B2 Kapital SIA hagi Irje Nassar'i vastu telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulu väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
134,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Kapital SIA, Läti registrikood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riia, Läti Vabariik Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, Creditreform Eesti OÜ, e-post [email protected] Kostja Irje Nassar, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, e-post *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja B2 Kapital SIA hagi Irje Nassar'i vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Irje Nassar hageja B2 Kapital SIA kasuks Tele2 Eesti Aktsiaselts ja Irje Nassar'i vahel 31.05.2017. a sõlmitud liitumislepingu alusel telefoninumbrile * (nõue on 06.06.2018. a loovutatud B2 Kapital SIA-le):
2.1.põhivõlgnevus summas 86,83 (kaheksakümmend kuus eurot 83 senti) eurot;
sissenõutavaks muutunud viivis 02.01.2019. a seisuga summas 5,45 (viis eurot 45 senti) eurot;
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (02.01.2019. a seisuga 86,83 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 03.01.2019. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist);
3.Jätta rahuldamata hageja B2 Kapital SIA hagi kostja Irje Nassar'i vastu võla sissenõudmiskulude nõudes summas 4,99 eurot.
4.Edastada otsus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 96,08% ulatuses kostja Irje Nassar'i kanda ja 3,92% ulatuses hageja B2 Kapital SIA kanda.
2.Välja mõista kostjalt Irje Nassar hageja B2 Kapital SIA kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 163,34 (ükssada kuuskümmend kolm eurot 34 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Irje Nassar tasuda hagejale B2 Kapital SIA menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Asjaolud 04.09.2018. a esitas B2 KAPITAL SIA Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Irje Nassar 138,39 euro saamiseks. Kohus tegi 24.09.2018. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.12.2018. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja nõue 02.01.2019. a esitas hageja B2 Kapital SIA Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Irje Nassar'i vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 86,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 5,45 eurot, alates 03.01.2019. a viivise nõudes tasumata põhinõudelt kuni võlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja võla sissenõudmiskulude summas 34,99 eurot väljamõistmise nõudes. Hageja nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja Irje Nassar'i vahel 31.05.2017. a sõlmitud liitumisleping telefoninumbrile *. Nõue on 06.06.2018. a loovutatud hagejale, kes pöördus võla sissenõudmiseks Creditreform Eesti OÜ poole. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja hageja õigusabikulud summas 75 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu nõudmisel hageja korrigeeris hagiavalduses esitatud viivisearvestust ning esitas hagiavalduse tervikteksti 08.01.2019. a.
3.Kostja vastuväited 23.01.2019. a esitas kostja Irje Nassar kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et kohtul ei ole alust tema vastu esitatud hagi menetlusse võtmiseks, kuna hagejal ei ole mingisugust õigust tema vastu hagi esitada. Samas võtab kostja hagi õigeks tema tegeliku võla (põhivõla) ulatuses ning muid menetluskulusid ja kohtutäituri tasusid õigeks ei võta.
4.Menetluse käik 25.01.2019. a määras kohus menetlusosalistele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromisslepingu sõlmimiseks. 01.02.2019. a teatas hageja kohtule, et pooled kompromissini ei jõudnud. 07.02.2019. a määrusega määras kohus käesoleva tsiviilasja lahendamisele kirjalikus menetluses, määras tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks, sh menetluskulude nimekirjade ja nende seisukohtades esitamiseks ning teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Kohtuotsuse põhjendused
5.Hageja on esitanud kohtule telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulude nõude kostja vastu. Hageja on nõuet esitades tuginenud järgmistele asjaoludele: Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja Irje Nassar vahel on 31.05.2017. a sõlmitud liitumisleping telefoninumbrile *. Tele2 Eesti Aktsiaselts on sideteenuste lepingust tulenevad kohustused täitnud, s.o osutanud kostjale sideteenust poolte vahel kokku lepitud tingimustel, kuid kostja on jätnud oma tasu maksmise kohustused täitmata. Nimetatud lepingust tulenev nõue on loovutatud 06.06.2018. a hagejale B2 Kapital SIA.
6.Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks põhinõude ulatuses, siis kohus nimetatud osas, s.o põhivõlgnevuse nõude osas summas 86,83 eurot, teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva hagi rahuldava otsuse, kuna asjas ei esine asjaolusid, mille puhul kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 järgi poole õigeksvõtuga seotud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude kostja vastu summas 86,83 eurot. Järgnevalt hindab kohus kostja esitatud vastuväiteid ülejäänud nõude, s.o viivise ja võla sissenõudmiskulude väljamõistmise osas.
7.Kuna kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud muuhulgas, et hagejal ei ole mingisugust õigust tema vastu hagi esitada, kontrollib kohus ka, kas hageja on õigustatud isikuks kostja vastu nõuet esitama. Hageja on esitanud kohtule SIA B2 Kapital ja esialgse võlausaldaja vahel Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu, millest nähtuvalt on Tele2 Eesti AS nõude loovutaja ning hageja nõude omandaja. Loovutatud nõude väljavõttest nähtuvalt on Irje Nassar'i põhivõlgnevus summas 86,83 eurot ning väljavõttes olevad kostja kontaktandmed kattuvad kostja käesoleval ajal kehtivate kontaktandmetega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejale kui uuele võlausaldajale antud üle nõuet tõendavad dokumendid lähtuvalt
võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 168 lõikes 1 sätestatust, millised on koos hagiavaldusega esitatud kohtule, mistõttu kohtul ei ole kahtlust kostja vastase nõude loovutamisest hagejale. VÕS § 164 lg 1 ja 2 sätestavad, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, millest tulenevalt ei saaks nõuet loovutada või kohustus tuleks selle sisu tõttu täita vaid senisele võlausaldajale. Seetõttu leiab kohus, et esialgne võlausaldaja, s.o sideteenuse osutaja Tele2 Eesti AS nõue kostja vastu on loovutatud uuele võlausaldajale, s.o hagejale B2 Kapital SIA, kes on astunud senise võlausaldaja asemele VÕS § 164 lg 2 järgi. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud esitama kohtule haginõude kostja vastu.
8.Lisaks põhivõlgnevusele on hageja nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, s.o VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemääras, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,0% aastas alates arvete maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni.
8.1.Viivise nõude osas kostja sisulisi vastuväiteid ei ole esitanud, kuid kostja ei ole nõuet ka õigeks võtnud.
8.2.Kohus leiab, et nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mis sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd kostja on põhinõude õigeks võtnud, siis on täidetud VÕS § 101 lg 1 p 6 eeldus, et kostja kui võlgnik on kohustust rikkunud, mistõttu võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda kostjalt viivist. Hageja on esitanud hagiavalduses üksikasjaliku viivise arvestuse, kus on välja toodud iga arve (kokku 5 arvet) maksetähtaeg ja maksmisele kuuluv summa, millelt on arvestatud maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni viivist seadusjärgses määras kokku summas 5,94 eurot. Kohus on kontrollinud viivise arvestust ning ei pea seda vajalikuks käesolevaga korrata, kuna hageja ei ole viivise arvestamisel eksinud ning kohus nõustub hageja esitatud arvestuse ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaga 5,94 eurot, kuid kuivõrd hageja on esitanud nõude summas 5,45 eurot, siis kuulub viivise nõue rahuldamisele hageja poolt taotletud ulatuses, s.o summas 5,45 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja esitatud 02.01.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude kostja vastu summas 5,45 eurot.
8.3.Lisaks on hageja palunud viivise väljamõistmist kostjalt alates 03.01.2019. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas. Kohus leiab, et ka nimetatud nõue on põhjendatud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktis 6 ja VÕS § 113 lõikes 1 sätestatust, kuna kostja on kohustust rikkunud. Samas selgitab kohus kostjale, et kui kostja põhinõude hagejale tasub, siis viivise arvestus tasumata põhinõudelt lõpeb.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivise nõude põhivõlgnevuselt (02.01.2019. a seisuga 86,83 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 03.01.2019. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
8.4.Kohus piirab kostjalt viivise väljamõistmist suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, s.o 86,83 eurot, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 5,45 eurot).
9.Lisaks on hageja hagiavalduses taotlenud kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmist kokku summas 34,99 eurot VÕS § 1132 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 1 alusel.
9.1.Kostja on nimetatud kuludele vastu vaielnud ja ei tunnista tema vastu esitatud „menetlustasusid“ ja „kohtutäituri tasusid“.
9.2.VÕS 1132 lõige 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt on Tele2 kostjale saatnud 1 tasulise meeldetuletuskirja, maksumusega 4,99 eurot. Eelnevalt on kostjale saadetud 1 tasuta meeldetuletuskiri. Kohus leiab, et hageja esitatud 4,99 euro suurune võla sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis tõendaks eelpool väljatoodud asjaolusid, s.o Tele2 poolt kostjale ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmist ja seejärel tasulise meeldetuletuskirja saatmist. Hageja esindaja näol on tegemist õigusteaduse magistriõppekava läbinud isikuga, kes vastavalt omandatud haridusele peaks eeldatavalt teadlik olema tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega, sh sellega, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded (TsMS § 230 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud võla sissenõudmiskulu nõue kostja vastu summas 4,99 eurot ei ole tõendamist leidnud, mistõttu kohus jätab hageja nõude kostja vastu nimetatud osas rahuldamata.
9.3.VÕS 1132 lõige 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduses on hageja leidnud, et vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 9 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks, mida hageja tõendab hagiavaldusele lisatud Creditreform Eesti OÜ väljavõttega kohtueelses menetluses tehtud toimingutest. Hageja leiab, et sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist.
Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 30 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja lisatud Creditreform Eesti OÜ toimingute raportist nähtuvad kohtueelses menetluses ajalises järjestuses tehtud toimingud kostja I. Nassar osas alates 07.06.2018. a kuni 13.12.2018. a. Hagiavaldus on kohtule esitatud 02.01.2019. a, seega väljavõttes toodud toimingud on tehtud kohtueelses menetluses, s.o peale nõude loovutamist hagejale. Kõnealuse väljavõtte järgi on kostjale saadetud kohtueelses menetluses neli kirja, täiendavad saadetud ka e-kirjad ja SMS kostja kontaktidele. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kohtueelses menetluses võlgnevuse sissenõudmiseks toimingute tegemist, sh kirjade saatmist, siis hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 30 eurot on põhjendatud tulenevalt VÕS § 1132 lõige 2 punktist 1. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 30 eurot.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 86,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 5,45 ja võla sissenõudmiskulude nõudes summas 30 eurot ning viivise nõudes põhivõlgnevuselt (02.01.2019. a seisuga 86,83 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 03.01.2019. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus. Kohus jätab rahuldamata hageja esitatud võla sissenõudmiskulude nõude summas 4,99 eurot.
11.Hagihind TsMS 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hind 134,22 eurot (86,83 + 5,45 + 34,99 + 1 aasta seadusjärgne viivis summas 6,95).
12.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
12.1.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (127,27 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 122,28 eurot, s.o põhinõude summas 86,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 5,45 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot) 96,08% ulatuses kostja ja 3,92% ulatuses hageja kanda.
12.2.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja õigusabikulud hagiavalduse esitamisel (tõendite kogumine, korrastamine; hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja esitamine) summas 75 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lõikele 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 75 eurot, mis on põhjendatud ja vältimatu kulu, kuna riigilõivu tasumiseta ei ole hagejal võimalust kohtu kaudu nõuet esitada. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20
eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetlus, kus menetlus lõpetati TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis on maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot põhjendatud hageja kulu. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat on käesolevas tsiviilasjas esindanud lepinguline esindaja ning lepingulise esindaja kulu suuruseks on hagejal 75 eurot. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku lepingulise esindaja tasuga tehtud toimingute, s.o hagiavalduse koostamise ning hageja esindamise eest kohtumenetluses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks kokku summas 170 eurot (75 + 20 + 75)
12.3.Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludest, s.o 170 eurot 96,08%, s.o 163,34 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et menetluskuludelt tuleb kostjal Irje Nassar tasuda hagejale B2 Kapital SIA menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
12.4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.