Korteriühistu Vilmsi Majad apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-5685 teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Tallinna Haldus (hageja) esitas hagi Korteriühistu Vilmsi Majad (kostja) vastu põhivõla 34 184,76 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 389,70 eurot ja edasiulatuva viivise 0,02% päevas väljamõistmiseks. Hageja leidis, et hagi võiks kuuluda rahuldamisele lepingust tuleneva nõudena või alternatiivselt käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.
2.Pooled sõlmisid 21.10.2014 töövõtulepingu nr 09/14 (leping). Lepinguga kohustus hageja teostama Tallinnas J. Vilmsi 48, 50 ja 52 hoonete ehitus- ja renoveerimistöid vastavalt lepingule ja selle lisadele. 2015. aasta märtsiks olid tööd osaliselt teostatud ja vastavalt teostatud töödele esitas hageja kostjale teostatud tööde aktid nr 1/D48, 1/D50 ja 1/D52 (tööde aktid). 20.03.2015 allkirjastas kostja esindajana järelevalvet teostav ehitusspetsialist NN tööde aktid ja kinnitas aktides märgitud tööde mahu vastavust tegelikkusele ning selle vastuvõtmist. Hageja esitas kostjale kolm arvet kokku summas 34 184,76 eurot tasumise tähtajaga 14.02.2016. Kostja arveid tähtajaks ei tasunud. 22.02.2016 esitas hageja kostjale meeldetuletuse arvete tasumise kohta ning andis tasumiseks uue tähtaja 02.03.2016. 02.03.2016 keeldus kostja arveid tasumast, kuna töid ei olnud teostatud aktides kajastatud mahus.
3.Väär on kostja väide, et hageja poolt teostatud tööde tegemiseks ei ole väljastatud ehitusluba. Hoone J. Vilmsi 48 ehitustöödeks on väljastatud 26.09.2014 ehitusluba nr 74306. Kostja seaduslik esindaja KK esitas 16.01.2014 registripidajale ehitamise alustamise teatise, märkides omanikujärelevalve tegijaks OÜ Iceberg Capital NN isikus ja ehituse teostajaks hageja. Hoone J. Vilmsi 50 ehitustöödeks on väljastatud 21.10.2014 ehitusluba nr 70643. Hoone J. Vilmsi 52 ehitustöödeks on väljastatud 30.09.2014 ehitusluba nr 74380. Kostja seaduslik esindaja KK esitas 16.10.2014 registripidajale ehitamise alustamise teatise, märkides omanikujärelevalve tegijaks OÜ Iceberg Capital NN isikus ja ehitamist teostavaks isikuks hageja. Seega on kostja juba enne lepingu allkirjastamist esitanud ehitisregistrile andmed ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja kohta.
4.Projekti ehitise laiendamiseks esitas kostja hagejale ning selle alusel koostas hageja hinnapakkumise. Projekt on kostja valduses. Kostja on projekti esitanud ka ehitisregistripidajale.
5.Kostja seaduslik esindaja edastas hagejale 31.10.2014 e-kirja, milles esitas omanikujärelevalve teostaja NN andmed. 05.11.2014 e-kirjas kinnitas NN, et tema teostab omanikujärelevalvet. Lisaks on NN poolt allkirjastatud ka AR Ehitus OÜ tööde üleandmise aktid.
6.Hageja hinnangul jõustus leping, kuna lepinguga määratleti lepingu objekt, kokku lepiti hinnas ja tähtaegades, ehitisregistrile on esitatud andmed selle kohta, et ehitustöid alustab hageja, töömaa anti hagejale üle, kostja esitas omanikujärelevalvet teostava isiku andmed nii hagejale kui ka ehitisregistripidajale ning tööde tegemise 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-5685 ajal ei palunud kostja tööde tegemise lõpetamist, põhjusel, et tema hinnangul ei ole leping jõustunud.
7.Ekslik oli kostja väide, et vundamenditööd teostas AR Ehitus OÜ. Hageja teostatud tööd olid seotud soojustusega, AR Ehitus OÜ aktides kajastatud töid võib nimetada hageja poolt teostatavate tööde eeltöödeks. Kostja esitatud teostatud tööde aktidest nähtub, et AR Ehitus OÜ on väidetavalt teostanud töid enne ehitusloa saamist. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Kostjal puudus jõustunud leping hagejaga. Lepingu p-s 1.7 lepiti kokku, et leping jõustub allakirjutamise momendist ja ehitust finantseeriva finantsasutuse (panga) poolt väljastatava laenu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitamise hetkest. Juhul, kui finantsasutus (pank) ei soostu ehitusremonttöid finantseerima, on leping kehtetu. Sama põhimõtet kajastab ka lepingu p 16.1, mille kohaselt leping jõustub allakirjutamisega ja pangalaenu saamisega tellija (kostja) poolt.
10.Hageja pidi teadma, et kostja ei ole pangalaenu saanud, kuna kinnitas lepingu p-s 1.6, et on lepingu ja selle lisad hoolikalt läbi lugenud ning kõik tingimused on talle arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Hageja oli teadlik, et kuni kostja ei ole pangalaenu saanud, puuduvad kostjal vahendid ehitustööde finantseerimiseks. Leping oligi vaja sõlmida pangale näitamaks, et kostjal on ehitustöid teostava firmaga leping sõlmitud ja pangast saadud laenuga renoveeritakse elamuid.
11.Kui hageja leidis, et leping kehtib, pidi hageja lepingu p 2.3 kohaselt omal kulul hankima ja taotlema tööde teostamiseks vajalikud projektid, load, joonised ja kooskõlastused. Hageja pidi töödega alustama 28.10.2014, esitama kostjale koguriski kindlustuse lepingu, ehitusprahi ära koristama ja vedama jne. Kõik need kohustused jättis hageja täitmata. Lepingu kehtivuse korral palus kostja hagejalt välja nõuda kõik projektid, ehitusload, kooskõlastused jne, mis puudutavad neid töid, mida hageja väidetavalt teostas ja mille eest on kostja võlgnevuses.
12.Väär oli hageja väide, et tööde akti allkirjastas kostja esindajana järelevalvet teostav isik. Lepingu p 6.1.1 järgi oli kostjal õigus valida enda esindajaks ehitusjärelevalve teostaja. Kostja ei ole ehitusjärelevalvet teostavale isikule andnud enda esindamise õigust. Seega ei saanud NN kostja nimel töid vastu võtta. Ehitusjärelevalve spetsialist sai ehitustööde akti allkirjastada ainult kui ehitusjärelevalvet teostav isik, mitte aga kui kostja esindaja, kes nõustus aktis toodud tööde nimekirjade, mahu ja tasumisele kuuluvate summadega
13.Kostja ei eitanud, et aktides nimetatud vundamenditööd on kostja majades tehtud, kuid neid töid ei teostanud hageja, vaid AR Ehitus OÜ.
14.Pooled leppisid lepingu p-des 5.1.11 ja 5.1.12 kokku, et lisatööd teostab hageja vaid kirjaliku kokkuleppe alusel. Pooled ei leppinud lisatöödes kokku ja hageja ei esitanud tõendeid listööde kokkulepete kohta. Lepingu lisa 5 on ajagraafik tööde teostamiseks ja sellest nähtub, milliseid töid pidi hageja tegema omafinantseeringu arvel ja milliseid pangalaenu arvel. Teostatud tööde aktides on nimetatud töid, mida hageja oleks pidanud tegema oma vahenditega. Hageja teostas kuuride lammutuse osaliselt, jättes koristamata ehitusprügi. Kuna hageja oli kindel, et kostja saab pangast laenu, 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-5685 alustas hageja töödega enne lepingu jõustumist, alustades töödest, mida hageja pidi ise finantseerima. Kostjale ei olnud teda, kas hagejal oli Tallinna linnalt saadud luba kuuride lammutamiseks ja uute ehitamiseks.
15.Kuna leping ei kehtinud, ei olnud hagejal ka viivisenõuet.
16.Hageja esitatud ehitusload olid väljastatud majade rekonstrueerimiseks, mitte uue korruse ega uute elamispindade väljaehitamiseks. Kostja esitas hagejale majade rekonstrueerimise projekti ja selle alusel taotletud ehitusload. Majade laiendamiseks kolmanda korruse arvelt pidi projektid, load jne koostama ja taotlema hageja. Esimese astme kohtu otsus
17.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 17 078,16 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 274,20 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskuludest jättis maakohus 50% hageja ja 50% kostja kanda.
18.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et pooled sõlmisid 21.10.2014 lepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama ehitus- ja renoveerimistöid vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitule. Leping vastas töövõtulepingu tingimustele. Maakohus järeldas sellise seisukohaga nõustumist poolte esitatud seisukohtadest.
19.Pooltel oli vaidlus selle üle, kas leping on jõustunud ja kas pooltel on selle alusel tekkinud õigused ja kohustused. Maakohtu hinnangul on lepingu p 1.7 käsitletav edasilükkava tingimusena TsÜS § 102 lg 2 mõttes. Kuna poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostja pangalt laenu ei saanud, ei olnud lepingu p 1.7 tingimus saabunud ning leping ei jõustunud. Samas leidis maakohus, et tunnistajate NN, SS, JJ, OO ja NN ütlustega on tõendatud, et hageja teostas J. Vilmsi 48, 50 ja 52 majade juures töid. Lisaks kinnitab seda asjaolu, et kostja edastas hagejale omanikujärelevalve teostaja andmed. Kui poolte vahel ei oleks olnud reaalseid lepingulisi suhteid, ei oleks kostjal vaja hagejale omanikujärelevalve teostaja andmeid edastada. Vaatamata sellele, et leping ei olnud jõustunud, olid hageja ja kostja vahel töövõtulepingule omased suhted, mille raames teostas hageja kostja objektil töid. Lähtudes eeltoodust leidis maakohus, et hageja oli õigustatud esitama kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude.
20.Tasu maksmise nõude sissenõutavaks muutumist reguleerivad VÕS § 637 lg-d 3–5. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduste osas eksisteerib kaks võimalust: VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt muutub tasu sissenõutavaks töö valmimisest ja lg 4, mille kohaselt muutub tasu sissenõutavaks töö vastuvõtmisest tellija poolt. Maakohtu hinnangul nähtus poolte avaldatust, et pooled on üksmeelel, et tulenevalt poolte kokkuleppest muutus tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisest tellija (kostja) poolt.
21.Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja (hageja). Hageja esitas kohtule hageja ja NN poolt 20.03.2015 allkirjastatud teostatud tööde aktid. Kostja leidis, et NN-l ei olnud kostja esindamise õigust. Maakohus nõustus kostjaga, et kohtule esitatust ei nähtu, et NN oleks olnud õigustatud isikuks tellija nimel tööd vastu võtma. Ka NN ise on tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et tööde üleandmiseks ei piisanud üksnes tema allkirjast aktidel, vaid need tuli allkirjastada ka ühistu (kostja) juhatuse liikme 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-5685 poolt. NN ütlustest tuleneb, et ta edastas hageja poolt esitatud 2015. aasta märtsi aktid kostja juhatuse liikmetele. Ka kostja seaduslik esindaja kinnitas 24.01.2017 kohtuistungil, et kostja on aktid saanud, kuid ei oska täpselt öelda millal. Hagiavalduses toodu kohaselt on kostja seaduslik esindaja KK hagejale 02.03.2016 ekirjas teatanud, et keeldub esitatud arvete tasumisest, sest aktides kajastatud töid ei ole aktides kajastatud mahus teostatud. Kostja 02.03.2016 e-kirjast nähtub, et kostja seaduslik esindaja on aktid kätte saanud ning nendega tutvunud. Ka on kostja 29.05.2017 menetlusdokumendis (II kd tl 74–76) kinnitanud, et hageja ei ole vundamenditöödes mitte midagi teinud peale aktide ja arvete esitamise. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt sai lugeda tööd vastuvõetuks ja tasunõude sissenõutavaks muutunuks.
22.Kostja oli seisukohal, et ta ei ole kohustatud tehtud töö eest hageja nõutud summat tasuma ka seetõttu, et töid ei teostanud hageja, vaid AR Ehitus OÜ. Maakohtu hinnangul ei suutnud kostja tõendada, et hageja ei teostanud üldse vundamenditöid. Kostja esitas AR Ehitus OÜ poolt kostjale esitatud aktid nr 1, 2 ja 3, arved nr A-008, A-009 ja A-011 ning tasumisi tõendava arvelduskonto väljavõtte. Kostja möönis, et aktides ei ole konkreetselt kirjas vundamendi soojustus, kuid selgitas, et need tööd kuuluvad betoonitööde koosseisu. Maakohtu hinnangul seadis kostja väite, mille kohaselt on hageja poolt esitatud aktides märgitud töid tegelikkuses teostanud AR Ehitus OÜ, kahtluse alla eelkõige asjaolu, et kostja on AR Ehitus OÜ-le esitatud arvete alusel tasu maksnud enam kui kaks kuud enne hagejaga lepingu sõlmimist, kuid siiski on lepingu lisaks olevas hinnapakkumises kajastatud vundamenditööd. Juhul, kui AR Ehitus OÜ oleks vastavad tööd tõepoolest juba teinud ja kostja nende eest tasu maksnud, ei oleks eluliselt usutav, et kostja sõlmib hagejaga lepingu, mis sisaldab muuhulgas juba AR Ehitus OÜ poolt tehtud töid, mille eest kostja on juba tasunud. Usutav oli, et AR Ehitus OÜ poolt teostatu oli ettevalmistavaks hageja hiljem tehtud töödele.
23.Järgmiseks hindas maakohus hageja tasunõude suurust. Maakohus pidas kuuride lammutamise, prahi äraveo ja utiliseerimise eest esitatud nõuet alusetuks, kuna hageja ei olnud tõendanud, et ta töö tegi. Samuti ei olnud tõendatud, et hageja paigaldas maanduse vundamendi süvendisse. Milles seisnes korteriomandite dokumentatsiooni vormistamine, hagejapoolne piirdeaia rentimine ja termoülevaatuse teostamine, hageja esile ei toonud. Vundamenditööd ja materjalikulu olid põhjendatud osaliselt: akti 1/D50 alusel 3998,40 eurot, millele lisandub käibemaks 799,68 eurot, kokku 4798,08 eurot; akti nr 1/D48 alusel 4386,40 eurot, millele lisandub käibemaks 877,28 eurot, kokku 5263,68 eurot ja akti nr 1/D52 alusel 5847 eurot, millele lisandub käibemaks 1169,40 eurot, kokku 7016,40 eurot, kõik kokku 17 078,16 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus ei pidanud põhjendatuks betoneerimise ja armeerimise töid, sest tunnistajate ütluste kohaselt olid need varem tehtud.
24.Kuna leping ei jõustunud, ei olnud hagejal õigust nõuda viivist lepingu p-s 6.2.4 sätestatud määras. Küll aga oli hagejal õigus nõuda viivist VÕS 113 lg-s 1 sätestatud määras. Arvestades, et hageja nõue oli põhjendatud 17 078,16 euro ulatuses ja hageja oli õigustatud viivist nõudma alates 30.01.2016, oli hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 274,20 eurot. Hageja oli õigustatud nõudma viivist 5(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-5685 põhisummalt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja apellatsioonkaebus
25.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata summas 17 106,60 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni samalt summalt välja mõistmata. Hageja palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
26.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et hageja ei tõendanud ehitustööde tegemist teostatud tööde aktides märgitud mahus. 2015. aastal kehtinud ehitusseaduse § 30 lg 5 p 6 kohaselt oli omanikujärelevalvet tegeva isiku kohustuseks muuhulgas kontrollida teostavate ehitustööde täitmise tähtaegu, teavitades ehitise omanikku, kui tööde täitmise tähtaeg ei vasta kokkulepitule. Hindamaks, kas töid teostatakse tähtaegselt, oli vajalik hinnata teostatud tööde mahud.
27.Omanikujärelevalve käsunduslepingus nr 1 VM p-s 4.1 oli sätestatud, et omanikujärelevalve tegija õigused ja kohustused tulenevad majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 määrusega nr 7 kinnitatud omanikujärelevalve tegemise korrast ning on sätestatud omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimuste 2005 (OKÜ 2005) II osa I jaos ning III osa I ja II jaos. OKÜ 2005 punktide 2.1.4 ja 2.1.5 koosmõjust tuleneb, et omanikujärelevalve on kohustatud kontrollima teostatud tööde aktides kajastatu vastavust tegelikkusele. Tuginedes 2015. aastal kehtinud ehitusseadusele, OKÜ 2005 ja kostja poolt sõlmitud omanikujärelevalve käsunduslepingule nr 1 VM, leiab hageja, et omanikujärelevalve tegija NN oli pädevaks ja kohustatud isikuks, kes pidi kontrollima teostatud tööde aktides kajastatud tööde mahu vastavust tegelikkusele. NN kinnitas kohtus antud ütlustega, et tööde aktides kajastatu vastab tegelikkusele, enne aktide allkirjastamist kontrollis ta ja veendus seal kajastatu õigsuses ja samuti välistas ta ühe ja sama töö ning mahu akteerimise kahe erineva ehitusettevõtte poolt. Kostja apellatsioonkaebus
28.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
29.Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et ehitustööd saab lugeda vastuvõetuks ja tasunõude sissenõutavaks muutunuks. Kuna poolte vahel puudus kirjalik töövõtuleping, kohaldus pooltevahelistele suhetele tava. Ehitusega seotud töövõtulepingute puhul on tavaks, et toimub valminud töö või töölõigu üleandmine töövõtjalt tellijale ning selle kohta vormistatakse akt. Kostja ei ole kohtule esitanud tööde hagejale üleandmist tõendavat akti. Ehitusjärelevalve teostaja NN poolt allkirjastatud aktid on allkirjastatud esindusõiguseta isiku poolt ja kostja ei ole neid tagantjärele heaks kiitnud. Kuna poolte vahel on vaidlus, millised tööd hageja teostas, on ebaõige maakohtu seisukoht, et tööd loetakse vastuvõetuks olukorras, kus kostja ei
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-5685 ole neid vastu võtnud. Hageja ei tõendanud, et ta on töö kostjale üle andnud. Maakohtu vastupidised järeldused ei põhine seadusel ega asjas kogutud tõenditel.
30.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et suvel 2014 teostas kostja objektil vundamenditöid AR Ehitus OÜ, kes esitas tehtud tööde kohta aktid ja arved, millised on kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud. Kõik tunnistajad kinnitasid, et enne seda, kui nemad hakkasid J. Vilmsi tn 48, 50 ja 52 elamute vundamenditöid teostama, oli osa töid eelnevalt teostatud. NN tunnistas, et osa töid, mille oli eelnevalt teostanud AR Ehitus OÜ, kattusid hiljem hageja kaetud tööde aktis toodud töödega ning raske oli vahet teha, kus lõppes AR Ehitus OÜ teostatud töö ja algas hageja teostatud töö. Maakohtu otsusega väljamõistetud summa sisaldab töid, mille teostajaks oli AR Ehitus OÜ ja mille eest on kostja tasunud tööde tegelikule teostajale.
31.Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja on kostjale kuuluval objektil töid teostanud ja kostjal on kohustus saadud teenuse eest tasuda. Maakohus on eksinud kostjalt väljamõistetud summa suuruse kindlaksmääramisel. Poolte vahel puudub vaidlus, et tööd olid osaliselt teostatud enne vastustaja objektile lubamist AR Ehitus OÜ poolt ning et kostjale esitatud arved sisaldasid töid, mis oli teostanud eelnevalt ja mille eest oli tasutud AR Ehitus OÜ-le. Seega ei saanud leida kostja kohustuse suurust selliselt, et hageja arvest lahutada ainult alusetute tööde summa, vaid selliselt, et hageja nõudest tuleb maha arvata AR Ehitus OÜ-le makstud summa (sest tööd kahe ehitaja aktides kattuvad) ning nende arvete vahe on kõige tõenäolisemalt apellandi kohustuse suuruseks. Hageja on töid teostanud 8829,56 euro eest (hageja esitatud arvete summa 34 184,76 – AR Ehitus OÜ-le tasutud 25 355,20 eurot). Vastused apellatsioonkaebustele
32.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellandid maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuste väidetele.
35.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud küll tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, kuid samas on kaebuse põhjendustes möönnud, et hageja on kostjale töid teinud, kuid tasumisele kuuluv summa ei saa olla suurem kui 8829,56
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-5685 eurot. Seega on kostja apellatsioonkaebuse väited ja nõue osaliselt omavahel vastuolus. Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuses selgesõnaliselt hageja nõuet osaliselt tunnustanud, siis ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse lahendamisel kostja apellatsioonkaebuses toodud nõudest tühistada otsus osas, milles hagi rahuldati.
36.Pooled ei vaidlustanud apellatsioonkaebustes maakohtu järeldust, et poolte vahel 21.10.2014 sõlmitud töövõtuleping ei jõustunud, kuid hageja on teinud kostja tellimisel hoonete Vilmsi tn 48, 50 ja 52 juures töid poolte kokkuleppe järgi. Vaidlus oli selles, millises ulatuses töid tehti ning kas ja kui palju kostja on kohustatud tasuma.
37.VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
38.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja pidi pärast töö valmimist selle vastu võtma, kuid tõendatud ei ole, et ta oleks seda teinud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tehtud töö sai lugeda VÕS § 638 teise lause järgi vastuvõetuks. Kostjale olid edastatud tellija järelevalvet teostanud NN poolt töö vastuvõtmise kohta koostatud aktid, millisele asjaolule kostja vastu ei vaielnud, ja kostjal oli võimalik nendega tutvuda ja tööd üle vaadata. Kostja ei ole väitnud, et tal tööde ülevaatamise võimalust ei olnud.
39.Kostja apellatsioonkaebuse väite kohaselt on ehitusvaldkonnas üldine tava, et tööd saab vastu võtta ainult akti alusel ja muul moel ei ole võimalik töid vastu võtta või vastuvõetuks lugeda. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada sellise üldise ehitussektori tava olemasolu. Kostja väidetest ei saa ka järeldada, et pooltevahelises suhtes oleks olnud tava kõik tööd ainult kirjalikult vormistatud kahepoolse aktiga vastu võtta.
40.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja apellatsioonkaebuse väidetega, et tellija järelevalvet teostava NN poolt tööde üleandmise aktidele allakirjutamisega olid tööd kostja poolt vastu võetud. Tõendatud ei ole kostja poolt volituse andmine NN-le hageja teostatud tööde vastuvõtmiseks. Hageja viidatud ehitusseaduse sätetest ja muudest normidest NN-le sellist volitust ei tulene.
41.Kuna vaidlus oli selle üle, kas hageja nõue tasu saamiseks oli muutunud sissenõutavaks, siis pidi hageja tõendama ka selle, et ta on tööd tema poolt väidetud mahus teinud ja kostjal oli võimalus need üle vaadata. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et tööde teostamine tema poolt väidetud mahus tuleneb sellest, et NN on nende tegemist kinnitanud. Kuigi tellija järelevalvet teostava isiku kohustuseks oli kontrollida tööde tegemist, kvaliteeti ja tähtaegadest kinnipidamist, ei kinnita ainuüksi NN kinnitus aktidel, et aktides tehtud tööd olid ka tegelikkuses tehtud. NN on tunnistaja ütlustes kinnitanud, et kaks korda samaliigilisi töid ei akteeritud, kuid ta ei mäletanud täpselt, millised tööd tegi hageja ja millised AR Ehitus OÜ. NN ütluste kohaselt tegi hageja lõputööd, soojustas vundamendi ja tegi 8(9)
Tsiviilasi nr: 2-16-5685 krohvitööd. AR Ehitus OÜ aktide kohta, milles olid toodud ka vundamenditööd, selgitas NN, et seal toodud tööd võisid olla AR Ehitus OÜ poolt tehtud (II kd, tl 3-5). Seega ei kinnitanud NN tunnistajana antud ütlused seda, et kõik hageja poolt koostatud aktides loetletud tööd olid teostatud hageja poolt.
42.Kuna vundamenditöid tegi suvel 2014 ka AR Ehitus OÜ, kelle tööd olid akteeritud (I kd, tl 77-79 ja 81-82), kostja poolt vastu võetud ja nende eest tasutud, siis on maakohus hageja töö mahtude ja sellest tulenevalt ka tasu suuruse üle otsustamisel puutuvalt vundamenditöödesse õigesti tuvastanud, et töid, mida oli enne hagejat teinud AR Ehitus OÜ, ei teinud hageja. See, et kõiki vundamenditöid ei teinud hageja ja eelnevalt olid tehtud vundamendi sokliosa tööd, tulenes ka tunnistajatena ülekuulatud hageja töötajate ütlustest (II kd, tl 7-14). Maakohtu järeldust väidetavate lisatööde tõendamatuse kohta hageja sõnaselgelt vaidlustanud ei ole.
43.Maakohus rahuldas hageja nõude tasu saamiseks ainult nende tööde osas, mille tegemine oli tõendatud tunnistajate ütluste või muude tõenditega. Kostja on apellatsioonkaebuses küll väitnud, et maakohus on kostjalt välja mõistnud ka tasu nende tööde eest, mille oli enne hagejat teinud AR Ehitus OÜ, kuid ei ole täpsustanud, millised tööd need olid. Ainult AR Ehitus OÜ-le tasutud summa ja hageja nõude suuruse võrdlusest sellist järeldust teha ei saa.
44.Maakohus on õigesti TsMS § 163 lg 1 järgi seoses hagi osalise rahuldamisega 50% ulatuses, jätnud 50% menetluskuludest hageja ja 50% kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi jätta apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.