Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

korras esindaja. 19.01.2018 esitas J. T. (hageja) hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus määrata mittevaralise kahju hüvitisena õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt kannab hageja karistust Tartu Vanglas. Hageja kriminaalasja menetluse käigus, st augustis 2017, tekkis hageja parema käe sõrmele kasvaja. Hageja pöördus meditsiinilise abi saamiseks Tartu Vangla meditsiiniosakonda, kuid tulemuseta. Alles 23.09.2017 tehti hagejale operatsioon ning hiljem selgitati, et kasvaja oli healoomuline ja edaspidine ravi pole näidustatud. Hageja sõrmel olnud kasvaja tekitas talle väljakannatamatut valu, mistõttu ei suutnud ta kriminaalasja arutamise ajal normaalselt mõelda ja tagada enda kaitset vajalikul määral. Hageja kaebas korduvalt ja avalikult tugeva valu üle ning palus osutada temale meditsiinilist abi, kuid tulemuseta. Hageja ei tea käesoleva ajani diagnoosi ega seda, mis põhjustas kasvaja tekke, tema käe kohta puudub epikriis ja talle pole tutvustatud tema tervisekaardi andmeid. Hageja palub tuvastada tervishoiuteenuse osutaja poolne tervishoiuteenuse osutamise rikkumine, mis seisneb kostja poolt hagejale mittekvaliteetse tervishoiuteenuse osutamises, millega põhjustati hagejale valu ja kannatusi. Kostja vastuses esitatud väited selle kohta, et tervisekaardid ei sisalda kandeid hagejal olnud valu kohta, kuna hageja seda arstile ei avaldanud, ei vasta tegelikkusele. See, et hageja kaebuseid ei ole kajastatud tervisekaardil ei sõltu hagejast, kuna hagejal puudub võimalus mõjutada tervisekaardile kantavate andmete sisu (tlk 43-44).

tervishoiuteenuse osutamiseks kulunud aeg oli oluliselt pikem, kui seda oleks olnud samasuguse raviteenuse saamisel vabaduses. Kostja märgib, et kuigi hageja väidab, et pidi raviteenust oodates kannatama mõtlemist segavat valu, ei ole hageja kostjale seda kurtnud ega valuvaigisteid palunud. Kostja peab oluliseks märkida, et hageja näpul olnud moodustis iseenesest valu ei põhjusta ning seetõttu on väited väljakannatamatu valu kohta eluliselt mitteusutavad. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et ta ei tea käesoleva ajani diagnoosi, kuigi ta on ise hagiavalduses hagi aluseks olevates asjaoludes märkinud, et 23.09.2017 tehti operatsioon ning hiljem selgitati, et kasvaja oli healoomuline ja edaspidine ravi ei ole näidustatud. Kostjal puuduvad andmed, et hageja oleks avaldanud soovi tutvuda oma tervisekaardiga ning, et temale oleks seda keelatud. Samuti ei ole kostjale teada, et hageja oleks soovinud saada selgitusi tema kasvaja tekke põhjuste kohta. Kostja leiab, et ei ole hagejale raviteenuse osutamisel seadusest ega lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ega temale mittevaralist kahju tekitanud ning eeltoodust tulenevalt palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

oodatava hoolega. Sealjuures tähendab arstiteaduse üldise taseme kindlakstegemine vastust küsimusele, kas raviarst tegutses vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-06, p 12). VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 alusel arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitisena maksta mõistlik rahasumma. Hagi lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-10, p 14). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lausele peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 770 lg 3 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Kuivõrd kostja on hagejale tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerinud, tuleb tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendada hagejal. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus kohustust, ta on süüdi kohustuse rikkumises, hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Esmalt analüüsib kohus, kas kostja kohustuse rikkumine seisneb selles, et hagejale ei võimaldatud piisavalt kiiresti eriarsti abi. Hageja tervisekaardi väljavõttest (tlk 35-37) nähtub, et hageja pöördus 23.08.2017 Tartu Vangla meditsiiniosakonda erakorralisele vastuvõtule, kus kurtis näpu otsas oleva mädaniku üle. Hageja sõnul oli ta ca 2 nädalat tagasi teinud trenni ja seeläbi näpuotsas oleva punase täpikese katki teinud, olevat tulnud verd, mis ka kinni jäänud. Perearsti dr M. Maidlal tekkis kahtlus liiglihale ja ta otsustas suunata hageja eriarsti vastuvõtule. Eriarsti (nahaarsti) vastuvõtt Tartu Vanglas toimus 25.08.2017, kus diagnoositi hagejal D18.0+ Kõigi paikmete hemangioom ning eriarst otsustas selle eemaldada. Hagejale võimaldati eriarsti vastuvõtt kolmandal päeval pärast pöördumist perearsti poole. Kohus leiab, et nahaarsti vastuvõtt võimaldati hagejale piisavalt kiiresti, hageja tervisekaardist tulenevalt oli see esimene aeg, mil nahaarst Tartu Vanglas patsiente vastu võttis. 23.09.2017 eemaldati Tartu Vanglas hageja näpu otsas olnud moodustis ning saadeti patohistoloogiliseks uuringuks Tartu Ülikooli Kliinikumi. 02.10.2017 Tartu Ülikooli Kliinikumi histoloogilise uuringu vastuse kohaselt oli hagejal pürogeenne granuloom ehk healoomuline kasvaja. Ekspertiisiakti (tlk 99) kohaselt määrati hagejale diagnoos D18.0, mis märgib healoomulist kasvajat. Praegusel juhul peab kohus hindama, kas hagejale oleks tulnud osutada eriarstiabi kiiremini ehk kas kostja oleks pidanud korraldama hageja healoomulise kasvaja eemaldamise kiiremini, kui üks kuu (hageja perearstile pöördumine 23.08.2017 ja operatsioon kasvaja eemaldamiseks 23.09.2017). Kohus on ekspertarvamust ja eksperdi ärakuulamisel saadud teavet hinnates jõudnud järeldusele, et kostja andis piisavalt kiiresti hagejale eriarstiabi. Eksperdi ütluste kohaselt ei ole vältimatu meditsiiniline abi antud diagnoosi korral tarvilik, sest antud diagnoos ei ole inimese tervisele eluohtlik. Lisaks ei mõjuta selline nahamuutus oluliselt isiku teovõimet. Tegemist

oli tavalise nahakasvajaga, mille tõttu ei olnud vajalik erakorraline ravi, sest tegemist ei olnud pahaloomulise kasvajaga. Kohus leiab, et kuivõrd ei olnud tegemist hageja eluohtliku seisundiga (verejooks, kooma jne) ei olnud kostja kohustatud hagejale vältimatut arstiabi osutama/korraldama ja kostja teostatud tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja kostja teostas teenust tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolsusega. Ekspertarvamusest tuleneb, et tsiviilmeditsiinis kulub sarnasele teenusele oluliselt pikem aeg, sest plaanilised järjekorrad nii nahaarstile kui kirurgile on enamasti pikemad kui antud juhtumi puhul. Samuti on eksperdi ütluste kohaselt pahaloomulise kasvaja puhul kümme nädalat see piir, mille jooksul võiks panna diagnoosi ja alustada ravi. Praegusel juhul võimaldati hagejale healoomulise kasvaja eemaldamine nelja nädala pärast peale selle tuvastamist. Sellest tulenevalt on hageja saanud eriarstiabi tavapärasest hoopis kiiremini. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja kohustuse rikkumine seisneb selles, et kostja ei teostanud healoomulise kasvaja hooldamist piisava hoolega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle vanglas osutatud tervishoiuteenus (ravi) ei olnud nõuetekohane. Hageja peamiseks etteheiteks kostjale on see, et perioodil august kuni 14. september 2017 tema sõrme otsas olev paapul veritses ning talle ei antud veritsuse peatamiseks plaastreid ega sidet ning paapul jäeti puhastamata ja salvimata. Kohus tuvastas, et hageja sõrmel olevat paapuli on enne 23.09.2018 operatsiooni puhastatud (salvitud, plaasterdatud, pandud sidemesse) 4 korda (08.09.2017, 14.09.2017, 17.09.2017, 19.09.2017). 23.08.2017 ja 25.08.2017 (tlk 36) tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et hageja sõrmel olev paapul oleks veritsenud või koevedelikku eritanud ning, et sõrm oleks vajanud sidumist või puhastamist. Seega ei ole tõendatud hageja väited selles, et temale vajalikku ravi ei osutatud. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et hageja healoomuline kasvaja ei vajanud erakorralist arstiabi, siis pidi kostja teostama hageja nõudmisel haava puhastamist, selle salviga määrimist ja sidumist. On tuvastatud, et hageja on pöördunud perearsti poole 4 korda, mille jooksul hagejale ka sellist teenust osutati. Praegusel juhul on kohtule nähtav, et põhimõtteliselt iga kord, kui hageja perearsti poole pöördus, siis tema haava ka hooldati. Kohus leiab, et kostjale ei saa panna kohustust ise hageja sõrme ravi- ja hooldusvajadust hindamas käia, vaid hageja oleks pidanud ise taotlema vastavaid protseduure probleemide ilmnemise korral. Samuti ei ole leidnud tuvastamist hageja väited, et tema sõrm veritses alates augusti algusest, mistõttu oli tal takistatud kriminaalasja kohtuistungitest arusaamine. Kohtu arvates ei tõenda hageja poolt esitatud spetsifikatsioon (tlk 64) seda, et hagejale vajalikku ravi ja hooldust augustis ei tagatud, kuna spetsifikatsioonist nähtub, et kaitsja on meditsiiniosakonna poole pöördunud 23.08 2017 ja 28.08.2017, st ajal mil hageja oli juba erakorralisele vastuvõtule saanud. Hageja on ka väitnud, et kuivõrd talle meditsiinilist abi ei osutatud, pidi hageja tundma väljakannatamatut valu. Kohus leiab, et kuivõrd antud healoomulise kasvaja puhul ei ole tegemist diagnoosiga, mis vajab erakorralist ravi ja on tõendatud, et hageja sõrme hooldati, siis ei ole kostja pannud toime rikkumist, mis oleks põhjustanud hagejale valu. Eksperdi ütluste kohaselt tekkis hageja näpu otsa püogeenne granuloom. Püogeenne granuloom on põletiku ajal tekkinud vohand. Granuloom tekib põletiku tulemusel ehk granuloom ise ei valuta, vaid valu võib tekitada põletikus olev ala. Eksperdi ütluste kohaselt ei tekita tavapäraselt selline põletik väljakannatamatut valu, seega ei olnud ka põhjust saata hagejat kiiremas korras operatsioonile. Eksperdi ütluste kohaselt kasutatakse käsimüügi valuvaigisteid enamuse operatsioonide korral, mis tehakse päevakirurgias. Ka healoomulise kasvaja puhul kasutatakse operatsioonijärgselt käsimüügi valuvaigisteid,

seega olid ka enne operatsiooni toimumist käsimüügi valuvaigistid piisavad, et valu leevendada. Hageja ravikaardist tulenevalt ei ole hageja valu üle perearstile kurtnud ega ole endale ka valuvaigisteid palunud. Siinkohal jäävad kohtule arusaamatuks hageja väited selle kohta, et ta ei saanud valu tõttu normaalselt mõelda, ega teha elementaarseid olmeasju (koristada, pesta, riietuda). Hageja ei ole tõendanud, et talle valuvaigisteid ei antud, ega seda, et ta oleks valuvaigisteid küsinud. Vastupidiselt nähtub hageja ravikaardist, et ta ei ole valuvaigisteid küsinud. Kohus möönab, et sellise põletiku olemasolu võib tekitada valu, kuid hageja on jätnud kasutamata võimaluse endale valuvaigisteid küsida. Samuti leiab kohus, et eksperdi ütluste kohaselt võib küll sellise põletiku olemasolu tekitada valu, kuid kostjale osutatud arstiteenus on vastanud arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja on seda osutanud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkust VÕS §-st 762 tulenevat kohustust, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.