Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista S Plt välja A Pi kasuks menetluskulud summas 29,76 eurot. Jätta A Pi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata summas 95,24 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2-18-120229 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.A P esitas 17.09.2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 664,41 euro saamiseks. Kohus tegi 03.10.2018.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 03.10.2018.a e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik S P esitas 03.10.2018.a nõudele vastuväite. Vastuväidete kohaselt tunnistas võlgnik nõuet osaliselt, s.o summas 470,33 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 31.10.2018.a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 05.11.2018.a maksekäsu, milles kohustas võlgnikku S Pt tasuma A Pile 470,33 eurot. Hageja esitas kohtule 16.11.2018.a hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 13.12.2018.a.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid A P ja S P 18.05.2013.a üürilepingu, millega hageja andis ja kostja võttis üürile eluruumi asukohaga K . Kostja kasutas eluruumi ajavahemikul 18.05.2013.a kuni 23.07.2018.a. 21.07.2018.a leppisid pooled kokku korter vabastamises ja korteri eest maksmata arvete ning üüri tasumises hiljemalt 15.08.2018.a. Üürisummaks oli kokku lepitud 105 eurot kuus, samuti kohustus üürnik tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed. Hagiavalduse esitamise seisuga on osad 2017.a ja 2018.a üüri, elektri ja kommunaalkulud tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista 512,36 eurot, kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul on ta kõik hagis nõutud summad hagejale tasunud. Kostja märgib, et hageja arvestuse põhjal oleks tal kohustus tasuda 2017.a ja 2018.a kokku 5 564,90 eurot. Kostja on selle ajavahemiku eest tasunud hagejale kokku 5 604,27 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Käesoleva asja hind on 512,36 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama
2-18-120229 paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud eluruumi asukohaga k üürileping (16.11.2018.a hageja menetlusdokumendi lisa). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja vabastas eluruumi 23.07.2018.a. Eluruumi üürilepingu kehtivuse ja lõpetamise asjaolude üle pooled samuti ei vaidle. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejale kui üürileandjale tasunud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. Hageja leiab hagiavalduses, et kostja võlgneb talle 2018.a eest 232,73 eurot ja 2017.a eest 279,63 eurot, kokku 512,36 eurot, kostja on seisukohal, et kõik hageja poolt esile toodud summad on ta hagejale tasunud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu p 3.3 järgi oli üürnik kohustatud tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
7.Hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostjal on tasumata 2017.a jaanuari elektri eest 40,02 eurot, 2017.a novembri elektri eest 29,61 eurot, 2017.a jaanuari üür 105 eurot, 2017.a veebruari üür 105 eurot, 2018.a jaanuari kommunaalteenuste eest 219,89 eurot, 2018.a mai kommunaalteenuste eest 143,10 eurot, 2018.a juuni kommunaalteenuste eest 117,23 eurot, 2018.a märtsi elektri eest 1,23 eurot, 2018.a mai elektri eest 26,11 eurot, 2018.a juuni üür 105 eurot, 2018.a juuli üür 68 eurot (04.12.2018 menetlusdokument). Kostja hinnangul on ta need võlgnevused tasunud.
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal on tasutud 2017.a jaanuari elektri eest 40,02 eurot, 2017.a novembri elektri eest 29,61 eurot, 2017.a jaanuari üür 105 eurot, 2017.a veebruari üür 105 eurot, 2018.a jaanuari kommunaalteenuste eest 219,89 eurot. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et nimetatud summad on kostjale tasutud õigeaegselt 2017. aastal. Ka hageja on 10.01.2019.a menetlusdokumendis nõustunud sellega, et nimetatud summad on tegelikkuses varem tasutud.
9.Kohus võrdles kostja poolt aastatel 2017 ja 2018 tasutud summasid hageja poolt esiletoodud arvestusega üüri-, elektri ja kommunaalteenuste osas. Viidatud arvestuses välja toodud kommunaalteenuste arvete või elektriarvete suuruse üle pooltel vaidlust ei ole. Kohtu hinnangul puudus kostjal 2017. aasta eest igasugune võlgnevus juba maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamise hetkel. Aasta 2018.a eest oli kostjal maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja seisuga tasumata mai, juuni, juuli kommunaalteenuste eest kokku 352,33 (143,10+117,23+92) eurot. Märtsi, mai, juuni, juuli elektri eest võlgnes kostja kokku 67,02 (1,23+26,11+27,33+12,35) eurot. Juuni- ja
2-18-120229 juulikuu üüri eest võlgnes kostja kokku 173 (105+68) eurot. Kokku võlgnes kostja hagejale maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamise seisuga 592,35 eurot.
10.Oktoobris 2018.a so pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättesaamist on kostja tasunud hagejale kokku 431,68 (52+40+27,33+12,35+300) eurot. Seega võlgnes kostja hagiavalduse esitamise seisuga hagejale 160,67 eurot. Kuigi hageja on hagiavalduses (mille kohus on pärast korduvalt hagejalt nõude suuruse kujunemist täpsustada palumist menetlusse võtnud) palunud kostjalt välja mõista 512,36 eurot, on hageja 10.01.2019.a menetlusdokumendis möönnud, et tegelik võlgnevuse suurus hagiavalduse esitamise seisuga on 160,67 eurot. Kumbki pool ei ole väitnud, et pärast oktoobrit 2018.a oleks kostja hagejale midagi tasunud, võlgneb kostja hagejale kohtu hinnangul käesoleva aja seisuga 160,67 eurot.
11.Kostja tunnistas maksekäsu kiirmenetluses võlgnevust summas 470,33 eurot ning kohus selles summas teinud ka maksekäsu. Harju Maakohtu 05.11.2018.a maksekäsk tsiviilasjas 2-18-120229 on täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 mõttes. Maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamise hetkel võlgnes kostja hagejale 592,35 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja juba enne 05.11.2018.a maksekäsu tegemist vähendanud oma võlgnevust (592,35 eurot) 431,68 euro võrra. Kuigi kostja ei ole enne maksekäsu tegemist tasunud hagejale kogu oma 03.10.2018.a vastuväites tunnistatud ja 05.11.2018.a maksekäsus toodud summat 470,33 eurot, ei saa kohus lähtuda tegelikkuses tasutud summast (431,68 eurot) ega sama võlgnevust samalt kostjalt teist korda välja mõista. Kuigi reaalselt võlgneb kostja hagejale 01.03.2019.a seisuga 160,67 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 122,02 (592,35 - 470,33) eurot.
12.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, võlgnevus summas 122,02 eurot kostjalt välja mõista.
13.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 23,81% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
15.Kohus selgitab, et lähtub hageja menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel menetlusse võetud hagiavalduses hageja poolt toodud nõude summast 512,36 eurot ning asjaolust, et kohus rahuldas hageja nõude summas 122,02 eurot. Seega on kohus hagi rahuldanud 23,81% ulatuses (122,02 x 100% / 512,36).
16.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
2-18-120229
17.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 17.09.2018 ja 16.11.2018.a tasunud riigilõivu kokku 125 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses kasutanud lepingulise esindaja abi, seega ei ole hagejal saanud esindajakulusid tekkida. Hageja menetluskulud on kokku 125 eurot (so riigilõiv). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 29,76 eurot (125 eurot x 23,81%). Kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 95,24 euro ulatuses (taotletud summa 125 – rahuldatud summa 29,76).
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.