Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11.märtsil 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-5025 ERMEESIA OÜ hagi Trust OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 18 036 euro ja viivise 1 964 euro nõudes 20 000 eurot
nende Hageja: ERMEESIA OÜ (registrikood 11039884, asukoht Viru väljak 4, 10111 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: Trust OÜ (registrikood 12181076, asukoht Loitsu 515, 13622 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja Erki Casar (e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 05.02.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker Kostja lepinguline esindaja Erki Casar
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Trust OÜ-lt ERMEESIA OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 18 036 eurot ja viivis summas 1 964 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja Trust OÜ kanda.
4.Välja mõista Trust OÜ-lt ERMEESIA OÜ kasuks menetluskulu summas 4 125 eurot.
Välja mõista Trust OÜ-lt ERMEESIA OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 125 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud
alustel
võib
menetlusosaline
taotleda
riigipoolset
menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Hageja nõue ja põhjendused
1.ERMEESIA OÜ esitas 29.03.2017.a kohtule hagi Trust OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 18 036 euro ja viivise 1 964 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2014.a septembris töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama kostjale jahutuse automaatikatöid. Tööd tuli teostada XXX asuval MST-objektil. Tööde tellijaks oli R E OÜ ning töövõtjaks oli kostja, kes omakorda tellis jahutuse automaatikatööd alltöövõtu korras hagejalt. Hageja teostas tööd nõuetekohaselt ja kostja on tööd vastu võtnud. 18.12.2014.a allkirjastasid hageja ja kostja tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr
THA53_1
büroopinna jahutusseadmete (fancoil) automatiseerimistööde üleandmiseks. Kostja on tööd vastu võtnud, on tööde sobivusega nõustunud ega ole hagejale ei tööde ega arve osas hiljem pretensioone esitanud. Hageja esitas kostjale 31.12.2014.a arve nr 140120 15 030 euro (koos käibemaksuga 18 036 eurot) suuruses summas, mis vastas varem pakutud hinnale. Kostja ei ole arvet tasunud. Viivisenõue moodustab seadusjärgses määras hagiavalduse esitamise seisuga 29.03.2017.a kokku 3 198,05 eurot, millest hageja nõuab käesoleva hagiavalduse esitamisega 1 964 euro suurust osa. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 750 eurot, esindajakulu summas 3 365 eurot ja registripäringute kulu 10 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. A H ei olnud volitust sõlmida Trust OÜ nimel lepinguid ilma Trust OÜ juhataja A L kooskõlastuseta. A L ei ole kunagi kooskõlastanud väidetavat Trust OÜ ja Ermeesia OÜ vahelist lepingut ja/või tööde maksumust. A H on Ermeesia OÜ-le teinud tellimuse oma isiklikku e-posti aadressi (XXX) või R E OÜ aadressi (XXX) kasutades, olgugi, et sel ajal oli A H kehtiv e-posti aadress Trust OÜ serveris (XXX). Kostja on seisukohal, et Ermeesia OÜ on esitanud nõude vale kostja vastu. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 06.06.2018.a kohtumääruses (t/l 84).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulenevalt
VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
6.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: Trust OÜ on teinud töid R E OÜ-le MST objektil aadressil XXX. R E OÜ on Trust OÜ-le tehtud tööde eest esitatud arvete alusel tasunud. A H on olnud Trust OÜ töötaja.
7.Vaidlus on pooltel selle üle, kas A H on sõlminud hagejaga töövõtulepingu kostja esindajana. Kostja leiab, et ta ei ole sõlminud hagejaga töövõtulepingut ning seega puudub tal tasu maksmise kohustus. Hageja sellise kostja seisukohaga ei nõustu.
8.Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest – e-kirjadest nähtub, et hageja on teinud pakkumise ühe komplekti hinnaga 835 eurot + käibemaks, kokku 18 komplekti, mis teeb koguhinnaks 15 030 eurot (t/l 5). A H on palunud hagejal 08.09.2014.a MST automaatika asjad ära tellida (t/l 5). Kohtu arvates on tegemist töövõtulepingu sõlmimisega. Vaidlus on selle üle, kas leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele ja lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
10.Kohus leiab, et antud juhul ei ole leidnud tõendamist kostja vastuväited, et A H on tegutsenud hagejaga lepingu sõlmimisel enda huvides ning mitte kostja töötajana. Seda enam olukorras, kus kostja ei vaidle, et A H oli tema töötaja.
11.Tunnistaja G K ütluste kohaselt teostas objektil töid hageja ning tööde teostamine lepiti kokku A H. Samuti kinnitas tunnistaja oma ütlustega, et algselt esitles A H ennast kui R E OÜ esindajana, kuid pärast selgus, et R E OÜ tegi justkui alltöövõtu korras töid kostjale (t/l 117-119, helisalvestis 10:41:15-10:48:03).
12.Hageja on esitanud kohtule A H kirjalikult antud seletuse, millise kohaselt töötas ta Trust OÜ-s perioodil 05.2012.a-05.2016.a. R E OÜ oli üks partner, kellega koostööd tehti. Probleemid tekkisid siis, kui Trustil tekkisid raskused. XXX, MST objektil juhtis A H (Trust OÜ) kütte, ventilatsiooni, jahutuse, automaatika (Ermeesia tegi alltöövõttu), vee- ja kanalisatsioonitöid. Automaatikatööde teostamise antud objektil leppis G K kokku A H . Aluseks oli G poolt saadetud 10.07.2014.a mail. Tööd võttis ka tema vastu ning tööde eest on R täies ulatuses tasunud (t/l 60).
13.Kostja etteheited, et A H on kasutanud hagejaga suhtlemisel väidetavalt oma isiklikku epostiaadressi ei tähenda, et viimasel puudusid volitused kostja nimel tegutsemiseks. A H poolt kirjalikult esitatud selgituse kohaselt kasutab viimane siiani e- postiaadresse XXX ja XXX (t/l 60).
14.Eelnevast järeldub, et A H on tegutsenud lepingu sõlmimisel kostja nimel. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et kostja nimel on esitatud arved R E OÜ-le hageja poolt teostatud tööde osas ning viimane on arved kostjale tasunud (t/l 8-14, 18-26). Juhul, kui A H ei tegutsenud kostja huvides, siis ei oleks R E OÜ-le esitatud arveid kostja blankettidel.
15.Õiguskirjanduses on leitud, et volituse andmine võib toimuda ka vastavasisulise tahteavalduse tegemisega isikule, kellega esindaja peab tehingu tegema. Selline volitus muutub kehtivaks esindatava vastavasisulise tahteavalduse kättesaamisel kolmanda isiku poolt. Sisuliselt on tegemist esindatava tahteavaldusega, milles ta teatab kolmandale
isikule, et tema poolt nimetatud esindajal on volitus kolmanda isikuga teatud tehingu või tehingute tegemiseks (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 354).
16.Riigikohus on 03.06.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-49-15 punktis 17 leidnud, et TsÜS § 118 lg 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud.
17.Samuti on õiguskirjanduses leitud, et mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta võib tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on vastavad tehingud täitnud (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 356).
18.Tunnistaja G K poolt antud ütluste kohaselt on ka varasemalt tehtud töid koos A H (t/l 117-119, helisalvestis 10:41:15-10:48:03).
19.Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et TsÜS § 127 lg 1 alusel on A H antud volitus tagasi võetud. Kohtule esitatud hageja ja A H vahel toimunud e- kirjavahetusest ei nähtu, et A H tegutses tehingute tegemisel R E OÜ esindajana või enda huvides nagu on kostja kohtule esitatud seisukohtades avaldanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et A H olles kostja töötaja tegutses hagejaga suheldes kostja nimel ning huvides, mistõttu on nõue põhjendatult esitatud kostja vastu.
20.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
21.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
22.Kohtule esitatud 18.12.2014.a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr. THS53_1 kohaselt on Trust OÜ vastu võtnud Ermeesia OÜ-lt büroopinna jahutusseadmete (fancoil) automatiseerimistööd (t/l 6).
23.Sellest tulenevalt on hageja esitanud 31.12.2014.a kostjale tasumiseks arve nr. 140120 summas 18 036 eurot (t/l 7). Samuti on hageja täiendavalt 09.12.2015.a, 01.03.2016.a ja 21.04.2016.a e- kirjadega palunud kostjal eelpool viidatud arve tasuda (t/l 27-29). Kostja arvet tasunud ei ole.
24.Kohtule esitatud e-kirja kohaselt on alles 14.11.2016.a, s.o peaaegu kaks aastat peale arve
esitamist, kostja juhatuse liige hageja pretensioonile vastanud, et nad hageja poolt esitatud arvet ei aktsepteeri (t/l 50).
25.Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja poolt teostatud tööd on vastuvõtmata või et need ei vasta poolte vahel sõlmitud lepingule, siis leiab kohus, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd tellitud tööd on hageja poolt teostatud, kostja poolt vastu võetud, siis on tasunõue muutunud sissenõutavaks ning tuleb VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kostja poolt ka hagejale tasuda.
26.Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise kogusummas 1 964 eurot. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras. Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole.
27.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
28.Riigikohus on 12.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-162-12 punktis 20 märkinud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
29.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis tingiks hageja viivisenõude vähendamist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hageja poolt nõutavas suuruses asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda. Kostja pole vaidlustanud hageja viivisenõude arvutuskäiku.
30.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 1 964 eurot.
31.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 18 036 eurot ja viivis summas 1 964 eurot.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
33.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 20 000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
34.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 750 eurot, registripäringu kulu summas 10 eurot ja esindajakulu summas 3 365 eurot (t/l 31, 97-100, 111-113, 120-122). Kostja hageja esindajakulu suurusele vastu ei ole vaielnud.
36.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 750 eurot (t/l 31). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 750 eurot kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
37.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 110 eurot ja 130 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 110 eurot ja 130 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 33-1-82-14).
38.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 28.03.2017.a analüüsinud tõendeid nõude esitamiseks vajalike dokumentide hindamiseks, töötanud läbi kliendilt saadud informatsiooni, koostanud hagiavalduse 6 tundi 15 minutit, 15.06.2017.a tutvunud kostja vastusega, andnud tagasisidet kliendile, kogunud täiendavaid tõendeid 1 tund 45 minutit, 20.06.2017.a tutvunud kliendilt saadud täiendavate tõenditega 15 minutit, 03.07.2017.a koostanud hageja seisukoha kostja vastusele 1 tund 45 minutit, täpsustanud kliendiga asjaolusid 30 minutit, 04.07.2017.a töötanud läbi kliendi poolt edastatud täiendavad tõendid 30 minutit, 06.07.2017.a koostanud hageja seisukoha kostja vastusele, analüüsinud kohtupraktikat 2 tundi 15 minutit, 07.07.2017.a suhelnud kliendiga ja kogunud täiendavaid tõendeid 30 minutit, 07.07.2017.a vestelnud telefoniteel kliendiga 15 minutit, 19.07.2017.a suhelnud A H tõendi kogumiseks ja kirjalike ütluste saamiseks, edastanud kliendile informatsiooni ja edasise tegevuskava 45 minutit, koostanud hageja seisukoha ja täiendanud seda 1 tund, 30.08.2017.a tutvunud kohtu nõudega, teinud järelpäringu kliendile asjaolude selgitamiseks ja täpsustamiseks 30 minutit, 11.09.2017.a koostanud hageja seisukoha kostja vastuse osas 1 tund, 12.09.2017.a teinud järelpäringu Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale 15 minutit, 20.11.2017.a tutvunud kohtu poolt edastatud dokumendiga 30 minutit, 07.12.2017.a koostanud vastuse kohtu nõudele 45 minutit, 13.03.2018.a tutvunud kohtumäärusega, edastanud info kliendile 30 minutit, 25.06.2018.a koostanud hageja seisukoha kohtu nõude täitmiseks 2 tundi 15 minutit, 31.07.2018.a tutvunud kostja poolt esitatud seisukoha ja taotlustega ning kujundanud hagejapoolse seisukoha 30 minutit, 08.10.2018.a ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund 30 minutit, osalenud 09.10.2018.a kohtuistungil 1 tund ja andnud kliendile ülevaate toimunust 15 minutit, 10.10.2018.a pidanud nõu kliendiga seoses kompromissiga ja vaidluse jätkamise perspektiiviga 30 minutit, 11.10.2018.a teavitanud klienti kompromissi tingimustest, esitanud vastaspoolele kompromisspakkumise 30 minutit, 19.10.2018.a pidanud kirjavahetust vastaspoolega 15 minutit, 05.02.2019.a ettevalmistunud kohtuistungiks 2 tundi, 05.02.2019.a pidanud nõu kliendiga 30 minutit ja osalenud 05.02.2019.a kohtuistungil 1 tund. Kokku on hageja esindaja ajakulu 29 tundi 30 minutit.
39.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 3 365 eurot.
40.Hageja on teostanud päringud äriregistrisse ja kinnistusraamatusse maksumusega kokku 10 eurot. Kohus leiab, et vastav kulu on põhjendatud ning kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.
41.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 4 125 eurot, millest riigilõiv summas 750 eurot, registripäringute kulu 10 eurot ja esindajakulu summas 3 365 eurot.
42.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.