Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
8. märts 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-9889
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi XX ja YY vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 22. novembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OK Incure OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne- Liis Veski Kostja I XX (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 22. novembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENELTUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 28. juunil 2018 hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu solidaarselt 7691,14 euro ja viivise 2308,86 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid mogo OÜ (laenuandja) ja kostja I 19. septembril 2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L19092016/0067, mille alusel väljastas esialgne laenuandja laenu summas 5806,50 eurot, intressimääraga 3,65 % kuus. Laenuperioodiks lepiti kokku 19. september 2016 – 19. september 2022. Pooled sõlmisid 31. jaanuaril 2017 lepingu lisa, mille kohaselt on laenusumma tagastamata osa 7468,63 eurot ja laenuperioodiks 11. märts 2017 – 11. veebruar 2023. Pooled sõlmisid 17. aprillil 2017 lepingu lisa, mille kohaselt on laenusumma tagastamata osa 7718,10 eurot ja laenuperioodiks 10. mai 2017 – 10. detsember 2022. Laenuandja ja kostja II sõlmisid 19. septembril 2016 käenduslepingu nr GP19092016/0067, mille kohaselt kostja II vastutab laenu- ja tagatisomandamise lepingust tulenevate kostja I kohustuste eest rahalise ülempiiriga 16 508,88 eurot. 31. jaanuaril 2017 sõlmisid laenuandja ja
kostja II käenduslepingu lisakokkuleppe, mille kohaselt on käendaja vastutuse ülempiir 21 234,96 eurot. Laenuandja ütles 11. juulil 2017 kostjaga I sõlmitud laenulepingu üles, kuna kostja I rikkus tagatislepingut. Laenuandja kohustas vastavalt tagatiskokkuleppele tooma sõiduauto laenuandja poolse kontrolli teostamiseks aadressile XXX, Tallinn, kuid kostja I jättis nimetatud kohustuse täitmata. Laenuandja loovutas 14. augustil 2017 nõuded kostjate vastu hagejale.
3.Maakohus jättis 29. juuni 2018 määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat täpsustama nõuet ning nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb laenu- ja tagatisomandamise lepingule kohaldada liisingulepingu sätteid. Eraldi ei saa käsitleda rahalist nõuet vara omandiõigusest. Maakohus tugines VÕS § 367 lg-tele 1 ja 3 ja märkis, et hagiavaldusest ei selgu, kas nõude loovutajal oli võimalik nõue rahuldada tagatise arvelt. Kohus palus hagejal täpsustada, milles seisnes hagiavalduses märgitud tagatislepingu rikkumine. Samuti pidi hageja täpsustama, kas hagejale on antud üle lepingu sõlmimise järgselt sõiduki omand, kas sõiduk on tagastatud liisinguandjale lepingu ülesütlemise järgselt ning kus käesoleval hetkel sõiduk asub. Juhul, kui sõiduk on võõrandatud, siis pidi hageja esitama ka sõiduki võõrandamisega seotud asjaolud, sh kuidas toimus sõiduki võõrandamine, kuidas kujunes sõiduki võõrandamise hind ning millal on sõiduk võõrandatud.
4.Hageja selgitas 16. juuli 2018 menetlusdokumendis, et kostja I rikkus lepingut sellega, et laenuandja kohustas kostjat I vastavalt lepingule tooma tagatise laenuandja poolse kontrolli teostamiseks aadressile XXX, Tallinn, kuid laenusaaja jättis nimetatud kohustuse täitmata. Tagatise arvelt ei ole olnud hagejal võimalik nõuet rahuldada, kuivõrd sõiduautot pole hagejale tagastatud ja sõiduauto asukoht on teadmata.
5.Maakohus võttis 24. juuli 2018 määrusega hagiavalduse menetlusse.
6.Maakohus jättis 12. oktoobri 2018 määrusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et kohus peab kontrollima hagi nõuetele vastavust kogu menetluse vältel. Kohus kohustas hagejat täpsustama nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus selgitas hagejale, et laenu- ja tagatisomandamise lepingule tuleb kohaldada liisingulepingu sätteid ja palus hagejal tuua välja toimingud, mis on tehtud sõiduki asukoha väljaselgitamiseks. Kui hagejal ei ole võimalik nõuet tagatise arvelt rahuldada ja hageja veenvalt seda kohtule põhistab, saab hageja taotleda sõiduki ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist ja taotledes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisina, et esmalt realiseeritakse sõiduauto ja pärast sõiduauto realiseerimist nõutakse sisse summa, mida sõiduauto realiseerimisest saadud tulu ei katnud. Lisaks palus kohus selgitada hagejal viivisenõuet, hagihinda ja kostjalt II võlgnevuse sissenõudmist kohtueelses menetluses.
7.Hageja selgitas 22. oktoobri 2018 menetlusdokumendis, et hagejale pole teada, mis lepingu tagatiseks olevast sõiduautost saanud on ja nimetas toimingud, mida hageja on sõiduki asukoha kindlakstegemiseks teinud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus jättis 22. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi pole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, mistõttu ei ole hageja taotletavat eesmärki esitatud hagiga võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. 2 (4)
Maakohus selgitas, et õiguslikult põhjendatuks saab pidada üksnes VÕS § 108 lg 1 alusel tähtajaks tasumata põhiosa makset summas 56,92 eurot. 7634,22 euro osas saab hageja esitada liisingulepingu ülesütlemisest tuleneva kahjunõude VÕS § 367 alusel. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg 1 ja 3 kohaselt kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja ei ole maakohtule esitanud selgitusi sõiduki väärtuse kohta hagejale tagastamise hetkel või sõiduauto tagasisaamise võimatuse kohta. Juhindudes TsMS § 423 lg 2 p-st 2 ja § 3401 lg-st 2, jättis maakohus hagi läbi vaatamata. Maakohus lisas, et kui sõiduauto tagastamine on ebatõenäoline, saab hageja taotleda sõiduki ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist ja taotleda TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisina, et esmalt realiseeritakse sõiduauto ja pärast sõiduauto realiseerimist nõutakse sisse summa, mida sõiduki realiseerimisest saadud tulu ei katnud.
9.TsMS § 168 lg 2 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei ole menetluses osalenud, seega hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Hageja esitas 6. detsembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule lahendamiseks. Esiteks on kostjad lepingut rikkunud. Laenu- ja tagatisomandamise leping on üles öeldud põhjusel, et laenusaaja on oluliselt rikkunud tagatislepingut, s.o laenuandja kohustas laenusaajat vastavalt tagatislepingule tooma tagatise laenuandja poolse kontrolli teostamiseks aadressile XXX, Tallinn. Lisaks on kostjad jätnud laenu tagastamise maksed hagejale tasumata. Hageja nõuab kostjatelt lepingulise kohustuse täitmist, st nõuda lepingujärgse võlgnevuse tasumist. Teiseks pole hageja olenemata korduvatele püüdlustele kostjatega kontakti saanud. Hagejale pole teada sõiduauto asukoht ega seisukord. Kolmandaks pole sõiduauto ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude esitamine kostjate vastu hageja huvides, sest see koormab hagejat liigselt ning ei kannaks vilja, kuna sõiduauto asukoht on teadmata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
11.17. jaanuari 2018 määrusega toimetati vaidlustatud määrus ja hageja määruskaebus kostjatele avalikult kätte, avaldades väljavõtte menetlusdokumentidest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohus toimetas määruskaebuse kostjatele kätte avalikult 4. veebruaril 2018, kostjad määruskaebusele vastust ei esitanud.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle 20. veebruaril 2019 lahendamiseks Tallinna ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega saab hagi jätta läbi vaatamata, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb 3 (4)
kohtul seega analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei saa kohus hinnata asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid peab lähtuma hagi õiguslikust perspektiivikusest.
15.Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes leidnud, et hagis esitatud asjaoludel saab kahtlusteta pidada õiguslikult põhjendatuks üksnes lepingu täitmise nõudena esitatud tähtajaks tasumata põhiosa makse 56,92 euro tasumise nõuet. Seega on maakohus alusetult jätnud selles osas hagi läbivaatamata.
16.Muu rahalise nõude osas on maakohus leidnud, et hageja saab esitada liisingulepingu ülesütlemisest tuleneva kahju hüvitamise nõude VÕS § 367 alusel. Seega on maakohus leidnud, et hageja nõuet on võimalik rahuldada eeltoodud materiaalõiguslikul alusel, mistõttu ei saanud jätta hagi ka selles osas läbi vaatamata. Kui maakohus ei nõustu hageja nõude õigusliku kvalifikatsiooniga, siis ei anna see alust lugeda nõuet perspektiivituks, sest kohus ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi ka ise seadust. Kuna kohtu antav õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult, peab kohus võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1).
17.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
18.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale TsMS § 427 järgi kaevata (Riigikohtu
21.veebruari 2018 määrus asjas nr 2-14-7385, p 13). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.