XX ja YY hagi CC vastu kahjuhüvitise ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8804,78 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
I):
XX
Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja Paavo Paal (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik (e-post XXX) Istungi toimumise aeg
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus CC kanda.
4.Mõista välja CC-lt solidaarselt XX ́i ja YY kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 750 eurot.
5.CC-l tuleb solidaarselt XX`i ja YY kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-2301
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.13.02.2018 esitasid XX ja YY Harju Maakohtusse hagi CC vastu kahjuhüvitise 7967,85 euro saamiseks. 14.05.2018 täiendasid hagejad oma nõuet. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 7967,85 eurot, viivise 229,25 eurot ja alates 01.06.2018 edasise viivise seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad kostjaga 17.11.2017 notariaalse lepingu, millega hagejad omandasid kostjalt kinnistu aadressil XXX, mille oluliseks osaks oli lõpuni ehitamata elamu. Kostja kinnitas hagejatele nii müügilepingu sõlmimise eelselt kui ka sellekohases kinnituses notariaalselt tõestatud lepingus, et elamu oli liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Hilisemalt selgus, et elamu osas tegelikkuses liitumislepingut vee-ettevõtjaga sõlmitud ei olnud. Sellest sai hageja YY teada, kui pöördus kohaliku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu omaniku, kohaliku veeettevõtja Kovek AS-i poole.
3.Tulenevalt vee-ettevõtja nõudmisest sõlmisid hagejad liitumislepingud XXX elamu osas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga viimase omaniku vee-etteõtja Kovek ASiga. Vastavalt lepingus sätestatule olid hagejad kohustatud tasuma liitumistasu 7667,85 eurot. Hagejad on tõendanud vajaliku täiendava investeeringu suuruse. Asjaolu, et hagejad ei pea nimetatud summat koheselt tasuma, vaid on saanud oma lepingupartneriga kokku leppida summa tasumise osade kaupa, ei muuda asjaolu, et hagejatel on tekkinud sellises suuruses kohustus.
4.Hagejad täpsustavad, et elamu osas oli olemas ühendus ja elamu oli ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi ühendatud, kuid puudus liitumine, sest Kovek AS ei teadnud elamu ühendamisest tema ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Olukorras, kus Kovek AS-i teadmata oli elamu liidetud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, oleks hagejate poolt veevärgist vee võtmine ja nende kinnistu reovee juhtimine kanalisatsioonisüsteemi olnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse kohaselt käsitletav omavolilisena ja keelatud tegevusena.
5.Hagejad on seisukohal, et elamul oli küll valmis ehitatud füüsiline ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kuid hagejad ei saanud seda õiguspäraselt kasutada ilma Kovek AS-iga lepingut sõlmimata, kuivõrd ilma lepinguta oleks selline tegevus olnud keelatud. Sellest tulenevalt oli tegemist kinnistu osas niinimetatud „õigusliku puudusega“, mille hagejad enda kulul kõrvaldama pidid ning mis kuulub väljamõistmisele kui neile tekkinud kahju.
6.Kuna kostja on kinnitanud, et elamu osas on olemas liitumine vee- ja kanalisatsioonivõrguga ning sama on kinnitatud ka notariaalses müügilepingus, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja on oma kohustust rikkunud ning vastutab selle eest, et kinnistul puudub liitumisleping vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Elamu ei saa aga
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-2301 ilma kehtiva liitumislepinguta võtta vett ühisveevärgist ega juhtida reovett ühiskanalisatsiooni.
7.Kostja on esitanud väite, et notariaalses müügilepingus nimetatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumise all ei peeta silmas ühisveevärki ja kanalisatsiooni, vaid mingit teistsugust vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Kostja ei ole aga selgitanud, millist vee- ja kanalisatsioonisüsteemi on lepingus silmas peetud. Hagejad ei tea kinnistu lähedal olevat ühtegi teist vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, millega nende poolt omandatud elamu oleks ühendatud. Hagejad on seisukohal, et just ühisveevärki ja -kanalisatsiooni pidasid pooled notariaalse müügilepingu sõlmimisel silmas ning kostja vastupidised väited on esitatud kohtu eksitamiseks. Kostja on ka kinnistu müügikuulutuses avaldanud, et müüdaval elamul on tsentraalne vesi (leping AS-iga Kovek).
8.Hagejad leiavad, et kostja on põhjendamatult tuginenud asjaolule, et omandas kinnistu kolmandalt isikult ning see isik andis kostjale kinnitused kinnistul ühenduse olemasolu kohta erinevate tehnovõrkudega. Hagejad osundavad siinkohal põhimõttele, mille kohaselt tekitab leping õigusi ja kohustusi üksnes isikutele, kes on lepinguosalised. Kostja vastuväited
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja toob välja, et omandas vaidlusaluse kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu alusel müüjalt LL-lt. Nimetatud lepingu punktis 2.2.4. kinnitas müüja, et lepingu ese on ühendatud ning liitunud järgmiste tehnovõrkudega: elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon. Kostja tugines hagejatele kinnistu müümisel LL poolt notariaalselt tõestatud lepingus antud kinnitustele, et lepingu ese on ühendatud ning liitunud veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnovõrkudega.
10.Hagejad leiavad, et kinnistul paiknev elamu ei ole ühendatud ühisvee- ja kanalisatsioonitrassiga. Kostja leiab, et ÜVVKS eristab kinnistu sisest veevärki ja kanalisatsiooni ning ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Kostja on seisukohal, et ta pole 17.11.2017 lepingus hagejatele kinnitanud, et silmas on peetud konkreetselt ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Kostja leiab ka, et hagejad pole tõendanud kulutusi vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks summas 7667,85 eurot, kuivõrd esitatud on üksnes maksegraafik, mitte tõendeid tasu maksmise kohta. Maakohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hagejate kasuks välja kahjuhüvitise 7 967,85 eurot, viivise 229,25 eurot ja alates 01.06.2018 viivise arvestatuna kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2 lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
12.Kohus leiab eelnevaid tõendeid kogumis hinnates, et kinnistu pidi olema lepingu järgi ühendatud ja liitunud vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selles osas, et kinnistul oleks olnud müümise hetkel liitumisleping nii vee kui ka kanalisatsiooni osas. Hagejad on ise nimetatud liitumislepingu sõlminud 12.12.2017 AS-iga Kovek (tlk 17-20).
13.Seega saab eeltoodust tulenevalt järeldada, et müüdud kinnistu ei vastanud lepingutingimustele ja kostja rikkus müügilepingust tulenevat kohustust. Järgnevalt tuleb kohtul analüüsida, kas kostja vastutab müüdud kinnistu lepingutingimustele mittevastavuse eest.
14.Kohus leiab, et kinnistu lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejatele ja kostja vastutab kinnistu lepingutingimustele mittevastavuse eest.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-2301
15.Hagejad on tõendanud, et neile on tekkinud kohustus tasuda 7667,85 eurot teatud aja jooksul seoses liitumislepingu sõlmimisega (tlk 17-20). Seega on hagejatele tekkinud liitumislepingu sõlmimise näol kahju summas 7667,85 eurot.
16.Hagejad on probleemi kohtueelsel lahendamisel tasunud õigusteenuse eest 300 eurot. Arve tasumist on hagejad tõendanud maksekorraldusega (tlk 26). Kohus leiab, et hagejad on õigusabi teenust kasutanud ja selles osas kulu kandnud ning tulenevalt Riigikohtu praktikast on kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi hüvitatavad, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on ka hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (vt Riigikohtu lahendi 3-2-1-5-13 p 50). Hagejatele on tekkinud õigusabikulude näol kahju summas 300 eurot.
17.Kohus tuvastas eelpool, et kostja rikkus lepingut ja vastutab lepingurikkumise eest. Hagejad on kostjale andnud täiendava tähtaja kahju hüvitamiseks (tlk 21 ja pöördel). Kohus leiab, et kahju on tekkinud ja kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti leiab kohus, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, s.o kostja pidi ette nägema, et hagejatel võib tekkida kahju. Samuti on rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos, s.o juhul, kui kostja oleks hagejatele müünud lepingutingimustele vastava kinnistu, poleks hagejatele kahju tekkinud. Seega on kahju hüvitamise eeldused täidetud.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul hagi kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista kahju, s.o liitumislepingu sõlmimise kulu 7667,85 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, kokku 7967,85 eurot. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
20.Apellatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt ei nähtu poolte vahel sõlmitud lepingu sõnastusest kostja kinnitust, et kinnistu osas on sõlmitud liitumisleping ühisveevärgi-ja kanalisatsioonitrassi kasutamiseks. Kostja poolt hagejatele müüdud kinnistul pooleliolev elamu oli reaalselt ehitustehniliselt ühendatud kostja enese poolt rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Hagejad olid teadlikud asjaolust, et ehkki elamu oli ühendatud trassidega, siis liitumislepingut AS-iga Kovek ei olnud sõlmitud. Vastustajate seisukoht
21.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on analüüsinud poolte väiteid ja esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega ning selgitanud nõutava arusaadavusega, miks on hagi põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
24.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohtus oli poolte vahel vaidlus poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuse üle ning kostja väidete järgi ei kinnitanud ta 17.11.2017 lepingus hagejatele, et kinnistul asuv elumaja on liitunud konkreetselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Maakohus tuvastas, et
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-2301 hagejad said mõistlikult eeldada, et vastav liitumisleping on olemas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
25.VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lg 3 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seada samadel asjaoludel pidi mõistma, lg 5 p 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealjulgas lepingueelseid läbirääkimisi.
26.Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitut ja kostja poolt avaldatud müügikuulutuse teksti, mille kohaselt on kinnistul sõlmitud liitumisleping AS-iga Kovek, oli poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuseks vee- ja kanalisatsiooni liitumislepingu olemasolu. Asjas on maakohus õigesti tuvastanud, et nimetatud liitumisleping tegelikult puudus ning sellest tulenevalt esinesid müügilepingu esemel puudused.
27.Apellatsioonimenetluses asus kostja väitma, et hagejad teadsid lepingu sõlmimisel liitumislepingu puudumisest. Selliseid väiteid kostja maakohtu menetluses ei avaldanud. TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja väited apellatsioonkaebuses, mida ta maakohtus ei esitanud, jätta tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
28.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on nad apellatsiooniastmes kandnud kulutusi lepingulisele esindajale kokku summas 750 eurot. Arvestades menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja ajakulu, tunnitasu ja asja olemust, leiab ringkonnakohus, et kulud on mõistlikus suuruses ja põhjendatud ning nimetatud kulud tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.