Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 14. märts 2019 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-18-19238 7348,67 eurot Intrum Debt Finance Ag hagi B. R. vastu võla nõudes Hageja Intrum Debt Finance Ag, registrikood xxxxxxxxxxxxx, asukoht Industriestrasse 13c, Zug, 6300 Šveits, lepinguline esindaja Dagne Niit; e-post: [email protected]; Kostja B. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost: b. @gmail.com Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus
ülesütlemise teatise järgnevast päevast s.o 29.06.2017.a kuni hagi esitamiseni summas 537,43 eurot. Täiendavalt sõlmisid Coop Finants AS ja B. R. laenulepingud nr L2700406342, L2700413869 ja L2700480724. Laenulepingute alusel kohustus laenuandja andma kostjale kokkulepitud summas laenu ning kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa. Laenulepinguga nr L2700406342 leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 1500 EUR osamaksega 45,04 EUR kuus 60 kuuks intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 35 EUR ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Laenulepinguga nr L2700413869 leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 1000 EUR osamaksega 34,40 EUR kuus 48 kuuks intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 EUR ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Laenulepinguga nr L2700480724 leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 500 EUR osamaksega 49,16 EUR kuus 12 kuuks intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 EUR ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 EUR. Kostja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt ning lepingud öeldi üles 17.05.2107. Hageja arvestab viivist lepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 puhul põhinõudelt 2920,83 eurolt alates nõude lepingu ülesütlemise teatise järgnevast päevast s.o 18.05.2017.a kuni hagi esitamiseni summas 693,94 eurot. AS Coop Finants on 29.12.2017 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le. Intrum Justitia Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud ka 11.01.2018. Enne hagiga kohtusse pöördumist saatis Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond kostjale alates 24.01.2018.a. korduvalt kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks, pidas kostjaga e-kirjavahetust ja telefonikõnesid, kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 50 eurot kooskõlas võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p-ga 3. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 5261,98 EUR (sh põhiosa 4762,72 EUR, intress 383,11 EUR, haldustasu 18 EUR, viivis 48,15 EUR ning meeldetuletuskirjade tasu 50 EUR) ning sissenõudmiskulud 50 EUR, sissenõutavaks muutunud viivis sihtlaenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul hagi esitamise seisuga summas 537,43 eurot ja jooksev viivis 19,90% aastas 1859,89 eurolt alates 21.12.2018 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni ning laenulepingutest nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tulenev viivis hagi esitamise seisuga summas 693,94 eurot ja jooksev viivis 14,90% aastas 2920,83 eurolt alates 21.12.2018 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõude järgnevalt: 48,15 eurot, sihtlaenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul hagi esitamise seisuga summas 537,43 eurot ja laenulepingutest nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tulenev viivis hagi esitamise seisuga summas 693,94 eurot. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja viivise nõude. Hagiavalduse kohaselt on lepingutest nr L3700437051 ja L3700551872 tulenev põhivõlgnevus 1852,69 eurot (hagiavalduse p 1.5), kuid hageja on viivist arvutanud nimetatud lepingute puhul summalt 1859,89 eurot. Hagiavaldusest ei selgu põhivõlgnevuse summa erinevuse põhjus, seega lähtub kohus põhivõlgnevusest 1852,69, millelt viivis hagis kajastatud perioodi 29.06.2017 kuni 10.12.2018 eest viivisemääraga 19,9% aastas on kohtu arvutuste järgi 505,05 eurot. Seega jätab kohus laenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata summas 32,38 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on laenulepingutest nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tulenev põhivõlgnevus 2910,03 eurot, kuid hageja on viivist arvestanud põhivõlgnevuselt 2920,83 eurot. Hagiavaldusest ei selgu põhivõlgnevuse summa erinevuse põhjus, seega lähtub kohus põhivõlgnevusest 2910,03 eurot, millelt viivis hagis kajastatud perioodi 18.05.2017 kuni 20.12.2018 eest viivisemääraga 14,9% aastas on kohtu arvutuste kohaselt 691,38 eurot. Seega jätab kohus eelnimetatud perioodil lepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata summas 2,56 eurot. Lisaks on hageja esitanud viivisenõude 48,15 eurot. Hagiavaldusest ja selle täpsustustest nähtub vaid, et hageja on arvestanud viivist enne lepingute ülesütlemist summas 20,37 eurot. Seega ei ole põhjendatud viivisenõue 48,15 eurot ja kohus jätab selle osaliselt rahuldamata, so summas 27,78 eurot. Eeltoodu põhjal on sissenõutavaks muutunud viivis sihtlaenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul 505,05 eurot ning laenulepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 puhul (691,38 + 20,37) 711,75 eurot ning kohus jätab sissenõutavaks muutunud viivise rahuldamata kokku summas 62,72 eurot. Hageja on esitanud nõude meeldetuletuskirjade tasu 50 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro välja mõistmiseks. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on
võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduse ja selle täpsustuste põhjal eristatavad meeldetuletuskirjade tasu 50 euro nõue ning sissenõudmiskulude 50 euro nõue. Sissenõudmiskulude põhjendamisel on hageja viidanud VÕS § 1132 lg 2 p-le 3. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et rahuldamata tuleb jätta nõue meeldetuletuskirjade tasu 50 euro väljamõistmiseks, kuna hageja ei ole selgitanud, kuidas nimetatud nõue on kujunenud ja erineb sissenõudmiskulude 50 euro nõudest ega esitanud tõendeid nõude kohta.
Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (465,50 eurot) nõuet.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.