2-18-18654/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võib esitada, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb 26.08.2015. a Panga ja Q.Q vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 1524661/96al (tl 7-10), mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenusumma 5595,00 eurot sõiduki ostmiseks. Kostja asus laenu kasutama ja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule alates 15.09.2015, kuid kostja jättis laenumaksed alates esimesest osamaksest tasumata. Pank teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest (tl 12) ja ütles lepingu üles 14.04.2016 (tl 13). 27.11.2017 loovutas Pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb järelmaksulepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 5595,00 eurot, intressid 851,60 eurot alates 15.09.2015 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 14.04.2016 ning viivised 1189,23 eurot alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast 15.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.12.2018. a seadusjärgses viivise määras. Lisaks taotleb hageja lisanduva viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 11.12.2018 kuni põhinõude 5595,00 euro tasumiseni. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingule on kokku lepitud intressi määr 24,9005% aastas ehk 0,068% päevas tagastamata järelmaksu summa jäägilt. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist tasumata põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt 5595,00 eurot viivise väljamõistmist alates 11.12.2018.a. kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras 8% aastas ehk 0,021858% päevas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 11.12.2018 – 19.03.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 121,40 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1310,63 eurot (1189,23+121,40). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.