Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Anna Veeber esitas 22. oktoobril 2018. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Alesja Buraki vastu 3972 euro 33 sendi väljamõistmiseks. Tartu Maakohus võttis 13. novembri 2018. a määrusega hagi menetlusse. Hagimaterjalid ja kohtu 13. novembri 2018. a määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 14. novembril 2018. a. Asjas toimus eelistung 15. veebruaril 2019. a. Kostja ei ilmunud istungile. Hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas toimus eelistung 15. veebruaril 2019. a. Kostja ei ilmunud istungile. Hageja esitas istungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on saatnud kostjale 29. jaanuaril 2019. a kohtukutse e-posti aadressile, millelt kostja on kohtuga kogu menetluse vältel suhelnud, so XXX. Kohus on hoiatanud kostjat, et kohus loeb kirja kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, kui kostja ei kinnita kirja kätte saamist varem. Kohtukutse on kostjale TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel seega kätte toimetatud 2. veebruaril 2019. Kohus on kostjale kohtukutses selgitanud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja on enne istungi toimumist teatanud kohtule, et kostja ei saa istungile tulla, kuna kostja on haige. Kostja on esitanud koos teatega video, millel on salvestus arstitõendist. Arstitõendist nähtub, et kostja vajab tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust alates 6. veebruarist 2019 kuni 6. augustini 2019. Arstitõendist ei nähtu samas, et kostjal oleks olnud 15. veebruaril 2019. a kohtuistungile ilmumiseks tervisest tingitud takistus. See, et kostja ei saa poole aasta jooksul õppetöös osaleda ei tähenda, et kostjal ei oleks olnud võimalik istungile tulla. Kostja ei ole vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale esitanud arstitõendit, millest nähtuks, et kostja ei saanud 15. veebruaril 2019. a haiguse tõttu istungile tulla. Kostja ei ole seega teinud

kohtule usutavaks, et kostjal oli TsMS § 422 lg 1 mõttes mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja ei ole kohtule teatanud, et kostja on nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus võib seega TsMS § 413 lg 1 ja 3 järgi lahendada asja tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldab kohus tagaseljaotsusega hagi, kui see on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi kohaselt sai kostja hagejalt kokku 3972,22 eurot, mille lubas protsentidega tagasi maksta. Kohus leiab, et nimetatud asjaoludest võib järeldada, et pooled olid sõlminud laenulepingu. Hagis ei ole välja toodud, et pooled leppisid kokku konkreetses tähtajas laenu tagastamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hagiavalduses ei ole välja toodud, et hageja oleks teinud enne hagi esitamist ülesütlemisavalduse. Samas saab kohtu hinnangul hagis esitatud raha tagastamise nõuet pidada laenulepingu ülesütlemisavalduseks. Arvestades asjaolu, et hagi on kostjale 13. novembril 2018 kätte toimetatud, on praeguseks möödunud ülesütlemise kahekuuline etteteatamistähtaeg. Seega on hagejal VÕS § 398 lg 1 õigus nõuda laenu tagastamist, mistõttu hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 325 eurot. Hageja on kinnitanud, et tal ei ole täiendavaid menetluskulusid tekkinud. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 325 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.