Hageja Sanveks OÜ (registrikood xxx), lepinguline esindaja Vladimir Kolga Kostja Vivaline OÜ (registrikood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Kohtuistungitel 11.06.2018 ja 11.02.2019
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja Sanveks OÜ kanda.
3.Välja mõista Sanveks OÜ-lt Vivaline OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1 320 eurot ilma käibemaksuta.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 6 123,24 ja sissenõutavaks muutunud viivis 127,50 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest, so alates 12.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja märkida lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Sanveks OÜ (hageja) ja Vivaline OÜ (kostja) sõlmisid juunis 2017 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja tegema kostjale ehitustöid xxx ehitusel alltöövõtu korras ja kostja kohustus hagejale tasuma tööde eest vastavalt tööde graafikule. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, st ei ole tasunud esitatud arveid õigeaegselt.
Juulikuus 2017. aastal andis kostja hagejale lisatöid. Hageja tegi näidatud lisatööd ära. Töö on valminud, kostjale üle antud ning on kostja poolt märkusteta vastu võetud. Kostja hagejale tehtud töö osas pretensioone esitanud ei ole. Hageja esitas 6.08.2017 kostjale tasumiseks arve nr 1784 ajavahemikus juuni-juuli 2017 xxx ehitusobjektil tehtud põhitööde eest summas 6 123,24 eurot ning arve nr 1785 ehitusobjektil lisatööde tegemise eest summas 2 808,00 eurot. Arvete maksetähtaeg oli 1.09.2017. Kostja aktsepteeris 7.08.2017 arvet nr 1784, kuid ei nõustunud arvega nr 1785 (lisatööd). Kostja esitatud arveid tähtajaks ega hiljem tasunud ei ole.
3.8.06.2018 seisukohas leiab hageja, et 6.08.2017 esitatud arve nr 1784 summas 6123,24 eurot on esitatud juba valminud töö eest. 6.08.2017 esitatud arve nr 1785 summas 2 808,00 eurot on esitatud sama ajavahemikus sama ehitusobjektil teostatud lisatööde eest. Hageja poolt teostatud lisatöid teostati kostja suulisel korraldusel. Kostja on 7.08.2017 e-kirjas hagejale on kinnitanud, et kostja on nõustunud hageja arvega nr 1784, kuid ei aktsepteeri lisatöid, misläbi hagejal on õiguslik alus arvata, et kostja võttis hageja poolt valminud lepingulised tööd vastu.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja on kirjeldanud poolte vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingut ebatäpselt. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tegema töid vastavalt hageja esitatud pakkumisele nr 1701. Pakkumises on ekslikult märgitud pakkumise saajaks NORDCOM PROJECT OÜ, tegelikult esitas hageja pakkumise kostjale. Kõnealusel ehitusobjektil oli ehitustööde tellijaks Fund Ehitus OÜ, kelle üheks töövõtjaks oli kostja. Lisaks kostjale tegutsesid objektil mitmed teised töövõtjad. Hageja oli omakorda kostja alltöövõtja, kellelt kostja tellis teatud tööde teostamise. Ebaõige on hageja väide, et lepingu kestel ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, sh ei ole tasunud arveid õigeaegselt. Tegelikult oli olukord vastupidine – hoopis hageja jättis mõnikord tööd tähtajaks tegemata või ei teinud töid nõuetekohaselt. Kvaliteetselt ja kokkulepitud tähtajaks tehtud tööde eest on kostja alati tasunud. Kui töö ei olnud tehtud nõuetekohaselt, siis ei tasunud kostja enne, kui puudused olid kõrvaldatud.
5.Arvet nr 1784 summas 6 123,24, mis on hageja nõude aluseks käesolevas asjas, ei ole kostja kunagi aktsepteerinud, kuna arves märgitud töid ei ole hageja kostjale üle andnud. Kostja ei olnud rahul hageja tööga alltöövõtu tegemisel, kuna kostja ei teostanud töid korrektselt ega kvaliteetselt ja jättis tööd õigeks ajaks tegemata. Tellija Fund Ehitus OÜ pretensioonid kostjale nähtuvad alltöövõtjate 04.07.2017 koosoleku protokollist, milles märgitud etteheited tegemata või lõpetamata tööde osas on otseselt seotud hageja poolsete kohustuste täitmata jätmisega tööde teostamisel. Sel põhjusel ei saanud kostja vastavaid töid õigeaegselt tellijale (Fund Ehitus OÜ) üle anda, vaid pidi need ise tegema või ümber tegema, kui töö ei olnud nõuetekohaselt tehtud. Kostja märgib, et arves nr 1784 märgitud tööd on põhiosas teostanud kostja ise, kuna need oli vaja võimalikult kiiresti tellijale üle anda, et vältida trahvisanktsioone, mida tellija oli ähvardanud kostja suhtes rakendada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
7.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 635 lg 1 alusel. VÕS § 635
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist summas 6 123,24 eurot, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
9.Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Ka ei vaidle nad selle üle, missugused tööd tuli lepingu raames teha. Pooled vaidlevad, kas hageja on teostanud lepingujärgsed tööd ning kas kostjal on kohustus tööde eest maksta 6 123,24 eurot või on kostjal õigus keelduda tasumisest. Mõlemad pooled kinnitasid 11.06.2018 toimunud eelistungil kohtule, et vaidlus on üksnes arve nr 1784 osas (tl 108 pöördel). Seega on vaidlus veetorude paigaldustööde osas I korrusel; töökohtade organiseerimises ja raamatupidamises, transpordikuludes, lisatöödes ja muudes lisakuludes; kanalisatsioonitorude paigalduses I ja II korrusel; kastmiskraanide paigalduses ning veetorude paigaldustöödes II ja III korrusel (vt arve nr 1784, tl 6). Kostja vastuväiteks hageja tasunõudele on olnud asjaolu, et hageja ei ole arvel nr 1784 märgitud töid kostjale üle andnud ning märgitud tööd on põhiosas teostanud kostja ise.
10.VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
11.Hageja leiab, et hageja andis tööd kostjale üle 6.08.2017 koostatud arve nr 1784 alusel. Hageja selgitas 11.06.2018 toimunud eelistungil, et tööde üleandmine toimus selliselt, et valmis osa antakse kostjale üle ja kostja aktsepteerib seda. Tööde aktsepteerimiseks loetaks esitatud arve (tl 108 pöördel). Kostja leiab, et arvel nr 1784 märgitud tööd ei ole hageja poolt teostatud ega kostjale üle antud.
12.Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21). Kohus selgitas 11.06.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil poolte tõendamiskoormist. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning kostja on töö vastuvõtmisest keeldunud. Samuti tuleb hagejal tõendada, et kostjale on antud täiendav tähtaeg, mis on tulemuseta jäänud. Juhul kui hageja tõendab nimetatud asjaolud ära, siis kostjal tuleb tõendada, et kostjal oli töö vastuvõtmisest keeldumise õigus, kuna kas tööd olid osaliselt tegemata või tööd ei vastanud lepingutingimustele (tl 109).
13.Käesoleval juhul on tõendatud, et hageja esitas kostjale 6.08.2017 e-kirjaga arve nr 1784, milles teatas, et kostjale on koostatud arve, mille leiab manusest (tl 7). Arve tuli tasuda hiljemalt 1.09.2017 (tl 6 pöördel). Arve esitamist ning tasumiseks antud tähtaega ei ole kohtu hinnangul võimalik käsitleda tööde valmimisena ega tähtaja andmisena tööde vastuvõtmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et tööde üleandmiseks loetakse esitatud arve esitamine. Kohus leiab, et VÕS § 638 on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendatud, et pooled leppisid kokku tööde vastuvõtmise tingimustes. Eeltoodust tulenevalt hageja ei ole avaldanud kostjale soovi vaidlusaluste tööde üleandmiseks ning hageja ei ole tõendanud, et andis tööde vastuvõtmiseks kostjale tähtaja.
Kohus leiab, et kohtule hageja poolt esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et vaidlusalused tööd on valminud (tl 7-8). Kostja 7.08.2017 e-kiri ega ka kostja 14.08.2017 e-kiri ei tõenda arvel nr 1784 märgitud tööde vastuvõtmist kostja poolt (tl 7-7 pöördel). Samuti ei tõenda kohtule esitatud fotod (tl 12-64) arvel nr 1784 märgitud tööde teostamist. Hageja on hagiavalduse lisana märkinud, et fotod kuuluvad arve nr 1785 juurde.
14.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning kostja on töö vastuvõtmisest keeldunud. Samuti tuli hagejal tõendada, et kostjale on antud täiendav tähtaeg, mis on tulemuseta jäänud. Töö loetakse seaduse kohaselt vastuvõetuks, kui töö on valminud määral, mis toob tellijale kaasa kohustuse töö vastu võtta, ning kui tellija seda kohustust vaatamata töövõtja esitatud asjakohasele palvele ei täida (VÕS § 638 teine lause). Kohus märgib, et töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Töö vastuvõetuks lugemine seaduse alusel eeldab töö valmimist nõutaval määral, sellest tellijale teatamist, töövõtja poolt tellijale mõistliku tähtaja andmist töö vastuvõtmiseks ja tellijale töö ülevaatamise võimaldamist. Seega ei ole hageja tõendanud, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning tellija on töö vastuvõtmisest keeldunud ning talle on selleks antud täiendav tähtaeg, mis on tulemuseta möödunud. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja tasunõue ei ole kostja suhtes muutunud sissenõutavaks ning hagiavaldus rahuldamisel ei kuulu.
15.Seega ei tule edasi analüüsida, kas kostjal oli õigus keelduda tasu maksmisest. Poolte poolt esitatud ja otsuses käsitlemata väited ning tõendid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
17.Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 1 997 eurot. Kui menetlusosaline peab kandma teise menetlusosalise õigusabikulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalike kulude kindlaks tegemisel hinnatakse esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-39-16). Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostja õigusabikulud ilma käibemaksuta 1 997 eurot ning kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot tund + km. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja arvates on menetluskulud liialdatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtumenetluse jooksul saab pidada maksimaalselt 5 tundi ja tunnitasuks maksimaalselt 120 eurot (koos käibemaksuga).
18.Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot tund (lisandub km) ning kokku 13 tundi 10 minutit. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, siis taotleb ta kulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi toiminguid: 1) arve nr 180431 - õigusabi osutamine 2,8 h 420 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas hagiavalduse ja materjalide analüüsi, kommunikatsiooni kliendiga ja vastuse koostamist hagile; 2) arve nr 180542 - õigusabi osutamine 1,7 h 255 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas kommunikatsiooni kliendiga hagivastusega seotud küsimustes, hagivastuse täiendamine ja hagivastuse lõplik koostamine; 3) arve nr 180636 - õigusabi osutamine 1,5 h 225 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas valmistumist kohtuistungiks ja osalemist istungil; 4)
arve nr 180785 - õigusabi osutamine 2,3 h 345 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas
hageja täiendavate seisukohtade analüüsi ja vastuse koostamist; 5) arve nr 180980 - õigusabi osutamine 2,1 h 315 eurot, sisaldas taotlust istungi edasilükkamiseks, telefonikõnet kohtuga ja materjalide ja hagi täiendavate seisukohtade analüüsi; 6) arve nr 181095 - õigusabi osutamine 0,2 h 30 eurot, sisaldas e-kirju kliendile ja kohtule; 7) arve nr 190172 - õigusabi osutamine 2,6 h 390 eurot, sisaldas suhtlust kohtuga, e-kirja kliendile, ettevalmistust istungiks, kohtukõne teeside koostamist ja istungil osalemist.
19.Kohus peab kostja osutatud õigusabitoiminguid ja neile kulunud tööaega üldjoontes põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus vähendab osaliselt tööaega eelpool märgitud punktides 1 ja 2 osas ning arvestab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kommunikatsiooniks kliendiga, materjalide analüüsiks ning hagivastuse koostamiseks kokku 3 tundi. Samuti vähendab kohus arve nr 180980 alusel osutatud õigusabi ning peab põhjendatuks ja vajalikuks 2 tundi. Arve nr 190172 alusel peab kohus põhjendatuks õigusabi osutamist 2 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise ega mahuka vaidlusega. Seega peab kohus kostjale osutatud õigusabitoimingute põhjendatuks ja vajalikuks tööajaks 11 tundi. Nimetatud ajakulu sees on ka esindaja vahetuse tõttu tekkinud täiendav ajakulu. Esindaja vahetumist tingis esialgse kostja esindaja haigestumine. Kantseleikulud kokku 16 eurot ei ole põhjendatud ja kohus neid välja ei mõista. Kohtu hinnangul sisalduvad kantseleikulud advokaadi teenuse tunnihinnas. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-28-14, p-is 20.3 märkinud, et kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-11, p‐d 7 ja 14).
20.Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr on 150 eurot tunnis (lisandub km). Kohus leiab, et tunnitasumäär on vaidluse sisu ja asjaolusid arvestades kõrge. Käesolev vaidlus ei ole õiguslikult kui ka tõenduslikult keeruline. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada põhjendatuks tunnitasu, mis ületab kohtupraktikas tunnustatud tavapärast tunnitasu 120 eurot/tund (lisandub km). Kostja taotleb õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuta. Kohus määrab kostja õigusabikulude suuruseks ilma käibemaksuta kokku 1 320 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 320 eurot.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).