A J (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx ) Dmitri Štšeberin, A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ, e-post: [email protected] L P (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx)
Kostja:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista L Pilt A Ji kasuks 600 (kuussada) eurot.
3.Menetluskulud jätta kostja L Pi kanda.
3.1.Välja mõista L Pilt A Ji kasuks menetluskulude katteks 215 (kakssada viisteist) eurot.
3.2.Välja mõista L Pilt viivis menetluskuludelt (215 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE
1.A J esitas 29. jaanuaril 2019. a Viru Maakohtule hagi L Pi vastu võlgnevuse 600 euro nõudes. Menetluskulud, riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 135 eurot palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09. juunil 2018. a ja 10. juunil 2018. a suulised intressita laenulepingud, mille alusel hageja andis kostjale laenu 600 eurot (500 eurot + 100 eurot) ning kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 01. oktoobril 2018. a. Laenu tagastamise tähtpäevaks kostja laenu ei tagastanud. Hageja poolt esitatud pretensioonile vastas kostja, et ta tagastas raha oma emale, kellega hageja on elanud koos (kooselu on ammu lõppenud). Hageja leiab, et raha tagastamine selleks mitteõigustatud isikule ei ole kvalifitseeritav laenulepingu täitmisena ning kostjal on eraldiseisev nõue kolmanda isiku vastu alusetu rikastumise sätete järgi. Vabatahtlikult kostja laenu ei tagasta.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja märgib kirjalikus vastuses hagile (tl 22), et ta on vastu sellele, et temalt nõutakse võla maksmist. Selle võla summas 600 eurot tagastas ta A Ji abikaasale L Jile, kes on kostja ema. Raha maksis ta sularahas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
6.Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
7.Hageja nõue tuleneb poolte vahel 09. juunil 2018. a ja 10.06.2018. a sõlmitud laenulepingutest, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu kokku 600 eurot (09. juunil 2018.
a laenu 500 eurot ja 10.06.2018. a laenu 100 eurot). Raha on hageja poolt kostjale üle kantud kahe maksekorraldusega kostja kontole Sedbank AS-is selgitusega „dolg“, mis tähendab eesti keeles laen (tl 7-10).
8.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenuandja laenulepinguga andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laenu), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1)
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja pangakontole on raha summas 600 eurot selgitusega „laen“ üle kantud. Kostja on seisukohal, et ta on laenu tagasi maksnud hageja abikaasale sularahas ning kohustus on täidetud, sest kostja ema on hageja abikaasa .
11.Kohus kostjaga ei nõustu.
12.Asjaolu, et kostja tasus enda emale 600 eurot, ei anna alust lugeda, et sellega on kostja oma laenulepingust tuleneva kohustuse hageja ees täitnud, olenemata sellest, kas kostja ema on hageja abikaasa või mitte ning kas hageja ja kostja ema abielusuhted kestsid kostja poolt oma emale raha tagastamise ajal või olid abielusuhted selleks ajaks lõppenud.
13.VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja abikaasa (kostja ema) ei ole kostja võlausaldaja.
14.VÕS § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oli nõus sellega, et kohustus täidetakse laenu tagastamisega sularahas hageja abikaasale. Hagiavaldusest tulenevate asjaolude kohaselt ei ole hageja ka kostja poolt väidetud kohustuse täitmist ka hiljem heaks kiitnud.
15.Kohus selgitab kostjale, et kostjal on õigus esitada nõue tema poolt makstud raha tagastamiseks L Ji vastu VÕS § 1027 ja 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (alusetu rikastumine). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine).
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 600 eurot.
17.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405).
18.Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
20.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
21.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja.
22.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud: 125 eurot hagi esitamise eest tasutud riigilõiv ja õigusabikulud hagi koostamise eest 135 eurot (90 eurot/tund, ajakulu 1,5 tundi), kokku 260 eurot.
24.Hageja menetluskulu, tasutud riigilõiv on põhjendatud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu, mille suurus on riigilõivuseaduse lisa 1 järgi 125 eurot (tl 11-12).
25.Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ajakulu eest 1,5 tundi tunnihinnaga 90 eurot/ tund. Õigusabikuluks on hagi koostamine.
26.Kohus leiab, et õigusabi hüvitamise nõue 1,5 tunni ajakulu kohta hagiavalduse koostamise eest on ilmselgelt liialdatud ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Kuna tegemist on trafaretse hagiga ja tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakukuks 1 tunni, seega kuulub hüvitamisele õigusabi eest 90 eurot.
27.Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 215 eurot.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.