Mõista K.S.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 554,90 eurot, intress 65,66 eurot ja viivis 308,15 eurot 07.01.2019 seisuga, kokku summas 928,71 eurot.
3.Välja mõista K.S.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 08.01.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis määras 0,050669 % päevas põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 554,90 €).
Tsiviilasi nr 2-19-262
4.Jätta menetluskulud K.S.i kanda. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 392 eurot.
5.Mõista K.S.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 392 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on K.S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord: Kostja võib Pärnu Maakohtule esitada menetluse taastamiseks kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 07.01.2019 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi kostja vastu põhivõlgnevuse summas 554,90 eurot, intressivõlgnevuse summas 65,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise (seisuga 07.01.2019) summas 308,15 eurot, jooksva viivise ja menetluskulu nõudes. 09.01.2019 määrusega edastas Tartu Maakohtu Võru kohtumaja hagiavalduse kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.
Tsiviilasi nr 2-19-262 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Kaupmehe Järelmaks OÜ (Ettevõte) 10.05.2015 osamaksetega tasumise lepingu Järelmaks nr 1513736/96tl. Pooled leppisid kokku, et järelmaksu summa antakse kostja soovil üle müüjale Klick Eesti AS-ile ja kostja kohustub tagastama järelmaksu summa ja intress vastavalt lepingu maksegraafikule. Kostja kohustus vastavalt Lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena esimese maksega 06.07.2015 summas 21,37 eurot ning viimase osamaksega 05.06.2020 summas 14,23 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste "Järelmaksu intressi määr tagastamata järelmaksu summa jäägilt" kohaselt oli intressimäär 18,4943 % aastas. Kostja asus AS Bigbank poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid. Kostja rikkus lepingu p 1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates esimesest, 06.07.2015 osamaksest. Seega jäi kostjal lepingu rikkumisest kuni lepingu lõpptähtaja saabumiseni tasumata põhisumma 554,90 € ja intressiosamaksed 15,58+8,46+8,38+8,28+8,19+8,10+8,01+0,562328 (554,9 * 18,4943 % aastas / 365 päeva * 2 päeva) = 65,66233 €. Vastavalt Lepingu üldtingimuste p 5.1.1. kohaselt on Pangal õigus lepingust taganeda kui kostja on täielikus või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega ja Pank on andnud kostjale edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. Pank teavitas kostjat lepingu erakorralisest ülesütlemisest 07.01.2016. 22.02.2016 sõlmisid Pank ja Ettevõte ettevõtte müügilepingu, millega Pank omandas Ettevõtte tervikvarana ja võttis üle Ettevõtte majandamisega ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Nimetatud lepingu kohaselt läks Bigbank AS-ile lepingu sõlmimisega üle ka OÜ Kaupmehe Järelmaks ja kostja vahel sõlmitud Järelmaksuleping nr 1513736/96tl. 27.11.2017 loovutas Pank oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitasid Pank ja hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 08.01.2016 kuni hagi kohtusse esitamise päevani 07.01.2019, s.o võla põhisumma x viivitatud päevade arv 1095 päeva x (18,49,43% /365 =0,050669% päevas), kokku viivised summas 308,15 eurot. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on Hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 200 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 420 eurot. Hageja taotles viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2.06.02.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile
Tsiviilasi nr 2-19-262 kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
3.Kostja sai 06.02.2019 kohtumääruse ja hagimaterjalid, sh menetluskulude nimekirja kätte isiklikult allkirja vastu 14.02.2019. Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 28.02.2019. Kostja hagile vastanud ei ole.
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
5.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud
6.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
8.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
9.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 20.12.2018 arve nr 134053 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu K.S.i vastu kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole
Tsiviilasi nr 2-19-262 käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).
10.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.