vara soetamiseks võetud laenu tagastamine). Pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb VÕS § 603 lg 1 järgi tagastada
seltsinglaste panused. (p 20) Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine ei saa viia ühisvara osas ulatuslikumate tagajärgedeni kui ühisvararežiimiga abielu lahutuse puhul. (p 21).
19.Hageja on seisukohal, et * kinnistu väärtuse suurenemine aastatel 2010-2015 on poolte seltsinguvaraks /I kd tl 145/. Kinnistusraamatu registriosa nr * väljavõttega on tõendatud, et Marko Paes on registriosa nr * omanikuks alates 13.01.2010.a. Enne seda oli omanikuks H P. Alates 05.10.2015 on ühisomanikeks P P ja H P. /I kd tl 11-12/. Puudub vaidlust, et Marko Paes sai kinnistu kingiks oma vanematelt. Seega ei ole pooled kinnistu omandamiseks seltsingulepingu mõttes panuseid teinud. VÕS § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Hageja tugineb asjaolule, et pooled tegid panuseid kinnistu väärtuse suurenemiseks ning seltsingu eesmärgiks oli poolte elamistingimuste parandamine. Lähtudes Riigikohtu lahendist 3-2-1-109-14 võivad kinnisasja parendamiseks tehtud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused olla vara jaotamise aluseks.
20.Hageja on põhinõudes, nõudel seltsingulepingu alusel, tuginenud asjaolule, et tähtsust ei oma millise konkreetse suuruse võrra kostjale kuuluva kinnisasja väärtus suurenes poolte tehtud panuste tõttu /I kd tl 145-146, II kd tl 1-2, IV kd tl 10/. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendid, millise väärtuse võrra suurenes kostjale kuulunud registriosa nr * aastatel 2010 kuni 2015. Hageja on seisukohal, et kostja on ise kinnitanud, et hageja panusteks ja ülejäägiks seltsinguvaras on 30 000 eurot, mis oma sisult on deklaratiivne võlatunnistus /I kd tl 146/. Hageja on korduvalt menetluse kestel rõhutanud, et tugineb seltsingu puhul kostja poolt hagejale pakutud 30 000 eurole ning vara väärtuse tegelik kasv tsiviilasja lahendamisel tähtsust ei oma.
21.Lähtuvalt hageja positsioonist hindab kohus, kas kostja poolt hagejale 17.07.2015.a. edastatud elektronkiri on käsitletav oferdina ja deklaratiivse võlatunnistusena, mis pööras ümber tõendamiskoormise ning mille alusel saaks lugeda tõendatuks hageja panused ja ülejäägo väidetavas seltsingus /I kd tl 13-14/. 17.07.2015.a. on kostja saatnud hagejale pakkumise, märkides kaaskirja, et saadab lubatud pakkumise. Hageja leiab, et tegemist on oferdiga ja deklaratiivse võlatunnistusega /IV kd tl 10/. Elektronkirja sisu kohaselt on Marko Paes teinud Maris Viilmale pakkumise, mis hõlmab Marko Paesi ja Maris Viilma 13 aastat kestnud kooselu lõpuga kaasnevat varade ja laste jagamist. Maris Viilma saab 30 000 eurot, K P saab 10 000 eurot, K M P saab 10 000 eurot ja K P saab 10 000 eurot. Kuna lapsed on enamus aega emaga, siis raha on mõeldud uue kodu soetamiseks. Samuti lubab kostja maksta igakuiselt seadusega ettenähtud miinimumelatist. Järgneb kostja nägemus, kuidas peaks toimuma lastega suhtlemine, samuti avaldab kostja soovi rahalised asjad notaris kinnitada. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nimetatud sätet kohaldatakse ka ettepanekule lepingu muutmiseks ja lõpetamiseks. Kohus leiab, et kostja poolt tehtud pakkumist ei saa käsitleda ettepanekuna seltsingulepingu lõpetamiseks. Ofert peab oma olemuselt olema piisavalt määratletud, et selle alusel saaks välja selgitada pakkumuse esitaja tahet olla lepinguga õiguslikult seotud. Käesoleval juhul ei tulene pakkumisest, et kostja on teinud pakkumuse
seltsingulepingu lõpetamiseks. Millise lepinguga on õiguslikult tegemist, see pakkumusest ei tulene. Tavaliselt loetakse piisavaks kui ofert sisaldab lepingu eset, kogust ja hinda. Analüüsides pakkumuse sõnastust on arusaadav, et kostja poolt tehtud pakkumine on seotud hageja ja kostja 13 aastat kestnud kooselu lõpuga ja poolte ühiste laste edaspidise elu korraldamisega, mitte aga Marko Paesi omandis oleva kinnistu väärtuse suurenemisega poolte kooselu kestel. Pakkumusest nähtub, et tegemist on kostja poolt raha pakkumisega, mille eest tema nägemusel peaks hageja soetama uue kodu, kuna lapsed on enamus aega emaga. Seega on pakkumine tehtud eelkõige selleks, et lastele oleks võimalik soetada uus kodu. Pakkumuses ei ole täpsustatud, milliste varade jaotamist on kooselu lõpuga silmas peetud. Hageja tõlgendus, et tegemist on hageja panustega seltsingulepingusse ja ülejäägi jaotamisega, on meelevaldne. Pakkumusest ja kohtule esitatud Skype vestlusest nähtub, et hageja ja kostja otsisid lahendust, kuidas mõlema poole ja laste edaspidist elu korraldada /II kd tl 162-164/. Kohus leiab, et kui hageja ja kostja omavahel suhtlesid, kuid lõpuks siiski kokkuleppele ei jõudnud, siis iseenesest ei tähenda see, et tehti õiguslikult siduvaid pakkumusi ja anti deklaratiivseid võlatunnistusi. Kohus on põhjendanud, miks 15.07.2015.a esitatud pakkumust ei saa lugeda seltsingulepingu lõpetamise oferdiks. Lisaks märgib kohus, et pakkumus on üks tervik ning sellega püüti lahendada poolte 13 aastase kooseluga kaasnevad varalised ja lastega seotud probleemid, sh laste elukoht, elatise maksmine ja lastega suhtlemise kord. Pakkumuses ei ole eristatavad hageja väidetavad panused ja ülejäägid seltsingulepingus. Skype vestlus tõendab, et 60 000 eurot, mille üle pooled arutlevad on mõeldud tervikuna hagejale ja poolte ühistele lastele uue kodu soetamiseks ning konkreetselt räägitakse ühest elamust /IV kd tl 163/.
22.Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks on määrata kindlaks poolte vahel vaieldav või ebaselge õigussuhe. Kuna deklaratiivne võlatunnistus on leping, siis tuleb võlausaldajal esmalt tõendada lepingu sõlmimist ja poolte tahet olla lepinguliselt seotud. Kostja poolt 15.07.2015.a. tehtud pakkumuses ei ole määratletud, milline oli pooltevaheline õigussuhe. Lähtudes pakkumuse tekstist on mõistetav, et raha, mida kostja pakub on mõeldud eelkõige lastele uue kodu soetamiseks ning kostja avaldab, et soovib rahalised asjad lahendada notaris. Pakkumusest ei tulene, et kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 30 000 eurot, mis on seotud hageja väidetavate panustega seltsingulepingusse ja seltsingulepingu ülejääk. Lähtudes 15.07.2015.a. elektronkirja sisust, on kohus seisukohal, et nimetatud kirjas ei ole kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 30 000 eurot. Kostja pakkumist hageja ja nende ühiste laste edaspidise elu korraldamiseks, sealhulgas elukoha osas, ei saa käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena.
23.Kostja on menetluse kestel olnud seisukohal, et poolte vahel ei ole seltsingulepingut sõlmitud. Hageja märgib hagis, et hageja ja kostja ühine kooselu, millega kaasnes ühiste elamistingimuste parandamiseks kostja kinnisasjale elamu ehitamine ja selleks panuste tegemine, tuleb käsitleda seltsinguna /I kd tl 145/. Kohtuistungil selgitas hageja, et seltsingu eesmärgiks oli ühiste elamistingimuste parandamine ja seltsing ei ole hõlmatud varasema kooseluga. Seltsing oli aastatel 2009-2015 /IV kd tl 8/.
24.Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole andnud deklaratiivset võlatunnistust. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, millest kostja pidi aru saama, millisest kooselu hetkest alates on poolte vahel sõlmitud seltsinguleping. Seda enam, et hageja on ise istungil olnud seisukohal, et seltsinguga ei ole hõlmatud varasem kooselu. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja väidetele, et kogu oma kooselu aja elasid pooled kostja vanematele, H P’le ja P P’le, kuuluvates erinevates korterites, enne kui nad asusid elama * kinnisasjal
paiknevasse elamusse. Samuti ei ole hageja vaidlustanud asjaolu, et kostja ja kostja vanemad pidasid teda üleval ning tasusid hageja õpingute ning elamispinna kulude eest. Eeltoodu alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid ega eluliselt usutavaid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et kostja pidi ise poolte faktilisest käitumisest järeldama, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud seltsinguleping. Faktilistest asjaoludest, et pooled, elades kogu oma kooselu enne * elamusse kolimist kostja vanemate korterites ning seejärel kolides elamusse, mille ehitasid kostja vanemad ning mis kingiti kostjale, ei saa eeldada, et kostja pidi aru saama poolte vahel sõlmitud seltsingulepingust. Kohtu veendumust kinnitavad ka hageja enda seletused kohtuistungil, kus hageja selgitas, et tal puuduvad andmed, millal ta teavitas kostjat, et poolte vahel on sõlmitud seltinguleping /IV kd tl 69/.
25.Tunnistaja R V ütlustega kohaselt aitas tema puhastada * krunti, vedas sellelt kände, valmistas ette pinnast, mis täideti killustikuga. Tehti sissesõidutruup. Kõik need kulud tehti tütrele elu alustamiseks ja see oli tunnistaja panus maja ehitamiseks. Nagu ikka oma last aidatakse. Tunnistaja aitas töödega, millega tunnistaja sai aidata. Kui maja sai valmis siis tunnistaja ja tema pere poolt oli köök. Sel ajal, kui tehti krundil 0-tsükli töid olid maja omanikeks P ja H P. Põhimõtteliselt aitas ta tütart elu alustamiseks ja ühise kodu alustamiseks. Ei lootnud sellest midagi tagasi saada, oma lapse käest ei eelda midagi tagasi saada. Kõik mis andis, andis selleks, et rajatakse ühine kodu. Majaehitus oli P’de st P ja H P poolt, tema aitas 0-tsükliga, treppide, elektritööde ja köögiga /IV kd tl 73-78/. Eeltoodud tunnistaja ütlustest tuleneb, et enne kui hageja ja kostja asusid elama * asuvasse elamusse, tegid maja ehitusega seotud töid kostja vanemad P P ja H P. Hageja isa poolt oli noore pere eluaseme panuseks enne ehitustöid 0-tsükli tegemine, abistamine elektritöödega, trepiga ja pärast maja valmimist köögi sisustamine. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja vanemad ehitasid kinnisasjal asuvat elamut. Hageja isa aitas teha ettevalmistustöid elamu ehitamiseks, milleks tal olid võimalused. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et tegelikult panustasid mõlema poole vanemad, et noorel perel oleks kodu, kus elada ja lapsi kasvatada. Hageja ei ole vaidlustanud, et hageja ja kostja said igapäevaeluks vajaminevad materiaalsed vahendid suures osas kostja vanematelt, kes võimaldasid hagejale ja kostjale ka erinevaid elamispindu poolte pereelu tarbeks.
26.Hageja leiab, et tema isa R V poolt tehtud kulutused tuleb lugeda hageja panusteks seltsingulepingusse VÕS § 78 lg 1 sätetel Maris Viilma eest, teades, et R V’l ei teki sellega seoses nõuet kinnisasja omaniku vastu, vaid ta võib seda nõuda üksnes Maris Viilmalt. Kohus hageja seisukohta ei jaga. Tunnistaja R V ütlustest nähtub, et tegemist ei olnud kohustuse täitmisega Maris Viilma eest. Mõlema poole vanemad aitasid noorel perel luua oma kodu, mis ei ole käsitletav panuste tegemisena seltsingulepingusse hageja ja kostja eest. Tegemist oli töödega, millega tunnistaja sai aidata ning mis oli temapoolne panus maja ehituse ettevalmistustöödesse. Oma lapse st hageja käest ei eeldatud midagi tagasi saada. Kohtu hinnangul on hageja isa poolt tehtud tööde ja köögimööbli finantseerimise näol tegemist kõlbelise kohustusega, mille täimine vastab üldisele arusaamisele VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses. Arvestades hageja ja kostja vanemate püüdu teha endast olenev, et noorel perel oleks oma kodu ning mõlema poole vanemad panustasid sellesse vastavalt oma võimalustele, ootamata, et keegi selle hiljem hüvitaks, on tegemist olukorraga, kus lähtuvalt isiklikest, perekondlikest suhetest täideti kohustusi, mis ei ole õiguslikult siduvad.
27.Hageja ei ole tõendanud, millises väärtuses suurenes kinnistu väärtus pärast kostjale kinkimist kuni viimaste parendusteni 2014. aastal. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata,
millised olid hageja ja kostja olulised ja võrreldavad panused, mida pooled väidetavalt tegid kinnistu parendamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja isa R V poolt tehtud tööd ja finantseeringud on kohustuse täitmine, mis ei ole õiguslikult siduv. Kohus ei ole tuvastanud deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu, millele hageja tugineb seltsingu puhul panuste ja ülejäägi hindamisel. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks järeldada poolte vahel seltsingulepingu sõlmimist, ega tõendanud seltsinguvara olemasolu ja selle kujunemist poolte võrreldavate panuste näol. Seetõttu on kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et Maris Viilma ja Marko Paesi vahel oli sõlmitud seltsinguleping ning perioodil 2010 kuni 2015.a. registriosale nr * tehtud parendused on poolte seltsinguvaraks.
28.Ehitusregistri andmete kohaselt väljastati elamule ehitusluba 27.08.2009 ning ehitamise alustamise teatis on väljastatud 10.09.2009.a Kasutusluba on väljastatud 20.10.2014.a. /I kd tl 15-16/. Kohtule on esitatud hageja konto väljavõte perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2015.a. Alates septembrist 2009.a., kui väljastati ehitise alustamise teatis on hageja sissetulekuteks kuni 01.04.2011 olnud põhiliselt maksed Sotsiaalkindlustusametist ja Eesti Haigekassast ning Marko Paesilt. Alates aprillist 2011 kuni 2013 aasta alguseni on hageja sissetulekuteks palk OÜ-st T summas 322,83 eurot ning Marko Paesilt tehtud ülekanded. 2013 aasta kevadtalvest kuni 2015 juulini on hageja sissetulekuks põhiliselt peretoetused, vanemahüvitised. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal puudusid ajal, mil väidetavalt tehti panuseid seltsinguvarasse sissetulekud, mille arvelt panuseid teha. Arvestada tuleb seejuures, et hageja ja kostja lapsed sündisid *.a, *.a. ja *.a., mistõttu oli hageja enamiku ajaperioodist 2010 kuni 2015 kodune ning tema sissetulekuks peretoetused ja vanemahüvitis, mida kinnitab konto väljavõte. Hagiavalduse punktis 1.3 väitis hageja, et kasutas üldehitustööde eest tasumiseks Toyota Corolla müügist saadud raha ehk 40 000 krooni. Neid asjaolusid soovis hageja tõendada vande all antavate ütlustega /I kd tl 143/. Kohtuistungil selgitas hageja, et tegelikult võõrandas ta sõiduauto 2014 aastal ning hageja loobus taotlusest enda vande all ülekuulamiseks /IV kd tl 27/. Seega hageja ei ole tõendanud, et tal oli rahalisi vahendeid, mida ta sai sõiduauto müügist, mida kasutas ehitustöödeks. Kuna pooled ei olnud abielus ning Riigikohtu lahendi 3-2-1-129-16 punkti 21 järgi mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes, siis ei saa ainuüksi vabaabielu faktist järeldada panuste tegemist seltsingulepingusse.
29.Kohus on tuvastanud, et kinnisasja omandamiseks pooled võrreldavaid panuseid ei teinud. Riigikohus lahendis 3-2-1-109-14 märgib, et ka asja parendamiseks tehtavad panused peavad olema rahaliselt võrreldavad. Kostja on eitanud seltsingulepingu sõlmimist ja panuste tegemist. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kostja panuseks oli vaid elektriga liitumine, see oli 2009. aastal /IV kd tl 11/. Hageja, tuginedes asjaolule, et seltsinguvaraks on kostjale kuuluva kinnisasja väärtuse suurenemine aastatel 2010-2015, on ise kinnitanud, et kostja ainuke panus on tehtud 2009. aastal elektriga liitumise näol. Seega ei ole kostja ka hageja enda väidetel seltsingulepingusse panuseid teinud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et pooled sõlmisid seltsingulepingu kostjale kuuluvale kinnisasjale parenduste tegemiseks aastatel 2010 kuni 2015.a.
30.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seltsingulepingu sõlmimist ega panuste tegemist, mistõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue seltsingulepingu sätete alusel summas 30 000 eurot. Kuna nimetatud alusel jätab kohus hagi rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata hageja nõue ka viiviste osas summas 4 249,15 eurot ja viiviste osas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni.
31.Esimese alternatiivina palub hageja kostjalt välja mõista 18 500,66 eurot käsundita asjaajamise sätete alusel. Esialgses hagi terviktekstis oli hageja seisukohal, et hageja ja tema vanemate poolt tehtud rahalised kulutused on summas 19 861,83 eurot /I kd tl 144/ ning nimetatud summad hõlmasid ka perioodi enne seda kui kostja sai kinnisasja omanikuks. 20.04.2018.a. esitatud menetlusdokumendis - hagi eseme täpsustused, tugineb hageja asjaolule, et käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise alternatiivide alusel nõude rahuldamisel saab aluseks võtta perioodi alates ajast, millal Marko Paes sai kinnisasja omanikuks /IV kd tl 61,67/. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt väidetud elamu aluse ehk 0-tsükli ehitusega kaasnevad tööd on teostatud alates 13.01.2010, kui kostja kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Tunnistaja R V ütluste kohaselt olid 0-tsükli tegemise ajal omanikeks P P ja H P /IV kd tl 76/. Seega saab kohus analüüsida käsundita asjaajamise puhul vaid kulutusi, mis on kantud hageja enda poolt hagiavalduse tervikteksti punktis 1.5. märgitud tabelis kuupäevadel 19. märts 2010 kuni 16. september 2014.a. kokku summas 11 243,37 eurot /I kd tl 144/.
32.Nimetatud kulutustest elektritööd, mille eest on T R’ile tasutud 1 235 eurot on tunnistaja R V ütluste tellitud hageja poolt, kuid R tegi, kuid tunnistaja tasus tööde eest, tunnistaja aitas omalt poolt elektritöödega /IV kd tl 75-76, 78/. Kohus on seisukohal, et hageja isa poolt finantseeritud elektritööd, mis olid mõeldud hageja vanemate poolt mittetäieliku kohustuse täitmisena, ei ole käsitletav samadel asjaoludel hageja poolt käsundita asjaajamisena kostja kinnisasjale tehtavate kulutustena. VÕS § 1018 lg 1 järgi isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Hageja on hagis läbivalt olnud seisukohal, et kõiki töid ja kulutusi tehti hageja ja kostja elamistingimuste parandamise eesmärgil. Seega oli hageja ka ise huvitatud tema isa poolt tehtavatest kulutustest. Hageja ja kostja huvides tehtud kulutuste eest tasumine Rein Viilma poolt, mis tunnistaja ütluste kohaselt oli oma lapse aitamine, ilma, et sealt oleks olnud soovi midagi tagasi saada, ei ole VÕS § 1018 tähenduses hageja poolt käsundi täitmine. Samal seisukohal on kohus köögitehnika osas summas 5 744,57 eurot, mille kohta on tunnistaja selgitanud, et see oli hageja vanemate panus noorte elamisse /I kd tl 17,18, 26-29, IV kd tl 76,78/. Tegemist ei ole hageja poolt käsundita asjaajamisega.
33.Hageja poolt on tõendamata kopatööd 14.06.2011.a summas 660 eurot, mistõttu ei ole põhjendatud analüüsida, kas nimetatud tööd võisid olla käsitletavad käsundita asjaajamisena. Ruloo, kahe seinakappi, voldikkardina, vanni soetamine ja liuguste parandus /I kd 31,33-43, 144/ kokku summas 3 603,80 eurot on käsitletavad kui igapäevaste elamistingimustega kaasnevad kulud, mida hageja tegi nii enda kui kostja huvides. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks aluse arvata, et kulud tehti kostja huvides, siis on välistatud VÕS § 1018 kohaldamine. Vabaabielulistes suhtes elamispinna kasutamisega seotud kulutuste kandmine asjade soetamise ja parandamise näol, mida hageja ise mitme aasta jooksul kasutas, ei ole käsundita asjaajamine. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue käsundita asjaajamine osas ka summas 3 603,80 eurot. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja alternatiivse nõude käsundita asjaajamise sätete alusel summas 19861,83 eurot.
34.11.04.2018 kohtu eelistungil palus kohus võtta hagejal seisukoht, kas nõuete osas, milles hageja vähendab oma nõuet, hageja loobub osaliselt hagist või võtab selles osas hagi tagasi. Hageja keeldus kohtule oma seisukohta avaldamist /IV kd tl 14/. Samuti ei võtnud hageja selles
osas selget seisukohta 20.04.2018.a kohtule esitatud hagi eseme täpsustuses /IV kd tl 60-62/. Seetõttu on kohus seisukohal, et rahuldamata tuleb jätta hagi käsundita asjaajamise sätete alusel ulatuses, mis on esitatud 15.11.2017 hagi terviktekstis põhinõudes summas 19 861,83 eurot ning viiviste osas. Kuna kohus jätab põhinõude rahuldamata, siis ei ole kostja olnud viivituses ning puudub alus kostjalt viiviste väljamõistmiseks summas 2 813,20 eurot ja viiviste väljamõistmiseks alates hagi esitamisest so 23.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
35.Kostja palub kohaldada aegumist hageja nõudele alusetu rikastumise sätete alusel, mis on hageja teine alternatiivne nõue /IV kd tl 73/. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja aegumise kohaldamise nõudele. Kohus, jäädes käesoleva kohtuotsuse punktis 34 toodud põhjenduste juurde, mis puudutab hagist osalist loobumist või tagasivõtmist, on seisukohal, et hageja nõuet alusetu rikastumise sätete alusel tuleb käsitleda hagi terviktekstis esitatud nõudena summas 19 861,83 eurot ja viivisnõudena 2 813,20 eurot ning viivisnõudena VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 19 861,23 eurot alates 23.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja kinnitab, et ta on viimase kulutuse teinud 16. september 2014 seinakapi eest summas 600 eurot /I kd tl 37,144/. Hagi esitati kohtule 22.09.2017.a. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue on TsÜS §151 lg 1 alusel aegunud ning kohus kohaldab selles osas aegumist TsÜS § 143sätetel. Kuna nõue on aegunud, siis puudub vajadus analüüsida nõude aluseks olevaid asjaolusid ja nõude tõendatust.
36.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus tervikuna rahuldamata Maris Viilma hagi Marko Paes vastu nii põhinõude kui ka alternatiivsete nõuete alusel summas 30 000 eurot, viiviste nõudes summas 4 249,15 eurot ja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viiviste nõudes.
37.Kohus nõustub hagejaga, et hagihind on 36 649,15 eurot. Hagihinna arvutamisel kuuluvad kohaldamisele TsMS § 133, 134 lg 1 ja 367 sätted.
38.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.