lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-19238/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 14.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-18-19238/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2160
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik

Tartu Maakohus Roomet Sõnna 14. märts 2019 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-18-19238 7348,67 eurot Intrum Debt Finance Ag hagi B. R. vastu võla nõudes Hageja Intrum Debt Finance Ag, registrikood xxxxxxxxxxxxx, asukoht Industriestrasse 13c, Zug, 6300 Šveits, lepinguline esindaja Dagne Niit; e-post: [email protected]; Kostja B. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost: b. @gmail.com Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Intrum Debt Finance Ag hagi B. R. vastu võla nõudes osaliselt.
2.Välja mõista B. R. Intrum Debt Finance Ag kasuks põhivõlgnevus 4762,72 eurot, intress 383,11 eurot, haldustasu 18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1216,80 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot.
3.Välja mõista B. R. Intrum Debt Finance Ag kasuks alates 21.12.2018 laenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis 19,90% aastas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 505,05 eurot ei tohi ületada põhinõude 1852,69 euro suurust.
4.Välja mõista B. R. Intrum Debt Finance Ag kasuks alates 21.12.2018 laenulepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis 14,90% aastas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 711,75 eurot ei tohi ületada põhinõude 2910,03 euro suurust.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade tasu 50 euro nõudes ja sissenõutavaks muutunud viivise 62,72 euro nõudes.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

7.Jätta hageja menetluskuludest 98% B. R. kanda ning 2% kostja menetluskuludest Intrum Debt Finance Ag kanda.
8.Välja mõista B. R. Intrum Debt Finance Ag kasuks menetluskulu 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot ja 50 senti.
9.Välja mõista B. R. Intrum Debt Finance Ag kasuks menetluskuludelt summas 465,50 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 155 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.Intrum Debt Finance Ag esitas Tartu Maakohtule hagi B. R. vastu võlgnevuse nõudes. CP Vara AS (varem AS Krediidipank Finants) ja B. R. (edaspidi laenusaaja) sõlmisid 27.10.2015 sihtlaenulepingu nr L3700437051 ja 13.03.2016 sihtlaenulepingu nr L3700551872. Sihtlaenulepinguga nr L3700437051 leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 2034 EUR osamaksega 55,43 EUR kuus 60 kuuks intressimääraga 19,90% aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 40,68 EUR ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Sihtlaenulepinguga nr L3700551872 leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 423 EUR osamaksega 41,08 EUR kuus 12 kuuks intressimääraga 24,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 EUR ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Laenusaaja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi korrektselt ning laenulepingud öeldi üles 28.06.2017. Hageja arvestab viivist sihtlaenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul põhinõudelt 1859,89 eurolt alates nõude lepingu

ülesütlemise teatise järgnevast päevast s.o 29.06.2017.a kuni hagi esitamiseni summas 537,43 eurot. Täiendavalt sõlmisid Coop Finants AS ja B. R. laenulepingud nr L2700406342, L2700413869 ja L2700480724. Laenulepingute alusel kohustus laenuandja andma kostjale kokkulepitud summas laenu ning kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa. Laenulepinguga nr L2700406342 leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 1500 EUR osamaksega 45,04 EUR kuus 60 kuuks intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 35 EUR ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Laenulepinguga nr L2700413869 leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 1000 EUR osamaksega 34,40 EUR kuus 48 kuuks intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 EUR ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Laenulepinguga nr L2700480724 leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 500 EUR osamaksega 49,16 EUR kuus 12 kuuks intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 EUR ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Kostja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt ning lepingud öeldi üles 17.05.2107. Hageja arvestab viivist lepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 puhul põhinõudelt 2920,83 eurolt alates nõude lepingu ülesütlemise teatise järgnevast päevast s.o 18.05.2017.a kuni hagi esitamiseni summas 693,94 eurot. AS Coop Finants on 29.12.2017 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le. Intrum Justitia Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud ka 11.01.2018. Enne hagiga kohtusse pöördumist saatis Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond kostjale alates 24.01.2018.a. korduvalt kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks, pidas kostjaga e-kirjavahetust ja telefonikõnesid, kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 50 eurot kooskõlas võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p-ga 3. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 5261,98 EUR (sh põhiosa 4762,72 EUR, intress 383,11 EUR, haldustasu 18 EUR, viivis 48,15 EUR ning meeldetuletuskirjade tasu 50 EUR) ning sissenõudmiskulud 50 EUR, sissenõutavaks muutunud viivis sihtlaenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul hagi esitamise seisuga summas 537,43 eurot ja jooksev viivis 19,90% aastas 1859,89 eurolt alates 21.12.2018 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni ning laenulepingutest nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tulenev viivis hagi esitamise seisuga summas 693,94 eurot ja jooksev viivis 14,90% aastas 2920,83 eurolt alates 21.12.2018 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale elektrooniliselt 23.01.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõude järgnevalt: 48,15 eurot, sihtlaenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul hagi esitamise seisuga summas 537,43 eurot ja laenulepingutest nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tulenev viivis hagi esitamise seisuga summas 693,94 eurot. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja viivise nõude. Hagiavalduse kohaselt on lepingutest nr L3700437051 ja L3700551872 tulenev põhivõlgnevus 1852,69 eurot (hagiavalduse p 1.5), kuid hageja on viivist arvutanud nimetatud lepingute puhul summalt 1859,89 eurot. Hagiavaldusest ei selgu põhivõlgnevuse summa erinevuse põhjus, seega lähtub kohus põhivõlgnevusest 1852,69, millelt viivis hagis kajastatud perioodi 29.06.2017 kuni 10.12.2018 eest viivisemääraga 19,9% aastas on kohtu arvutuste järgi 505,05 eurot. Seega jätab kohus laenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata summas 32,38 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on laenulepingutest nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tulenev põhivõlgnevus 2910,03 eurot, kuid hageja on viivist arvestanud põhivõlgnevuselt 2920,83 eurot. Hagiavaldusest ei selgu põhivõlgnevuse summa erinevuse põhjus, seega lähtub kohus põhivõlgnevusest 2910,03 eurot, millelt viivis hagis kajastatud perioodi 18.05.2017 kuni 20.12.2018 eest viivisemääraga 14,9% aastas on kohtu arvutuste kohaselt 691,38 eurot. Seega jätab kohus eelnimetatud perioodil lepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata summas 2,56 eurot. Lisaks on hageja esitanud viivisenõude 48,15 eurot. Hagiavaldusest ja selle täpsustustest nähtub vaid, et hageja on arvestanud viivist enne lepingute ülesütlemist summas 20,37 eurot. Seega ei ole põhjendatud viivisenõue 48,15 eurot ja kohus jätab selle osaliselt rahuldamata, so summas 27,78 eurot. Eeltoodu põhjal on sissenõutavaks muutunud viivis sihtlaenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul 505,05 eurot ning laenulepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 puhul (691,38 + 20,37) 711,75 eurot ning kohus jätab sissenõutavaks muutunud viivise rahuldamata kokku summas 62,72 eurot. Hageja on esitanud nõude meeldetuletuskirjade tasu 50 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro välja mõistmiseks. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on

võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduse ja selle täpsustuste põhjal eristatavad meeldetuletuskirjade tasu 50 euro nõue ning sissenõudmiskulude 50 euro nõue. Sissenõudmiskulude põhjendamisel on hageja viidanud VÕS § 1132 lg 2 p-le 3. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et rahuldamata tuleb jätta nõue meeldetuletuskirjade tasu 50 euro väljamõistmiseks, kuna hageja ei ole selgitanud, kuidas nimetatud nõue on kujunenud ja erineb sissenõudmiskulude 50 euro nõudest ega esitanud tõendeid nõude kohta.

3.Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4762,72 eurot, intress 383,11 eurot, haldustasu 18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1216,80 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 21.12.2018 laenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis 19,90% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning laenulepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis 14,90% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust. Kohus jätab hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade tasu 50 euro nõudes ja sissenõutavaks muutunud viivise 62,72 euro nõudes. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

4.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 98% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 98% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 2% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 475 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 475 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega tuleb kostjalt TsMS § 163 lg 1 alusel välja mõista menetluskulud summas (475 x 0,98) 465,50 eurot.

Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (465,50 eurot) nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja