OÜ Tallinna Haldus hagi Korteriühistu Vilmsi Majad vastu võla nõudes
37069,95 Hagi hind Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Tallinna Haldus (registrikood 12675482, asukoht J.Vilmsi 53G, 10147 Tallinn), lepinguline esindaja Alik Karajev (eesindajad post [email protected]) Kostja Korteriühistu Vilmsi Majad (registrikood 80320339, elukoht J. Vilmsi tn 50-79, 10147 Tallinn, Harju maakond), seaduslikud esindajad Helina Maripuu ja Margus Kobing (e-post [email protected]; [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul peale kohtuistungi Asja läbivaatamine toimumist
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja OÜ Tallinna Haldus hagi kostja Korteriühistu Vilmsi Majad vastu osaliselt.
2.Mõista kostjalt Korteriühistu Vilmsi Majad hageja OÜ Tallinna Haldus kasuks välja põhivõlgnevus summas 17 078,16 eurot (käibemaksuga), hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 274,20 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 17 078,16 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta 50% ulatuses kostja Korteriühistu Vilmsi Majad kanda ja 50% ulatuses hageja OÜ Tallinna Haldus kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja OÜ Tallinna Haldus (edaspidi hageja) palub kostjalt Korteriühistu Vilmsi Majad (edaspidi kostja) välja mõista põhivõlgnevus 34184,76 eurot ja viivis 389,70 eurot ning viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest 0,02 % päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda
2.Hageja ja kostja sõlmisid 21.10.2014 töövõtulepingu nr 09/14. Lepinguga kohustus töövõtja teostama Tallinnas asuvate elamuhoonete aadressidega J. Vilmsi 48, J.Vilmsi 50 ja J.Vilmsi 52 ehitus- ja renoveerimistöid vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. Omanikujärelevalvet teostas lepingu objektil Aivar Napits (Iceberg Capital OÜ).
3.2015 märtsiks olid osaliselt lepingulised tööd teostatud ning vastavalt teostatud töödele koostas hageja teostatud tööde aktid nr 1/D48, 1/D50 ja 1/D52. 20.03.2015 allkirjastas kostja esindajana järelevalvet teostav ehitusspetsialist Aivar Napits tööde akti. Aktis kinnitas Aiva Napist ühtlasi teostatud tööde mahtude vastavust tegelikkusele ja selle vastuvõtmist.
4.15.12.2015 edastas hageja kostjale elektrooniliselt kolm arvet kokku 34 184,76 eurot: 1) 30.11.2015 arve nr 2015/01 8149,18 eurot maksetähtajaga 61 päeva; 2) 30.11.2015 arve nr 2015/02 12 237,58 eurot maksetähtajaga 61 päeva; 3) 30.11.2015 arve nr 2015/03 13 798 eurot maksetähtajaga 61 päeva. Arvete tasumise tähtaeg 14.02.2016.
5.22.02.2016 edastas hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse ning andis tähtaegselt tasumata arvete tasumiseks täiendava tähtaja ning nõudis arvete tasumist hiljemalt 02.03.2016. 02.03.2016 edastas kostja seaduslik esindaja Margus Kobing hagejale e-kirja, millega keeldus esitatud arvete maksmisest, kuna aktides kajastatud töid aktides kajastatud mahtudes teostatud ei ole.
6.Kostja väide, et hageja poolt teostatavate tööde tegemiseks ei ole väljastatud ehitusluba, on ekslik. Hoone J.Vilmsi 48, Tallinn (ehitisregistrikood 101035459) ehitustöödeks (ehitise laiendamiseks, sh hageja poolt teostatud ehitustööd) on 26.09.2014 väljastatud ehitusluba nr 74306. Hoone J.Vilmsi 50, Tallinn (ehitisregistrikood 101035458) ehitustöödeks (ehitise laiendamiseks, sh hageja poolt teostatud ehitustööd) on 21.10.2014 väljastatud ehitusluba nr 70643. Hoone J.Vilmsi 52, Tallinn (ehitisregistrikood 101035456) ehitustöödeks (ehitise laiendamiseks, sh hageja poolt teostatud ehitustööd) on 30.09.2014 väljastatud ehitusluba nr 74380. Kostja seaduslik esindaja Margus Kobing esitas 16.10.2014 registripidajale ehitamise alustamise teatise, märkides omanikujärelevalve tegijaks OÜ Iceberg Capital (registrikood 11011395) Aivar Napits isikus ja ehitamist teostatavaks isikuks hageja. Seega on kostja juba enne lepingu allkirjastamist, kuid läbirääkimiste ajal esitanud ehitisregistrile andmed nii ehitaja ehk hageja kui ka omanikujärelevalve tegija ehk Aivar Napits kohta. Projekt ehitiste laiendamiseks on kostja poolt hagejale esitatud ning selle alusel on koostatud ka hinnapakkumine. Projekt on kostja valduses. Samuti on osundatud projekt esitatud kostja poolt ehitisregistripidajale.
7.31.10.2014 edastas kostja seaduslik esindaja Margus Kobing hagejale e-kirja, millega esitas omanikujärelevalve tegija ehk Aivar Napits andmed. 05.11.2014 edastas ka Aivar Napits hagejale e-kirja, millega kinnitas hagejale omanikujärelevalve tegemist tema poolt. Alusetud ja paljasõnalised on kostja väited, et Aivar Napitsal puudusid volitused esindada kostjat omanikujärelevalve tegemisega seonduvalt. Aivar Napits kontrollis tegelikult teostatud tööde mahtusid ja võrdles neid aktides kajastatuga. Kontrollitud ja täpsustatud (parandatud) aktid edastas Aivar Napits elektrooniliselt hagejale allkirjastamiseks.
8.Leping on jõustunud: 1) lepinguga on määratletud lepingu objekt; 2) kokku on lepitud hinnas ja tähtaegades; 3) Ehitisregistrile on esitatud andmed selle kohta, et ehitustöid alustab hageja; 4) töömaa anti kostja poolt hagejale üle; 5) kostja poolt edastati hagejale omanikujärelevalve tegija Aivar Napits andmed; 6) Ehitisregistrile esitati omanikujärelevalve tegija Aivar Napits andmed; 7) hageja poolt teostatud tööde näol ei ole tegemist varjatud viisil lepinguliste kohustuste täitmisega, vaid kõigile nähtavate ehitustöödega. Kostja ei ole ehitustööde tegemisel ajal kordagi palunud, et hageja lõpetaks lepinguliste kohustuste täitmise põhjusel, et nende hinnangul ei ole leping jõustunud.
9.Aktides kajastatud ehitustööd on teostatud hageja poolt. Kostja on omaks võtnud, et hageja poolt kohtule esitatud aktides kajastatud ehitustööd on tehtud, kuid on ekslikult asunud seisukohale, et osundatud tööd on teostatud AS Ehitus OÜ poolt. Kostja poolt esitatud AR Ehitus teostatud tööde vastuvõtmise aktid on allkirjastamata. Kostja ja hageja poolt esitatud tööde üleandmise aktides on kajastatud erinevad ehitustööd. Hageja poolt teostatud ehitustööd olid seotud soojustusega, AR Ehituse OÜ aktides kajastatud töid võib aga nimetada hageja poolt teostatavate tööde eeltöödeks. Samuti on oluline märkida, et tulenevalt kostja poolt esitatud aktidest on väidetavalt AR Ehitus OÜ teostanud ehitustöid enne ehitusloa saamist.
10.Kostja 08.06.2016 menetlusdokumendi lisaks olevad tööde üleandmise aktid, millede alusel on kostja tasu maksnud AR Ehituse OÜ-le on samuti allkirjastatud Aivar Napits poolt, mis viitab sellele, et Aivar Napits oli õigustatud akte kostja nimel allkirjastama.
11.Hageja leiab, et hagi võiks kuuluda rahuldamisele ka käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
13.Pooltevaheline leping ei ole kehtiv. Lepingu punkt 1.7 sedastab, et käesolev lepin jõustub lepingu allakirjutamise momendist ja ehitust finantseeriva finantsasutuse (panga) poolt väljastatava laenu kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitamise hetkest...Juhul kui finantsasutus (pank) ei soostu ehitusremonttöid finantseerima, on käesolev leping kehtetu. Sama põhimõtet kajastab ka lepingu punkt 16.1, mille kohaselt leping jõustub allakirjutamisega ja pangalaenu saamisega tellija poolt. Kostja ei ole siiani pangalaenu saanud ja seega ei ole hagejaga sõlmitud leping jõustunud. Hageja on teadlik, et kostja ei ole pangalaenu saanud ning leping ei ole jõustunud. Sama kinnitab ka hageja e-kiri kostjale, milliseid töid finantseerib pangalaen ja milliseid töid hinnapakkumises teostab hageja omavahenditest omal kulul. Hageja oli teadlik, et kuni kostja pole pangalaenu saanud, siis kostjal puuduvad omavahendid ehitustööde finantseerimiseks.
14.Kui hageja meelest on leping kehtiv, siis pidi lepingu punkt 2.3 kohaselt hageja omal kulul hankima ja taotlema tema poolt teostatavate tööde teostamiseks kõik vajalikud projektid, load, joonised ja kooskõlastused. Töid pidi hageja hakkama tegema hiljemalt ühe nädala jooksul ehk alates 28.10.2014 (punkt 2.5 ja 5.1.1), esitama kostjale koguriskikindlustuse lepingu (punkt 5.1.3), ära koristama ja ära vedama ehitusprahi (punkt 5.1.6) jne. Hageja on jätnud kohustused täitmata. Kostja allkirjad on lepingul seetõttu, et pangale pangalaenu saamiseks oli vaja näidata, et kostjal on olemas ehitustööde teostaja ja temaga on sõlmitud ka vastav leping. Laenu andmiseks saab pank kontrollida ehitaja tausta, milles on ehitajaga kokku lepitud, milliseid töid teostatakse, millised on ehitaja ja tellija õigused ja kohustused jne. Ehk pank saab kinnituse, et pangalaen ei lähe millegi muu jaoks kui elamute renoveerimiseks ja laenu taotlejal on ehitajaga juba kokku lepitud ning töid võib kohe peale laenu saamist alustada.
15.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et 20.03.2015 allkirjastas kostja esindajana järelevalvet teostav ehitusspetsialist tööde aktid. Ehitusjärelevalve spetsialist ei ole kostja esindaja. Kui võtta
aluseks nn kehtiv leping, siis selle punkt 6.1.1 järgi on kostjal õigus valida enda esindajaks ehitusjärelevalve esindaja. Selleks peaks kostja andma ehitusjärelevalve spetsialistile vastava volikirja enda esindamiseks ja koopia volikirjast esitama hagejale, kes võiks siis selle volikirja alusel aktsepteerida ehitusjärelevalve spetsialisti allkirja kui kostja esindaja oma. Kostja ei ole volikirja või kinnitust selle kohta esitanud.
16.Kostja, et ei eita, et aktides nimetatud tööd on kostja majades tehtud, kuid seda ei teinud hageja. Kostja sõlmis vastava lepingu 22.07.2014 AR Ehitus OÜ-ga, kes teostas kõik hageja aktis nimetatud tööd. AR Ehitus OÜ esitas kostjale arved ja kostja tasus kõik arved. Hageja ei ole vundamendi töödes mitte midagi teinud peale aktide ja arvete esitamise. Kostja ega ükski tema esindaja ei ole nimetatud akte ega arveid allkirjastanud, sest kostja esindajad ei ole nende töödega nõustunud.
17.Seoses lisatöödega osundab kostja järgnevatele töölepingu punktidele: 5.1.11 alusel on pooled kokku leppinud, et lisatööd teostab hageja vaid kirjaliku kokkuleppe alusel, punkt 5.1.11. alusel on töövõtja kohustatud võtma tellijalt kirjaliku nõusoleku kokkulepitud tööst kõrvalekaldumiseks ning lisatööde tegemiseks, esitades konkreetse joonise või ettepaneku vastava kirjeldusega; 5.1.12. kohustab mitte alustama tellijaga kirjalikult kooskõlastamata ühtegi tööd, mis ei ole määratud vastava ehitusprojekti või käesoleva lepinguga. Hageja ei ole ühtegi eelnimetatud dokumenti hagiavaldusele lisanud. Lisatööde nimekirjas on ära toodud utoopilisi töid. Näiteks on väidetavalt hageja teostanud „korteriomandite dokumentatsiooni vormistamise” 3 maja peale kokku 999 euro eest. Kostjale jääb arusaamatuks, milline on seos ehitustöödel korteriomandite dokumentatsiooniga. Ühtegi tõendit hageja oma avaldusele lisanud ei ole. Maanduse paigaldas AR Ehitus OÜ, seega puudub hagejal nõudeõigus selles osas. Kui eeldada nagu hageja, et leping on kehtiv, siis lepingu p 4.3 ütleb, et pooled on kokku leppinud, et...kõik lepingulised tööd (sh vajadusel lisa- ja muudatustööd) teostab töövõtja täielikult omal kulul. Lepingu tööde ajagraafikust nähtub, milliseid töid pidi hageja teostama saadava pangalaenu eest ja milliseid töid pidi hageja teostama omafinantseeringust. Ajagraafiku rida 37 – 40 on hageja ise kirjutanud, et vanade kuuride lammutus ja aed kuuluvad finantseerimisele hageja enda poolt. Rida 43-44 kohustus muude tööde seas ehitama ka uued kuurid vanade asemele omadest vahenditest. Hagile lisatud „teostatud tööde aktis on rida 83 või siis 62, kus hageja soovib peale vanade kuuride lammutamise raha saada ka prahi äraveo ja utiliseerimise eest. Esiteks hageja tegi töö poolikult ja lammutas kuurid ainult osaliselt. Teiseks ei utiliseerinud ega vedanud hageja oma prahti kuhugi ära, vaid jättis kõik hoovi vedelema. Majaelanikud on suurema osa prahti utiliseerinud nn „kevadise laupäevakute” käigus. Osa prahti vedeleb hoovis siiani nagu näiteks kuuride katuselt eemaldatud eterniittahvlid. Kuna eterniit kuulub mürgiste ainete loetelusse, siis neid ei tohi lihtsalt prügikasti visata, vaid peab eraldi loa ja konteineri tellima mürgiste ainete veoks. Lisaks tuleb utiliseeritud eterniit mahuliselt (koguseliselt) fikseerida, mis on hilisemalt vajalik hoonetele kasutusloa saamiseks. Kõik selle on hageja jätnud tegemata. Hageja poolt äravedamata prahi ja ehitusjäätmete tõttu on kostja saanud Tallinna Munitsipaalpolitsei käest trahvi. Hageja oli kindel, et kostja saab pangast laenu, seepärast otsustas hageja enne lepingu jõustumist ehitustöödega alustada ja just nendega, mis pidi hageja ise finantseerima. Selliselt toimides oleks hageja saanud väikese edumaa, et laenu saamise ajaks oleks osa töid juba tehtud. Seetõttu paigaldas hageja omal initsiatiivil majade ümber aia ja alustas kuuride lammutamisega. Kuigi kostja oli sellele vastu, sest leping polnud jõustunud ja laenu ei olnud väljastatud, suutis hageja osaliselt kuurid maha lammutada. Kas hagejal ka kuuride lammutamiseks oli Tallinna linnaosavalitsuse vastav luba, uute kuuride ehitamiseks projekt, linna nõusolek ja luba, ei ole kostjale teada, sest kostja ei ole vastavaid dokumente hagile esitanud.
18.Kostja selgitab, et puudusid majale III korruse peale ehitamiseks vajalikud projektid, load ja kooskõlastused erinevate ametitega ehk see, milleks oli hagejaga sõlmitud ehitusleping. Kostja soov oli ehitada kahekordsest majast kolmekordne maja, millede ülemiste III korruse
elamispindade müügist oleks saanud finantseerida majade renoveerimist. Kolmanda korruse elamispinnad pidi välja ehitama hageja, need lepinguga endale saama ja siis ise edasi müüma ehk loodetavast korteriomandite müügist saadava kasumi arvelt teostama osaliselt ehitustööd omafinantseeringuga. Selleks aga, et ehitada kahekordse maja peale veel üks korrus, on vaja linnaosa luba uue korruse ehitamiseks ehk projekteerimistingimused uue korruse ehituseks, siis on vaja ehitusprojekti, erinevate ametite kooskõlastusi (tuletõrje, linn, elekter, vesi jne). Kõik need load ja kooskõlastused pidi lepingu kohaselt hankima hageja, kuid hageja ei ole täitnud ühtegi oma lepingulist kohustust. Hageja poolt lisatud ehitusluba on antud maja rekonstrueerimiseks, mitte aga uue korruse ehitamiseks ega uute elamispindade väljaehitamiseks. Pangalaenu mittesaamise üheks põhjuseks oligi asjaolu, et kostjal oli olemas majade rekonstrueerimise projekt ja ehitusluba, kuid ehitulepingu kohaselt pidi ehitatama majadele üks korrus peale. Uue korruse ehitamiseks puudus luba, projekt, joonis ning kooskõlastused.
19.Kostja ei ole andnud hagejale luba ehitustegevusega alustamiseks. Hagejal oli luba üksnes osaliselt lammutada vanad ja varisemisohtlikud kuurid, sest seda pidi sõlmitud lepingu järgi tegema hageja omafinantseeringuga ja hageja vajas ruumi eeldatavasti peatselt algava ehituse tarbeks ehitusmaterjali ladustamiseks ning ehitustehnika parkimiseks ja manööverdamiseks. Hagejale on esitatud ainult majade rekonstrueerimise projekt ja selle alusel taotletud ehitusluba ehk majade soojustamise, välisvoodri- ja katuse vahetuse projekt ja ehitusluba.
20.Kostja ei ole ehitusjärelevalvet teostava ettevõttega kokku leppinud ega andnud neile kostja esindamise õigust ning see ei tulene ei sõlmitud käsunduslepingust ega ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 määrusega nr 7 kinnitatud omanikujärelevalve tegemise korrast. AR Ehitus OÜ poolt teostatud tööde aktidest nähtub, et AR Ehitus OÜ on kõik nimetatud tööd teostanud juba enne seda kui hagejaga sai leping sõlmitud. Nimelt on aktidest näha, et akt nr 1 on koostatud 27.07.2014, akt nr 2 on koostatud 06.08.2014 ning akt nr 3 on koostatud 14.08.2014. Aktidest nähtuvalt on teostatud piirdeaia paigaldus, geodeesia, kaevetööd kuni betooni valuni koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Kuigi aktides ei ole konkreetselt kirjas vundamendi soojustus, siis need tööd kuuluvad betoonitööde koosseisu, on AR Ehitus OÜ poolt teostatud ja kostja ei näe siin mingit vastuolu või pretensiooni, miks oleks pidanud nimetatud töö olema lisana eraldi välja toodud. Hagejaga on ehituleping sõlmitud alles 21.10.2014 ehk enam kui kaks kuud peale viimase akti esitamist AR Ehitus OÜ poolt. Ehitisregistrile on teatis ehitaja kohta esitatud 30.09.2014 ning ehituse alustamise teatis 16.10.2014. Teostatud tööde aktid on aga hageja allkirjastanud alles 19.03.2015 ning ehitusjärelevalve 20.03.2015. Kohtu põhjendused
21.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
22.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
23.Kohus on tuvastanud, et: -
hageja ja kostja allkirjastasid 21.10.2014 töövõtulepingu nr 09/14, mille alusel kohustus hageja teostama Tallinnas asuvate elamuhoonete aadressidega J. Vilmsi 48, J.Vilmsi 50 ja
-
J.Vilmsi 52 ehitus- ja renoveerimistöid vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele (I kd tl 6-35); kostja ei ole saanud ehitustegevuseks laenu; omanikujärelevalvet teostas ehitusobjektil Aivar Napits (I kd tl 94, 97-102); hageja on kostjale teostatud tööde eest esitanud arved nr 2015/01, 2015/02 ja 2015/03 kogusummas 34 184,76 eurot (I kd tl 46-48), millised on kostja poolt tasumata.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 34 184,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 389,70 eurot ning viivis põhinõudelt kohtuotsuse jõustumisest 0,02 % päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
25.Hageja leiab, et hagi võiks kuuluda lahendamisele töövõtulepingu sätete alusel või alternatiivselt alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise sätete alusel.
26.Kohus analüüsib esmalt, kas hagi võiks kuuluda lahendamisele töövõtulepingu sätete alusel.
27.Kohus ei tähelda poolte vahel vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 21.10.2014 töövõtulepingu nr 09/14 (I kd tl 6-35). Lepinguga kohustus hageja teostama Tallinnas asuvate elamuhoonete aadressidega J. Vilmsi 48, J.Vilmsi 50 ja J.Vilmsi 52 ehitus- ja renoveerimistöid vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele.
28.Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tingimustele. Vastava õigusliku hinnanguga nõustumust võib järeldada ka poolte kohtule esitatud seisukohtadest.
29.Töövõtulepingu mõiste kohaselt on tegemist lepinguga, millega üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1). Töövõtuleping on seega teenuse osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Töö tegemise ehk tulemuse saavutamise kohustus on töövõtja põhikohustus. Töö on tehtud ja töövõtja põhikohustus täidetud kui kokkulepitud tulemus on saavutatud. Lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtja tehtud töö oma omaduste poolest vastama lepingutingimustele (VÕS § 641). Tellija töövõtulepingust tulenev põhikohustus on töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus (VÕS § 635 lg 1 koos VÕS § 637-ga).
30.Poolte vahel on vaidlus, kas sõlmitud leping on jõustunud ning, kas pooltel on selle alusel tekkinud õigused ja kohustused.
31.Kostja on seisukohal, et pooltevaheline leping ei ole jõustunud ning osundab lepingu punktile 1.7, mis sedastab et: käesolev leping jõustub lepingu allakirjutamise momendist ja ehitust finantseeriva finantsasutuse (panga) poolt väljastatava laenu kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitamise hetkest...Juhul kui finantsasutus (pank) ei soostu ehitusremonttöid finantseerima, on käesolev leping kehtetu (I kd tl 7). Sama põhimõtet kajastab ka lepingu punkt 16.1, mille kohaselt leping jõustub allakirjutamisega ja pangalaenu saamisega tellija poolt (I kd tl 20). Kostja leiab, et kuna leping on sõlmitud edasilükkava tingimusega ja kostja ei ole siiani pangalaenu saanud, siis sellest tulenevalt hagejaga sõlmitud leping ei ole jõustunud. Hageja leiab, et leping on jõustund, kuna ehitisregistrile on esitatud andmed selle kohta, et ehitustöid alustab hageja; töömaa anti kostja poolt hagejale üle; kostja poolt edastati hagejale omanikujärelevalve tegija Aivar Napits andmed; ehitisregistrile esitati omanikujärelevalve tegija Aivar Napits andmed. Hageja selgitab ka, et hageja poolt teostatud tööde näol ei ole tegemist varjatud viisil lepinguliste kohustuste täitmisega, vaid kõigile nähtavate ehitustöödega. Kostja ei
ole ehitustööde tegemisel ajal kordagi palunud, et hageja lõpetaks lepinguliste kohustuste täitmise põhjusel, et nende hinnangul ei ole leping jõustunud.
32.Kohus nõustub kostja käsitlusega, et poolte kokkulepe lepingu punktis 1.7 (I kd, tl 7) on käsitletav edasilükkava tingimusena. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 102 lg 2 kohaselt tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine seati sõltuvusse asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas ta saabub või ei saabu. TsÜS § 105 lg 1 kohaselt edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. Käesoleval juhul on pooled leppinud lepingu punktis 1.7 kokku, et leping jõustub lepingu allakirjutamise momendist ja ehitust finantseeriva finantsasutuse (panga) poolt väljastatava laenu kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitamise hetkest. Samuti leppisid pooled lepingu punktis 1.7 kokku, et juhul kui finantsasutus (pank) ei soostu ehitusremonttöid finantseerima, on käesolev leping kehtetu. Kohus ei tähelda poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja finantsasutuselt laenu saanud ei ole. Seega ei ole kokkulepitud tingimus saabunud ning pooltevaheline 21.10.2014 töövõtulepingu nr 09/14 ei ole jõustunud.
33.Samas peab kohus siinkohal aga oluliseks ka objektil Vilmsi 48, 50 ja 52 omanikujärelevalvet teostanud Aivar Napits 24.01.2017 tunnistajana antud ütlusi, millega on Aivar Napits kinnitanud, et hageja OÜ Tallinna Haldus teostas eelpool nimetatud objektil töid novembris 2014 (II kd, tl 2-5). Sama kinnitavad ka tunnistajad Slawomir Stanislaw Piskorek (II kd, tl 7), Jan Olejnik (II kd, tl 10), Lukas Olejnik (II kd, tl 14) ja Ivan Netšiporenko (II kd, tl 16). Lisaks on kohtule esitatud fotod (I kd, tl 144-146), millede osas on tunnistaja Lukas Olejnik kinnitanud (II kd, tl 14), et need on tehtud objektil Vilmsi 48, 50 ja 52, ning milledelt nähtub selgelt hageja OÜ Tallinna Haldus ärinimi töötajate vestidel. Ka on tunnistaja Lukas Olejnik, kes oli vaidlusalusel perioodil hageja töötaja (I kd, tl 148), kinnitanud (II kd, tl 14), et fotodel (I kd, tl 144-146) olev isik on tema. Kohus leiab, et eelnev kinnitab veenvalt, et hageja tõepoolest teostas objektil Vilmsi 48, 50 ja 52 töid. Lisaks kinnitab eelnevat ka hageja poolt osundatu, mille kohaselt kostja poolt edastati hagejale kostja 31.10.2014 e-kirjaga omanikujärelevalve tegija Aivar Napits andmed (I kd, tl 98). Kohus leiab, et juhul kui poolte vahel ei oleks olnud reaalseid lepingulisi suhteid ei oleks olnud vaja ka hagejale omanikujärelevalve teostaja andmeteid edastada. Samuti on kohtu hinnangul oluline hageja poolt esiletoodu, et hageja teostatud tööde näol ei ole tegemist varjatud viisil lepinguliste kohustuste täitmisega, vaid kõigile nähtavate ehitustöödega ning, et kostja ei ole ehitustööde tegemisel kordagi palunud, et hageja lõpetaks lepinguliste kohustuste täitmise põhjusel, et nende hinnangul ei ole leping jõustunud. Kohtu hinnangul on eluliselt usutavad ka Ivan Netšiporenko, kes oli vahetu tööde juhataja vaidlusalusel objektil, tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt anti kostja poolt luba tööde alustamiseks, kuna lubati miinuskraade ja tuli kiiresti alustada (II kd, tl 17).
34.Kohus leiab, et eelnev kinnitab, et hageja teostas objektil Vilmsi 48, 50 ja 52 töid ning olgugi, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et 21.10.2014 töövõtulepingu nr 09/14 ei olnud jõustunud, siis hageja ja kostja vahel töövõtulepingule omased suhted, mille raames hageja töid kostja objektil teostas, siiski eksisteerisid.
35.Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul hageja õigustatud esitama kostja suhtes töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise nõuet.
36.Riigikohus on selgitanud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt nt RKTKo nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13).
Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduste osas eksisteerib kaks võimalust: VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt muutub tasu sissenõutavaks töö valmimisest ja lg 4, mille kohaselt muutub tasu sissenõutavaks töö vastuvõtmisest tellija poolt. Poolte poolt avaldatust nähtub, et pooled on üksmeelel, et vastavalt poolte kokkuleppele muutus tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisest tellija poolt (VÕS § 637 lg 4). VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja. Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule hageja ja Aivar Napits poolt 20.03.2015 allkirjastatud teostatud tööde aktid 1/D48, 1/D50 ja 1/D52 (I kd tl 36-45). Kostja on seisukohal, et Aivar Napits ei olnud õigustatud kostja nimel töid vastu võtma ning seetõttu ei saa töid vastuvõetuks ja tasu sissenõutavaks muutunuks lugeda. Kostja leiab, et ehitusjärelevalve spetsialist sai ehitutööde akti allkirjastada ainult kui ehitusjärelevalvet teostav isik, mitte aga kui kostja esindaja, kes nõustub aktis toodud väidetavalt teostatud tööde nimekirjade, tööde mahtude ja tasumisele kuuluvate summadega. Kostja osundab, et ehitusjärelevalvega sõlmitud omanikujärelevalve käsunduslepingu nr 1 VM (I kd tl 112-117) punkt 5.1 (I kd tl 113) kohaselt tulenevad omanikujärelevalve kohustused ja õigused majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 määrusega nr 7 kinnitatud omanikujärelevalve tegemise korrast ning on sätestatud OKÜ 2005 II osa 1. jaos ning III osa 1. ja 2. jaos. Käsunduslepingu punkt 3.4 (I kd tl 112) alusel on pooled kokku leppinud, et võimalike lisateenuste osutamisel maksab tellija omanikujärelevalvele tunnitasu kolmkümmend (30) eurot. Punkt 3.5 (I kd tl 113) ütleb, et lisateenuste osutamine, nende sisu ja ulatus ning aruandluse kord peab olema enne lisateenuse osutamist poolte poolt kirjalikult kokku lepitud. Kostja kinnitab, et ta ei ole ehitusjärelevalvet teostava ettevõttega kokku leppinud ega andnud neile kostja esindamise õigust ning see ei tulene ei sõlmitud käsunduslepingust ega ka eelpool nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 määrusega nr 7 kinnitatud omanikujärelevalve tegemise korrast. Kohus nõustub kostjaga, et kohtule esitatust ei nähtu, et Aivar Napits oleks olnud õigustatud isikuks tellija nimel tööd vastu võtma. Ka Aivar Napits ise on käesolevas asjas tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et tööde üleandmiseks ei piisanud üksnes tema allkirjast aktidel vaid, et need tuli allkirjastada ka ühistu juhatuse liikme poolt (II kd, tl 3). Samas on Aivar Napits tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et edastas hageja poolt esitatud 2015 märts aktid ühistu juhatuse liikmetele (II kd, tl 3). Ka kostja seaduslik esindaja on 24.01.2017 kohtuistungil kinnitanud, et kostja on aktid saanud enne 24.01.2017, kuid ei oska täpselt öelda millal (II kd tl 22). Hagiavalduses toodu kohaselt on kostja seaduslik esindaja Margus Kobing hagejale 02.03.2016 e-kirjas teatanud, et keeldub esitatud arvete tasumisest, sest aktides kajastatud töid ei ole aktides kajastatud mahtudes teostatud (I kd tl 4 p 17). Kostja eelnevale vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul viitab kostja 02.03.2016 e-kirjas toodu selgelt sellele, et kostja seaduslik esindaja on aktid kätte saanud ning nendega tutvunud. Ka on kostja näiteks 29.05.2017 menetlusdokumendis (II kd tl 74-76) kinnitanud, et hageja ei ole vundamendi töödes mitte midagi teinud peale aktide ja arvete esitamise.
38.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt saab lugeda tööd vastuvõetuks ja tasunõude sissenõutavaks muutunuks.
39.Kostja on seisukohal, et kostja ei ole tehtud töö eest kohustatud hageja poolt nõutud summat tasuma ka seetõttu, et aktides nimetatud töid ei ole teinud mitte hageja vaid AR Ehituse OÜ.
40.Hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et kostja ei ole suutnud
tõendada, et hageja vundamenditöid ei teostanud. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. Kostja on esitanud tõendamaks, et hageja esitatud aktides teostatud tööd teostas tegelikult AR Ehituse OÜ kostjale AR Ehituse OÜ poolt esitatud aktid nr 1, 2 ja 3 (I kd, tl 77-78, 79, 81-82), AR Ehituse OÜ poolt kostjale esitatud arved nr A-008, A-009 ja A-011 (I kd, tl 75, 76, 80) ning tasumisi tõendava arveldusarve väljavõtte (kd I, tl 127). Ka kostja ise on möönnud, et aktides ei ole konkreetselt kirjas vundamendi soojustus, kuid selgitab, et need tööd kuuluvad betoonitööde koosseisu (I kd, tl 108). Kohus leiab, et kostja selgitused on jäänud paljasõnaliseks. Kohtu hinnangul seab kostja väite, mille kohaselt on hageja poolt esitatud aktides märgitud töid tegelikkuses teostanud AR Ehituse OÜ, kellele on kostja ka tehtud tööde eest tasu maksnud, kahtluse alla eelkõige asjaolu, et kostja on AR Ehituse OÜ-le esitatud arvete alusel tasu maksnud nagu kostja ise välja toob enam kui kaks kuud enne 21.10.2014 lepingu sõlmimist, kuid siiski on 21.10.2014 lepingu lisaks olevas hinnapakkumises kajastatud vundamendi tööd. Kohus leiab, et juhul kui AR Ehituse OÜ oleks vastavad tööd tõepoolest juba teostanud ja kostja nende eest tasu maksnud, ei oleks eluliselt usutav, et kostja on nõus sõlmima hagejaga lepingu, mis sisaldab muuhulgas ka juba AR Ehituse OÜ poolt tehtud töid, mille eest kostja on juba tasu maksnud. Lähtudes eeltoodust peab kohus usutavaks hageja väidet, et AR Ehituse OÜ poolt teostatud tööd olid ettevalmistavad tööd hageja hiljem tehtud töödele. Asjaolu, et hageja objektil tööd tegi on kohus tuvastanud juba eelnevalt.
41.Esmalt käsitleb kohus hageja tasu nõuet seoses lisatöödega. Kohtule esitatud akti nr 1/D48 alusel nõuab hageja tasu maanduse paigaldamise eest vundamendisüvendisse, korteriomandite dokumentatsiooni vormistamise, hoone termoülevaatuse koostamise ja piirdeaia rendi eest kokku 1856,33 eurot (käibemaksuta) (I kd, tl 37-38). Akti nr 1/D50 alusel nõuab hageja tasu maanduse paigaldamise eest vundamendisüvendisse, kuuride lammutamise, sealhulgas prahi äraveo ja utiliseerimise eest, korteriomandite dokumentatsiooni vormistamise, hoone termoülevaatuse koostamise ja piirdeaia rendi eest kokku summas 5651,33 eurot (käibemaksuta). Akti nr 1/D52 alusel nõuab hageja tasu maanduse paigaldamise eest vundamendisüvendisse, kuuride lammutamise, sealhulgas prahi äraveo ja utiliseerimise eest, korteriomandite dokumentatsiooni vormistamise, hoone termoülevaatuse koostamise ja piirdeaia rendi eest kokku summas 5651,33 eurot (käibemaksuta). Seonduvalt hageja tasu nõudega kuuride lammutamise, prahi äraveo ja utiliseerimise eest, märgib kohus järgmist. Esmalt osundab kohus, et kostja on väitnud, et hageja lammutas kuurid ainult osaliselt ning ei utiliseerinud ega vedanud prahti ära vaid, jättis kõik hoovi vedelema (I kd, tl 68). Ka on tunnistaja Ivan Netšiporenko kinnitanud, et lammutus ja utiliseerimistöid ei viidud lõpule, sest kostja takistas töid (II kd, tl 20). Lisaks kinnitab asjaolu, et hageja ei vedanud prahti ära ega utiliseerinud seda, kostja poolt esitatud 21.03.2016 kohtuvälise menetleja otsus kiirmenetluses, mille kohaselt on Korteriühistule Vilmsi Majad rikkunud Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja § 16 lg 7, § 34 lg 4 nõudeid ning ühistule on määratud rahatrahv (I kd, tl 83-84). Lähtudes eeltoodust peab kohus alusetuks hageja nõuet lammutamise, prahi äraveo ja utiliseerimise eest. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud ka see, et hageja oleks paigaldanud maandust vundamendisüvendisse. Tunnistajatena üle kuulatud hageja töötajad Slawomir Stanislaw Piskorek (II kd, tl 8), Jan Olejnik (II kd, tl 11) ja Lukas Olejnik (II kd, tl 13) on kinnitanud, et nemad maandust ei paigaldanud. Kuigi Ivan Netšiporenko (II kd, tl 16) on kinnitanud, et maanduse paigaldas Tallinna Kommunikatsioonid OÜ, kellega oli hagejal alltöövõtuleping, on jäänud antud väide kohtu hinnangul paljasõnaliseks. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks vormistanud korteriomandite dokumentatsiooni. Kostja on korteriomandite dokumentatsiooni osas märkinud, et kostjale jääb
arusaamatuks, milles dokumentatsiooni vormistamine seisnes. Hageja ei ole vaatamata kostja vastuväitele oma nõuet korteriomandite dokumentatsiooni vormistamise osas täpsustanud ega tõendanud. Ka ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud, et on koostanud hoone termoülevaatuse ja rentinud piirdeaia, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks tasunõuet ka nimetatud tööde eest.
42.Aktides nr 1/D50, 1/D48 ja 1/D52 kajastatud vundamenditöid/materjale peab kohus põhjendatuks osaliselt. Kohus ei pea tuginedes tunnistajate Ivan Netšiporenko (II kd, tl 19) ja Slawomir Stanislaw Piskorek (II kd, tl 7) ütlustele põhjendatuks aktides 1/D50 ja 1/D48 kajastatud betoneerimise ja armeerimise töid, kuna tunnistajate ütluste kohaselt olid vundamendi tugevdustööd juba varasemalt tehtud. Ülejäänud osas leiab kohus, et aktides kajastatu on kooskõlas tunnistajate ütlustega tehtud töö osas.
43.Lähtudes eelnevast kuulub akti 1/D50 alusel tasumisele 3998,40 eurot, millele lisandub käibemaks 799,68 eurot, kokku 4798,08 eurot. Akti nr 1/D48 alusel kuulub tasumisele 4386,40 eurot, millele lisandub käibemaks 877,28 eurot, kokku 5263,68 eurot. Akti nr 1/D52 alusel 5847 eurot, millele lisandub käibemaks 1169,40 eurot, kokku 7016,40 eurot.
44.Tulenevalt eelnevast on kostjal hagejale tasumata töölepingu alusel teostatud tööde eest kokku 17 078,16 eurot (koos käibemaksuga)(4798,08 eurot + 5263,68 eurot + 7016,40 eurot).
45.Hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 389,70 eurot ja viivise põhinõudelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku tasumiseni 0,02% päevas. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu, leides et hageja ei saa nõuda viiviseid lähtudes lepingus sätestatust, kuna leping ei ole jõustunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on arvamusel, et tulenevalt asjaolust, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et 21.10.2014 töövõtuleping nr 09/14 ei ole jõustunud, ei ole hagejal õigustatud nõudma viivist 21.10.2014 töövõtulepingu nr 09/14 punktis 6.2.4 sätestatud määras nagu hageja on taotlenud. Küll aga on kohus seisukohal, et hageja on õigustatud nõudma viivist seaduses sätestatud määras. Arvestades, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja esitatud arved kätte saanud ja 30.11.2015 kuupäeva kandvate arvete 2015/01, 2015/02 ning 2015/03 kohaselt tuli arved tasuda 61 päeva jooksul (I kd, tl 46-48), tulnuks kostjal arved tasuda hiljemalt 29.01.2016 ja hageja on õigustatud viiviseid nõudma alates 30.01.2016. Tuginedes eelnevale ning arvestades, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja oli õigustatud esitama arveid kogusummas 17 078,16 eurot, on hagi esitamise hetkeks 11.04.2016 sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 274,20 eurot. Võlaperiood 30.01.2016 11.04.2016
% aastas 8,05
% päevas 0,022
Summa päevas 3,756
Perioodis päevi
Perioodi summa 274,20
46.Kohus on arvamusel, et põhjendatud on ka hageja nõue mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt summalt 17 078,16 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
47.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 17 078,16 eurot (käibemaksuga), hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 274,20 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 17078,16 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
48.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.
49.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.