nende Hageja: Speed Rent OÜ (registrikood: 14208112; SuurSõjamäe 19a, Tallinn; e-post: xxx; telefon: xxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Jaanus Stern (Advokaadibüroo Greinoman & Co; Rävala pst 5, 10143 Tallinn; telefon:
9000; e-post: [email protected]) Kostja: S A A (isikukood: xxx; elukoht: xxx: xxx; epost: xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S A A hageja Speed Rent OÜ kasuks 264 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta hageja Speed Rent OÜ menetluskulud 75,43% ulatuses kostja S A A kanda ning kostja S A A menetluskulud 24,57% ulatuses hageja Speed Rent OÜ kanda.
4.Rahuldada hageja Speed Rent OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt S A A välja hageja Speed Rent OÜ kasuks menetluskulud summas 331,89 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni tuleb kostjal S A A tasuda hagejale Speed Rent OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (331,89 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta Speed Rent OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 389,91 euro ulatuses.
2-18-107056
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled rendilepingu nr 29111701, mille kohaselt: - oli lepinguesemeks oli sõiduauto Toyota Prius (numbrimärgiga xxx) rentimine; - oli rendiperiood 29.11.2017-31.01.2018; - andis hageja auto üle täispaagiga ja kostja pidi auto tagastama täispaagiga; - puudusid autol enne rendile andmist kahjustused; - polnud kostjal märkusi auto seisukorra kohta (st auto oli nii seest kui väljast puhas); - oli renditasu päevas 18,33 eurot ja ühes kuus 550 eurot.
2.Kuivõrd rendilepingu ja üleandmisakti allkirjastas ka kostja, siis tuleb eeldada, et auto anti kostjale üle rendilepingus ja selles sisalduvas üleandmisaktis kirjeldatud seisundis. Kostja tagastas auto rendiperioodi viimasel päeval 31.01.2018.
3.Auto tagastamisel fikseeris hageja autol järgmised puudused: - auto bensiinipaagis oli rendilepingus kokkulepitud 100% bensiini asemel 60% bensiini. Bensiinipaak on 45 liitrit ja täispaagist oli puudu ligikaudu 18 liitrit bensiini. 2018.02.02 oli bensiinihind 1,337 eurot liiter, seega hagejal oli õigus küsida 24 eurot. Hageja nõuab puudu olnud bensiini hüvitamist summas 20 eurot + käibemaks, kokku 24 eurot; - auto salong oli määrdunud ja puhastamata. Hageja oli sunnitud teostama salongipuhastuse, mille eest hageja nõuab kostjalt hüvitist summas 25 eurot + käibemaks, kokku 30 eurot; - auto oli väljast määrdunud ning porine, mistõttu oli vajalik teostada auto välipuhastus, mille eest hageja nõuab kostjalt hüvitist summas 30 eurot + käibemaks, kokku 36 eurot; - kostja oli autot kahjustanud ja auto esistange oli sügavalt kriimustatud ning vajas taastamist, sh ülevärvimist. Rendilepingu kohaselt oli auto kostjale üleandes terve ning kahjustuste vaba. Esistange taastamise kulu oli 216,67 eurot. Hageja nõuab
2-18-107056 kostjalt 216,67 eurot + käibemaks, kokku 260 eurot.
4.Hageja teavitas kostjat puudustest 01.02.2018, s.o vähem kui 24 tunni möödudes pärast auto tagastamist. Hageja kirjeldas iga puuduse iseloomu koos pildimaterjaliga.
5.Hageja palub: välja mõista hageja kasuks kostjalt 350 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda; välja mõista kostjalt viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja ei tagastanud autot täispaagiga. 01.02.2018 kirjas hagejale kirjutab kostja: „Sest ma täitsin paagi eelmisel päeval. Tagastamise päeval kulutasin ainult väikese osa.” Sellest ilmneb, et kostja tankis auto ja seejärel sõitis veel autoga enne auto tagastamist. Kostja kasutas autot taksoveo (reisijaveoteenus) osutamiseks. Viimatist kinnitab mh ka läbisõit 9 807 kilomeetrit. Rendilepingu sõlmides oli auto läbisõit 295 192 km ja auto tagastamisel 304 999 km. Selline kilometraaž on omane üksnes taksoveo osutamisele. Kostja väidab, et kostja tankis autot 30.12.2018 kell 14:23 ja tagastas auto 31.12.2018. Seega sai kostja veel teenust osutada 30.12.2018 pärast tankimist (kuivõrd tankimine toimus alles pärastlõunal) ja 31.12.2018 enne auto üleandmist. Ei ole eluliselt usutav, et kostja tagastas täispaagiga auto, sest taksoteenuse osutamiseks on vaja bensiini. Kostja vastuse lisa 2 esitatud tõend kinnitab tankimist 30.01.2018, kuid ei tõenda vähimalgi määral, kas ja millist sõiduvahendit tangiti. Kostja pole ka tõendanud, et ta (väidetavalt) tangitud autot ei kasutanud.
7.Kostja vastuväide, et kostja tagastas seest ja väljast puhta auto, ei ole eluliselt usutav. Kostja esitatud Aqua käsipesula kviitungi kohaselt pesi kostja 30.01.2018 autot. Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt sadas 30.01.2018 kell 7 hommikul vihma ja kuni 21:00ni lund. Teatavasti ka tänavaid soolatakse, seega sadanud lumi sulas veeks ja tänavad muutusid poriseks. Lisaks tuleb arvestada, et talve perioodile omaselt olid tänavad juba varasemast porised. Kuivõrd 30.01.2018 ja 31.01.2018 ei läinud soojemaks kui -1 kraad, 30.01.2018 sadas nii vihma kui lund, siis tänaval olnud lumi või lumevesi ei saanud ka aurustuda, tänavad kuivada ja tänavad jäid läbivalt mustaks. Kostja pesi autot 30.01.2018 ja pärast seda osutas taksoteenust. Sellepärast ei olnud ka võimalik, et kostja tagastas 31.12.2018 puhta auto. Kostja vastuse lisa 3 esitatud tõend kinnitab käsipesula kasutamist 30.01.2018, kuid ei tõenda vähimalgi määral, kas üldse ja millist sõiduvahendit pesti.
8.Kostja pole auto sisepesu tõendanud. Auto sisepesu ei tõendada ka Aqua käsipesula kviitung, sest Aqua käsipesulas on võimalik vaid tolmuimejaga autot seest puhastada ja matipesu teha. Auto interjööri tekstiilil ja nahal olid arusaadavad plekid. Aqua pesula ei paku sisupuhastust. Tuleb järeldada, et kostja ei pesnud kordagi rendiperioodi jooksul auto interjööri, kui kasutas autot taksoveo korraldamiseks. Viimatine selgitab ka auto salongi mustust.
9.Kostja tagastas kahjustatud stangega auto. Hageja saatis kostjale vahetult pärast auto tagastamist, järgmise päeva hommikul (01.02.2018 kell 9:39), kirja koos pildiga, millelt on näha kahjustatud auto stange. Samuti on sisuliselt ümberlükkamatult tõendatud, et 30.12.2018 ja 31.12.2018 olid Tallinna tänavad porised ning kostja sõitis pärast auto puhastamist veel autoga ringi (usutavasti taksoveo osutamise eesmärgil). Järelikult on ka igati loogiline ja tõendatud, et kostja tagastas määrdunud auto ning vigastada saanud stange ei saagi pildil puhas olla.
2-18-107056
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja tagastas auto täispaagiga, kuna kostja tankis autot 30. jaanuaril 2018. Kostja ei kasutanud autot sõitmiseks, sest tal oli olemas enda sõiduk (kostja otsis 19.01.2018 sõiduauto Renault numbrimärgiga xxx). Enne tagastamist lasi kostja auto ära pesta. Hageja poolt kostjale ,1.01.2019 saadetud e-kirjas on auto tankimatajätmise kohta esitatud tõendina foto, millel on näha kütusepaagi andur. See foto ei tõenda asjaolu, et see on tehtud just tagastatud auto armatuurlauast. Kostja soovib kohtule selgitada, et hagejal on mitmeid Toyota’sid, mida hageja rendib oma klientidele. Samas e-kirjas on hageja poolt saadetud fotod auto salongist, kuid ka need fotod ei ole tõenda seda, et pildistatud on kostja poolt tagastatud autot. Kostja soovib lisaks selgitada, et hageja esindaja vaatas auto tagastamisel hetkel üle ning on alust väita, et sellises seisundis salongiga ei oleks hageja esindaja autot kostjalt vastu võtnud või oleks kindlasti koostanud akti, milles oleks fikseeritud tagastatud auto puudused. Hageja e-kiri sisaldab ka fotosid väidetava auto stange vigastamise kohta. Viimasel fotol, millel on näha stange väidetavat kahjustamist, on fotol jäädvustatud auto määrdunud. Kõigil teistel fotodel, millel on näha autot ja selle registreerimisnumbrit, on see valget värvi auto laitmatult puhas. See asjaolu seab kahtluse alla foto tegemise aja. Hageja ei ole esitanud ühtegi teist tõendit selle kohta, et auto sai kahjustada ega selle kohta millal see juhtus ning kelle süül. Kostja poolt tõenditena esitatud hinnakirjad ei tõenda, et auto oli kahjustatud ja seda, et see juhtus ajal, mil autot rentis kostja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Käesoleva tsiviilasja hind on 350 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
13.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: sõlmisid pooled rendilepingu nr 29111701 (tl 46), mille esemeks oli sõiduauto Toyota Prius (numbrimärgiga x) rentimine hagejalt kostjale perioodiks 29.11.201731.01.2018; hageja andis kostjale auto üle täis kütusepaagiga; kostjal polnud auto kättesaamisel märkusi auto seisukorra kohta;
2-18-107056 kostja tagastas auto 31.01.2018; hageja teavitas kostjat 01.02.2018 saadetud e-kirjas sõidukil leitud puudustest.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista 350 eurot, mis seisneb kütuse maksumuses 24 eurot, auto salongi puhastamise kulus 30 eurot, auto välipesu kulus 36 eurot ning auto esistange parandamise kulus 260 eurot.
16.Kostja vaidleb nõudele vastu ja märgib, et tagastas auto täispaagiga ning oli sellele vahetult enne tagastamist teinud välipesu. Auto salongi ning esistange osas hageja kostjale auto tagastamise hetkel etteheiteid ei teinud. Nõude aluseks olevaid tõendeid (fotod) ei ole võimalik siduda lepingu esemeks olnud sõidukiga – need võivad olla tehtud mistahes teisest hageja autoparki kuulunud samasugusest sõidukist. Kostja lisab, et hageja esitatud arve ei tõenda kulude suurust.
17.Esmalt analüüsib kohus nõuet kütuse maksumuse osas. Lepingust nähtub, et sõiduki üleandmisel oli sõiduki kütusepaak täis, selle osas ei ole poolte vahel ka vaidlust. Lepingu üldtingimuste (tl 31) p 5.1 sätestab, et rentnik on kohustatud tagastama sõiduki täis kütusepaagiga, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on kohtule esitanud tõendina foto auto näidikutest (tl 47 pöördel), kust nähtub, et sõiduki kütusepaagis oli kütust ca 60% täispaagist. Kostja on märkinud, et foto võib olla mistahes hageja autoparki kuuluvast sõidukist. Kohus märgib, et kostja vastuväide ei ole asjakohane. Lepingust nähtub, et auto kostjale üleandmisel oli selle läbisõit 295 192 km ning hageja väitel oli sõiduki tagastamisel läbisõit 304 999 km. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega on leidnud kinnitust, et vaidlusalune foto on tehtud just rendilepingu esemeks olnud sõidukist ning on tõendatud, et sõiduki tagastamise hetkel oli selle kütusepaagis kütust 60%. Kostja on küll tõendanud, et temale kuuluv ettevõte on päev enne sõiduki tagastamist kütust ostnud (tl 83, maksekorraldus), kuid nimetatud tõend ei ole asjakohane, kuna kostja ise on väitnud, et omas alates 19.01.2019 isiklikku sõidukit ning maksekorralduselt ei ole võimalik tuvastada, millist sõidukit tangiti. Samuti on kostja möönnud, et sõitis pärast sõiduki väidetavat tankimist ning sõiduki paak ei olnud tagastamisel täis (tl 69 pöördel, e-kiri hagejale). Hageja on tõendanud, et nimetatud sõiduki kütusepaagi maht on 45 liitrit (tl 70, auto spetsifikatsioon), mis tähendab, et täispaagist oli puudu 18 liitrit (45l x 40%) bensiini. Hageja on tõendanud, et kütuse liitrihind maksis kõnealusel perioodil 1.337 eurot liiter (tl 52, pöördel). Seega kuulub kütuse eest hüvitamisele 24,07 eurot (18 x 1,337). Kuivõrd hageja on soovinud puuduoleva kütuse hüvitamist 24 euro ulatuses, rahuldab kohus nimetatud nõuekomponendi hageja soovitud ulatuses, s.o summas 24 eurot.
18.Järgmisena analüüsib kohus hagi auto salongi puhastamise kulu osas. VÕS § 345 lg 1 sätestab, et rentnik peab oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. VÕS § 358 lg 1 sätestab, et pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni
2-18-107056 jätkatud korrapärasele majandamisele. VÕS § 358 lg 2 sätestab, et rentnik peab maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida. Hageja on esitanud fotod auto salongist (tl 68), millelt nähtub, et see on määrdunud. Kostja märgib, et nimetatud fotode põhjal ei ole võimalik veenduda, et need kujutavad lepingu esemeks olnud auto salongi. Kostja lisab, et hageja on auto tagastamise hetkel sõiduki üle vaadanud ning ei esitanud salongi osas pretensioone ega koostanud vastavat ka akti. Kohus märgib, et hageja ei ole kostja eelnimetatud väitele vastu vaielnud. Siiski on loomulik, et enam kui 2-kuuse rendiperioodi lõppedes, mil on autoga läbitud ca 10 000 km, osutub vajalikuks auto salongi puhastamine. Kostja ei ole hageja poolt 01.02.2018 hommikul saadetud e-kirjas esitatud salongi kujutavatele fotodele ning neil põhinevale puhastuskulude nõudele vastu vaielnud (vt tl 69 pöördel, e-kiri). Kostja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et kostja on vahetult enne auto tagastamist auto salongi puhastanud. Hageja on märkinud ja tõendanud, et salongi põhjaliku kuivpuhastamise tavapärane kulu on 50 eurot (tl 54), mistõttu tuleb lugeda, et hageja nõutav kuluhüvitis summas 30 eurot on mõistlik. Kohus rahuldab nimetatud nõuekomponendi hageja soovitud ulatuses, s.o summas 30 eurot.
19.Järgmisena analüüsib kohus hagi auto välipesu kulu osas. Hageja on esitanud fotod auto välimusest (tl 68 pöördel), kust nähtub, et see on määrdunud. Nimetatud fotod on sõiduki tagastamisele järgneval päeval edastatud ka kostjale. Kostja märkis, et on enne auto tagastamist, s.o 30.01.2019, teinud autole välipesu (tl 85, Aqua Pesulad OÜ arve). Hageja on omakorda märkinud ja tõendanud, et 30.01.2019 – 31.01.2019 valitsesid ilmastikuolud, mille mõjudes liigeldes ei ole eluliselt usutav, et sõiduki tagastamise hetkel sai sõiduk väliselt puhas olla (vt 27.12.2018 menetlusdokumendi lisad 4-5 – tõendid ilmastikuolude kohta). Kostja on ise kinnitanud, et ta on sõidukiga 30.01.2019 – 31.01.2019 sõitnud (vt tl 69 pöördel, e-kiri hagejale). Lisaks märgib kohus, et nimetatud tõendilt ei ole võimalik tuvastada, kas kostja on pesnud vaidlusalust sõidukit või isiklikku sõidukit, mille omandas 19.01.2019. Seega loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune sõiduk oli hagejale tagastamisel määrdunud ning vajas välipesu. Lähtudes VÕS § 358 lg-st 2, leiab kohus, et mõistlik hüvitis sõiduki välipesu eest on 10 eurot, kuivõrd fotodelt nähtuvalt ei ole sõiduk raskesti määrdunud. Kohus rahuldab nimetatud nõuekomponendi osaliselt, s.o summas 10 eurot.
20.Viimaks analüüsib kohus hagi auto esistange parandamise kulu osas. Lepingu üldtingimuste p 1.5 sätestab, et rentnikult on soovitatav renti alustades sõiduk üle vaadata võimalike kahjustuste tuvastamiseks ja teha vastavasisuline märge rendilepingule. Taoliste märgete puudumine rendilepingul välistab rentniku hilisemate pretensioonide esitamise võimaluse sõiduki kahjustuste osas. Lepingust nähtub, et kostjal ei olnud sõidukit rendile võttes märkusi sõiduki kahjustuste osas (tl 46), kostja on seda kinnitanud omakäelise allkirjaga lepingul. Hageja on esitanud fotod auto esistangest (tl 69), kust nähtub, et see on parempoolsest alumisest servast kahjustatud. Nimetatud fotod on sõiduki tagastamisele järgneval päeval edastatud ka kostjale, mille peale kostja on märkinud, et sõidukiüleandmisel nimetatud puudustele ei osundatud. Seega on tõendatud, et sõiduki esistange kahjustused on tekkinud kostja rendiperioodi ajal, kuna rendiperioodi algul need puudusid. Lepingu üldtingimuste p 2.1.1 sätestab, et rentnik on kohustatud hüvitama sõidukile või selle seadmetele rendiajal tekitatud kahjustused, millised ei kuulu hüvitamisele kindlustusfirma poolt. Lepingu üldtingimuste p 2.1.2 sätestab, et rentnik on kohustatud hüvitama sõidukilt kaotatud, purunenud või vigastatud osad täies ulatuses. Lepingu üldtingimuste p 2.1.5 sätestab, et rentnik kinnitab, et on teadlik, et sõidukile kahju tekkimisel on tema omavastutuse summaks nimetatud rendilepingus esimesel poolel.
2-18-107056 Rendilepingust nähtub, et rentniku omavastutuse suuruseks oli 200 eurot. Hageja ei ole esile toonud, et esineksid üldtingimuste punktides 2.2 – 2.2.9 toodud asjaolud, mis tingiksid kostja vastutuse suuremas ulatuses kui omavastutuse summa. Samuti ei ole hageja esile toonud, et kindlustusfirma oleks keeldunud sõidukil olevaid kahjustusi likvideerimast. Seega leiab kohus, et kostja vastutab sõiduki esistangele tekitatud kahjustuste kõrvaldamise eest 200 euro ulatuses.
21.Kõik vaidlusalused hagiavaldusega nõutavad rahasummad on lepingu üldtingimuste p 2.2.11 ja 2.2.12 kohaselt sissenõutavaks muutunud.
22.Tuginedes eeltoodule, rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 264 eurot (24 + 30 + 10 + 200).
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldanud 75,43% ulatuses (264 x 100 / 350), mistõttu jäävad hageja menetluskulud 75,43% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 24,57% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
25.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
26.Hageja esindaja esitas 20.02.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-tes 1 ja 5 sätestatud nõuetele. Toimikust nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu kokku 75 eurot ning avaldusest nähtub, et hageja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 631,80 eurot (käibemaksuta; 4,86h, tunnihind 130 eurot) ning tõlkekulusid summas 15 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 721,80 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
27.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja
2-18-107056 läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
30.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 75 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel 30 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
31.Järgnevalt analüüsib kohus hageja tõlkekulude suurust. Avalduse kohaselt on hageja kandnud tõlkekulusid 15 euro ulatuses. Kohus leiab, et tõlkekulud on nimetatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, arvestades sealjuures hageja poolt esitatud võõrkeelsete tõendite sisu ja mahtu.
32.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: 05.11.2018 hagiavalduse koostamine 2h; 21.12.2018 kliendiga olukorra selgitamine ja täiendavate tõendite küsimine 0,08h, kliendilt saadud täiendavate tõendite uurimine 0,17h; 27.12.2018 kostja vastusele täiendava seisukoha koostamine 1,4h; 12.02.2019 kliendile kompromissi ettepaneku tegemise soovitamine ja kompromissi juhise võtmine 0,08h, kostjale kompromissi ettepaneku vormistamine ja tegemine 0,25h; 15.09.2019 kostjalt saadud vastuettepanekuga tutvumine 0,02h, kliendi informeerimine kostja vastuettepanekust ja kliendilt juhise saamine 0,13h, kostja ettepanekule vastuse koostamine ja edastamine 0,1h, kostja kirjaga tutvumine 0,02h; 18.02.2019 kostjale asjaolude selgitamine ja viimast korda pakkumise tegemine 0,1h; 20.02.2019 kostja 19.02.2019 seisukohaga tutvumine 0,01h; hageja 20.02.2019 täiendava seisukoha koostamine 0,5h. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Ka esindaja tunnitasu on kooskõlas Riigikohtu poolt aktsepteeritud tunnitasumääradega.
33.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 631,80 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 on kajastatud järgmine seisukoht: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi
2-18-107056 hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 350 eurot ning esindajakulude kogusuurus on 631,80 eurot (käibemaksuta), s.o ca 2 korda suurem tsiviilasja hinnast. Kohus märgib, et käesoleval juhul esineb vajadus esindajakulude vähendamiseks eelviidatud lahendis toodud kaalutlustel. Seega leiab kohus, et esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 350 euro ulatuses.
34.Hageja menetluskulud on kokku 440 eurot (lepingulise esindaja kulu 350 eurot + tõlkekulu 15 eurot + kohtukulud 75 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 331,89 eurot (440 x 75,43%). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 389,91 euro ulatuses (kogusumma 721,80 eurot – rahuldatud summa 331,89 eurot).
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (331,89 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.