J.T. hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. veebruar 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): J.T. (ik: XXXX), esindaja advokaat Marina Kelpman Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Tartu Vangla kaudu), esindaja Marju Altsaar
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. novembri 2018 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus J.T. kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.J.T. (hageja) esitas 19.01.2018 maakohtule Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt kannab hageja karistust Tartu Vanglas. 2017. a augustis tekkis hageja parema käe sõrmele kasvaja. Hageja pöördus abi saamiseks Tartu Vangla meditsiiniosakonda. Alles 23.09.2017 tehti hagejale operatsioon ning hiljem selgitati, et kasvaja oli healoomuline ja edasine ravi pole näidustatud. Kasvaja tekitas hagejale väljakannatamatut valu, mistõttu ei suutnud ta kriminaalasja arutamise ajal normaalselt mõelda ning tagada endale vajalikul määral kaitset. Hageja kaebas korduvalt tugeva valu üle ja palus osutada meditsiinilist abi, kuid tulemusteta. Hageja palus tuvastada kostja poolt hagejale mittekvaliteetse tervishoiuteenuse osutamine, millega põhjustati hagejale valu ja kannatusi.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejale tervishoiuteenuse osutamisega viivitatud. Hagejale võimaldati eriarsti vastuvõtt kolmandal päeval pärast perearsti vastuvõtul käimist ja vähem kui kuu pärast eriarsti vastuvõttu moodustis eemaldati. Vahepealsel ajal hoiti hageja sõrme meedikute pideva järelevalve all ning osutati vajalikku ravi. Hageja ei ole kostjale valu kurtnud ega valuvaigisteid palunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 28. novembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lg 3 järgi tõendada hagejal, kuna kostja on hagejale tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerinud. Hageja peab tõendama, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus kohustust, ta on süüdi kohustuse rikkumises, hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et hageja pöördus 23.08.2017 Tartu Vangla meditsiiniosakonda erakorralisele vastuvõtule, kus kurtis näpu otsas oleva mädaniku üle. Eriarsti (nahaarsti) vastuvõtt toimus 25.08.2017, s.o kolmandal päeval pärast perearsti poole pöördumist, hagejal diagnoositi D18.0 + kõigi paikmete hemangioom ja eriarst otsustas selle eemaldada. Nahaarsti vastuvõtt võimaldati hagejale piisavalt kiiresti, hageja tervisekaardist tulenevalt oli see esimene aeg, mil nahaarst Tartu Vanglas patsiente vastu võttis. 23.09.2017 moodustis eemaldati. 02.10.2017 Tartu Ülikooli Kliinikumi histoloogilise uuringu vastuse kohaselt oli hagejal püogeenne granuloom ehk healoomuline kasvaja. Ekspertiisiakti järgi määrati hagejale diagnoos D18.0, mis märgib healoomulist kasvajat. Kostja andis hagejale eriarstiabi piisavalt kiiresti. Eksperdi ütluste kohaselt ei ole vältimatu meditsiiniline abi antud
diagnoosi korral tarvilik, sest diagnoos ei ole eluohtlik. Lisaks ei mõjuta selline nahamuutus oluliselt isiku teovõimet. Kuivõrd tegemist ei olnud eluohtliku seisundiga, ei olnud kostja kohustatud hagejale vältimatut arstiabi osutama ning tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja kostja teostas teenust tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolsusega. Eksperdiarvamusest tuleneb, et tsiviilmeditsiinis kulub sarnasele teenusele oluliselt pikem aeg. Eksperdi ütluste kohaselt on pahaloomulise kasvaja puhul kümme nädalat piir, mille jooksul võiks panna diagnoosi ja alustada ravi. Hagejale võimaldati healoomulise kasvaja eemaldamine neli nädalat pärast selle tuvastamist. Hageja ei ole tõendanud, et osutatud tervishoiuteenus ei olnud nõuetekohane. Hageja peamine etteheide on see, et perioodil august kuni 14.09.2017 paapul veritses ja talle ei antud plaastreid ega sidet ning paapul jäeti puhastamata ja salvimata. Paapulit on enne 23.09.2018 operatsiooni puhastatud (salvitud, plaasterdatud, seotud) neli korda (08.09.2017, 14.09.2017, 17.09.2017, 19.09.2017). 23.08.2017 ja 25.08.2017 tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et paapul oleks veritsenud või koevedelikku eritanud ning vajanud sidumist või puhastamist. Kuivõrd hageja healoomuline kasvaja ei vajanud erakorralist arstiabi, siis pidi kostja teostama hageja nõudmisel haava puhastamist, salviga määrimist ja sidumist. Hageja on pöördunud perearsti poole neli korda ning iga kord on haava hooldatud. Samuti ei ole leidnud tuvastamist hageja väited, et sõrm veritses alates augusti algusest, mistõttu oli tal takistatud kriminaalasja kohtuistungitest arusaamine. Esitatud spetsifikatsioon ei tõenda, et vajalikku ravi ja hooldust augustis ei tagatud, kuna spetsifikatsioonist nähtub, et kaitsja on meditsiiniosakonna poole pöördunud 23.08 2017 ja 28.08.2017, st ajal, mil hageja oli juba erakorralisele vastuvõtule saanud. Kuivõrd tegemist ei ole diagnoosiga, mis vajab erakorralist ravi, ja hageja sõrme hooldati, siis ei ole kostja pannud toime rikkumist, mis oleks põhjustanud hagejale valu. Eksperdi ütluste kohaselt granuloom ei valuta, valu võib tekitada põletikus olev ala. Selline põletik ei tekita tavapäraselt väljakannatamatut valu, seega ei olnud ka põhjust saata hagejat kiiremas korras operatsioonile. Kohus möönis, et põletiku olemasolu võib tekitada valu, kuid hageja on jätnud kasutamata võimaluse valuvaigisteid küsida. Hageja ravikaardist tulenevalt ei ole hageja valu üle perearstile kurtnud ega valuvaigisteid palunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus VÕS §-st 762 tulenevat kohustust, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.J. T esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. novembri 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tegi kohus otsuse tuginedes kostja väidetele, jättes tähelepanuta hageja selgitused ja tõendid. Hageja pöördus meditsiinilise abi saamiseks 2017. a augusti alguses. Arsti vastuvõtule sai ta alles kolme nädala pärast, 23.08.2017. 25.08.2017 nahaarsti vastuvõtul diagnoositi kõigi paikmete hemangioom. Operatsioon tehti alles 23.09.2017. Vahepealse aja jooksul kannatas hageja tugevat valu, valu ja veritseva haava pärast ei saanud ta öösel magada, mistõttu ei mõistnud selgelt ka kriminaalasja kohtuistungitel toimuvat. Hageja kaitsja pöördus 23. ja 28.08.2017 kirjalikult vangla meditsiiniosakonda palvega osutada hagejale viivitamatult meditsiinilist abi; 2) taotleb hageja M. T (abikaasa) tunnistajana ülekuulamist. Maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata, piirates hagejal oma väidete tõendamist. Kuna M. T külastas abikaasat tihti ja oli istungitel, saab ta anda ütlusi selles osas, millised olid hageja kannatused. Lisaks saab tunnistaja anda ütlusi selle kohta, kelle poole hageja pöördus ja milliseid vastuseid ta sai;
3) hindas kohus ebaõigesti ekspertiisiakti ja eksperdi selgitusi, jättes tähelepanuta, et akt ja selgitused on vastuolus. Ekspertiisiakt käsitleb paikmete hemangioomi. Kohtuistungil andis ekspert selgitusi hagejal esinenud püogeense granuloomi kohta. Ekspert selgitas, et püogeense granuloomi puhul võib valu olla tugev, valu põhjustab põletik. Valu on igal inimesel individuaalne. Tavaliselt antakse sellisele patsiendile paracetamoli. Granuloomi sidet tuleb vahetada kohe, kui side läheb märjaks. Hageja ei saanud mingeid ravimeid ega piisavat sidumist, ei saanud isegi plaastrit või salvsidet. Hageja kannatas valu ning oli igasuguse meditsiinilise abita kuni 08.09.2017. Granuloomi puhastati enne operatsiooni ainult neli korda; 4) on tegemist raviveaga. Nahaarsti vastuvõtul diagnoositi hagejal kõigi paikmete hemangioom. Histoloogilise uuringu vastuse kohaselt oli hagejal püogeenne granuloom, mis vajas teistsugust hooldamist ja ravi. Hageja tervisekaarti on märgitud erinevaid diagnoose ning õigeaegselt õiget ravi ta ei saanud. Kostja rikkus tervishoiuteenuste korraldamise seadust, mis sätestab, et püsiva terviserikkega patsient peab saama abi. Antud juhul oli tegemist tugeva valuga ning vangla meditsiinitöötaja pidi osutama tervishoiuteenust kohe. Hageja tervis halvenes kahe kuu jooksul, kasvaja suurenes ja segas igapäevatöid, sh kriminaalmenetluses osalemist.
5.Eesti Vabariik (Tartu Vangla kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kohus tuvastas, et hageja sõrmele tekkinud nahamuutuse näol oli tegemist healoomulise kasvajaga, mis ei vajanud erakorralist sekkumist. Eksperdi kinnitusel vastas hagejale osutatud raviteenus arstiteaduse üldisele tasemele ja oli sooritatud korrektselt, sama teenuse saamise aeg tsiviilmeditsiinis on oluliselt pikem. Asjaolud, et hageja valulävi võis olla madalam kui keskmisel inimesel, et hageja soovis moodustise hooldamiseks rohkem vahendeid ning tema hinnangul oleks pidanud talle osutama tähelepanu rohkem ja abi kiiremini, ei tähenda, et kostja ostutatud tervishoiuteenus ei olnud kvaliteetne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.novembri 2018 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitanud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
8.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitamist tervishoiuteenuse lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi. Seega on hagi rahuldamiseks vaja esmalt tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja poolt hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas VÕS §-s 762 ettenähtud nõuetele. Apellandi väide, et maakohus on nimetatud järeldusele jõudes rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise reegleid, ei ole õige.
8.1.Eriarsti vastuvõtul 25.08.2017 (tl 36) diagnoositi hagejal kõigi paikmete hemangioom. 23.09.2017 eemaldati hageja parema käe sõrme otsas olev moodustis ning histoloogilise uuringu (tl 39) tulemusel selgus, et hagejal oli hemangioom ehk püogeenne granuloom. Eksperdiarvamuse (tl 99) kohaselt diagnoosid Z03 ja D18.0 ei ole võrreldavad, sest esimene diagnoos märgib kahtlustust mingi haiguse osas, mida alles hakatakse uurima ja diagnoosima. Teine diagnoos märgib healoomulist kasvajat. Ekspert jäi kohtuistungil arvamuse juurde ning
selgitas täiendavalt (tl 136-140), et hagejale pandud diagnoos on õige ning hemangioom ja püogeenne granuloom on samatähenduslikud. Seetõttu on ekslik hageja väide apellatsioonkaebuses, et hagejale pandud esmane diagnoos, s.o hemangioom, on vale ning tegemist on raviveaga, kuna ekspediarvamus ja eksperdi kohtuistungil antud selgitused on erinevad.
8.2.Eksperdiarvamuses on ekspert muu hulgas kinnitanud, et Tartu Vanglas osutatud raviteenus vastas igati arstiteaduse üldisele tasemele ja oli sooritatud korrektselt ning et tsiviilmeditsiinis kulub sarnasele teenusele ilmselt oluliselt pikem aeg, sest plaanilised järjekorrad nii nahaarstile kui kirurgile on kindlasti pikemad kui antud juhtumil. Samuti nähtub eksperdiarvamusest, et paracetamol ja ibuprtofen on tavapärased meil kasutatavad valuvaigistavad medikamendid ja ühel näpul esinev nahamuutus ei saa olla oluline mõjutegur tugeva valu tekkeks. Seega lükkab eksperdiarvamus ümber hageja väite, et talle osutatud tervishoiuteenus ei olnud küllaldaselt kiire ning talle võimaldatud valuvaigistid (paracetamol ja ibuprofen) ebapiisavad.
8.3.Asja materjalidest nähtuvalt määras maakohus ekspertiisi hageja 19.04.2018 kohtuistungil esitatud taotluse alusel, samuti kutsus maakohus hageja taotluse alusel eksperdi küsitlemiseks 24.10.2018 kohtuistungile. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (tl 140) on hageja kinnitanud, et tal eksperdile rohkem küsimusi ei ole. Eeltoodu kinnitab, et hageja sai eksperdilt ammendavad vastused ekspertiisieseme kohta. Hagi rahuldamata jätmisel tugines maakohus peaasjalikult eksperdiarvamusele ning eksperdi kohtuistungil antud ütlustele, s.o tõenditele, mille maakohus kogus hageja taotluste alusel. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et hagi rahuldamata jätmisel on maakohus tuginenud üksnes kostja esitatud tõenditele ja vastuväidetele. Sarnaselt maakohtuga puudub ringkonnakohtul alus seada eksperdiarvamuse õigsust kahtluse alla. Üksnes see, et hageja ei nõustu eksperdiarvamuse ja eksperdi ütlustega kohtuistungil, ei tähenda nimetatud tõendite ebausaldusväärsust. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et hageja enda seisukohad on menetluse kestel muutunud. Nii on hageja hagiavalduses kinnitanud, et kriminaalasja kohtus menetlemise ajal 2017. a augustis tekkis tal parema käe ühel sõrmel kasvaja. Apellatsioonkaebuse põhjendsute kohaselt algasid kriminaalasja istungid 14.08.2017 ning tervisekaardi kohaselt pöördus hageja vangla meditsiiniosakonda 23.08.2017. Eelmärgituga on vastuolus hageja vande all antud seletus, milles hageja kinnitas, et alates augustist 2017 kuni 14.09.2017 ei osutatud talle mitte mingisugust tervishoiuteenust.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.