Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tingimused lepiti kokku arvutivõrgu abil selliselt, et kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas, mille järel käis kostja Tallinna postkontoris oma tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks avaldamas, allkirjastades isikusamasuse tuvastamise ankeedi. Graafiku kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenusumma järgmiselt: põhiosa 100 eurot ja intressid 29,25 eurot. Kostja on teostanud osaliselt tagasimakseid. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal laenusummast tasumata põhiosa 71,95 eurot ja intresse 9,18 eurot. Ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 19.10.2016.a., mille järel lõpetati leping kostjapoolse lepingu tingimuste rikkumise tõttu 03.11.2016.a. 04.11.2016.a. saatis laenuandja kostjale teate nõude loovutamise kohta, millest alates on hageja nõude omandajana õigustatud kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 05.07.2017 on seaduse alusel sissenõutava viivise suurus 3,85 eurot, iga viivitatud päeva eest kohustub kostja tasuma viivist võlgnetavalt summalt (71,95 eurot) 0,022%. Samuti on hageja seisukohal, et esitatud nõue võlgnevuse menetlemisega seotud kulude (kahju) 30 eurot katmiseks kostja poolt on põhjendatud ja õiglane. A J sõlmis 20.08.2015.a. xxx OÜ-ga laenulepingu nr xxx 100 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 720 päeva. Enne laenutaotluse esitamist täitis kostja laenutaotluse ning seejärel oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenuleping tingimustega. Pooltevahelise laenulepingu tingimused lepiti kokku arvutivõrgu abil selliselt, et kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas, mille järel käis kostja Tallinna postkontoris oma tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks avaldamas, allkirjastades isikusamasuse tuvastamise ankeedi. Graafiku kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenusumma järgmiselt: põhisumma 100 eurot; intress 65,28 eurot; lepingutasu 2 eurot. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud viisil ning hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal laenusummast tasumata põhiosa 55,45 eurot ja intresse 10,34 eurot. Ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 14.10.2016.a., mille järel lõpetati leping kostjapoolse lepingu tingimuste rikkumise tõttu 29.10.2016.a. 01.11.2016.a. saatis laenuandja kostjale teate nõude loovutamise kohta, millest alates on hageja nõude omandajana õigustatud kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 05.07.2017 on seaduse alusel sissenõutava viivise suurus 3 eurot. Edaspidi nõuab hageja seadusjärgset viivist põhinõudelt 55,45 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 06.07.2017.a. tasumata summalt päevas. Samuti on hageja seisukohal, et esitatud nõue võlgnevuse menetlemisega seotud kulude (kahju) 24 eurot katmiseks kostja poolt on põhjendatud ja õiglane. Hageja on piisava hoolega kontrollinud, et kostja ei sõlminud lepinguid erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhetest või kogenematusest. Kostja on olnud xxx OÜ pikaajaline klient alates 24.04.2015. Esimese laenu tagastas kostja õigeaegselt. Kostja on võtnud laenu kokku 10 korral. Enne laenu xxx saamist 22.03.2016 ja laenu xxx saamist 20.08.2015 oli kostja varasemalt võtnud laenu 7 korral internetikeskkonnas xxx. xxx OÜ hindas laenutaotlustes esitatud andmete ning Krediidiinfo väljavõtte põhjal krediidivõimelisust. Majanduslikku olukorra kindlakstegemiseks oli kostja saatnud konto väljavõtte. Kostja sissetulekuks laenude taotluse hetkeks oli palk ning sotsiaaltoetus. Hagejal puuduvad andmed kostja tervisliku seisundi kohta ning samas puudus kahtlus, et kostja on psüühhikahäirega. Hageja nõude aluseks on VÕS § 401 lg 1, VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1. 29.01.2019 esitas hageja arvamuse, mille kohaselt kostja on tasunud laenulepingu osamaksed korralikult, täitis võetud kohustusi õigeaegselt ning isiklikult pangakontolt. Veelgi enam, kostja on esitanud mitmel korral pangakonto väljavõtted, millised on välistanud tema väikelaenutaotlusi aktsepteerimast. Juhul, kui kostja oleks olnud juba vaidlusaluste laenude taotlemisel täieliku eestkoste all nagu kostja eestkostja pikkadest seisukohtadest võiks järeldada, oleksid kostja tehingud ning muud taolised tegevused, mille puhul eeldatakse teovõimet, olema pidanud piiratud, sh pangas või muude kreediidiandjate juures. Kostja viide vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalikule rikkumisele on asjakohatu ja meelevaldne. Käesolevaga tekitab kostja eestkostja oma seisukohtadega hagejale küsimuse, kus oli kostja seaduslik esindaja siis, kui kostja sõlmis nii vaidlusaluseid kui ka varasemaid laenulepinguid või miks ei juhtinud või

peatanud kostja seaduslik esindaja kostjapoolseid tegusid nende tegemise ajal või miks ei tagastanud kostja seaduslik esindaja koheselt laenuandjale kostja poolt võetud laenusid, kuni neid ei olnud veel realiseeritud ning need ei olnud sissenõutavaks muutunud. xxx OÜ-le 22.03.2016 esitatud taotlusest nähtuvad kostja poolt esitatud andmed, mille kohaselt on tema sissetulek FIE tegevusest 800 eurot ning finantskohustused väikelaen 100 eurot kuus kuni septembrini 2016 ning smsraha.ee laen 28 eurot, majapidamiskulud 150 eurot ning laenu osamakse suuruseks on 10,35 eurot. Taotluse järgselt on laenuandja teinud otsuse aluseks päringud maksehäireregistrisse, pensioniregistrisse, Ametlikesse Teadaannetesse. Laenuotsus on koostati järgmise valemi abil: Kliendireserv = igakuine sissetulek - igakuised väljaminekud elamiskulud (s.h. majapidamiskulud*) taotleva laenu osamakse *min. 150 eurot 511,65 eurot = 800 eurot - 128.00 eurot – 150 eurot - 10.35 eurot. xxx OÜ-le 20.08.2015 esitatud taotlusest nähtub, et kostja on enda sissetulekuks märkinud: töötasu AS xxx – 600 eurot ja pension 300 eurot kuni 2018 veebruar. Majapidamiskulud on 100 eurot (kommunaalid + toit) ja taotletava laenu osamakse suurus 5,94 eurot kuus. Laenu andmise otsus tehti sama valemi abil. Hageja on seisukohal, et kostja tervisliku seisundi hindamiseks laenutaotluste esitamisel puudub hagejal vastav pädevus ja kohustus. Lisaks eeltoodule on tervisliku seisundi määramiseks olevad asjaolud isikuandmete kaitse üldmääruse alusel eriliigilised isikuandmed, st delikaatsed isikuandmed. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingutest tuleneva põhivõla127,40 eurot, intressi 19,52 eurot, võlgnevuse menetlemisega seotud kulud (kahju) 54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 6,85 eurot ja viivised põhivõlalt 127,40 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, leides, et laenuandjal on kohustus kontrollida enne laenu andmist laenuvõtja tausta ja maksevõimet. Hageja ei ole seda (piisavalt) teinud, sest esitatud Swedbank AS väljavõttest 01.09.2015 – 21.03.2016 perioodi kohta oleks pidanud hageja aru saama, et tegemist on noore inimesega, kes on xxx ning kelle sissetulek on väike, mistõttu laenu andmine on riskantne. Hagejal oli kostja konto väljavõte alates 01.09.2015 ja sealt on näha, et 11.09.2015 on laekunud xxx OÜ-lt augustikuu töötasu 387,70 eurot ning 05.02.2016 jaanuarikuu töötasu 96,40 eurot ning 04.03.2016 veebruarikuu töötasu 365,62 eurot. Kostja pea ainuke sissetulek oli xxx ja –toetus ning kostja oli kiirlaenu teistest firmadestki võtnud. Seega oli hagejal võimalus küsida tema töö, sissetulekute, pensioni ja haiguse kohta. Samas situatsioonis ei oleks pangad mingil tingimusel laenu andnud. xxx OÜ üldtingimuste punkti 2.3 järgi on laenutaotleja kohustatud täitma küsimustiku laenutaotleja maksevõime hindamiseks ja laenu väljastamisega seonduvate asjaolude tuvastamiseks vastavalt laenuandja nõudmistele. Kostja esindaja väitel ei ole kostjalt küsimustiku täitmist nõutud. Üldtingimuste punkti 2.8 järgi teostab laenuandja laenutaotluse maksevõime analüüsi /../ tal on õigus nõuda laenutaotlejalt tema sissetulekut ja majandusliku olukorda tõendavate andmete ning dokumentide esitamist /.../ ning maksevõime analüüsi käigus antakse hinnang laenutaotleja poolt esitatud dokumentidele ja taotlustele, taustakontrollile ja sissetulekutele ning maksevõimele. Kostja esindaja selgitab, et tema ei näe hagis laenulepingut xxx, laenutaotlust ega küsimustikku. Kostjale määrati juba 2008.a. diagnoosina xxx. Haiguslugudest on näha, et kostja on sageli haiglaravil (10 korda), lisaks ambulatoorne ravi ja ei ole xxx inimene. Tuginedes riiklikult tunnustatud xxx eksperdi xxx arvamusele ning ambulatoorse xxx 24.10.2014 tuvastati kostjal xxx – xxx, xxx, mis piirab tema võimet oma käitumisest adekvaatselt aru saada või seda juhtida, xxx. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 452 on ekspert xxx väljendanud seisukohta, et A J ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima temal esineva xxx tõttu. 05.08.2016 võeti menetlusse avaldus kostjale eestkoste seadmiseks ning on näha, et kostja esindaja on avalduse esitanud 28.07.2016. Tänasel päeval on kostja suunatud ööpäevaringsele xxx xxx ning tema sissetulek on riigi poolt saadav puude- ja töövõimetustoetus, mis kulub tema

ülalpidamiseks xxx, st kohamaks, lisanduvad kulud ravimitele, enesehooldusele ja majapidamisele. Ilmselgelt oli kostja laenude võtmisel xxx, võimetu hindama seda, kuidas tehing tema huve mõjutab, puudus arusaam laenuga võetud kohustustest, riskidest /.../ Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2014 otsuse nr xxx järgi oli A J osaliselt töövõimetu (90%). Eesti Töötukassa on 02.10.2017 otsuses nr xxx hinnanud kostja xxx ning Sotsiaalkindlustusamet on oma 03.10.2017 nr xxx otsuses tuvastanud xxx, sest tema igapäevane tegutsemine ühiskonnaelus osalemisel on täielikult takistatud. Kostja esindaja palub kohtul arvestada, et kostja on üles näidanud head tahet maksta laenu tagasi ning osaliselt on kostja laenu ka tagasi maksnud. Summad, mida hageja oma hagis kostjalt nõuab, on hagis ajalt 04.11.2016 – 05.07.2017 ehk ajalt, mil eestkoste on jõustunud ning kostja oli xxx ravil ning peale haiglaravi suunatud tahtevastaselt xxx (xxx) ja sealt edasi xxx teenusele. Kostja on esitanud 28.01.2019 vastuväited ka 20.08.2015 laenulepingust tulenevatele nõuetele, mis suures osas kattuvad eelpool tooduga. Lisaks esitab kostja kohtule Swedbak AS väljavõtte ajalt 01.01.2014 – 31.12.2015. Panga väljavõttest selgub, et kostja ei ole käinud enne laenu võtmist 6 kuud tööl või üldse tööl. Kostja panga väljavõttest selgub, et kostja sai 12.08.2015 juulikuu töötasu 107,97 eurot ja 11.09.2015 augustikuu töötasu 387,70 eurot ja tööandjaks ei ole AS xxx, vaid kostja oli tööl läbi töövahendusfirma xxx OÜ. Kostja lisab, et summad, mida hageja nõuab, on ajalt 01.11.2016 – 05.07.2017 ehk ajalt, mil eestkoste on jõustunud ning kostja oli xxx ravil ning peale haiglaravi suunatud kohtuotsusega tahtevastaselt xxx ja sealt edasi xxx teenusele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Kostja on sõlminud xxx OÜ-ga lepingud xxx 22.03.2016 ja xxx 20.08.2015. 2) Esialgne võlausaldaja on nimetatud lepingud loovutanud hagejale. 3) Laenulepingute alusel on summad kokku 200 eurot kostjale üle kantud. 4) Kostja täitis laenulepingutest tulenevaid kohustusi osaliselt ja tagastas laenud osaliselt. 5) Laenulepingutest tulenev põhivõlg on 127,40 eurot, intress 19,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 6,85 eurot. 6) Kostjale on Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11513 seatud eeskoste ning tema eestkostjaks on M J. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kostja palus hagi jätta rahuldamata, sest kostja oli laenude võtmise ajal psüühikahäire all ega olnud võimeline hindama seda, kuidas tehing tema huve mõjutab. Kostjal on tuvastatud raske psüühikahäire, tal on sügav puue ning tema osalemine ühiskonnaelus on takistatud. Kostja on korduvalt viibinud pikaajalisel ja tahtevastasel haiglaravil. Kostjale on määratud eestkoste. Kostja ainus sissetulek on xxx ja toetus, mis kulub tema ülalpidamiseks hooldekodus. Laenuandja võttis endale riski, kui ta ei kontrollinud kostja seisundit ega laenude tagasimaksmise võimalusi. Hageja leidis omakorda, et kostja käitumine lepingu sõlmimise ajal ja pärast seda ei andnud võlausaldajale alust eeldada, et kostja on xxx isik. Kostja käis ise oma isikut tuvastamas, esitas taotlused, tasus osamakseid. Hageja väitel on ta hinnanud kostja krediidivõimelisust.

Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal ning pärast seda võimeline aru saama sellest, millised tehingud ta sõlmib ning millised on selle tagajärjed. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et laenuandja oleks piisavalt välja selgitanud kostja võime tehingutest aru saada ning neid täita. TsÜS § 8 lg 2 näeb ette, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Isiku teovõimet saab hinnata tema poolt tehingu tegemise aja seisuga, sealhulgas tagasiulatuvalt. Kuigi Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega määrati kostjale eestkostja alates antud määruse tegemise ajast ning vaidlusalused laenulepingud sõlmiti varem, saab kohus käesolevas menetluses tagasiulatuvalt hinnata, kas kostja oli laenulepingute sõlmimise ning laenutaotluste esitamise ajal teovõimeline ja sai aru oma tegude tagajärgedest. TsÜS § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Vaidlus puudub selle üle, et kostja seaduslik esindaja ei ole laenulepinguid pärast nende sõlmimist heaks kiitnud. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kui laenuleping on tühine, ei saa kostja vastu esitada laenulepingust tulenevaid nõudeid, sealhulgas laenu põhiosa tasumise ja viivise nõudeid. Ühtlasi sätestas VÕS § 4032 lg 1 kuni 21.03.2016 kehtinud redaktsioonis, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hilisemas seaduses on see põhimõte sätestatud §-s 4034. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja muuhulgas enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja kostjaga laenulepingu sõlmimisel piisavalt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega kogunud või hinnanud andmeid, mis oleksid võinud laenuandjas tekitada kahtlusi kostja teovõimes ning võimekuses laenu tagasi maksta. VÕS § 4034 lg 1 p 2 järgi on krediidiandja kohustatud hindama tarbija krediidivõimelisust. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et enne laenulepingu 22.03.2016 sõlmimist on kostja edastanud enda konto väljavõtte perioodi 01.09.2015 - 31.03.2016 kohta ja täitnud laenutaotluse. Laenutaotluse järgi oli kostja sissetulekuks FIE tegevusest 800 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et kostja pea ainuke sissetulek oli xxx ja –toetus, mis nähtus eelpool nimetatud konto väljavõttest. Väljavõttest nähtub veel ka 11.09.2015 ülekanne xxx OÜ-lt selgitusega augusti tasu summas 381,70 eurot, 05.02.2016 ülekanne xxx AS-lt selgitusega jaanuar 2016 summas 96,40 eurot ning 04.03.2016 ülekanne xxx AS-lt selgitusega veebruar 2016 summas 365,62 eurot. Riigikohus on sedastanud lahendis nr 2-14-21710, et kostjal I oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Hageja 29.01.2019 seisukohast nähtub, et administraator süsteem rahuldas laenutaotluse lähtudes arvutustehtest. Krediidiandja pidanuks seega andmeid kontrollima ja seadma kahtluse alla FIE ettevõtlusest tulu teenimise ning tuvastama piisava sissetuleku puudumise, lähtudes kostja konto väljavõttest. Kohtu hinnangul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Enne laenulepingu 20.08.2015 sõlmimist on kostja edastanud enda konto väljavõtte perioodi 01.02.2015 - 21.08.2015 kohta ja täitnud laenutaotluse. Laenutaotluse järgi oli kostja sissetulekuks töötasu 600 eurot/kuus AS-lt xxx ja pension 300 eurot/kuus. Konto väljavõttelt aga nähtub vaid üks makse, mida võib pidada töötasuks, so 12.08.2015 ülekanne xxx OÜ-lt selgitusega juuli tasu summas 107,97 eurot. Töötasu maksmist AS-lt xxx ei nähtu. Kohus nõustub kostjaga, et tegelikkuses oli kostja pea ainsaks sissetulekuks xxx ja –toetus. Riigikohus on sedastanud lahendis nr 2-14-21710, et kostjal I oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Hageja 29.01.2019 seisukohast nähtub, et administraator süsteem rahuldas laenutaotluse lähtudes arvutustehtest. Krediidiandja pidanuks seega andmeid kontrollima ja seadma kahtluse alla kostja tegeliku sissetuleku suuruse ja allika. Kohtu hinnangul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr xxx (II köide tl 27-30), ekspertiis viidi läbi 27.10.2014. Ekspertiisiaktis leidis xxx xxx, et kostjal esineb raske xxx – mis piirab tema võimet oma käitumisest xxx. Ekspertiisiakti nr xxx kohaselt esines kostjal xxx – xxx. Ta on ettearvamatu ja enda ning kaaskodanike julgeolekut ning tervist ohustava käitumisega, haiguskriitika puudumisega, mis piirab tema võimet oma käitumisest adekvaatselt aru saada või seda õigesti juhtida. Ekspertiis viidi läbi 10.09.2016. Eesti Töötukassa 02.10.2017 otsusega puudus kostjal töövõime. Eelviidatud kostja seisundit kajastavaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal 22.03.2016 ja 20.08.2015 ega pärast seda TsÜS § 8 lg 2 mõttes täielikult teovõimeline ja ta ei olnud oma haigusliku seisundi tõttu võimeline oma tegudest, sealhulgas laenulepingute sõlmimisest täielikult aru saama. Kostjal oli raskekujuline haigus. Kuigi kostja ei viibinud haiglaravil ajal, mil ta laenulepingud sõlmis ning laenutaotlused esitas, viibis ta ravil enne ja pärast neid toiminguid. Kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal ning enne ja pärast seda võimeline adekvaatselt hindama, kuidas oma eluga toime tulla, mis nähtub kohtu hinnangul nii ravilugudest kui ka kostja suhtes läbi viidud ekspertiisist. Kostja igakuiste sissetulekute või kohustuste suurust ei hinnanud ka laenuandja, kes võttis endale kostjaga lepingute sõlmimisel riski, mida oleks võinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel vältida. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud on tühised. Tühise tehingu täitmist ei saa hageja kostjalt nõuda, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjal esineksid rahaliselt hinnatavad menetluskulud, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust käesolevas lahendis kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.