lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-11513/231

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-11513/231
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 172 lg 1, 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 526 lg 5Eestkostja määramineTsMS § 528Eestkostja ülesannete ringi laiendamine ja eestkostja ametiaja pikendamineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-17-109137/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.03.20192-17-120477/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.08.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Kohtukoosseis 28.02.2025, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-16-11513 Tsiviilasja number B.O eestkoste pikendamine kohtu algatusel Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Puudutatud isik I (eestkostetav) B.O (isikukood XXX) Puudutatud isik II (eestkostja) S.X (isikukood XXX Eeskosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu), esindaja Toomas Ora

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 31.10.2024 määrus muutmata ja B.O määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud B.O menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-9397/5
1.Harju Maakohus määras 10.10.2016 määrusega B.O üle (puudutatud isik I, eestkostetav) eestkoste kõikide tehingute tegemiseks (v.a pisitehingud eestkostja poolt määratud ulatuses), isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks kuni 10.10.2019. Eestkostjaks määrati eestkostetava ema S.X (puudutatud isik II). Maakohus pikendas 29.04.2020 määrusega eestkostet kuni 29.04.2025.
2.Maakohus algatas 16.10.2024 hagita menetluse puudutatud isiku I üle seatud eestkoste jätkumise ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks.
3.Eestkosteasutus leidis oma 28.10.2024 seisukohas, et eestkoste seadmise asjaolud ei ole ära langenud ning eestkostja isik ja ülesannete ring võiksid jääda samaks. Eestkosteasutus leiab, et eestkostet tuleks pikendada viie aasta võrra.
4.Puudutatud isik II tõi oma 29.10.2024 seisukohas välja, et eestkoste jätkumine on vajalik puudutatud isiku I edasise elukäigu ja stabiilsuse säilitamisel. Isik viibib hooldusteenusel Tõrva Kodus. Puudutatud isikul I on diagnoositud skisofreenia ning ta ei suuda oma vaimse tervise tõttu oma tegusid juhtida ega nende tähendusest aru saada, samuti rahaasju korraldada. Puudutatud isikule I võiks jätta pisitehingute tegemise õiguse 150 euro ulatuses kuus.
5.Tartu Maakohus kuulas 28.10.2024 puudutatud isiku I erinõude korras Tõrva Kodus ära. Maakohtu määrus
6.Maakohus pikendas puudutatud isikule I määratud eestkostet ning puudutatud isiku II ametiaega kuni 31.10.2029. Maakohus määras, et puudutatud isikul I on pisitehingute tegemise õigus summas 150 eurot ühes kalendrikuus ning valimisõigus.
6.1.Maakohus viitas, et 29.09.2019 aktis asus ekspert seisukohale, et puudutatud isikul I esineb vaimuhaigus paranoidse skisofreenia näol, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Isik ei ole võimeline oma tegude tähendusest (sh abielu sõlmimise jm perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest) aru saama. Tal esinevad häired, mis takistavad tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamist, oma käitumise juhtimist

ning oma tegude tagajärgede mõistmist. Isiku vajab kõrvalist abi igapäevaste toimingute juures. Puudutatud isik I ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja vajab eestkostjat. Isiku eestkoste vajadus ei ole ära langenud ning eestkostet tuleb pikendada. Senine eestkostja on täitnud oma ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides, mistõttu on põhjendatud pikendada tema volitusi puudutatud isiku I eestkostjana.

6.2.Puudutatud isik I käib ise poes ja raha on tal vaja söögi jaoks – hooldekodus olevast toidust talle tihti ei piisa. Seni on eestkostja andnud talle taskuraha ja vajadusel kandnud raha üle ka enda vahenditest. Puudutatud isik I on kinnitanud, et soovib ise oma raha kasutada. Seni on ema talle raha andnud ja ta on sellega hakkama saanud. Maakohus leidis, et puudutatud isik I mõistab pisitehingute sisu ning nende õiguslikke tagajärgi, mistõttu tuleb tema isikliku toimetuleku huvides anda talle pisitehingute tegemise õigus 150 eurot kalendrikuus.
6.3.Maakohus kontrollis vahetult puudutatud isiku I arusaamisvõimet valimisõiguse teostamise osas. Isik oskas nimetada Eestis võimul olevad erakonnad, presidendi ning peaministri. Samuti avaldas ta huvi valimistel osalemise vastu. Seega ei ole eestkostetav TsMS § 526 lg 5 mõttes valimisõiguse osas teovõimetu.
6.4.Eestkoste tuleb seada tähtajaga viis aastat ning kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 31.10.2029. Määruskaebus
7.Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kaaluda hoolikalt eeskoste seadmise vajadust tuginedes reaalsetele oludele. Puudutatud isik I ei nõustu ekspertiisi teinud psühhiaatri kirjeldusega. Inimesed, kellega puudutatud isik I igapäevaselt kokku puutub, hindavad tema seisundit kui normaalse inimese oma, kes ei käitu kuidagi arusaamatult ega ebanormaalselt. Ekspert ei ole temaga ekspertiisi läbi viies suhelnud. Ekspert on temalt vaid küsinud, kas ta on ravimitega rahul. Enne seda on toimunud ka pikemaid vestluseid seoses ravimikoguste vähendamisega. Nende käigus kirjeldas puudutatud isik I psühhiaatrile oma hallutsinatsioone ning virtuaalmaailmaga seonduvaid sümptomeid nagu näiteks naisega suhtlemist, kelle nägu ta voodis olles ja arvuti taga istudes näeb. Ta ütles psühhiaatrile, et kui ravimi kogused olid suuremad, oli raskem virtuaalmaailmas olemise tõenäosust tõrjuda, kuid nüüd, kui ta ravimitest enam nii uimane ei ole, on loomulik vastupanu tõusnud ja virtuaalmaailma teema tuleb ülesse ainult siis, kui ta on kahekesi naisega, kelle nägu ta näeb. Puudutatud isikule I tundus, et kui suudetakse järele teha puudutusi, nägemisvälja moonutusi ning keha moondamisi, mis seisnevad tema keha proportsioonide suurendamises ja vähendamises, on võimalik inimesi virtuaalmaailma panna. Puudutatud isik I mõistab, et tegemist on pettekujutlustega, mis õnneks ei ole kaootilised. Tal esineb seisund, mis paneb teda uskuma, et teda jälgitakse ning ta kuuleb mõnikord, kuidas tema tegevust kommenteeritakse. Samas tundub, et kommentaarid ei ole otseselt talle suunatud. Ta saab aru, et selleks, et hallutsinatsioonid üle ei võtaks, peab ta ravimeid võtma. Ta on

ravimitega rahul. Kui tehakse uus ekspertiis, palub ta eksperdiks sama psühhiaatrit enam mitte määrata. Menetluse edasine käik

8.Puudutatud isik II ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
11.Maakohus leidis õigesti, et puudutad isiku I puhul esinevad jätkuvalt perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud eeskoste seadmise alused, mistõttu tuleb eeskostet pikendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), kuid vastuseks määruskaebuse väidetele märgib järgmist.
11.1.Maakohus lähtus TsMS § 528 lg-te 2 ja 4 alusel puudutatud isiku I suhtes 29.09.2019 koostatud ekspertiisiaktist, milles ekspert leidis, et isik ei ole tal diagnoositud paranoidse skisofreenia tõttu võimeline kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima. Samuti ei saa tema huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Ekspertiisiakti kohaselt kohtus ekspert puudutatud isikuga I 10.09.2019 Tõrva Kodus. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda ekspertiisakti õigsuses ning selles, et ekspert puudutatud isikuga I kohtus. Ka määruskaebuses on puudutatud isik I kinnitanud, et ekspertiisi teostanud psühhiaatriga on toimunud vestlus, kus ta kirjeldas psühhiaatrile oma hallutsinatsioone ning virtuaalmaailmaga seonduvaid sümptomeid. Seega puudub alus asuda seisukohale, et eksperdi järeldused oleksid ebaõiged.
11.2.Samuti arvestas maakohus eestkoste vajaduse hindamisel teiste asjas esitatud arvamuste ja tõenditega, sh puudutatud isiku I poolt ärakuulamisel avaldatuga. Tallinna Kesklinna Valitsus on välja toonud, et isikul on Sotsiaalkindlustusameti 26.08.2022 otsusega tuvastatud raske vaimne puue kehtivusega kuni 17.09.2027 ning Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuse alusel osutatakse talle ööpäevaringset erihooldusteenust Tõrva Kodus kuni 28.02.2027. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on eestkoste pikendamine vajalik, sest isiku vaimne seisund ei võimalda tal jätkuvalt oma tegude tagajärgedest aru saada ning eestkoste pikendamiseta võivad tema huvid ja õigused kahjustada saada. Ka Tõrva Kodu 25.10.2024 arvamuse kohaselt on isikul jätkuvalt eestkostevajadus olemas.
11.3.Eeltoodust tulenevalt võttis maakohus puudutatud isiku I eestkoste vajaduse hindamisel arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning leidis põhjendatult, et eestkostet tuleb viie aasta võrra pikendada.
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel B.O-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.07.20262-26-8160/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium